Piibliõpik 2 (5)

II
IISRAELI AJALOO LÜHIÜLEVAADE
1800-1600 eKr. Esiisade aeg. Aabraham siirdub Mesopotaamiast Palestiinasse.
1600-1500 eKr. Osa suguharusid asub elama Egiptusesse.
1220 -1200 eKr. Põgenemine Egiptusest Moosese juhtimisel. Leping Jumalaga Siinail. Kõrberännak ja tagasitulek Palestiinasse.
1200-1020 eKr. Rahvast juhivad karismaatilised pealikud ehk kohtumõistjad. Suguharud elavad omaette , ühtset juhtimist ei ole. Egiptuse mõju nõrgeneb ja peamisteks vaenlasteks saavad vilistid. Saamueli tegevuse algus.
1020-926 eKr. Ühtse kuningriigi aeg. Kuningad Saul , Taavet ja Saalomon . Jeruusalemma saamine Iisraeli pealinnaks. Algab vilgas kaubandus ja ehitustegevus . Templi rajamine.
926-722 eKr. Riik on lõhenenud Põhjariigiks (Iisraeliks) ja Lõunariigiks (Juudaks). Ebastabiilne ajajärk. Algab Assüüria võimsuse kasv.
722 eKr. Assüüria vallutab Põhjariigi. Paljud iisraellased küüditatakse. Kohale jäänud rahvas seguneb uute asunikega.
605 eKr. Assüüria variseb kokku, sünnib Uus-Babüloonia riik.
586 eKr. Juuda vallutatakse babüloonlaste poolt. Elanikud küüditatakse.
586-539 eKr. Juutide vangipõlv Babüloonias.
539 eKr. Pärsia vallutab Babüloonia. Juudid saavad loa kodumaale naasta.
539-331 eKr. Pärsia aeg. Jeruusalemma müürid ja tempel ehitatakse taas üles.
331.175 eKr. Juudamaa Aleksander Suure loodud hellenistliku maailma osana .
175-63 eKr. Makabite ülestõus ja sellele järgnenud riikliku iseseisvuse aeg.
63- Maailmariigi Rooma osana. Ülestõusud 66.-73. a pKr ja 132.-135. a pKr viisid Jeruusalemma hävitamisele ja juutide hajumisele üle maailma.
VEEUPUTUS
Jumal on otsustanud patuseks muutunud inimkonna hävitada. Vaid ühele õiglasele mehele, Noale ja ta perele antakse võimalus pääsemiseks. Selleks ehitavad nad suure laeva, kuhu tulevad kõik loomaliigid . Alanud sadu ja uputus hävitabki maalt kõik elava. Pääsevad ainult laevas olijad. Uputuse taandumise järel sõlmid Jumal Noaga uue lepingu, kus ta tõotab inimesi enam mitte veega karistada. Lepingu tähiseks asetab Jumal taevasse vikerkaare. See sõna tähistab VT-s sageli ka vibu (relva). Sellega antakse edasi ilus kujutlus : Jumal on inimesega suhtlemisel relva kõrvale pannud . Lisaks kogeb inimene uue lepingu õnnistust nüüd looduses valitseva stabiilsusena.
Veeuputusloos nim. Noa laeva kuivale maale jõudmise kohta Ararati mäge. Aegade jooksul on Piiblit sõna-sõnalt tõlgendavad inimesed sellelt mäelt laeva jäänuseid otsinud. Tegelikult on selle loo juures tähtis mõista Jumala viha patu üle. Siiski on Jumala armastus inimkonna vastu suurem ja ta ei lase oma loodud maailma taas kaosesse vajuda. Samal ajal antud realistlik hinnang inimese loomuse kohta: …inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale.
Ka sellele algloole on leitud paralleel Babülooniast Gilgameši eeposest. VT veeuputusloo sõltuvus Babüloonia müüdist ei ole siiski tõenäoline. Pigem on tegemist veelgi vanemast pärimusest kõrvuti arenenud variandiga.
PAABELI TONI EHITUS
Algselt vaid üht keelt omanud inimesed otsustavad jääda paikseteks ning taotleda kuulsust . Selleks alustavad nad suure linna ja kõrgustesse pürgiva torni ehitamist. Inimeste kuulsusjanu ja uhkuse peatamiseks segab Jumal nende keeled, nõnda et inimesed enam üksteist ei mõista. Inimesed jätavad ehituse pooleli ja peavad oma teed minema (Paabeli segadus).
Ilmselt pärineb see lugu võõraste rahvaste mõttemõlgutustest tolleaegse maailma suurlinna Babüloni üle, kus leidus mitmeid suuri sakraalehitisi. Eriti paistis silma üle 90 meetri kõrgune trepptorn Etemenanki tsikuraat.
Samm-sammult on inimene kaugenenud Jumalast, inimeste ekssammudele järgnevad Jumala karistused. Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada.
JUMAL VALIB ENDALE RAHVA
Valiti iisraeli rahvas ja seda otsust ei põhjendata. Iisraeli rahva kujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood.
Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu . Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade –Aabrahami,Iisaki ja Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham Jumalaga nagu mees mehega. Esiisade tähtsust toonitab ka asjaolu, et VT-s nimetatakse Jumalat asgeli Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks .
MOSLEMITE ESIISAD
Nähes, et ta on viljatu , andis Saara oma ümmardaja Haagari Aabrahamile teiseks naiseks ja neile sündis poeg Ismael. Pärats Iisaki sündi saatis Aabraham nad Saara nõudel enese juurest minema. Jumal lubas, et ka Ismaelist ja tema järeltulijatest kujuneb rahvas. Islami pärimuse kohaselt saigi sellest poisist moslemite põhjapoolsete suguharude esiisa.
Võrreldes teiste esiisadega räägib Piibel Iisakist vähe. Sarnaselt Aabrahamile peab ka tema kaua asjatult ootama, enne kui ta naine Rebeka rasedaks jääb. Sünnivad kaksikud, Eesav ja Jaakob , kellest Eesav esmasündinuna peaks Iisaki pärijaks saama.
ESIISADE LUGUDE AJALOOLINE DATEERITAVUS
Esiisade pärimuste tuum on väga vana. Aabraham, Iisak ja Jaakob ei ole veel oma eluviisilt paikseks jäänud, vaid rändavad koos kitse- ja lambakarjadega stepis ja kultuurimaal. Iidsetest kommetest annab tunnistust tava, kus lasteta naine saadab oma mehe juurde orjatari, et see talle lapse sünnitaks. Nimed Iisrael, Iisak ja Jaakob on tüüpilised Mesopotaamia tekstidele 2. aastatuhande esimesest poolest. Kõik see sunnib esiisade pärimuste juuri paigutama 17.-15. sajandisse eKr.
Esiisade lugudega võrreldes on suhteliselt nooremad ja terviklikumad Joosepi lood. Nende eesmärgiks on selgitada, kuidas iisraeli hõimud Egiptusesse sattusid.
MOOSES
On ajalooline tõsiasi, et aastail 1600-1200 eKr viibisid mitmed iisraeli hõimud Egiptuses. Ramses II ajast on teada, et neil lasus kohustus tuua kive kindlustuste ehitamiseks. Umbes 1200 aasta paiku eKr lahkusid juudid mitmete rühmadena Egiptusest, et leida enesele elupaik Palestiinas . Neid aegu kajastavad Piiblis Moosese tegevust valgustavad peatükid.
13.sajandi lõpp eKr osutus murranguliseks ka üldisemas plaanis. Seoses mererahvaste pealetungiga hävisid kreeta kultuur ja Hati riik. Egiptus tõrjus nende rünnaku küll tagasi, kuid ka tema võimsus nõrgenes.
Juudi päritolu Mooses kasvas üles luksuslikus vaarao õukonnas. Kupja tapmise pärast oli ta sunnitud maapakku minema. Seal ilmutas Jumal end talle ning selgitas ülesannet viia iisraeli rahvas orjusest välja. Algul vaarao keeldus iisraellasi välja lubamast, kui Jumala tahtel Egiptuse peale langenud nuhtlused sunnivad vaaraod oma otsust muutma. Iisraellased lahkuvad ja neid jälitav vaarao sõjavägi hukkub Kõrkjamere lainetes.
Tõenäoliselt toimus suurem väljarändamine Egiptusest vaarao Merneptahi ajal. Selle ajaga seotud pärimused on Piiblis koondatud ühtse teema alla – Jumala juhtimisel kõrbes, kinnituseks pärimuste paikapidavustest on näiteks nende täpne lokaliseering. Paljud kohanimed on identifitseeritavad. Samuti ilmnevad neis jutustustes nomaadliku eluviisi kogemused, mid aon Piiblis kujutatud imedena. Jumala poolt kõrbes toiduks pakutav manna on teatud tamariskiliigi söögikõlblik hangunud mahl ; rändavaid vutte on pärast laskumist kerge kinni püüda.
Lepingu vahendajana tõuseb Mooses Siinai mäele, kus ta saab Jumalalt käsud. Samas ei suuda all ootav rahvas aga teda ära oodata ja valmistab enesele ebajumala kuju – kuldvasika. Mooses vihastab ja lööb ägeduses Jumalalt saadud kivitahvlid puruks. Vaid Jumala andestav armastus teeb võimalikuks lepingut uuendada. Mooses tõuseb uuesti Siinai mäele ja saab samad käsud teist korda.
KÜMME KÄSKU
Mina olen Jehoova , sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt orjasekojast, sul ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes oma vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravais on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab!
Sa ei tohi tappa!
Sa ei tohi abielu rikkuda!
Sa ei tohi varastada!
Sa ei tohi tunnistada oma ligemese vastu valetunnistajana !
Sa ei tohi himustada oma ligemese koda!
Sa ei tohi himustada oma ligemese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!
MOOSESE RAAMATUTE AUTORLUSE KÜSIMUS
Traditsiooni järgi peetakse Moosest esimese viie Moosese raamatu autoriks . Tegelikult on Pentateuch anonüümne raamat ja kusagil ei vihjata sellele, et Mooses oleks selle kirjutanud. Nagu eelnevalt mainitud , koosneb see tegelikult paljude koolkondade korduvalt redigeeritud tööst. Teaduslikus keelepruugis kasutatakse enamasti nende raamatute kreekakeelseid nimetusi ja vastavaid lühendeid:
1Mo. – Genesis Gn (algus)
2Mo. – Exodus Ex (väljarändamine)
3Mo. – Levitictus Lv (Leviitide seadused)
4Mo. – Numeri Nm (arvud. S.t rahvaloenduse materjal)
5Mo. – Deuteronomium Dt (seaduse kordamine)
IISRAELI KUNINGAD
Pärast paikseks muutumist Kaananis tekkis Iisraelil sõjalisi kokkupõrkeid indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate vilistite hästiorganiseeritud sõjaväega. Nende eesmärgiks oli Iisraeli maade oma kontrolli all hoidmine. Selleks paigutasid nad suurematesse linadesse oma garnisonid. Kartes iisraellaste võimalikke ülestõuse, kindlustasid nad enestele rauatöötlemise ainuõiguse. Sellega välistasid nad sõjariistade valmistamise kohaliku rahva poolt. Kaitseks niisuguse rõhumise vastu tekkis hajali elavatel suguharudel vajadus ühtse juhtimise järele.
Erinevalt naaberrahvaist ei olnud Palestiinasse elama asunud iisraellastel kuningat. Eri suguharusid ühendas vaid ühise Jumala teenimine. Ilmalikku ja vaimulikku võimu teostasid mehed, keda kutsuti kohtumõistjateks. Enamasti omasid nad vaid kohalikku tähtsust, kuid 11.sak eKr elanud kohtumõistja Saamuel saab vaimseks autoriteediks kogu Iisraelis. Olles prohvetina Jumala tahte vahendaja, seab ta ametisse esimesed kuningad.
Siiski antakse Piiblis kuningriikluste kahesuguline hinnang. Ühelt poolt kujutatakse seda Jumala hoolitsusena oma rahva kindlustatuse ja võimsuse eest. Teiselt poolt aga nähakse kuningriikluses Jumala juhtivate seaduste asendamist inimlikega, kus rahva elu üle otsustavad ülikute tujud . Võimu saavutanud kuningal on oht muutuda kõrgiks ja hakata ebajumalaid teenima .
SAUL – IISRAELI ESIMENE KUNINGAS
Määratud Saamueli poolt, põrkab kohe oma valitsusaja algul kokku sõjaliste probleemidega. Sauli juhtimisel saavutatakse võit ammonlaste üle, see kindlustab tema positsiooni. Ka võitluses vilistite vastu saadab Sauli algul edu. Ta organiseerib senise maakaitseväe asemel palgaarmee . Järgnevas võitluses vilistitega paistab silma noor Taavet, kes kahevõitluses tapab linguga vilistite vägimehe Koljati.
Hoolimata sõjalisest edust sagenevad Sauli depressioonihood. Tunnetades Taavetis endas konkurenti, üritab ta tulutult teda mitmel korral tappa. Samal ajal on vilistid kogunud tugeva sõjaväe. Saul püüab uuesti võita Jumala toetust, kuid Jumal ei vasta talle. Meeleheites läheb Saul otsustava lahingu eel nõu küsima Een- Doori kuulsalt naisnõialt, kuid asjatult. Järgmisel päeval toimunud lahingus langeb ta ühes oma poegadega.
TAAVET
Taaveti kutsumislugu näitab jällegi, kuidas Jumal valib tihtipeale oma ülesannete täitmiseks tähtsusetuid inimesi. Lihtsa karjusena tuleb ta Sauli õukonda. Kõrge positsiooni omandab ta ainult tänu isiklikele omadustele. Pärast Sauli surma saab ta Iisraeli kuningaks. Tema valitsusajal (1004-965 eKr) tsentraliseeritakse võim täielikult ja luuakse tugev sõjavägi. See aitab piiri panna vilistite anastuspüüdlustele. Taaveti juhtimisel vallutatakse ka Jeruusalemm, millest kujuneb pealinn ja kultusekeskus.
Taaveti ajast pärineb esmakordselt Messia ilmumise tõotus, kes pidi põlvnema Taaveti soost. Messias nähti ideaalkuningat, kes kinnitab Iisraeli riigi õitsengu igaveseks ajaks. VT-s on seda prohvetid korranud, kuni see UT-s reaalsuseks saab.
Piibel toob välja ka Taaveti negatiivsed omadused. Nii teenib Taavet oma salgaga põlisvaenalasi vilisteid. Samuti kirjeldatakse tema abielurikkumist ja veresüüd. Isegi ta poeg Absalom tõstab mässu tema vastu. Taavetil on raskusi ka pärija määramisega, alles oma elu lõpul määrab ta selleks Saalomoni.
SAALOMON
Tema esimeseks mureks oli õiendada arved oma sisepoliitiliste vastastega. End troonil kindlustanud, pöördus tema põhitähelepanu Iisraeli majanduse ja vaimse elu arendamisele. Tema valitsusajal (965-926 eKr) elavnes Iisraelis ehitustegevus ja kaubandus. Jeruusalemma püstitati mitmeid paleesid, kaubanduses oli Saalomonil monopol sõjavankrite ja hobustega kauplemiseks. Ta sõlmis sidemeid ka naaberrahvaste valitsejatega, mistõttu arenes kaubandus ka meretaguste maadega.
Usulises plaanis oli tähtsaim templi ehitamine Jeruusalemma, mis kujunes Iisraeli vaimseks ja poliitiliseks keskuseks. Elavnes ka kirjanduslik tegevus. Teoloogilise mõtlemise kõrgest tasemest annab tunnistust sel ajal tekkinud Jahvistlik allikas Moosese raamatutes.
Saalomonile said hukatuslikuks just rikkus ja võim. Ta võttis naiseks mitmeid võõraste rahvaste printsesse, kes tõid kaasa võõraste jumalate kummardamise, milles osales ka Saalomon. Pealegi kurnas ta rahvast raskete maksudega.
Põhjapoolsete suguharude pahameel viis ta järeltulija Rehabeami ajal Iisraeli lõhenemisele Põhja- ja Lõunariigiks ehk Iisraeliks ja Juudaks.
PROHVETLUS JA PROHVETI RAAMATUD VT-S
Sõna „prohvet“ pärineb kr.k.-st ja tähistab VT-s inimest, kes kuulutab Jumala tahet. Eri usundites on alati leidunud inimesi, kes teistele vahendavad jumalate sõnumeid: nõiad, šamaanid, oraaklid jne. nii on olnud ka Iisraelis. Juba kohtumõistjate ajast võime lugeda seal tegutsenud prohvetitest. Algselt kirjeldatakse neid märatsevate ekstaatikutena, kuid mitmesajaaastase arengu vältel õpivad nad üha paremini tajuma ja väljendama Jumala tahet. Kõrgeima taseme omandasid nende hulgas kirjaprohvetid, kellest on VT-s säilinud nende nimelised raamatud.
Prohvetiraamatuid on jaotatud mitmeti. Tavaliselt on eraldi mainitud kolme suurt prohvetit: Jesejat, Jeremijat ja Hesekieli. Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli , kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Järgneb 12 prohveti raamat, mis kirjutati tavaliselt ühele kirjarullile. Sinna kuulusid Hoosea, Joel, Aamos , Obadja, Joona , Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamatut.
PROHVETID RÕHUMISE JA OKUPATSIOONI AJAL
Pärast Iisraeli langemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalustega, et ta okupeeritakse ja rahvas – vastavalt tolleaegsetele tavadele – küüditatakse. Üha enam jõudis prohvetlik mõte tõdemusele, et kui riik on vallutatud, ei saa enam templis ohverdada. Niisuguse situatsiooni reaalseks muutumine ei toonud kaasa Iisraeli religiooni hävingut, vaid uuenemise. Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab Jumala lahutamisele maast ja templist . See aga ei vii Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu tühistamisele. Küll aga mõtestavad prohvetid ümber mitmed Iisraeli poolt omaks võetud põhimõtted, nt ei samastata enam Jumala õnnistust ja maist edu.
LAULUDE LIIGITUS JA KASUTAMINE
Tähtsaima žanrina võib välja tuua hümnid, mida kasutati jumalateenistusel ja ohverdamisel. Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on varustatud muusikaliste juhenditega. Muusikalise saatele osutab ka tihti tõlkimata jäetud sõna sela, mis arvatavasti tähendab muusikalist vahemängu.
Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ähvarduse saabudes. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Iga selline kaebus lõppes tänu- ja ohvritõotusega. Kaebelaulud võisid olla nii individuaalsed kui kollektiivsed ja neil oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal.
Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda tekkisid usupsalmid. Jumalateenistusel kasutatud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti välja hümnide poolt. Seetõttu väljendavad Lauluraamatus säilinud laulud eelkõige individuaalset tänu või usalduskinnitust.
Lauluraamat sisaldab ka rohkesti kirjanduslikke psalme. Nendes on aluseks võetud kõik kolm põhiliiki. Siia hulka arvestatakse ka palverännaku laulud ja kuningalaulud. Kuningriikluse lõppedes said need laulud aluseks Messiat ülistavatele lauludele.
Ülemlaul kujutab endast kogumikku vanadest iisraeli armastuslauludest. Eksiilieelsed prohvetid, nagu nt Hoosea, on võrrelnud Jumala ja Iisraeli vahekorda pruudi ja peigmehe vahekorraga. Selline allegooriline tõlgendusviis on edasi kandunud ka ristiusu kirikutesse, kus pruudi ja peigmehena on nähtud Jumalat ja kristlikku kirikut.
Nii nagu armastus on universaalne ja ajatu, mõjuvad Ülemlaulu värsid kaunilt ka nüüdisajal.
TARKUSÕPETUS IISRAELIS
Esimese Kuningate raamatu järgi oli Saalomon kuulus oma tarkuse poolest ja tema õukonnas tegutsesid tarkusõpetajad. Samasuguseid andmeid on ka Juuda kuninga Hiskija kohta, kellel oli oma tarkade nõuandjate kogu ja kool, kus nad tarkusi jagasid. See oli tolleaegse akadeemilise hariduse aluseks.
Iisraeli tarkusekirjanduse eeskujuks oli Egiptuse tarkusekirjandus. Vt ideaalne tark inimene oli Egiptuses elanud Joosep . Tema tarkus väljendub mitmekesistes teadmistes, positiivsetes iseloomuomadustes ja usus Jumalasse.
Tarkusõpetus oli praktilise suunitlusega. Eesmärgiks oli tunnetada inimese võimalusi maailmas ja otsida sel viisil konkreetseid käitumisjuhendeid. Kui inimene tunnetas õigesti oma vahekorda Jumala, ühiskonna ja kaasinimestega, võis ta eksitust kartmata oma tunnetuse põhjal tegutseda. Kes neid vahekordi õigesti tunnetas, oli tark, kes mitte – rumal.
8