Tsivilisatsioonide tekkimine (0)

1 Hindamata

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16)

Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine).
Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused:

põlluharimine ja karjakasvatus

ühiskonna selge varanduslik kihistumine

riikluse teke (kindel territoorium , valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord)

kirja teke

kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised)
Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades , enamasti suurte jõgede ääres:

Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr

Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr

India Induse ääres u 2400 a eKr

Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr

Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr
Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust:

rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad

rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel
Vanaaeg – ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne- Rooma keiser .
Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis -, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr).
MUISTNE EGIPTUS : AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28)
Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide – veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud.
Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes . Ta rajas ka uue pealinna Memphise. Menest ise peetakse mitme varajase legendaarse valitseja koondkujuks.
Egituse riigi ajaloos on tähtsamad järgnevad perioodid:

Vana riik (u 2650 -2100 eKr)

Keskmine riik (u 1950-1650 eKr)

Uus riik (u 1550- 1075 eKr)

Hilis -Egiptus (u 1075-525 eKr)
Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad “ kihid ”:

vaarao – piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris .

ametnikkond – jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks – nomarhideks.

preestrid – korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad.

kõrgemad väepealikud – juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel.

kirjutajad – kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise.

talupojad – pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka niisutussüsteeme ja olid kohustatud neid ka korras hoidma.

käsitöölised – pidid töötama vaarao juures ja nagu nimigi ütleb, oli nende ülesanne valmistada riigile vajalikke käsitöötooteid.

orjad – nenede hulk oli väike. Nad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid
Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. Valitsejate puhul oli värk natuke erinev. Nemad pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Niisiis oli Egiptuse perekond erand kõigi teiste selle aja tsivilisatsioonidega võrreldes.
USK (ptk. 4 lk. 29-36)
Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon , Amon-Ra, Osiris, Isis , Seth, Horos, Hathor, Anubis , Thot.
Kuulsaim Egiptuse müüt jumalate kohta:
Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg, pistrikukujuline Horos. Koos otsisid nad Osirise kehaosad kokku, tegid neist maailma esimese muumia ja äratasid selle ellu. Osiris otsustas, et tema läheb valitsema allmaailma ja jättis valitsemise Horosele. Järgnes pikk võitlus Horose ja Sethi vahel, kuni jumalad ühise otsusega Horose võitjaks ja kuningaks kuulutasid.
Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuserituaalide keskse osa moodustas muumia valmistamine, mis siis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsmiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise otsustas šaakalikujuline Anubis, kaaludes, kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat . Süda, millel ei lasunud pahategusid, oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maadi üles, langes surnu saagiks “õgijatele”, kes ühendasid endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi.
Egiptuse valitsejate hulgas oli üks erandlik kuju – Ehnaton . Ta oli ainus vaarao, kes püüdis muuta jumalate nimesid ja tegigi seda. Esmalt lahutas ta Ra Amonist ja nimetas ta ümber Atoniks. Kuna ta vihkas Amonit, jättis ta endised ohverdamistavad soiku ja rajas palju Atoni kultusekohti. Ta muutis ka oma sünnijärgse nime (see oli Amenhotep ). Veel rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni. Peale tema surma kummardati aga endiselt edasi vanu jumalaid, sest keegi ei läinud Ehnatoni uuendustega kaasa.
KIRI, HARIDUS , TEADUS JA KIRJANDUS (ptk. 5 lk. 37-39)
Hieroglüüfid – kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri.
Papüürus – levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal.
Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varul olnud täht Siirus jälle koidikul taevasse ilmub.
Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala.
Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses . Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel.
Kirjanduse kohapealt on tähtsaim “ Sinuhe jutustsus”. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud taluma võõrsil kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing , veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita.
MESOPOTAAMIA : AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58)
Mesopotaamia (tänapäeva Iraak ) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon.
Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid:
1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk , Kiš) – linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel – tsikuraat . Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad . Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra . Olid suured linnade ehitajad , nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased.
2. Semiidid . Nad elasid sumerite naabruses , juutide ja araablaste esivanemad . Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri.
Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt.
Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada.
Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive . Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit).
Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina . Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile.
Läbi aegade ei saanud Mesopotaamia kuningad ja preestrid omavahel kõige paremini läbi. Eelkõige sumeri linnriikide lõpp-perioodilt on teada kuninga ja preestrite konfliktidest.
Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik olid allutatud ühele tugevale kuningale . Nimetatud maid hoidsid kontrolli all asevalitsejad. Tihti jäi alistatud piirkondades võimule endine valitseja (asevalitsejana loomulikult). Alistatud piirkondadele ei pandud tavaliselt peale ka väga kõrgeid makse.
Assüürlased olid aga omapärased. Nemad määrasid alistatud piirkondadesse oma asevalitsejad ja tihti küüditasid kohaliku rahva.
Mesopotaamia sõjavägi koosnes peamiselt talupoegadest, keda juhtisid kõrgemad asevalitsejad ja suurmaaomanikud.
Assüürlased taas aga rikkusid seda tava ja asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise palgaarmeega.
Hammurapi koodeks jagas elenikkonna kolme õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad.
Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!)
Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses.
Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel.
Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos “Gilgameš”. See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgameši sõprusest ning Gilgameši tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgameš teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Ištat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgameši keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgameši ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgameši lootuse elada igavesti . Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud.
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82)
3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike- Aasiasse , aarjalased Iraani kaudu Indiasse , pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega.
Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad.
Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr). Pealinn Hattuša. Hetiitidel oli väga tugev sõjavägi, eelkõige tugevad hobukaarikud. Oli suur vastuolu Egiptuse ja hetiitide vahel. Võideldi Palestiina ja Süüria alade pärast. Egiptuse vägede eesotsas Ramses II, hetiitidel Hattušili. Tähtsaim lahing oli Kadeši lahing, mis toimus 1286 a eKr. 1250 a eKr sõlmiti rahuleping (üks esimesi teadaolevaid), mille põhjal Põhja-Süüria jäi hetiitidele ja Lõuna-Süüria koos Palestiinaga Egiptusele. Impeerium koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg .
Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund : esialgu oli tulekummardamine , rituaalide läbiviijad olid maagid . 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra . Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja , teda iseloomustas valgus ja paradiis ) ja saatan Angra Mainju (kes oli vale pooldaja, teda iseloomustasid pimedus ja põrgu). Kujunevad välja religiooni mazdaismi pühad tekstid, mis kannavad nimetust Avesta . See usk püsis kuni islami levikuni 7. saj pKr. Duaistlik – kahte vastandlikku alget rõhutav õpetus. Eshatoloogiline – maailma lõpust kõnelev.
KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE (ptk. 12 lk.83-90)
Kaanan – akadi keeles purpuri maa. Selle alla kuuluvad praegused Süüria, Liibanon , Palestiina, peamiselt elasid seal semiidi soost rahvad. Tegeleti põlluharimisega, mis ei vajanud seal kunstlikku niisutust. Suured meresõitjad.
Foiniikia linnriigid (tänapäeva Süüria ja Liibanon). Linnriigid Byblos , Siidon ja Tüüros tekivad u 3000 a eKr. Omavahel eriti hästi läbi ei saadud. Foiniiklased olid suured meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid : esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule (neist kuulsaim Kartaago, rajatud 824 a eKr). Foiniikia linnades valitses tõenäoliselt kuningas, preesterkonnal võimu polnud, riigi juhtimises võisid kaasa rääkida ka kaubandusega tegelevad ülikud. Kultuuri silmapaistvaim saavutus oli maailma esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Tõenäoliselt põhinevad kõik tänapäeva tähestikud mingil määral sellele ja läbi kreeka tähestiku on see jõudnud ka meie keelde. Foiniiklaste põhiline jõukuse allikas oli merekaubandus. Igal linnal olid omad mees- ja naisssoost jumalad.
Palestiina (Kaananimaa lõunaosas). Hõimud olid semiidi soost: juudid=iisreallased= heebrealased. Pärimuse järgi tuli u 2000 a eKr Kaananimaale juutide esiisa Aabraham Mesopotaamiast Eufrati äärest Uri linnast. U 1700 a eKr asus osa juute elama Egiptusesse, vaaraode võimu tugevnedes algas juutide egiptuse vangipõlv, u 1250 a eKr põgenesid juudid Moosese juhtimisel Egiptusest ja u 1250 a eKr asusid juudid Palestiinat tagasi vallutama. Neil tuli võidelda tugevate ja sõjakate vilistite hõimuga. U 1000-960 eKr valitses juutide riiki kuningas Taavet. Ta ühendas kogu Palestiina juutide võimu alla, rajas juudi riigi ja sinna pealinna Jeruusalemma. U 960-925 eKr valitseb Taaveti poeg Saalomon. Jeruusalemm muutub väga tugevaks ja võimsaks. Tema valitsusaja lõppedes jaguneb juudi riik kaheks: Iisrael (pealinn Samaaria) ja Juuda (pealinn Jeruusalemm). Juudas valitsevad Taaveti ja Saalomoni järglased. Assüürlased vallutavad Iisraeli riigi u 722 a eKr, Juuda riik pidi neile andamit maksma. Uusbabüloonlased eesotsas kuningas Nebukadnetsar II vallutavad Juuda riigi u 587 a eKr ja küüditavad juudid Mesopotaamiasse. Algab juutide paabeli vangipõlv. Kui Pärsia kuningas Kyros II vallutab Uus-Babüloonia (u 539 a eKr), lubatakse juutidel kodumaale tagasi pöörduda. Just siis algas Vana Testamendi koostamine heebrea keeles, mille varasemad osad kirjeldavad Taaveti ja Saalomoni tegevust. Lõplikult valmis see 3.-2. saj eKr. Vanas Testamendis on palju legende ka Mesopotaamiast. Juutide juures eriline veel monoteism – tõeline ainujumalakultus. Jumalaks oli Jahve . Prohvetid – tulihingelised jutlustajad, kes kerisid esile pärast teiste jumalate austamise algust ja nõudsid taas ainult Jahve austamist (monoteismi!). Messias – kunagi sündiv Taaveti soost kuningas, kes taastab Iisraeli muistse hiilguse, millele järgneb 1000 aastane rahuriik.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

behavior Õppematerjali autor

tsivilisatsioon primaarsed tsivilisatsioonid vanaaeg muistne egiptus mespotaamia sumerid kaananimaa

Sarnased õppematerjalid

doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3

Ühiskond

docx

Esiajalugu ja idamaad

Metallide kasutuselevott Pole teada , kes ja kuidas avastas metallid.Koige pealt opiti tundma vaske. Kuna vask oli suhteliselt pehme ja sellest tooriistad nurinesid kiiresti siis hakkati vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr. Vahemeremaades. Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike- Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine, kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund. Australopiteekus Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja simpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased. Nad kirjeldati 1925 Lõuna-Aafrikas. Neist esimene oli Australopithecus africanus ('Aafrika lõunaahv'). Taungi lubjakivikarjääris avastasid töölised 3- aastase poisi fossiili

Ajalugu

doc

Mesopotaamia - Referaat

Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 1.1 Asend ja loodusolud Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2

Ajalugu

doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:

Ajalugu

doc

Egiptus

EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatuse tõttu.

Ajalugu

doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

Mesopotaamia asub Pärsia lahte sumbuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksualal (kreeka keeles jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja pilliroog (nn. savitsivilisatsioon). Seoses kivi, puidu ja metallide hankimisega suheldi naaberrahvastega, s.t. et olid välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon. Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kiš jt) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal. Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat. Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik ja kohtunik). Sumerite religiooni, kirjandust ja kunsti jäljendati ka pärast selle rahva sulandumist teiste rahvaste hulka. Umbes 2500 eKr

Ajalugu

doc

Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud) Mesopotaamia Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingituna sai alguse sealne tsivilisatsioon. 3000-2500 eKr Mesopotaamia lõunaosas asus rahvas- sumerid. Rajasid tsivilisatsiooni, õppisid sulatama vaske, võtsid kasutusele ratta, veovankri. Linnriigid ( Uruk, Ur,Kis) Linn koos maa-ala, külad. Linna keskel astmeline tempel- tsikuraat( pühendatud linna kaitsejumalale) Riiki valitsesid kuningas (sõjavägi, jumalaasemik) ja preestrid (kohustused jumalate vastu, templimajapidamine). Sumeri linnadest põhja pool asus Babülon. 1700 eKr Hammurapi vallutas kõik Mesopotaamia

Ajalugu

doc

Esiajalugu

Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks-siis olid tööriistad palju teravamad ja vastupidavamad. umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning leidub maailmas ka rohkem. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgeneisd, hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus, mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud

Ajalugu

Rohkem sarnaseid