Loodusrahvad Vanad kõrgkultuurid Vana-Kreeka 1) Muusika on ürgsem 1) Muusika oli väga tähtsal 1) Vanakreeka kultuur ja kui verbaalne keel. kohal : see täitis muusika on Lähis-Ida 2) Loodusrahvastu põhiliselt kultuslikku kultuuri ja muusika muusika matkis funktsiooni, kõlas aga ka vahetu jätk ning samas paljuski lindude ja tantsu, võistluste ja vaheastmeks kristlikku loomad ,,keelt". söömaaegade saateks. kultuuri. 3) Loodusjõudude, 2) Kujunes kutseliste 2) Muusika oli kreeklaste surmatud jahiloomade muusikute seisus. jaoks jumaliku hingede, surnud 3) Piltide, arheoloogiliste päritoluga ja nii peeti lähedaste vaimude, leidude ja nappide esimesteks jumalate ja lõpu...
LOODUSRAHVAD 1) Matkis paljuski lindude ja loomade keelt. 2) Kõrgemate jõududega suhtlemiseks kasutati rituaalide keelt. 3) Muusikale on omistatud jõud, mis suudab loodusjõude juhtida. VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.
lahkus ka külast, kuna sai parema töö. Niika abiellus Laimaga ja nad said mitu last (pojad Anson ja Igar ning tütar Anna). Selles peatükis selgub, et Niikal oli trükimasin ja selle raamatu kirjutaski ta suvel külas olles. Vorm Teos on autobiograafiline, kätkeb endas autori 15-ne aastast eluperioodi, mil ta oli Siberi põlismetsades elukutseline kütt. Nende eluaastate taustaks oli karm ülendav ürgloodus. Peaaegu veel kadudeta rikas looma- ja linnuriik. Loodusrahvad, hingelt niisama puhtad ja usaldavad kui nende elusfäär - põline Põhjamaa loodus. Raamat on jaotatud üheteistkümneks peatuseks ja räägitakse minavormis. Nikolai Baturin jätab mulje, nagu oleks Niika raamatu ise kirjutanud. Iga peatus algab kursiivkirjas, kus kirjeldatakse küti teekonda. Teoses on väga palju metafoore. Teisiku- motiivi avaldumisi Niikal on teine mina, kelleks on Nganassaan. Tungalpähkel ütleb, et Nganasaan on Niika
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana.
VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus).
astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Sinna viis sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Miks kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamentika vastu? Milline tähtsus oli ornamentidel?usk nähtamatutesse jõududesse suunas põldu harivad loodusrahvaid eemale nähtavat maailma jälendavatest kujunditest. Selle ühiseks tagajärjeks oli ornamentide sünd ja areng. Ornamendid olid kaunistused, loodusrahvad kasutavad ornamente oma elamutel ja tarbeesemetel aga sageli ka iseenda nahal tatoveeringuna. Mis on: linoollõige- graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. , mosaiik- pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. , stiliseerimine-ebaolulistest detailidest loobumine , profaanarhitektuur- ilmaliku funktsiooniga arhitektuur , dolmen- kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. kromlehh- megaliitne ehitis , vitraaž-
SETI programmi ülevaade Maavälise elu otsingud · Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasvamine, keskkonnaga kohastumine,keskkonnateguritele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate, deemonite, maailmaloojate, hingede ja muude olendite vahele. · Kreeka esiletõusmise ajal, kui ilmusid Thales ja atomistid · Budismis olid juba algselt hingede maad teistel taevakehadel · Teleskoobi leiutamine lõi veelgi uusi vaateid juurde Maaväliste tsivilisatsioonide arv
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide ...
