Mark 1 out of 1 otseste maksude maksumäärade alandamine valitsuse ostude vähendamine riigieelarve tasakaalu viimine hädaabitööde korraldamine tulusiirete oluline vähendamine Question 3 Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat skaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset skaalpoliitikat. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 4 Range eelarvepoliitika Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule
kogunõudluse AD kõverat üles vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat alla vasakule Tagasiside Otseste maksude alandamine suurendab kogunõudlust. Õige vastus on: kogunõudluse AD kõverat üles paremale. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika on suunatud kogunõudluse AD vähendamisele ja majandusliku aktiivsuse kahandamisele. Seda on võimalik saavutada avaliku sektori kulutuste vähendamise, maksumäärade tõstmise ja tulusiirete kahandamisega. Laiendava ehk ekspansiivse eelarvepoliitika tulemuseks on kogunõudluse AD ja majandusliku aktiivsuse kasv, mille saavutamiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste suurendamist,
Rahapoliitika Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Euroopa Liidus vastutab ühtse rahapoliitika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majan...
riigieelarve tasakaalu viimine hädaabitööde korraldamine valitsuse ostude vähendamine tulusiirete oluline vähendamine Tulumaksu alandamine nihutab Vali üks või enam: kogunõudluse AD kõverat üles vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat üles paremale Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: laenates raha välismaalt emiteerides raha laenates raha kodumaalt suurendades maksukoormust Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Vali üks või enam: vähendab makse püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale suurendab valitsuse ostude mahtu Range eelarvepoliitika Vali üks või enam:
Iisrael 0-14 aatsased 15-64 aastased 65+ aastased 9,90% 27,90% 62,20% Rahva arv kokku 7353985 6426679 6276883 6116533 0-14 aastat 27,90% 26,10% 26,50% 26,90% mehed 1031629 858246 851415 842885 naised 984230 818690 812095 803864 15-64 aastat 62,20% 64,20% 63,70% 63,20% mehed 2283034 2076649 2010888 1941440 naised 2221301 2046343 1986256 1922512 65 + aastat ...
John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) John Maynard Keynes on silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Elulugu Keynes sündis 1883 aastal puritaanlikus kodus. Keynesi koolitee läks läbi Etoni poistekooli King Kolledzisse. Keynes oli ülikooli üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid tudengeid. Ülikooliaega jäi kuulumine Apostlite ühingusse ja Bloombury gruppi, mille boheemlaslikud ja anti-puritaanlikud ideed mõjutasid kogu Briti kultuuri. Keynes ei tahtnud õppida Cambridges ei matemaatikat ega majandusteadust, ometi sundisid tema töölemineku kavatsused temalt matemaatika eksami tulemust. Peale eksami edukat sooritamist, hakkas Keynes ka majandusteaduse vastu huvi tundma. 1906 peale töötamist India Kontoris Londonis, tuli Keynes Kings Kolledzisse ...
teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. – Vale
majanduse jaoks hiilgeaega. Tõusu taga oli usk uude tehnoloogiasse ja internetti. See peegeldus ka aktsiate hindades. Esimesed tõsisemad ilmingud majanduskasvu aeglustumisest avaldusid aga juba 2000. aasta I kvartalis. Aastal 2001 alanes majanduskasv kogu perioodi vältel ning SKP suurenes vaid 1,2% (2000. aastal 4,1%). Põhjuseks olid varasemate perioodide üleinvesteeringud ning kuhjunud laovarude realiseerimine. Bushi (2001-2008) valitsus rakendas olukorra elavdamiseks ekspansiivset raha- ja eelarvepoliitikat. Aastat 2002 iseloomustas helgete päevade ootamine, dollari kurss võttis pöörde langusele. 2003. aasta algust ilmestasid mitmesugused sokeerivad tõsiasjad. Teatati, et aasta tagasi maailma kümne suurema ettevõtte hulka kuulunud firmade seas oli toimunud suurpuhastus ning viis neist olid USA päritolu. 2008. aastal sai alguse järjekordne ülemaailmne majanduskriis, millest ei ole kõrvale jäänud ka USA. Uuendusi ning
kogunõudlust. · Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist Situatsioonikohane fiskaalpoliitika · Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi. · Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. · Makse vähendatakse, avaliku sektori kulutused ei muutu. · Suurendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulusid. Kitsendav fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks.
2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub
KÜSIMUSED ja ÜLESANDED TEEMAL ,,FISKAALPOLIITIKA JA STABIILSUSPAKT" ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas p...
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 13 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Küsimus 55 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sisemajanduse kogutoodangu all mõistetakse riigi tootmistegurite poolt aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste koguväärtust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 57 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 58 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Valige ü...
Sotsiaalmaks 33% Töötuskindlustusmakse 0,8% Töötasult kinnipeetavad maksud: Töötuskindlustusmakse 1,6% Pensionikindlustusmakse 2% Tulumaks 20% Tulumaksu arvestamise metoodika: (töötasu-pkm-tkm- maksuvaba min ehk 170.-)*tm Valem : NETO=BRUTO-pkm-tkm-tm IV LOENG Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. Situatsiooonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilis otsuseid ja tegevusi. Kasutada saab ekspansiivset e. laiendavat(avalikus sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks) ja kitsendavat fiskaalpoliitikat(avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks). Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid- automaatsed stabilisaatorid(nt tulumaks) -sisse planeeritud majandussüsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus.
,,juhtida")? (2) Kui JAH, siis kas tuleks rakendada rahapoliitikat või eelarvepoliitikat (või kombinatsiooni mõlemast)? Kui EI, siis kaua kestab majanduse loomulik kohanemine? (3) Kas raha- ja eelarvepoliitika rakendamisel kasutada reeglipõhist või situatsioonikohast (ehk suvakohast) lähenemist? 5) Eelarve- ja rahapoliitika suunad majandustsüklis (ekspansiivne, kitsendav, vastutsükliline, protsükliline) Kui ekspansiivset eelarve- ja/või rahapoliitikat rakendada majanduslanguse tingimustes, on tegemist vastutsüklilise poliitikaga (kui ülekuumenemise perioodil, siis protsüklilise poliitikaga). Kui kitsendavat eelarve- ja/või rahapoliitikat rakendada majanduslanguse tingimustes, on tegemist protsüklilise poliitikaga (kui ülekuumenemise perioodil, siis vastutsüklilise poliitikaga). NB! Eelarve- ja rahapoliitika mõju majandusele võib seega olla nii samasuunaline (kui mõlemad
pakkumist: Deregulatsioon Maksumuudatused (Lafferi kõver!) Heaolu mõjutavad reformid (tervishoiuteenuste või tööturuteenuste reform) Paindliku tööturu tekitamine Vaeghõivatus Geograafiline ja ametitevaheline mobiilsus Haridus ja koolitus Infrastruktuur Ametiühingud 102. Mis on väljatõrjumisefekt ja millal see tekib? mõju, mis tekib peale valitsuse ekspansiivset eelarvepoliitikat (intressimäärad kasvavad) ning seeläbi erasektori investeeringute maht kahaneb. 103. Mida tähendab paindlik tööturg? Tööturu paindlikkus seisneb tööturu võimes kohaneda vastavalt majanduskeskkonna muutustega kaasnevate uute tingimustega 104. Mis on inferioorne hüvis? Too näide. ebanormaalne hüvis, hüvise nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes (nt mis pole seisusekohane. Nt odavamad vorstid, juustud. 105
Välisvõla tagajärjed võivad olla tunduvalt karmimad, kui sisevõla tagajärjed kui avalik sektor ei suuda õigeaegselt täita kõiki välisvõlaga seotud tingimusi. 37. Fiskaalpoliitika on riigi seadusandluses tehtavad muudatused, täpsemalt avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika elluviimiseks peab valitsus rakendama kas ekspansiivset või kitsendavat fiskaalpoliitikat. Ekspansiivne fiskaalpoliitika: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine makse muutmata; *Maksude vähendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne suurendamine. Kitsendav rahapoliitika: *Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata; *Maksude suurendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne vähendamine. 38
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
nihkub selle tulemusel AD kõver vasakule. Maksude alandamine vastupidi suurendab kogunõudlust. Sellist fiskaalpoliitikat, mis suurendab kogunõudlust, nimetatakse laiendavaks või leebeks ehk ekspansiivseks fiskaalpoliitikaks. Fiskaalpoliitikat, mis vähendab kogunõudlust, nimetatakse kitsendavaks ehk rangeks fiskaalpoliitikaks. Kuid millal on valitsusel otstarbekas viia ellu ekspansiivset ja 30 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 millal kitsendavat fiskaalpoliitikat? Kui SKP on allpool potentsiaalset taset, millega kaasneb kõrge tööpuuduse määr, oleks otstarbekas ellu viia laiendavat fiskaalpoliitikat. Selle tulemusel SKP kasvab ja tööpuudus väheneb. Kuid sellega
