(Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja
tähtsam oli Orpheus, kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid. Muusade elupaik ja müüdid Muusadega oli seotud neli mäge: · Helikon · Olümpos · Parnassosos Traakia · Pieros Pieriamaal · Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures Muusad sündisid ja elasid algselt Pierias, Olümpose lähedal asuvas maakohas, kus Zeus nad Mnemosynega oli sigitanud. Sealsete elanike esiisa Pierose tütred olid muusade kunstidega tuttavad ning söandasid nad seetõttu võistlema kutsuda. Võistluse võitsid muidugi muusad. Karistuseks ülbuse eest muutsid nad Pierose tütred kädistavateks harakateks. Paremini ei käinud käsi ka sireenide linnu kehaga lauluneidudel, kes hiljem Odysseust ja tema kaaslasi nii ägedalt ründasid. Ka nemad väitsid, et laulavad muusadest paremini. Nad olid muusa Melpomene tütred, ent ometi jäid nad muusadele alla. Karistuseks upsakuse eest jäid nad tiibadest ilma.
rippusid). Puhkpillid: – Naturaalsed ehk leitud pillid. – vilepillid(paanivile) sarvetesse oli tehtud augud. – Skandinaavias(lurr), trombeti taolised pillid, otse flöödid, žalmei, oboe taolisi oli ka. Keelpillid – on tähtis kõlakast(resonaator) – Harf, lüürad, rebapp, lauto, kinnor (lüüra eelkäija), vina 2.Antiikaeg Arvatakse, et sõna muusika on tulnud sõnast musike – muusade kunst muusade kaitsjaks oli Zeusi poeg Apollon. 1. arhailne (vanaaegne) 8. saj -6.saj eKs 2. Klassikaline 5.saj- 330 eKs kahte esimest perioodi iseloomustab see, et muusika ei olnud oma ette kunstiliik 3. Hellenismi ajajärg 330.a. -146.a. Eks 4. Rooma võimu ajajärk 395 pKs Antiik Kreekas oli muusika seotud poeesiga, sõnaga. Sõnade pikkusest tulenes muusika rütm.Eriline roll omistati noorsoo kõlbelisel ja esteetilisel kasvatusel
püüdlusi ning nende omadused inspireerisid inimesi, kes omakorda olid kohustatud tänama muusasid kui nende loovuse allikat. Muusasid on peetud ja peetakse kunstide jumalannadeks ning kunstnike, kirjanike ja muusikute inspiratsiooniallikaks. Ka sõna ,,muusika" pärineb kreekakeelsest sõnast mousike ehk ,,muusade kunst". Samuti ka muuseum (kreeka keeles musaion), kuhu on välja pandud kujutava kunsti teosed, on algselt tähendanud muusade pühamut. Algaegadel oli ainult kolm muusat: Mneme (kelle nimi tähendab "mälu"), Melete (tõlkes umbes "keskendumine") ja Aiode "laul". Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. Kõige tuntumad muusad on eepose (hiljem ka ajaloo) muusa Kleio, tragöödia muusa Melpomene ja komöödia muusa Thaleia. Teiste pädevuses olid lüürika eri liigid, muusika ja tants
milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. · Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Pööras suur tähelepanu õigele toitumisele. Herodotos Herodotos (484 eKr 425 eKr) · Herodotos oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. · Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" (Ajalugu). Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Herodotos on selles kirjeldanud alates ajaloolisest ajast Vanade Idamaade ja Kreeka orjandusriikide vahelisi kokkupõrkeid, mille haripunktiks oli Kreeka-Pärsia sõjad. · Antiikajal ründas Herodotost Plutarchos, kuid kiitva hinnangu andis talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks" (pater historiae). Sokrates Sokrates (469 eKr 399 eKr)
lapse (poisi ) juhendaja, ennustus, vanema põlvkonna jumalad (Maa ja taeva lapsed), alasti oleku koht, spordiharjutused, luule, puhkpill, üle-Ateenalised pidustused, tegevus, kub tegevus, lõbus tegevus, vaatamise koht, rikas koorijuht, tantsuplats, telk, seadeldis, tarkusearmastus, jagamatu osake, vaatlusel põhinev üldistus, arstivanne, uurimus, vormid, kõrgem filosoofiakool, filosoofide gümnaasium, ainuvalitseja, muusade pühamu, sammaskäik, leidsin. Vastused: 2.Kreeka-Mükeene kultuuriks nimetati, sest Mükeene linn oli Kreeka keskmeks (seal oli kultuur ka kõige arenenenum) ja sealt on kaevatud välja ka tänapäeval kõige suurem hulk erinevaid esemeid tollest ajastust. 3. Linnriigid (polised): Eanamasti üsna väike kogukond (paar erandit). Kõik linnriigi tõieõigluslikud elanikud (kodanikud) osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul
voorusejumalanna. hoidvana. nägi teda alasti ujumas. Apollon Apollo(n) Artemise vend, elasid õega Püha puu: Võitles Pythoniga, sai Deelosel. Prohvetluse, vibu loorber endale koha Delfi laskmise, muusika, päikese Lüüra, ronk, lähedal. Tihedalt seotud jumal. Muusade kaitsja. delfiin, päike, ennustamiskunstiga. muusad Armastas Daphnet. Hermes Mercurius Zeusi ja nümf Maia poeg. Tiivulised Õnnistas loomade Jumalate käskjalg, varaste ja sandaalid, laia kasvu, Trooja sõja ajal rändajate kaitsja, kaubanduse, äärega peakate, varastas teistele turujumal
Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa Rapsood-rändlaulik osa Van...
Varakristlik muusika. 1. 4 ajajärku: 1) Arhailine ajajärk: 8.- 6. Saj eKr 2) Klassikaline ajajärk: 5.saj 300. A eKr 3) Hellenismi ajajärk: 330 146 eKr 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr 395 pKr. 2. Informatsiooni tolle aja muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kujutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika tähenduste kaudu. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,musike" ja see tähendab muusade kunsti. Arhailine ajajärk 3. Rändlaulikuid nimetati rapsoodideks ja kutse laulikuid aoidideks. Kuulus eeposte looja Homeros. Tema eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . 4. Vana-Kreeka puhkpillid Paaniflööt, põikflööt ja metalltrompet. 5. Dionysos oli veini- ja viljakusejumal. 6. Vana-Kreeka keelpillid Sappho ja Alkaios 7. Lüürikud oli keelpilli saatel lauljad. 8. Keskaegne zanr oli Liturgia 9. Tragöödiaid kanti ette õukondades
Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli raja...
Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks.
2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26.treen- surnuitk 27.nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks
arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi.
Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast...
jumalanna, paabulind taevakuning anna, abielu ja abielunaiste kaitsja 3. Aprothit Venus Ilu ja Peegel ja e armastuse lilled jumalanna 4. Apollon Apollo Valguse, Vibu, nool, ennustamise lüüria , muusade ja kunstide kaitsja. Valitses ka katku ja näriliste üle. 5. Ares Mars Sõjajumal Relvad, kilp, kiivrid 6. Artemis Diana Jahijumalann Teda kujutati a jahikoera, vibu ja nooltega.
Apollon oli valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Samas oli Apollon suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel taevased laulsid ja tantsisid. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Apolloni kaksikõde Artemis oli osav kütt ja kaitses elavat loodust, eriti loomi. Ta oli suurepärane pillimees, kelle kuldse lüüra saatel olümplased laulsid ja tantsisid. Apollon oli peajumal Zeusi ja titaanide Koiose ja Phoibe tütar Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Tal oli kaks järglast: Asklepios arstikunsti jumal ja Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas. Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusju...
Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mi...
Muusika VanaKreekas. Antiikmuusika hiilgeaeg oli 5.4.ndal sajandil e.Kr VanaKreekas Kreeklaste arvates oli muusika jumalatega seotud (nt. Valguse ja tõejumal Apollon). Apollon oli muusade kaitsja ja tema pilliks oli lüüra. Kreeklased õppisid kõik muusikat ja mängisid pille. Oli välja kujunenud muusika teadus (noodinimed ja heliread). Muusika tähendas Kreeka keeles muusika kunst ja muusika siis tähendas lauldes ette kantud luulet. · Forminks * Kitara * Lüüra * Barbiton * Harf * Aulas * Poonivile ehk süürinks Igal aastal korraldati VanaKreekas suuri pidustusi jumalate auks. Eriti suur pidu oli igal kevadel,
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ran...
Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevaselt Proprium missa need tekstid, mis on igal päeval erinevad Neuma noodimärgid mida kasutati keskajal Kvadraatkiri kirjaviis / tähed, mis võimaldasid üles märkida täpseid helikõrgusi Musike muusade kunst; lauldes ette kantud luule Tragöödia kurbmäng; traagilise lõpplahendusega näitemäng Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid esimesed ilmalike laulude kirjapanijad Ilmalik - Vaimulik vaimsele elule pühendunud isik Organum vokaalmuusika zanr || esimene kahehäälne laul keskajal
kodanikuõigustest ilma Tüdrukute kasvatus Tütarlapsed kasvatati: · oma elu perekonnale pühendama · isale või abikaasale alluma · teadmises, et neil puuduvad kodanikuõigused Tütarlaste peategevuseks oli riiete valmistamine, Tütarlastele õpetasid emad kodus kudumist, ketramist, õmblemist ja leiva küpsetamist Teatritesse ja võistluspidudele tütarlapsi ei lubatud Koolid Museion tähendas kooli, milliseid asutasid ka Platon ja Aristoteles Tollal olid koolid muusade templid Õppimine Poisid õppisid: koolis, kuid rikkamates peredes alustati õppimisega juba kodus, pedagoogi käe all. Tüdrukud õppisid: Ateenas kodus, kuid Spartas õppisid ka tüdrukud koolis Ateena ja Sparta vahe ATEENA SPARTA Kasvatus ja haridus oli rangelt Kasvatus ja haridus oli pere eraasi, riik riigikontrolli all, perel oma sellesse otsusesse ei sekkunud otsustusvõimalus puudus
Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu
laulja, pillimees, dirigent või ka tantsija. Vanakreeka muusika Vanaaja muusika saavutas kõige täiuslikuma kuju antiikses kreeka kultuuris. (Vanakreeka kultuuri tuntakse põhjalikumalt alates 8. sajandist eKr, kõrgajaks peetakse klassikalist ja hellenismi aega 5. sajandist kuni Rooma vallutusteni 146. aastal eKr ja sellele järgnes Rooma impeeriumi aeg kuni 395 pKr.) Muusikal, poeesial ja tantsul oli vanakreeka kultuuris väga tähtis koht. 5. sajandiks eKr kujunes välja mõiste musiké - muusade kunst ehk muusika. See mõiste on täna laiema tähendusega, kuid kreeklased pidasid muusikaks ainult lauldes ettekantud luulet, poeesia ja muusika olid lahutamatud. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste meelest jumaliku andega prohvetid. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. Kujutav kunst oli pigem käsitöö staatuses. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Muusade juhiks ja
Vana-Võidu 2011 7 ajastut: · Vana Kreeka8.saj eKr 4 saj. pKr · Keskaeg 5 13sajand · Renessanss 14-16 sajand 1300-1500 saj. · Barokk 17-18 sajand 1. Pool 1600 1850 · Klassitsism 18saj 2pool 19.saj I veerand 1750 1825 · Romantism 19. Saj · 20. 21. Saj 20 21 saj. Vana Kreeka ,,muusika on antiik Kreekas jumalate kunst ehk muusade kunstiks" Inimeste tehtud muusikat pühendati muusadele ja apollonile tõe ja tarkuse jumal. Lüüra oli apolloni pill. Hästi maheda kõlaline pill. Dionysos veini ja viljakuse jumal. Tähtsaim etenduse vorm oli tragöödia. Barokk 1600 1750 Baroki ajastul pakuti kõigega üle. Tunded allutati mõistusele. Tehti muusikat kuulamiseks. Tekkisid esimesed orkestrid. Tekib ka ooper. Tähtsad pillid: orel, muud klahvpillid, viiul.
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja)
Vana-Kreeka 1.Millise seos on Vana-Kreeka kulruuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga ? V: Muusika koht jatähendus Vana-Kreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik-
Sõna "muusika" veel ei eksisteerinud, oli lausumine, loitsmine, sõnumine. Jäljendati looduse hääli, saavutati võin loomade ja inimeste üle. Kes tundis sõnumise kunsti, võrdus jumalaga. Ajapikku lisandus meelelahutuslik pool, seltskondlik pool. Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid. Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid. Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst). Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid. Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse. Muusikat seostati taevakehadega. Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti. Keskaeg (u. 5 saj) Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja ...
1. Zeus peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10
OIuline muutus oli aset leidnud ka sõjavaekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas omaette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel - Museion - millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Sinna kõrvale rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos
Tragöödia - sageli õnnetu lõpuga tõsine näidend. Komöödia – lõbus näitemäng. Lüürika - Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel. Sümpoosium - Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Gümnaasium – Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus -, ja vabaajarajatis. Museion - Aleksandriasse hellenistliku Egiptuse valitseja rajatud muusade tempel, tähtis teadus- ja kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu. Parthenon – Suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega. Akropol - polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad. Faalanks – jalavägi.
Mis on muusika?: Muusika ehk helikunst on üks (kreekakeelsest sõnast musiké 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Olulised komponendid muusikas on rütm, helikõrgused, tempo, dünaamika. Muusika on eneseväljendus ning suhtlemisvahend. (Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.) Millised on ühised jooned kõrgkultuuride muusikas? (5): - muusika kujutas kõikides kultuurides maailmakorraldust - muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga - sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid - muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängid...
Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe toruga oboed. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja põhines viiel helireal e. pentatoolikal. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika Vana-Kreekas, kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem. Eelistatud pillid: aulos, lüüra, kitara. Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst). Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku: 1) Arhailine (8-6 saj. eKr.) 2) Klassikaline (5 saj. 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II...
India kastisüsteem väljendub muusikas: ülim on inimhääl järgnevad keelüillid, puhkpillid ja trummid. India muusika instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios-
Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Ateena. Maailmaimed: Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn
Edasi suundutakse kesk-aasiasse. Hävitatakse seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii päärdutakse tagasi. Uue maailariigi pealinnaks saab babülon.pärast aleksandri surma laguneb riik. Hellenism- kreeka tsilivatsiooni levimine lähis-ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, väike aasias ja mesopotaanias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde rammatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teater asemel tõusis tähtsale kohale luule. Hellenismi periood ,-osa 2 Ka filosoofia elas läbi muutusi.nüüd juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõisteledavalt selge, et maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, aristarchos, aga esitas ajaloos
Hellenismi periood A.S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid j...
Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki kreeka teoseid. Teised kultuurikeskused: Ateena (esiplaanil) ja Pergamon (kogus kuulsust). Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms. Taas tõusis esile luule, mida tunti sel ajajärgul nime all Aleksandria luule, kuna Aleksandria oli tähtsaim luulekeskus
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusikal väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima panemine, sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. H...