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas)
tasakaalukaks paigutuse osas samas üldmulje jäi monumentaalseks. Püstitati ka Vana- Rooma eeskujul triumfikaari. Hiljem tulid stiilid nagu romaani-ja gooti stiil. Klassitsistlik maalikunst oli plastiline ning rõhutas ilusat joont ja siluetti. Maalikunsti tähtsamaks kriteeriumiks hindamisel sai õige, revolutsioonile vajalik sisu. Romantismiaegsed kunstnikud huvitusid kõigest eksootilisest ja tundmatust, näiteks loodusrahvad, Idamaad, keskaeg, vabadusvõitlus ja revolutsioonisündmused. Teostes kajastus kontrasti nii sisus kui käsitluslaadis.
kuupaistel) Prantslased a)Theodore Gericault (kirglikud tunded,tramaatika,liikumine)"Meduse'i parv" b)Eugene Delacroix (vabaduse armastus),,Apolloni kaarik","Vabadus viib rahva barrikaadidele","Chopin ja Sand","Chiou veresaun", ,,Dante ja vergilius põrgus". 5.Arhidektuur jagunes: a)Historitsism(ajalooline stiil, liide neo nt.neogootika), b)ekleptika() 6.Romantismi üld: pöördus salapärase keskaja poole.kunstnikele meeldisid ka loodusrahvad, metsik maastik, kõik see, mida tsivilisatsioon polnud jõudnud puudutada. köitsid sündmused, milles oli palju õilsust, traagikat, julmust. Et mõjutada vaatajat, kasutati vaatajate südant liigutavaid süeesid, vastandati maalidel head ja kurja, ilusat ja inetut, elu ja surma. Üle kõige hinnati koloriidi ilu ja selle väljendusvõimalusi. Ajastu kangelased olid vabadusvõitlejad. lemmikteemasid oli kihutavad või
arheoloogilistelt väljakaevamistelt, kalju- ning muude jooniste põhjal, mis on kujutanud muusika ja tantsuga seotud rituaale. Muusikale on tihti omistatud võlujõudu ja jumalikku algupära jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Tollal püüdsid inimesed jäljendada erinevaid loodushääli , imiteerides lindude ja loomade poolt tekitatud helisid. Muusika oli loodusrahvaste jaoks tihedalt seotud igapäevase eluga , nimelt kasutati seda erinevatel eesmärkidel , loodusrahvad pidasid väga oluliseks ohverdamist ning jumalatega suhtlemist, selleks aga et seda teha , viidi läbi erinevaid rituaale, milles kesksel kohal oli muusika.Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalidest, kommetest ja tavadest Muusikat kasutati ka töötegemisel , lauldi et töö tegemine kergemini edenks. Iga rahva ning maa muusika kultuur oli erineb.Üks vanadest kultuur maadest , kus muusika
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1
Inimesi elas tollal Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära. Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks. Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest. Korilus on maailma vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu,
teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine ,,valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE Mõnedele sai nüüd hüüdlauseks tagasipöördumine looduse juurde. ,,Loodus" tähendas valgustusfilosoofide jaoks peaaegu sama mis ,,mõistus"; sest inimese mõistus on ju looduse poolt antud vastupidiselt kirikule ja tsivilisatsioonile. Osutati, et loodusrahvad on tihtipeale tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad pole tsiviliseeritud. Rousseau tuli välja loosungiga: ,,Pöördugem tagasi looduse juurde!", sest ta arvas, et loodus on hea ja ka inimene on loomult hea. Kõik halb aga tuleneb ühiskonnast. HUMANISEERITUD KRISTLUS Ka religiooni oli vaja muuta looduslikuks ehk loomulikuks; religioon pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Kerkis esile ka materialiste, kes Jumalat ei uskunud ja olid seega ateistid. Kuid
1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu 4. Milline tähendus võiks olla faktil, et sarnaselt taime- ja loomaliikidega hävib kasvavas tempos ka inimkeeli? V: Keelte väljasuremine kiireneb ning uusi keeli juurde ei teki. Millesse me usume? 5. Mis on animism? V: Usuti, et loodus on hingestatud: igal puul, kivil, allikal, järvel on hing. 6. Millesse uskusid muistsed eestlased? V: Nad uskusid nagu paljud teised loodusrahvad, et loodus on hingestatud: hing on igal puul, järvel, allikal, kivil jne. Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8. Nimeta eestlaste tähtsamad kalendripühad, lisa ka kuu ja kuupäev. Aastavahetus – 31.12-01.01 Jaanipäev – 24.06 Mardipäev – 10.11
Kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimine ja võidukäik Sissejuhatus Enamus maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. Atleedid. Üle maailma on kergejõustikul erinevaid nimetusi, kuid siiski aluspõhi jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase teg...