õiget) kogutulu Y, nominaalne vahetuskurss e 19. Ajavahemikul 1929 kuni 1934 ehk Suure Depressiooni perioodil alanesid USAs järgmiste majandusnäitajate arvväärtused (1 kuni 4 õiget): reaalne RKP, kodumajapidamiste tarbimiskulutused, (era)investeeringud, nominaalne intressimäär 20.Mundell-Flemingi mudeli kasutamisel ujuva vahetuskursi korral tuleb valuutavahetuskursi alandamiseks (1 kuni 4 õiget) rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat, rakendada ekspansiivset rahapoliitikat, rakendada vabakaubandust 21. Vastavalt ILO määratlustele ei kuulu tööjõu hulka: (1 kuni 4 õiget) õppimas või täiendusõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 22.Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, kuid samas riigi keskpank jätab raha pakkumise samaks, siis need kaks poliitikat koos viivad ilmselt tulude ………….. ning intressimäära …………..: vähenemisele; alanemisele 23
Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad Rahanduspoliitika eesmärk: Hindade stabiilsus (püütakse hoida inflatsiooni kontrolli all) Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada: Ranget rahapoliitika Ekspansiivset rahapoliitikat Range (kitsendav) rahapoliitika Vähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade tõus, investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine Ekspansiivne (laiendav rahapoliitika) Tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade alanemine, investeeringute suurenemine,
loomulikult tähtsad mõjurid. Nad määravad ära ostujõu, mis on inimestel käsutada sisseostude ja teiste väljaminekute teostamiseks. Ühtlasi mõjutavad nad konkurentsiõhustikku ja kaubandusstrateegiat. Väikese juurdekasvu või selle puudumise korral püüavad jaekaubandusettevõtted esmajoones ratsionaliseerida ja vähendada kulusid ning kasutada kaupade hinnakujundamise võimalusi. Suure juurdekasvu puhul seevastu jääb rohkem mänguruumi uutele ründavat ja ekspansiivset strateegiat eeldavatele äriideedele, mille raskuspunkt ei ole seotud hinnafaktoritega. (Tonndorf 1995: 12) Arvestada tuleb ka inflatsiooni mõjudega. Kõrge inflatsiooniga majanduse korral soovivad kliendid kaupu osta kohe, eelistades kulutada raha kohe kui neil seda tekib. Samas on inimesed vähem teadlikud hindadest, kuna ajaloolise hinnad ei ole enam võrreldavad hetkeseisuga. Sellega seoses kasvab laenamise ja kauplusepõhise krediidi nõudlus
ühiskonnaliikmete maksujõudu. · Horisontaalne maksustamisprintsiip - ühesuurust tulu maksustatakse ühtmoodi. · Vertikaalne maksustamisprintsiip - suuruselt erinevat tulu maksustatakse erinevalt. · Kontrolltest XII · Õige-Vale. Tee vale õigeks! · Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele. Õ · Kui töötuse tase on kõrge, tuleks raksendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Õ · Automaatsed stabilisaatorid rakenduvad üksnes automaatse fiskaalpoliitika korral. V o Automaatsed stabilisaatorid rakenduvad nii automaatse kui situatsioonikohase fiskaalpoliitika korral · Maksude alandamine 2 miljoni võrra toob kaasa samasuguse multiplikaatoriefekti kui avaliku sektori kulutuste suurendamine 2 miljoni võrra. V o Maksude aladamise efekt on väiksem kui avaliku sektori kulutuste suurenemise efekt,
Peale rahulepingut Juudaga õnnestub sõbruneda ka foiniiklastega. Omri poeg Ahab võtab naiseks Tüürose kuninga Ittobaali tütre Iisebeli. See poliitiline abielu pidi tagama hea läbisaamise rikka ja vägeva kaubalinnaga. Omriidide aega kuulub ka Assuri mõju järjekordne tõus. Esimest korda oli Assuri suurkuningas, Assurnasirpal II (884-859) välja jõudnud Vahemere äärde. Tema poeg Salmanassar III (859-824) jätkas järjekindlalt oma isa ekspansiivset poliitikat ing korraldas mitu sõjakäiku Süüriasse, et sundida sealseid väikeriike maksma tribuute. Üksteisega vaenus olevad iisraellaste, juudalaste, moabiitide, aramite ja foiniiklaste väikeriigid liitusid, et ühiselt tõrjuda tagasi assüürlasi. Kui Salmanassar on 6. valitsusaastal võttis ette sõjakäigu Läände, kohtas ta Karkaris Orontese ääres liitunud väikeriikide sõjaväge. Puhkes lahing, mille kohta on olemas Salmanassari autentsed raidkirjalised annaalid
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
