Foiniikia (1)

Foiniikia
Vahemere ja Araabia kõrbe vahel, vanal ajal oli see piirkond Kaanani nime all.
Foiniikia- kreeklased -purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula.
III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid , Kartaago . Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla.
Tähestiku leiutajad - leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik.
Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt. Haridus ilmalikustus.
Peagi kujundasid kreeklased selle tähestiku järgi oma alfabeedi.
Iisraellased / heebrealased
Hiljemalt II a.t. eKr elasid Kaanani lõunaosas semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased.
Iisraellaste esiisa Aabraham olevat rännanud Mesopotaamiast Kaananisse. Jumal Jahve sõlmis temaga lepingu, millega lubas iisraellasi igati toetada ja andis Kaananimaa neile valitseda. Vastutasuks nõudis kuuletumist ja lahtiütlemist teistest jumalatest.
Teadmata asjaoludel sattusid iisraellased Egiptusesse, (Egiptuse vangipõlv). XIII saj eKr lahkusid iisraellased Egiptusest, pärimuse järgi juhtis neid nende suur juht Mooses . Siinai mäel kinnitas Jahve Moosesega lepingut. Arvatakse, et ta sai sealt ka nn 10 käsku. Mooses suri teel kodumaale , enne kui iisraellased Kaanani vallutama asusid.
10. saj. algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet ( u. 1000-962) kogu Kaanai lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik, mille pealinnaks sai Jeruusalemm . Taaveti poeg, Saalomon (962-922) korraldusel rajati Jahve tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael tugevaim riik Kaananis.
Saalomoni surma järel jagunes riik kaheks- põhjas-Iisrael ja lõunas- Juuda riik. 722. eKr vallutasid assüürlased põhjapoolse Iisraeli riigi, Juuda riik jäi esialgu püsima.
586. eKr vallutas Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar Juuda pealinna Jeruusalemma, hävitas Jahve templi ja asustas sealse rahva Mesopotaamiasse- Babüloni (Paabeli) vangipõlv. Kui pärslased 539 eKr Uus-Babüloonia riigi vallutasid lubasid nad iisraellastel oma kodumaale naasta. Jeruusalemma tempel taastati , kuna enamik tagasipöördunutest oli endise Juuda riigi elanikud, siis hakati neid nimetama juutideks.
Vana Testament
Peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta. See on eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum. Varasemad osad pärinevad Taaveti ja Saalomoni ajast, suur osa raamatuid aga valmis Babüloni vangipõlves. Lõpliku kuju omandas III-II saj. eKr. See tõlgiti ka kreeka keelde ja hiljem sai sellest piibli osa.
Moosese seadused
Jahve monoteism , keelasid jumalat kujutada, käskis pühapäevi tähistada, sõnastasid isiku omandi ja perekonnakaitse põhimõtted.
Raskemate kuritegude korral kehtisid Hammurapi seaduste koodeks. Perekonnaõigus oli patriarhaarne nõudes naiselt monogaamsus. Abielurikkujat ja sõnakuulmatut poega ähvardas surmanuhtlus. Ei rõhutatud ühiskonna kihistatust. Eraldati vabu inimesi ja orje. Kui orjad pärinesid oma rahva seast oli neil õigus 6 aasta pärast vabaks saada.
Vana Testamendi autorid uskusid, et Jahve on nende ainujumal ja maailma looja. Prohvetid hakkasid nõudma Jahve asutamist ainujumalana. Pidi sündima Taaveti soost messias- salvitud kuningas, kes taastab Iisraeli muistse hiilguse.