loomaluudest nõelad, harpuunid. Esimene koduloom oli koer. Muistsete inimeste uskumused, kunstiteosed Muistsed kütid aitasid jahiretke õnnestumisele kaasa tantsides, põristades trumme ja lausudes kummalisi nõiasõnu, mis pidi kindlustama jahi kordaminekut. Lisaks trummidele kasutati ka vilepille. Paljud loodusrahvad usuvad, et kõigil olenditel ja loodusesemetel on hing. Seda uskusid ka muistsed inimesed. Hinged ja vaimud kas abistasid või ohustasid inimest. Usuti, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Koopamaalingud kujutasid tavaliselt jahiloomi. Pildid on joonistatud väga osavalt. Vanasti valmistati ka loomade ja inimeste kujukesi.
Ajaloolised: Mingil territooriumil muinasajast saati elavad inimesed on põlisrahvas ehk pärisrahvas. Geograafilised: mägedes elavad inimesed on mägirahvas. Põhjamaades elavad inimesed on põhjarahvas. Mingil territooriumil rändavad inimesed on rändrahvas. Linnades elavad inimesed on linnarahvas, ühes majas elavad inimesed on majarahvas. Rannaaladel elavad inimesed on rannarahvas. Sotsiaalsed: madala arengutasemega ühiskonnas elavad inimesed on loodusrahvad. Noored inimesed on noorrahvas. Kunstiga tegelevad inimesed on kunstirahvas. Teatris töötavad inimesed on teatrirahvas. Kultuurilised: sarnase kultuuriga inimesed on hõimurahvad. Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad. Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed on paganarahvas. Pulmas olevad inimesed on pulmarahvas ehk saajarahvas. Majanduslikud: rikkad inimesed on härrasrahvas ehk isandarahvas. Taludes töötavad
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
elusloodusest), mida me usume sama innukalt nagu keskajal usuti viimset kohtupäeva ning asteegid uskusid Viienda Päikese lõppu, mis nende uskumist mööda pidi olema viimane. Inimestele meeldib mõelda, et nad on kõige arenenum loom maailmas. Et maailma areng on kestnud järk-järgult tuhandeid, miljoneid ja miljardeid aastaid ning meie inimesed oleme selle kõige tipp. Kas mitte pole see samuti müüt, mille on meie tsiviliseeritud ühiskond ise endale loonud (loodusrahvad, teadagi, taoliselt ei mõtle), sest teadmine, et jumal on maailma meie jaoks loonud või et meie oleme looduse arengu tipp, tõstab enesehinnangut ning võimaldab meil ennast suuremana ja tugevamana tunda? Kujutelm inimesest kui looduse valitsejast on ju samasugune nagu indulgentside abil pattude lunastamine aitab end pisut paremini tunda, kuid on ja jääb illusiooniks. Mitte kunagi pole inimesed mõelnud: me usume müüti, seda, mida usume, pole tegelikult olemas, midagi
1.1. Neoliitiline kultuur. Neoliitikumi algust seostatakse VII aastatuhandel Lähis-Idas põlluharimise ja loomakasvatuse muutumisega peamiseks elualaks. Usutakse vaime ja loodusnähtusi ning tihtipeale seostatakse end loomadega. Austatakse esivanemaid läbi erinevate riituste ja tseremooniate. Sellest ka kujud ning maskid, mida kasutati rituaalidel. Loodusjõudude seaduspärasustest inspiratsiooni saades sündisid ornamendid (pärit ld.k. ,,ornare"-kaunistama), mida loodusrahvad sidusid maagiaga pigem kui kaunistamisega. Vähe on säilinud rajatisi, millest peamised on megaliitsed ehitised, mis olid usulised hooned. Näiteid neist võib leida Inglismaalt Stonehenge'is (kromlehh), Prantsusmaalt Carnacis (menhirid) ja Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias (dolmeenid). 1.2. Vana-Mesopotaamia kultuur Vana-Mesopotaamia ajastu algust seostatakse IV aastatuhande lõpuks e.kr. toimunud põllumajanduse arenguga ning sellega seoses ka käsitöö ning ilmusid
Kalaliiki tavaliselt nimetatud pole; ainult mõnel juhul on mainitud purikat (haugi). TartuMaarja jututeisendis pudeneb järvest tema rännuteel havikalu maha, Vändra teisendis pühib lapseema suure purikaga lapse tagumiku puhtaks. Haug on järvede rännu muistendites muistse kalastajakultuuri esindaja nagu tölpsabahaugki. I. Paulson märgib: «Kalastusest elatuvad algsed loodusrahvad on aga mõnda suurt kala või kalaliiki kõigi selle üksikute esindajatega pidanud jõevaimu või kalajumaluse konkreetseks kehastuseks, näit havi mitmel pool PõhjaEuraasias. Ka Eestis on kalurid omistanud havile eriti tugeva väe». Seda, et soomlastel ja Volgaäärsete soomeugri rahvaste usundis on haug kalahaldja kehastus ehk koguni kosmoloogilise müüdi maailmakandja, märgib Matti Kuusi.
mäluhäire; afektiivnemäluhäire inimene kaotab kontrolli oma mõistusliku poole üle. Afektiseisundis tehtud tead ei tule pärast enam meelde. Mõtlemine ..pole midagi muud kui probleemide lahendamine. Probleemide alla käivad ka elulised situatsioonid. C. Levy Bruhl arutles selle üle, kas mõtlemine sõltub kultuurist. Tegi eksperimente lääne ja loodusrahvastega. Selgus, et loodusrahvad mõtlevad loogikareegleid arvestamata, kuid see ei tähenda, et neil loogika puuduks. Lev Võgotski vene tuntuim psühholoog. Uuris mõtlemise arengut. Katses kasutas lapsi. Erinevas vanuses lapsed pidid klotsihunnikust otsima teatud asju. Noorimal on sünkreetiline mõtlemine puuduvad igasugused kriteeriumi tunnused; järgmised valisid juba mingi tunnuse alusel(värv..)kompleksides mõtlemine on seos, aga seda ei osata seletada; vanimad
09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes.
grupp tasid. Kuidas saadi värve ning milline oli nende kasutamisviis. Kirjeldan kuidas teha erinevatest ajastustest inspireeritud meike ning kes olid sel ajal tähtsamad jumestus- kunstnikud või moeikoonid. Töö kirjutamiseks sain palju informatsiooni Katrin Sangla jumestamisraamatust ning Kate Mulvey ja MelissaRichardsi raamatust ,, Meie sajandi iluideaalid: naiste imago: 1890-1990". 1.JUMESTAMINE MUINASAEGADEL Loodusrahvad meikisid end peamiselt maskeeringuteks, sest nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Näole kanti eredavärvilisi maalinguid, püüdes sel viisil endale võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end. 1.1 Muinas-India Väljakaevamiste käigus on saadud informatsiooni, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi
Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda
2 standard: "parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". (ooper, ballett, kirjandus, kunst). 2) (seostub Herderi ja 18. sajandiga) tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olümpiamängud, keegel, nooleviskamine, hollandi juust, gooti kirikud, Iron Maideni muusika. Ühiskond Ühiskond on inimeste grupp, kes elavad ühises eluruumis ja vajavad üksteist eksistentsiks ja heaoluks. Metsikud, primitiivsed ja loodusrahvad. Metsik, linnainimesele vastanduv, kannibal, pikkade juustega, vb rõivasteta. (Folkloorsest metshaldjalt kanti termin üle loodusrahvastele.) ld k. - silvaticus - metsa juurde kuuluv, metsades elav. Vanim termin metslane (15.-19. saj): saksa wilde, hispaania salvajada, itaalia selvaggio, prantsuse sauvage, inglise savages. Hispaania arutati ka selle üle, kas tegemist üldse on inimestega, sest muidu ju võib neid lausa küttida. Otsustati lõpuks, et tegemist on siiski inimestega
ornamentika. Ornamentika Reeglipäraselt korduvad esemed. Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus. Päritolult olid nad seotud uskumistega vaimudemaailma ja maagiasse. Põlluharijate kunstis neist märkidest kujunesid reeglipärased süsteemid. Nad väljendasid keerukaid maailmatõlgendusi, uskumusi, võimet kaitsta. Sellist tüüpi usku esineb tänapäeval seoses amulettidega. Loodusrahvad kasutavad ornamente elamutel, tarbeesemetel, kultusobjektidel ja nahal. Ürgaegsete põlluharijate maske ja ornamente meieni säilinud ei ole. Savist põletatud esemeid on leitud küladest ja on säilinud jälgi, et majad olid savist või kivist. See pakub rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele. Erandiks olid megaliitilised ehitised(kivid). Megaliitilised ehitised Menhir kõrged, püstised kivirahnud.
-) Tarde uuris kuritegevust ja jõudis suhteliselt samadele tulemusele mis Durkheim. -) C. Levy-Bruhl uuris väga vanu Hiina kultuuri tekste ning talle tekkis küsimus, kas on võimalik on, et erinevad kultuurid võivad oma mõtlemiselt ka niivõrd palju erineda. Vastandas loodusrahvaid ja Ameerikalik-Euroopalikke rahvaid püstitas hüpoteesi eelloogilise mõtlemise kohta, kus väitis, et meie mõtlemine erineb selle pärast, et loodusrahvad mõtlevad aegajalt eelloogiliselt/müütiliselt see on ka tänaseni ümberlükkamata, kuid pole ka kinnitatud. Kriitikud on öeldnud, et ka meie kultuuris on eelloogilist mõtlemist vahel * Bilheivorismi koolkond ehk käitumisteadus üsna mõjukas ka täna, kuigi ta kuskil 20'nda sajandi keskel hääbub veidi. Tänapäeval ei räägita mitte sellest koolkonnast, vaid selle mõjudest tänapäevale. Nad püüdsid teha psühholoogiast ranget teadust ja selleks tuli
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada
see, et armastus käib lõhna kaudu feramoonide alusel) seda on vaja seletada. Rasedatel(et saaksid eristada, mis on ohtlik, mis ei), sünnituse ajal (tunned lapse lõhna järgi ära). Noor ema ei tohiks ennast lõhnastada. See on nii võimas meel, et tekiks üldse kiindumus ja armastussuhe. Kõige võimsam armastusekeel on sõnatu, mis saavutatakse teiste meeltega. 50-60% mehi tunneb ka ainult lõhna alusel oma lapse. Loodusrahvad Miks tehakse ülemineku riituseid- õpetatakse mõistuse teravust suurendama, oma sihte elus kindlaks määrama, et loodusega seotust suurendada. Saab teada, kuhu ta on teel. Noorukiea arenguetapid Ideaalide otsing, neil on ambitsioone, viivad elu edasi, vähene riskiteadlikkus. Nad usuvad, et nendega midagi ei juhtu, olen eriline, mis teistega juhtub ei puuduta mind, impiulsiivsus, õpivad alles emotsioone kontrollima, üritavad
taotluses. Arhitektuuris igasugused võidu ja triumfikaared. Maalidel võeti eeskuju antiiksetest skulptuuridest, eriti reljeefist. Kunst tol ajal oli plastiline, sümmeetriline, tasakaalus, rahulik jne. *Romantism: Romantismi tagapõhjaks oli pettumine revolutsiooni ideaalides ja laiemalt valgustusfilosoofias üldse. Romantism avaldus kõige selgemalt maalikunstis. Romantikud tundsid huvi eksootilise ja tundmatu vastu, pakkusid huvi loodusrahvad. Väga populaarne oli maastikumaal. *Realism: Laiemalt mõeldakse selle suuna all looduslähedast kunsti üldse, näiteks renessansskunstnikud maalisid realistlikumalt kui gooti meistrid. Realistid nõudsid looduse asjalikku ja objektiivset kujutamist: kunstnik peab maailma ainult seda, mida ta näeb, tehes seda ilustamata ja idealiseerimata. Kõigepealt ilmnes realism maastikumaalis. Ka vene kunstiajaloos on tähtsat osa mänginud realistid, keda nimet. Peredviznikuteks
Kultuurioptimism Valgustusfilosoofid arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine "valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Tagasi looduse juurde Juhtlauseks sai tagasipöördumine looduse juurde. Aga "loodus" tähendas valgustusfilosoofidele peaaegu sedasama, mis "mõistus", sest inimese mõistus on looduse poolt antud- vastupidiselt kirikule ja "tsivilisatsioonile". Osutati, et loodusrahvad olid tihti tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad polnud tsiviliseeritud 20 Humaniseeritud kristlus Ka religioon oli vaja muuta looduslikuks. Religiooni pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Esile kerkis järjekindlaid materialiste, kes Jumulat ei uskunud ja kes võtsid ateistliku seisukoha. Enamiku valgustusfilosoofide meelest polnud siiski mõistlik ette kujutada maailma ilma Jumalata
manipuleerivad ühiskonnas seaduste ja reeglitega. Ideaalne kultuur sisaldab normide kirjeldusi; Reaalne kultuur avaldub uurija jaoks kultuuris olevate inimeste käitumises, mis ei pruugi kokku langeda nende inimeste kirjeldusega oma tegevusele (tõde ei ole kultuurides ühemõtteline). Etnoloogiateaduse ajalugu Eelkäijad: Antiik-Kreekas (Herodotos), Roomas (Tacitus), maadevastajad-misjonärid 15.-16. saj, Loodusrahvad pakkusid huvi Hobbes'ile ja Rousseau (17. saj), Montesquieu 3 staadiumit: metslus (kütid), barbaarsus (karjakasvatajad), tsivilisatsioon (Euroopa rahvad). 19. sajandi esimesel poolel Euroopa teaduse huvi rahvakultuuri vastu talurahva ja nende pärimuse uurimine. Evolutsionism: sai mõjusaks 1840 50. aastatel.kultuurid on erinevad, sest osa ühiskondi on rohkem arenenud kui teised. See koolkond kujundas etnoloogia ja antropoloogia tekke. 2
- Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika, Aasia ja Ameerika usundid jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta- tüüpide ja muude iseärasute kohta. - Kultuuri tüübi järgi: ,,kultuurrahvad"-rahvad, kellel oli kiri; teised jagati ,,ilma kultuurita rahvasteks"-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid); tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või loodusrahvad. Kõrgkultuuride usundid vastandatakse traditsiooniliste rahvatsega. - Kas neil on religioossed tekstid või mitte: religioossete ja mitte religioossete tekstidega rahvad. Kaanon tähendab kindlaks määratud pühade tekstide hulka. - Leviku ulatuse järgi: rahvuslikud ehk etnilised usundid ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid. Rahvuslikud piirduvad ühe rahvuse esindajatega-nende järgi sünnitakse mitte ei saada elu jooksul
seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld) ei tohtinud rüvetada. Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge. Kalmule on püstitatud hauaehitisi ja monumente. Euroopa vanimad hauaehitised on megaliidid dolmenid, käigushauad ja menhiirisambad. Hauale on kuhjatud kivikangruid ja pinnast, rajatud 9 kivikonstruktsioone (nt muistse Eesti kivikirstkalmed, tarandkalmed, kangurkalmed, kääpad). Egiptuse
allikas : teekond mapping siht: armastus teelised armastajad sõiduvahend suhted tee sündmused suhtes kõige tavalisemad allikvaldkonnad on inimese keha, loomade, taimede, toiduga seotud valdkonnad, füüsilised jõud kõige tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted ja aeg nt AEG liikuva aja metafoor - eesti keel liikuva vaatleja metafoor (ajamaastik) - loodusrahvad liikuva aja metafoor nt jõulud lähenevad / sellest on palju aega mööda läinud / eksam tuleb järjest lähemale / koolisaasta saabus ootamatult / juulist detsembrini (liivakastist õunapuuni) ajamaastik nt : astusime uude aastatuhandesse / jõudsime kella viieks kujundskeemid (image schema) image - seos visuaalsusega, aga ka teiste tajudega (kuulmine, kompimine 70 % visaalsel teel meie tajumisel schema - on skemaatiline, abtraktne ; ei ole detailne
Religioonide liigitamine 1) Usundite jaotamien geograafilisel printsiibil (Aafrika, Austraalia jne, mis jaotatakse täpsemalt nt Lähi-Ida jne) ühes ja samas piirkonnas võivad kõrvuti esineda usundid. 2) Kultuuri järgi – kultuurrahvas olid need, kelle oli kiri, teised liigitati primitiivsete rahvaste hulka, ka ilma kultuurita rahvad. Traditsionaalsed kultuurid, kus suuline pärimus on oluline, kasutatakse veel põlisrahvad või põliskultuurid, ka loodusrahvad. Vastandatakse kõrgkultuuri, kelle on oma kiri olemas. 3) Kas on religioossed tekstid või mitte – kaanon ehk kindlaks määratud pühade tekstide kogumik. Võib olla ka nii, et on religioossed tekstid olemas, aga ei ole nende kogu määratud. 4) Levik ulatuse järgi – 1) rahvuslikud ehk eetilised usundid – algul olid hõimus, aga võivad olla üle maailma. Sinna sünnitakse, mitte ei saada. 2) universaalsed ehk
nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline. Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust. Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised. Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes, tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne ornameetika ja maskid pole meieni säilinud, kõige rohkem on säilinud põletatud savist esemeid. Alates IV aastatuhandest e.Kr hakati kasutama potiketra, mis andis anumale korrapärase vormi. Megaliitilised ehitised tähendavad kreeka keeles suurt kivi. Neid leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal ja Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim on Stonehenge'is kromlehh Inglismaal
Maagia kohalolu avalikus ruumis, meedias Raha teke müstiline Religiooni antropoloogia on uurinud algusest peale usku. Primitiivne usk lääne teadlase/kolonialisti/misjonäri silmis Absurd, intellektuaalne ebard Freud Tootem ja tabu 1913: Primitiivne usk sarnaneb neurootikute fantaasiatele, näitab infantiilset abitust Ohtlik kristlusele Muutus suhtumises Max Müller - Usk jumalasse on universaalne, ainult erineva väljendusviisiga. - Loodusrahvad tunnetavad samuti lõpmatust. Emile Durkheim - Kõigi religioonide aluseks on „püha“ mõiste - Inimmõtlemine jaguneb primitiivseks (sh müütiline mõtlemie, religioon, ka ilukirjandus) ja teaduslikuks mõtlemiseks (püha konseptsioon puudub). Religiooni evolutsiooni otsingud Alguspunkt usuvabalt? Niiluse rahvastel puudus usk, isegi ebausk. Varane staadium – maagia? Katse üleloomulike jõudu endale allutada, kasutades selleks loitse.