Philippos 2. langes vandenõulaste käe läbi ja kreeka riigi uueks valitsejaks sai Aleksander Suur.Ta tegi suuri vallutusi.Aleksander Suure vallutusretk pani alguse ajajärgule ,mida nimetatakse hellenismiperioodiks.Hellenismi ajastut kujundas Kreeka tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-ida maades . Hellenistlik kultuur edenes tänu valitsejate soosingule.Eriti paistsid silma egiptuse kuningad.Aleksandriasse rajati muusade tempel-Mudeion,millest sai suur riiklikult ülavpeetav kultuuri ja teaduskeskus.Sinna kutsuti tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maaailmast. Muudatused ühiskonnas tõid muutusi ka inimeste mõtteviisi ja maailmavaadetesse.See kajastus hellenistlikus filosoofias.Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele.4.sajandi lõpul eKr kujunes mitu mõjukat filosoofiakoolkonda
klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks
peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene ealeski ei sureks, kuna inimese loomus on kord selline, et kui on liiga palju head korraga, võivad inimesed minna upsakaks ja ülbeks, unustades täiesti kaasinimesed, kes nende ümber elavad. Kuigi ma olen jumal, siiski ei suruks ma oma oskust kellelegi peale, see oleks võimalus leida ja saada parem elu, mida iga inimene väärib. Kui vaadata veel ajaloolisi fakte, mis mind iseloomustavad, siis peetakse mind ka muusade ja kunstnikute kaitsjaks. Ma otsiksin üles kõik talendid maal ja võimaldaksin neile seda, mida nad väärt on. On nii palju inimesi, kes oskavad laulda, musitseerida, joonistada või teha muud kunsti, kuid neil puudub väljund seda teostada. Vaatame kas või Aafrikat või Aasiat, seal on palju inimesi, seega ka palju avastamata talente. Samas, kui anda võimalus neile inimestele, suudaksid nad oma talendiga aidata hiljem ka teisi inimesi, kaasa arvatud oma perekondi ja sugulasi
Kehastab tänapäeval elukoguemustega nõuandjat. Vanim ja auväärseim liige. 13. Oidupuse kompleks Alateadusliks teooria, et mõrvab oma isa ja abiellub emaga 14. Pandora laegas kõik jumalad panid oma halvad asjad sinna ja selle kinkis Zeus uudishimulikule Pandorale. Tundmatu ja halva sisuga. Tegi kähku kinni lahti, seetõttu pääses kurjus välja kuid lootus jäi sisse. 15. Parnassos mägi Kesk-Kreekas, sealt oli hea vaade oliivikasvatusele, muusade koduks ja apolloni auk 16. Panelope kudumistöö kuna Odüsseust polnd, pidi uue mehe võtma kui surnukangas valmis. Aga ta ei tahtnud seega päeval kudus, öösel harutas 17. Proksrustese säng Atika sulisepp, kes tegi raudvoodi ja et inimene sinna mahutada, võttis kas pikkadelt jalgu maha ja venitas lühikesi pikemaks 18. Pyrrhose võit mingis olukorras edu saavutamine ränga hinna ees. Nt pyrrhos võttis Ausculumi lahingu kaotades rohkelt head 19
Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja
ning vallutushimuliste amatsoonidega ja abiellus lõpuks Proitose tütrega. Edukas Bellerophon proovis Pegasosel jumalate elupaika Olümposele ratsutada, kuid ratsu oli targem ning keelatud paika lennates paiskas ratsaniku seljast. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Ta tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis (Hamilton, 1975). Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel Helikonil Hippokrene (,,hobuseallikas"), seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol. Müüdi aineil põhinevad G. B. Tiepolo maal ja F. von Schilleri luuletus (Antiigileksikon, 1983). Üldisemas plaanis on Pegasos inspiratsiooni, loomepuhangu ning luulehobu võrdkujuks. 1 Perseus Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg, kelle isa oli Zeus. Preestritar ennustas, et Perseus tapab
Muusika ja füüsika Muusika (vanakreeka sõnast 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika mängib olulist rolli igas ühiskonnas ja kultuuris. See on oluline osa kõigis eluvaldkondades, sealhulgas erinevate sotsiaalsete, religioossete, puhke-ja kultuuri üritustel. Paljud inimesed veedavad palju aega päevas muusikat kuulates või mängides muusikariistu. Muusika võib mõjutada ja reguleerida meie meeleolu ja emotsioone. Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul. Kuidas muusikat tajutakse ja toodetakse ja kuidas see meid mõjutab, saab uurida teaduslike meetodite abil. Muusika tunnetus on interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib seost muusikaga, inimmõistusega ja kultuuriga. See kehtestab uusimaid tehnoloogiaid ja uurimismeetodeid uurida paljusid erinevaid muusikaga seotud küsimusi ...
VANAAEG Maailmas ei ole ühtegi rahvast, kellel puuduks muusika Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklas...
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD
VANAAEG Maailmas ei ole ühtegi rahvast, kellel puuduks muusika Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreekla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
