Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16)


Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine).
Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused:
  • põlluharimine ja karjakasvatus
  • ühiskonna selge varanduslik kihistumine
  • riikluse teke (kindel territoorium , valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord)
  • kirja teke
  • kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised )
    Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres:
  • Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr
  • Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr
  • India Induse ääres u 2400 a eKr
  • Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr
  • Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr
    Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust:
  • rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad
  • rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel
    Vanaaeg – ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne- Rooma keiser .
    Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis -, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr).
    MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28)
    Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide – veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud.
    Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise. Menest ise peetakse mitme varajase legendaarse valitseja koondkujuks.
    Egituse riigi ajaloos on tähtsamad järgnevad perioodid:
  • Vana riik (u 2650-2100 eKr)
  • Keskmine riik (u 1950-1650 eKr)
  • Uus riik (u 1550- 1075 eKr)
  • Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr)
    Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad “kihid”:
  • vaarao – piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris .
  • ametnikkond – jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks – nomarhideks.
  • preestrid – korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad.
  • kõrgemad väepealikud – juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel.
  • kirjutajad – kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise.
  • talupojad – pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka niisutussüsteeme ja olid kohustatud neid ka korras hoidma.
  • käsitöölised – pidid töötama vaarao juures ja nagu nimigi ütleb, oli nende ülesanne valmistada riigile vajalikke käsitöötooteid.
  • orjad – nenede hulk oli väike. Nad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises , osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid
    Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. Valitsejate puhul oli värk natuke erinev. Nemad pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE #1 TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE #2 TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE #3 TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE #4
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Taavi Vaindlu Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    4
    doc
    Tsivilisatsioonide tekkimine
    14
    docx
    Esiajalugu ja idamaad
    4
    doc
    Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus
    9
    doc
    Kokkuvõte tsivilisatsioonidest
    14
    doc
    Egiptus-Mesopotaamia-konspekt
    49
    doc
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    2
    doc
    Varajaste tsivilisatsioonide tekkimine
    20
    docx
    Vanaaeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun