Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke.


Kaananimaa ( akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid:
Tänapäeva Süüria, Liibanon , Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad ).
Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia , Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses .
Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad.
9000 eKr
Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula.
Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus , Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros.
10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng.
Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia - Aafrikas
Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus- Babüloonia ja Pärsia valdustesse.
Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel.

Foiniikia tähtsus:


14. saj eKr arendasid lihtsa 22 kaashäälikust koosneva tähestiku,
Kreeklased lõid selle põhjal kreeka alfabeedi,
Kõik tänapäeva tähestikud on tuletatud foiniikia tähestikust.

2000 eKr


Tänapäeva juutide esivanemad semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased elasid Kaanani lõunaosas poolkõrbe ja kõrbealadel.
19-18.saj eKr esiisa Aabraham rändas Mesopotaamiast Kaananisse.
17-16. saj eKr heebrealaste üheosa iisraellaste sattumine Egiptusesse , Niiluse deltasse (Egiptuse orjapõli).
1250 -1200 eKr iisraellaste väljarändamine Egiptusest Moosese juhtimisel vaarao RamsesII (1290-1224) ajal.

11 saj lõpp


Saul – väepealik , hiljem kuningas, pani aluse Iisraeli riigi rajamisele.
1000 – 962 – kuningas Taavet vallutas vilistidelt Jeruusalemma (tappis vilistide vägimehe Koljati)
962-922 kuningas Saalomon – kaasnes riigi õitseng. Jeruusalemma
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke #1 Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke #2 Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helen Abroi Õppematerjali autor
Konspekt Kaananimaast ja Iisraeli Monoteismi tekkest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Foiniikia ja Iisrael

Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd, asend ja looduslikud olud. · Süüria, Liibanon ja Palestiina moodustavad Kaanani, mida kreeklased nimetasid seda maad Foiniikiaks, mis tähendab purpurimaad (nimetus tuleb sellest et sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi, purpurriie aga üks Kaanani peamisi eksportkaupu). · Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. · Kaanani loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt (varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas) · Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal ehituspuidu allikaks. · Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse.

Ajalugu
thumbnail
8
docx

KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE

- u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil)  Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad  asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala  kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr)  Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr  rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade transiitkaubandusel  foiniiklased olid osavad meresõitjad, rajasid hulgaliselt kolooniaid (Küprosel, Põhja-Aafrikas,

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Foiniikia

Foiniikia Vahemere ja Araabia kõrbe vahel, vanal ajal oli see piirkond Kaanani nime all. Foiniikia- kreeklased-purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL

Ta püsis Iraanis valitseva usundina kuni islami tulekuni VII sajandil. Teatud määral leidub selle pooldajaid veel tänapäevalgi. Mazdaism on varaseim teadaoleb selgelt dualistlik ja maailma lõppu ette kuulutav ehk eshatoloogiline (eschatos ­ äärmine kreeka keeles) usk maailma ajaloos. Sellisena on ta avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, kujundades arusaamu jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust, ning viimsest kohtupäevast. Kaanan ja Iisrael Kaanan kui tsivilisatsioonide muistne kokkupuuteala Vahemere idaranniku alad ­ tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina ­ olid vana-ajal tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akkadi keeles purpurimaad ja tuleb sellest, et sealsel rannikul elavaid tigusid kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie aga oli üks Kaanani peamisi eksportkaupu. Kreeka keeles on purpurimaa Foiniikia ja selle nime

Ajalugu
thumbnail
3
docx

KAANANIMAA JA IISRAEL : MONOTEISMI TEKE

Kaanani nime all. See nimi tähendab akadi keeles purpurmaad ja tuleb sellest,et sealsel rannikul elavaid tigusi kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie oli seal peamiseid eksportkaupu. KAANANI · Kitsas maariba ­ vahemere ja araabia kõrbe vahel. · Vihma piisavalt ja vihmametsad on pakkunud suurepärast laevaehitus materjali. · Vanimaid põllundus piirkondi ja siinsed olijad said vanal ajal tuntuks oivaliste meresõitjatena. · Naabrid tundsid huvi Kaanani kaupade ja tooraine vastu- purpurriiet eksporditi Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. · Kuna Kaanaimaa asus maa ­ ja mereteede ristumiskojas ,siis tahtsid nii Egiptus kui Mesopotaamia teda enda võimu alla saada. Tekkisid tihedad kultuurikontaktid. · Sellisel taustal arenes Semiidi sugu rahvaste oma tõenäoline kultuur. Mille mõju on mitmes valdkonnas tunda tänapäevani. FONIIKIA LINNRIIGID · Kaanan oli territoriaalselt killustanud.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr

Ühiskond
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis ­ kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura ­ harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Egiptus

· 334-330 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Suure · 12 saj eKr tekkkisid Kaananis sõltumatud riigid ­ Foiniikia linnriigid: Pärsia impeeriumi Byblos, Siidon, Tüüros Pärsia riik & ühiskond · 10 saj eKr ühendas Taavet kogu Kaanani oma võimu alla, tekkis Iisreal, pealinnaks Jeruusalemm. Saalomon rajas jumala Jahve templi. · Saalomoni surma järel riik lagunes: Iisrael-pealinnaks · Peamine allikas iisraelaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta. Jeruusalemm ja Juuda-pealinnaks Juuda. · Heebreakeelsete tekstide kogum(kajastuvad usk, kombed, arusaam

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun