pidada nii matuseid, kui kohtukoda. Idaseinas seaduselaegas - toorarullide säilitamine. Saalipoolel all asub pult, kus loetakse palveid ja Toorat. Teenistuse kulminatsiooniks on seaduselaeka avamine. Puuduvad maalid ja skulptuurid, kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab seadust, juhib judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb seadust. Juudile on kodu samasugune tempel nagu sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus nädala keskpunktiks, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva päikeseloojangul. Õigeusklikud juudid järgivad rangeid ettekirjutusi selles osas, mida nad söövad ja kuidas tuleb käsitseda rituaalse tähtsusega esemeid. Rituaalse puhtuse reegleid nimetatakse kosseriks. Ei sööda sealiha ega verd. Kodus peetakse pühadena poisslapse ümberlõikamist. Ümberlõikamine on olulisim
Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on 1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 2 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm 3 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 4 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismi peasuunad on ortodokssed juudid ja liberaalsed juudid .5 Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.)
· Jerusalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt. · Teine nimetus on Tzion ehk Siion · Kuni 70 aastani seisis seal Tempel. · Nüüd on ainult Läänemüür kõige püham koht juutidele. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism. Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism . Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism. Judaismi tavad
islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Juutide jumalat kutsutakse Jahveks. Mooses Oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Ta sõlmis lepingu Jumalaga ning tõi juudirahvale „Kümme Jumala Käsku“. Vana Testament – ristiusu Piibli vanim osa On juutide pühakiri, mis sisaldas Iisreali rahva pärimusi, seadusi ning õpetusi Jahvest. Seda peetakse judaismi aluseks. Kombed Väga tähtis on Sabati e. hingamispäeva tähistamine. Seda tähistatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete reeglite järgi. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut. Sabatilauale peab alati kuuluma kala. Söömine Judaism keelab süüa korraga liha –ja piimatoite. Isegi nende toitude söömise vahe peab olema piisavalt pikk. Ühe ortodoksse juudi kodus on alati kaks komplekti nõusid söögi valmistamiseks,
maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega tunnusta mitte mingil kujul kolmainsuse õpetust (kolmainsuse õpetuse järgi eksisteerib Jumal igavesti kolmes isikus - Isa, Poeg ja Püha Vaim). Palvetamine on juutluses olulisel kohal. Pühendunud usklikud palvetavad hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse
Esimest korda sel päeval kutsutakse tähtpäevaline Tora juurde. Talle pannakse esimest korda tfillin, et täita Käsku.Tfillini asetamine käele (südame vastu) ja pähe sümboliseerib südame ja mõistuse allumist Käsu täitmisele ning samuti juudi rahva erilist sidet maailma Loojaga. Tfillini karbikestes on Tora katked. Bat-mitsva tseremoonial võtab tütarlaps endale kohustuse täita Käske, mis on pandud juudi rahva tütardele. Naise eripära sümboliseerivad Käskud on süüdata Sabati ja pühade eel küünlad (küünlad valgustavad juudi kodu.) Samuti ka Chala eraldamine. kui naine teeb tainast, eraldab ta sellest tükikese (chala) Tora Käsu järgi. 2.4 Elu peale surma Tähtis on esimene aasta peale surma. Sel aastal mõistetakse hinge üle kohut tema tegude eest. Samuti on tähtis ka Jortsait (surma-aastapäev juudi kalendri järgi), kui hing tõuseb uuele tasemele. Seepärast et just selles maailmas, meie käes on valik hea ja selle vastandpooluse vahel.
Õpetuse alused Judaismi põhiõpetused on: · tingimusteta monoteism (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) · Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale · Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.
kuid ka Süüriasse ning Palestiinasse. Sefaradi juutide kõnekeeleks on hispaania keelele lähedane ladiino keel ehk espanjool. praegu on nende osakaal Iisraeli juutide hulgas umbes 55%. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ( kreeka keeles kogunemiskoht) ja kodu. Koguduse vaimne juht on aga rabi, kes õpetab Seadust. Jumalateenistusel osalevad ainult mehed. Naistele on see keelatud. (Wikipedia) Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati tähistamine, mis on usuline perekonnapüha. Sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojanguni. Sabati ajal ei töötata. Veel peetakse kinni traditsioonist lõigata ümber kaheksa aastaseid poisslapsi. Usuline täisealiseks saamine toimub 13-aastaselt. Juutidel on 10 iga-aastast suurt püha, millest viis tähtsamat on: 1. Paasapüha (tähistatakse kevadeti kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks) 2
algvorm. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab seadust (Mauranen, lk 100). Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekond ja kogudus õpetavad ja kasvatavad uut sugupõlve religioosset pärandit järgides. Naisel on perekonnas keskne koht. Õigeusklikus perekonnas järgitakse erilise hoolega söömist puudutavaid seadusi näiteks ei sööda sealiha ega verd. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul. Pereema õnnistab ja süütab kaks sabatiküünalt, pereisa õnnistab ühisel söömaajal võetavat leiba ja veini. Söömaaega alustatakse ja lõpetatakse palvetamisega. Sabati ajal kehtib arvukalt ettekirjutusi, mis keelavad töötegemise. Õigeusklikud juudid täidavad sabatiseadusi väga täpselt, kuid vabameelsed juudid teevad neis järeleandmisi.
Sünagoog on pigem kool kui palvela. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni : Kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Rabid juhivad judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb Seadust. Juudile on kodu samasugune tempel nagu ka sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus nädala keskpunktiks. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev. 4. Käsk käsib pühitseda Sabati päeva, sest ka Jumal puhksd pärast maailma loomist. Sel päeval loetakse sünagoogis Toora peatükk. Judaismi tavadeks on see,et sündinud poisil tehakse tema kaheksandal elupäeval britmila ehk ümberlõikus. Täiskasvanuks saab poiss juudi usu järgi 13-aastaselt ja tüdruk 12-aastselt. Abiellumine toimub spetsiaalse katte ehk hupaa all.
Tänu selle võivad juudid kiidelda tuhandete aastate vanuse kirjaoskusega. N: arusaam, et lapsi tuleb hakata õpetama 5- 6aastaselt ja et klassis ei tohi olla üle 25 õpilase, on Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 pärit Talmudist. Kuna judaismi pedagoogikas oli oluline kirja tundmine ja lugemisoskus õpetati ka tüdrukuid. Üheks juudi eripäraks võib lugeda veel töö väärtustamist ja tsüklilisust, mis oli seotud sabati ehk hingamispäeva pidamisega. Antiikkultuuris tööd ei idealiseeritud, hinnati laisklemist ja mõnusat aja veetmist. Juudi rabid, aga leidsid, et mõjub inimesele õilistavalt. Tagades samal ajal majandusliku iseseisvuse. Samuti oli hingamispäev omamoodi revolutsiooniline nähtus, sest puhkepäev (kõikidele, samuti orjadele) oli tundmatu mõiste. Keskajaks olid juudid terves Euroopas laiali. Siingi oli esimene põhikasvatajaks perekond oma kindlate rituaalide ja traditsioonidega
Tänu selle võivad juudid kiidelda tuhandete aastate vanuse kirjaoskusega. N: arusaam, et lapsi tuleb hakata õpetama 5- 6aastaselt ja et klassis ei tohi olla üle 25 õpilase, on Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 pärit Talmudist. Kuna judaismi pedagoogikas oli oluline kirja tundmine ja lugemisoskus õpetati ka tüdrukuid. Üheks juudi eripäraks võib lugeda veel töö väärtustamist ja tsüklilisust, mis oli seotud sabati ehk hingamispäeva pidamisega. Antiikkultuuris tööd ei idealiseeritud, hinnati laisklemist ja mõnusat aja veetmist. Juudi rabid, aga leidsid, et mõjub inimesele õilistavalt. Tagades samal ajal majandusliku iseseisvuse. Samuti oli hingamispäev omamoodi revolutsiooniline nähtus, sest puhkepäev (kõikidele, samuti orjadele) oli tundmatu mõiste. Keskajaks olid juudid terves Euroopas laiali. Siingi oli esimene põhikasvatajaks perekond oma kindlate rituaalide ja traditsioonidega
Inimene sai jumalalt elu ja vastutab jumala ees. Inimesel on vaba tahe ja annab vastust pärast surma. o Messias oodatakse lunastaja tulemist, ilmub enne viimast kohtumõistmist. Jeesus kristus on messiaseks. Kultus ja pühad o Sünagoog koosolekumaja o Rabi õpetaja o Poiste ümberlõikamine 8 päevaselt o Sabat laupäev (reede päikseloojangust pühapäeva päiksetõusuni. Sabati ajal tööd ei tehta) o Joom kippur suur lepituspäev koos 24tunnise patukahetsuspaastuga o Paasapüha Egiptusest põgenemise mälestuseks o Nädalapüha nädal pärast paasat moosese seaduse mälestuseks o Lehtmajade püha siinai rännaku mälestuseks o Uusaastapüha maailma loomise tähistamiseks 39. Mis on Toora? 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? 41
Kui naine ei järgi neid reegleid, siis ta rikub juutide moraalinorme. Mees ei tohi palvetada siis, kui ta näeb naist, kes ei ole riietatud korralikult, sest Toora õpetuse järgi, tekitab see mehes siivutuid ja valesid mõtteid. Naistel on keelatud flirtimine meestega ning liiga intiimne käitumine. Juutide pühad algavad alati eelneval õhtul, tavaliselt tund aega enne päikeseloojangut. Enamus kauplusi, toidukohti ja vaatamisväärsusi on nii pühade ajal kui ka sabati ajal (reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni) kinni, samuti ei saa sel ajal sageli hotelli sisse registreerida ja mitmeid muid toimetusi teha. On mitmeid tähtpäevi, mil juutidel on kombeks olla pereringis ja sel ajal pole ka välismaalasel viisakas lärmata, valjusti muusikat kuulata jne. Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi.
Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati Tule puhastav jõud talveriideid, kangaid vabastas kõigest Teenijatel vaba päev halvast Käidi kirikus, Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas Juuli- heinakuu 13.07 mareta e. 25.07 jaagupipäev karusekuu Uuendati Karu austamise rendilepinguid
kui Moosese seadus. See sisaldas kümmet käsku, mida pidi järgima. Nende hulka kuulusid: Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi tappa Sa ei tohi abielu rikkuda! Juutide püha kogunemispaika kutsutakse sünagoogiks. See on koguduse elu keskuseks. Teenistuse läbiviimiseks on vaja 10 mehe kohalviibimist. Vaimulikeks on rabid. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Kombed Juutidel on väga tähtsal kohal Sabati tähistamine. Seda pühitatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete rituaalsete eeskirjade järgi. Sabat on juutide hingamispäev. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed. Söömine Judaism keelab süüa korraga liha- ja piimatoite. "Sina ei pea mitte vasikat
voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömist.Samuti on juutidel olemas selline päev nagu Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas.Ühte vahest asja mida võib süüa sabati ajal nimetatakse Challahiks´iks. See on palmikleib või uue aasta puhul küpsetatud suletud ringi kujulist õnneleib.. Challah palmistetakse 6-st taignaribast ja laual peab neid alati olema kaks. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed.Aga samuti juudid söövad erilist toitu ka paasapühade ajal mis tavaliselt kestavad 7-8 päeva tavaliselt aprillis või märtsis. Kui
loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas. Challah ´iks nimetatakse sabati ajal söödavat palmikleiba või uue aasta puhul küpsetatud suletud ringi kujulist õnneleiba. Challah palmitsetakse 6st taignaribast ja laual peab neid alati olema kaks. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed. Söömisest judaismis: Liha ja piim. Judaism keelab süüa korraga liha ja piimatoite. "Sina ei pea mitte vasikat keetma tema ema piimas sees," on öeldud kirjasõnas
oma kohustusi Jumala ja inimeste ees, oluliseim õiglus. Usuline elu. Juudi religioosse elu keskmes on sünagoog ja kodu. Sõna sünagoog tähendab kogunemist. Idaseinas seaduselaegas - toorarullide säilitamine. Saalipoolel all asub pult, kus loetakse palveid ja Toorat. Teenistuse kulminatsiooniks on seaduselaeka avamine. Puuduvad maalid ja skulptuurid, kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab seadust. Sabati pidamine kodus. Ei sööda sealiha ega verd. Nädala kõrgpunkt on peres sabat, mis algab reede päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul. Kodus peetakse pühadena poisslapse õmberlõikamist kaheksa päeva vanuselt, nimepanekut, konfirmatsiooni 13-aastaselt, pulmad. Kümne-iga aastase tähtsaima püha hulgas on paasad, nädalapüha, lehtimajade püha, unseats ja suur lepituspäev. Paasapüha tähistatakse kevadel Egiptuse vangipõlvest vabanemist mälestades. Tänapäeval
JUDAISM Judaism on maailma vanim säilinud monoteistlik usund, u. 4000 a. vana. Seotud Vana Testamendiga. Kaks olulist komponenti: 1. usk ühte jumalasse 2. usk äravalitusse Juudid on öelnud ,,Jumal on nähtamatu". Jahve ,,Mina olen" ,,EL" jumal (heebrea keeles) IISRAEL Aabraham sai tõotuse Jumalalt (u. 2000 a. eKr). Iisraeli algus. Egiptuse orjapõlv (1750-1250 eKr) Juutide juhiks tõusis Mooses. Kõrberännak, mis kestis 40 aastat. Siinai mägi. 10 käsku. Mooses suri, ei jõudnud Kaananimaale. I periood Kohtumõistjate aeg Juutide esimene kuningas Saul. Teine kuningas Taavet, kuid Saul ei loobunud oma troonist. Valitsesid samal ajal. Ühes lahingus Saul ja tema poeg hukkuvad. Taavet sai võimule. Vallutati vilistide (tänapäeva palestiinlased) tähtsaim linn Jeruusalemm. Taaveti poeg Saalomon (970-930 eKr). Saalomoni ajal jagunes riik kaheks: 1. Põhjapool Iisrael Kogu elanikkond küüditati, Jeruusalemma tempel hävitati ...
killud toovad õnne · Matus: rahvuskaaslased on need, kes kirstu kannavad; surilinas matmine (ei panda eiteamis riietesse, et paistaks rikkus välja, kuid mida suurem ja uhkem haud, seda rikkam inimene) -lilli ei viida hauale -kellegi surma puhul hoidutakse u aasta meelelahutusest -põletusmatust ei praktiseerita · Palvetamine: 3 korda päevas ( 2 korda neist Aabrahami, Iisaku, Jaakobi auks) Laupäeva õhtuse sabati ajal 4 korda päevas Riietus: Tefillin palvekapslid otsmikul ja käel (Sma Israel >>juudi palve *laul) Tallit palvesall (tutikestega meenutab inimestele Jumala käske) * Mezuza uksepiidal olevad kapslikesed Jarmulke/kippa peakate; kui poistel on müts peas-nii kasvatatakse häid poegi - mütsi riide ja kuju järgi öeldakse ära, millisesse harusse ta kuulub
Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. · Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism · Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism · Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism · Rekonstruktsionistlik judaism
Judaismi Jumal ja ajalugu Judaism Judaism on juudi usund, mida tunnistavad peamiselt juudid ja mille alged ulatuvad teise aastatuhandesse enne Kristuse sündi. 11.sajandi lõpus e.m.a tekkis Iisraeli riik. Juudid on ajaloos pidanud palju sõdu oma riigi kaitsmise nimel ja elanud aastasadu teiste valitsejate võimu all. Judaismi usuõpetuse aluseks on Vana Testament ehk Moosese raamatud. Ainujumal on Jahve, maailmast väljaspool elav vaim, kõige looja ja kohtumõistja. Ajalooliselt on kujunenud kaks kombestikult erinevat suunda: askenazim ja sefardim. Judaismi pooldajaid on maailmas umbes 13 miljonit. Iisraeli asustamine juutide poolt Moosese raamatu jutustus Aabrahamist ja tema otsestest järglastest võib viidata sellele, et muistsed heebrealased tulid Kaananisse (tänapäeva Iisrael), kolme peamise lainena. Esimene neist seostub Abrahami ja Hebroniga ning toimus u. 1850 e.m.a. Teine sisserändamislaine oli seotud A...
Judaism 30.04.2010 JHWH - jahve - jehova (juutide jumal, kristlased nimatavad nii, juudid ütlevad jahve). on teinud lepingu oma väljavalitud rahvaga, selle märgiks on maa (vahemereääres olev tõotatud maa - Iisrael). leping tähendab kahepoolsust, kummalg oma kohustused ja vastutused. jumal on kohustatud oma rahva eest hooldkandma, inimesed jälle peavad jumalat austama jne. kaksosapoolt - tähendab ka dialoogi. Toora - vanatestament - tähendab õpetust, mitte seadust - 10 käsku - 5 moosese raamatut jne. Tooras on ilmutatud jumala tahe. usklik juut täidab mizwasi - nõue või käsk. piiblis on 613 mizwad. see jaguneb 365 (päevi aastas) käsuks ja 248 (kehaosade arv mida inimese kehas arvatakse) keeldu. dialoogil pole vahet pühal ja ilmalikul - kõik on püha, vahet ei tehta nagu kristlastel. Kasher (koze) - juutide jaoks puhas toit, rabi juurest läbi käinud. on...
*Kohus peale surma, peale messia tulekut *Kui juut lakkab kombeid täitmast on ta ikka juut, kui läheb teise usku, pole ta enam juut. JUUDI KEELED(5): 1)Heebrea e ivriit, 2)jiidis 3)ladina keel Judaismi tähtsaim paik *Jerusalaim e Jeruusalemm on keskne punkt *teine nimetus on siion *Juudi pühakoda e sünagoog SÜMBOLID *Taaveti täht e Magen David *Menoraa ATRIBUUTID *pikimüts e pika Tähtsaimad pühad *perekondlikkus elus on nädala kõrgpunktiks sabbati e sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. *4. Käsk käsib pühitseda sabati päev, millal jumal puhkas pärast maailma loomis. *Sünagoogis loetakse (antud nädala) Toora peatükke. Aasta ring *Kalender on kuu päikesekeskne. Kuu pikkus on Kuu faaside järgi (29-30 päeva), aasta pikkus vastavalt päikese tsüklile. *Aastas on 12 kuud, liigaastas 13 *Tsükkel on 19 aastat, kuhu kuuluvad 7 liigaastat. *Aastad arvestatakse alates maailma loomisest
toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. oli kreeka kultuuri õitseaeg. Tasapisi hakkasid juudid seda kultuuri omaks võtma, kuid oma monoteistlikust usust juudid ei loobunud. Siis tuli võimule Süüria kuningas Antiokos IV Epifanes, kes otsustas hävitada juudi rahva oma religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama. Keelati toora lugemine, sabati ja pühade pidamine, samuti ümberlõikamine. Jeruusalemma templisse pandi sea kuju. Ühes Modini külas elas preester nimega Matitjahu, kes keeldus korraldustele allumast ja kummardas üksnes Iisraeli Jumalat. Tema koos oma suguvõsaga korraldas ülestõusu võõra kultuuri ja Seleukiidide vastu. Ehkki võitlus oli äärmiselt ebavõrdne, kestis see siiski 24. aastat ja juudi väesalk kasvas pidevalt. Otsustav lahing toimus Bet-Horoni asula lähedal. Juudid võitsid ja tee Jeruusalemma oli vaba
maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega tunnusta mitte mingil kujul kolmainsuse õpetust (kolmainsuse õpetuse järgi eksisteerib Jumal igavesti kolmes isikus - Isa, Poeg ja Püha Vaim). Palvetamine on juutluses olulisel kohal. Pühendunud usklikud palvetavad hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse
Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. · Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism · Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism · Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism · Rekonstruktsionistlik judaism
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi pree...
K-ketubiim-kirjad, ülemlaul ja nutulaul jms. Heebrea keeles. Pika aja jooksul kirja pandud inimeste poolt. Tslmuf-toors kommentssr. Selle on koostanud rabi. Rabi on juudi õpetlane. Juudi ja Iisraeli rahva lugu. Need lood peavad aitama mõista inimesel inimeseks olemaist. Sünagoog-juutide pühakoda. Sünagoogides käis jumalateenistus läbi jutluse. Seal loeti doorat. Sünagoog-kultuuri keskus ja värki ja asjad. Juudi jaoks on väga tähtis kodu ja perekond. Kõige tähtsam on sabati pidamine algab reede päikese loojangust laupäeva päikeseloojanguni ehk hingede päev. Sabati pidamine on tähtis ei tehta mingit tööd ega midagi ja tehakse kõik töö eelmisel päeval ära. Holokaustis tapeti neid. Juutide õpetus. · Tingimusteta monoteist( kulla Israel, jumal on meie looja, jumal on ainus.) · Jumal on maailma looja, isand ja kohtumõistja · Jumal lõi inimese enda näo järgi ja andis talle õiguse maailma valitseda.
sünagoogi elu Sünagoogides hingamispäev (reede kokkuhoidm ,,Alguses lõi enistuse + täidab Igavene Tuli päikeseloojangust laupäeva ist aga ka Jumal taeva ja koht koguduse meenutab loojanguni. Ei tohi teha tööd, süüa, tagakiusami maa.." sabati ja usulisi Jumala õmmelda, lambaid pügada, tuld, st usupühad vajadusi kohalolekut kirjutada, ehitada, reisida, tuleb e ajal. menora mõelda Jumalast); karut seadus Jumala ja
43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? Hajalajuutlus (hbr Gola; võõrsõnana ka diasporaa või eksiil) algas 597. aastal ea (enne ajaarvamist), kui Juuda kuningriigi kuningas ja ülikud viidi Paabelisse asumisele. Sellest alates on enamus juutidest elanud hajalas, ehk väljapool praeguse Iisraeli maa-ala. 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? - Puhkepäev ehk sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Sabati ajal ei töötata. 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks. 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaismis misjonitööd ei tehta. Samuti ei misjoneerita loodususundites ja šintoismis. Misjonitööd tehakse kristluses, islamis, budismis, samuti ka Jehoova tunnistajad. 47
Talmud kujunes välja 5. saj pKr. 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? Sünagoogis 42. Mis on sünagoog? Koosolekumajas, kus on seaduselaegas toorarullide jaoks. 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? Suur diasporaa (kreeka k. laialipillutamine) algas pärast 70 pKr, kui roomlased olid vallutanud Jeruusalemma. 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? Puhkepäev ehk sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Sabati ajal ei töötata. 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaism on mittemisjoneeriv ehk juudid ei kuuluta oma usku. Kristlus, islam ja budism on misjoneerivad usundid, ülejäänud on mittemisjoneerivad 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole?
juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. MESOPOTAAMIA USUNDID Sumerid lõid kõige varasema mõjuka tsivilisatsiooni. On säilinud savitahvlid, mis kajastasid mitmeid müüte, millest selgus, et jumalaid peeti elu ja viljakuse allikaks. Enil oli jumalate valitseja, kuid An lõi inimestele kuningad ning andis neile taevast pärineva võimu, nii et uuenemise ja viljakuse rituaalides esitasid nad jumalate rolli. Järjepidevust aitas säilitada
arv; 25) 11 liiderlikkus, patt; 26) 12 Iisraeli suguharud ja Jeesuse jüngrid; 27) 13 õnnetus, nutmine (templirüütlite hävitamine = reede 13 õnnetu päev); 28) 14 ristitee märk; 29) 30 ristimine ja rõberaha 30tk on reetmise sümbol; 30) 40 katsumus juudid kõrbes, veeuputus 40 päeva, maksimaalne karistus oli 40 piitsahoopi; 31) 100 täiuse number; 32) 666 metsalise antikristuse arv; 33) 1000 igaviku arv; 34) 2000 sabati päev (sabati ajal võib liikuda kuni 2000 sammu); 35) 14400 äravalituse arv, kes koos Kristusega taevas valitseb.
riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. (Kõigepealt oli Israeli usund, olulisem kultuskeskus oli Jeruusalemma Tempel, mis hävitati roomaste poolt. Sel ajal valitsesid preestrid, kuid pärast Templi hävitamist kaotasid oma tähenduse. Rahvas pidas ennast juudamaalasteks. Juudamaal oli ränk vahetegemine juudalaste ja mittejuudalaste vahel, vahetegemise märk oli ümberlõikamine, sabati pidamine (juudi hingamispäev, mis kestab reede õhtust laupäeva õhtuni), sabatiaasta, Moosese Seaduse (Toora) tunnistamine ja kohustuste täitmine Jeruusalemma Templi ees. Kõigil oli Juudamaal võimalik palverännakutel käia Jeruusalemma Templisse.) Pärast 70. a pKr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jumalateenistusele sünagoogis (kr `koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi (rabiinlik judaism) on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste "juut" tekkis pärast 583
toob Lavrovits, ise seda teadmata, kuuldavale prohvetikuulutuse iseenda ja oma maailma kohta. · Jeesuse elu, Kolgata tee ja hukkamine motiivid madaldatuna Varieteeteatris (konferansjee elluäratamine, narsaanipudeli sildid muutuvad rahaks, mille eest osteti puhvetis veini (vee veiniks muutmine), rahvamassi tunglemine, et näha vaatemängu /Jeesuse ristilöömist). Jesua hukkamise paik Kolgata (tlk ,,paljas") mägi sabati toimumiskoht (,,Öö Lagedal mäel"); Epiloogis lugu kassist, kes lipsuga kinniseotuna viidi miilitsajaoskonda ,,hukkamisele", kuid pääses, aga see oli looma jaoks nagu Kolgata tee kass oli ,,nagu märter" ja sai "omal nahal tunda, mida tähendavad eksitus ja laim". · Juuda ja Niza kohtumine Meistri ja Margarita kohtumine (silmapilkne äratundmine rahvamassis, seda rõhutab ka lause ,,Armastus seisis äkitselt meie
Sünagoog on koosolekumaja, kus on seaduselaegas toorarullide jaoks. Jumalateenistusel osalevad mehed, naised viibivad rõdul. Sageli on sünagoogis ka kool. Koguduse vaimne juht ja õpetaja on rabi. Kujutav kunst on keelatud. Kodus on tähtsaim naise kui ema ja kasvatajate roll. Kehtivad ranged söömist puudutavad eeskirjad, millest tuntumad on sealiha ja vere söömise keeld. Puhkepäev ehk sabat algab reedel päikeseloojandul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Sabati ajal ei töötata. Usupühad tähtsamateks perekondlikeks pühadeks on poisslaste ümberlõikamine 8-päevaselt, nimepanek, usuline täisealiseks saamine 13-aastaselt ja abiellumine. Juutidel on 10 iga-aastast püha. Neist viis tähtsamat on: · paasapüha, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks · nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks
me tihtilugu kuuleme, kuidas Jumala nime ilmaasjata suhu võetakse läbi selliste fraasidega nagu: Issand Jumal! Oh Jumal küll! Jessas! Isver! Jne. 3. Sina pead hingamispäeva pühitsema. Algne mõte. Hingamispäev sabat algas juutidel reede õhtul päikese loojanguga ja kestis laupäeva õhtuse päikese loojanguni. See oli Jumalale pühendatud päev - käidi pühakojas teenistustel, loeti kodus pühakirja, palvetati ja ei tohtinud teha mingisugust argipäeva tööd. Sabati rikkumise eest - kui keegi ka sellel päeval tegi argipäeva töid - oli ette nähtud surmanuhtlus. Kristlik täiendus. Jeesuski käis hingamispäevadel pühakojas. Ometi oli just hingamispäev see, mis tõi Jeesusele kõige rohkem pahandusi. Ta aitas temalt abi palunud haigeid ka hingamispäeval - tervendades neid imeliselt. Ent tema vastased leidsid, et tervendamine nagu ka arstimine on töö, mida võib teha ainult argipäeviti. Jeesus vastas
võidurõõmust, patukahetsusest Ülemlaul või Saalomoni ülemlaul armastusluuletus · Piibli seletamiseks loodi kogumik nimega Talmud - Misna talmude vanem osa PALVEKOHT: · Sünagoog juudi kogukonna keskus - 3 ülesannet: Kokkusaamiste koht, mis tahes sündmustel Õpperuum õpitakse Toorat, Talmudit, õpetatakse heebrea keelt Jumalateenistuse koht sabati ja usupühade ajal - Mehed ja naised eraldi - Jagunevad: Ortodoksne sünagoog Traditsiooniline sünagoog - Toorarullid loetakse läbi ühe aasta jooksul - Rabi korraldab sünagoogi elu + täidab koguduse usulisi vajadusi RITUAALID / TAVAD: · Sünnist surmani kohustatud järgima Jumala seadusi · Poisslaste ümberlõikamine - 8.päeval
juudi minoriteediga. Toimus ka maate jaotamine, sõnakuulmatute juutide maad jaotati sõjaväekolonistidele. Paljude põgenemine kõrbesse ( 2 Makk 5.27) oli ühtlasi ülestõus alguseks maksudest keeldumise ja passiivse vastupanu kujul, sellise sündmuste juures ei olnud kompromiss enam võimalik. Hakkas ka tugev religioossne tagakisusamine, et juurida välja iisreali-juudi religioon ( ei lubatud ümberlõikamisi, sabati pidamise, ohvritalituse jne). Eellugu- üldine Taustaks kreeka seleukiidide riik (pidevad sisetülid, ebastabiilne), soodustas seda, et jeruusalemmas sai selline vastupanu tekkida. Sel valitseja antiochos IVs . Põletusohvri altar (Taanieli? rmt) josephos. Ant meetmetest, kuidas juute tagasi kiusati kontrolliti, et juudid ei saaks täita rel seadusi (sabati pidamist, keelati ümberlõikamine, paljud juudid tapeti, paljud müüdi orjadeks (teine makkabite 5 nt).
Tähtsaim osa preestrikoodeksist on seadused igasugused mis puudutasid inimeste kombeid; paljusid neist juudid praegu ei täida, kuna templit ei ole. Kõik need seadused mis puudutavad ohverdamist neid ei täideta, kuigi need kehtivad ikka. Kõike muud (seksuaalelu, riietumine, toitumine, pühad jm puudutavat) nad püüavad järgida. Tänapäeva ortodoksed juudid mida rohkem nad järgivad neid seaduseid, seda ortodoksemad nad on. Tekkisid ka ümberlõikamise ja sabati rõhutamine ja uus ideoloogia (Väljavalitud rahvas; puhas rahvas = teised roojased) (pärsia valitsemise ajal) kombed olid olemas ka enne, aga nüüd muutusid väga oluliseks Ümberlõikamisi tehti imikutega (poeglapsed), algne mõte pole teada, aga hilisemal ajal on see nähtav märk sellest, et ollakse lepingus jumalaga Hingamispäeval on keelatud töötegemine, kõik mis kvalifitseerub tööks. Sel ajal hakatakse rõhutama selle päeva vajalikkust
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