nende poolt „pildistatud“ ülesvõtted töödeldakse arvutis ning kompileeritakse üheks pildiks, kus erinevad värvid tähistavad erineva lainepikkusega elektromagnetlaineid. 4. KOSMOLOOGIA 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST Inimesed on aegade algusest peale vaadanud taevasse ning püüdnud seal nähtavat, nii hästi või halvasti kui nad parasjagu oskavad, selgitada. Pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid loodusrahvad luua ettekujutust maailmast kui tervikust. Kui jäi puudu teadmistest, täiendati 14 pilti oletuste ja usuga. Selle tulemuseks on palju erinevaid loomislugusid, mis kõik omal moel püüavad selgitada Universumi tekkimist ja arengut selliseks nagu me seda praegu näeme. Tavaliselt lähtuti Taevast ja Maast kui kahest elusolendist, mis hiljem asendus tervikpildiga loodusesse kui elusorganismi, keda sageli kujutati mingi loomana. Loodud müütide
tsivilisatsiooniks. Aafrika tsivilisatsiooni puhul ei ole teadlased ühte meelt. Liiga eripalgeline ja heterogeenne nii reiligioosselt kui ka etniliselt. Jääb Sahaarast lõunasse. Euroopa kolonisaatorid lõhestasid tugevaid hõime piiridega. Islam on seal piirkonnas võõras ja ei ole senini omaks võetud. Uudo Pragi termin „ must aafrika“. Aafrika roll maailma majanduses olnud üsna marginaalne (kullavarud, maardlad jne) Loodusrahvad ( Siberi, Ameerika põlisrahvad). Selle uskumuse abil üritavad inimesed selgitada loodusnähtused. Inglehart-Welzeli kultuurikaart näitab kui usklik on mingi rahvus. Eesti ja Hiina suht kõrvuti. Miks? Hiina väga töökas, juhikultus. Eestis. Ida-Euroopa pool perifeeria st siin ei mõelda välja uusi asju. Euroopa liit on proovinud parandada olukord. Hiina võtab omaks riike, kes on endised nõukogu sotsialistlikud riigid SUUR REGIOONID Euroopa
Religioosne ja müstiline looming. Paljud kolleegid, oponendid on kritiseerinud teda sellepärast, et ta lihtsalt näeb, kuidas Jüriöö ülestõus toimub. Kindlasti on see kristlik mõtlemine, aga see on ka ikkagi eripärane, et ta ei taha igas punktis klappida kristliku tõlgendusega ja muidugi ka see, et siia juurde käib avarapilguline huvi teiste usundite ja religioonide vastu. Ka muistsed kultuurid ja loodusrahvad on tähtsad. "Neemed Vihmade lahte" kirjutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku v talvikliku esteetika vaatepunktist. Arbujate antoloogias võib näha, et kõige distantseeritub on Oras ikka Masingu suhtes. "Käärivat ürgudu on temas veel palju" kui aimame Orase esteetilisi vaateid, siis selles on ka hinnang, mis sihib sinna suunda, et on väga andekas noormees, aga ta ise ka täpselt ei tea, mis ta teeb. Vihmade laht on Kuul (sellepärast suure tähega).
ja steriilsed, viljuvad õied veidi roosaka tooniga, V-VI. Viljad: kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, erepunased, söödavad, 1000 seemne mass kuni 40 gr., VIII-IX. Harilik l. on meie tavaline kodumaine alusmetsapõõsas niiskematel kasvukohtadel, eelistades kasvada poolvarjus kraavide, ojade, jõgede ja järvede kaldaaladel, madalsoodes ja lodudes jne. On üsna pikaealine, saades 50 ja rohkemgi aastat vanaks. Lodjapuu marju hindasid loodusrahvad, kogudes neid ja kuivatades. Toorelt on marjad kergelt mürgised, valminult kõlblikud kisellide, kompottide, zeleede, marmelaadi jm. valmistamiseks. Rahvameditsiinis kasutatakse laialdaselt lodjapuuõisi, marju ja ka koort. Lodjapuuõitest valmistatud tee aitab külmetushaiguste korral ja seda kasutatakse samuti diureetilise vahendina. Lodjapuumarju kasutatakse neurasteenia, hüsteeria ja epilepsia vastase
Eestikeelse hariduse edendamine. Pilet 12 1. Romantismi mõiste, ühe romantismi esindaja elu (Hugo, Cooper või Scott) ja loomingu ülevaade ning ühe teose analüüs Romantism Kujuneb 18. sajandi lõpp – 19. sajandi alguses välja. Pärast valgustust saabub pettumus, ei aidanud, kuhu edasi? Nüüd on mõistusele vastandiks tunded. Romantism – tunnete kultus. Tunded on vahetud. Hakatakse väärtustama loodust: loomulik, ehe. Inimese ehedust hakkab maha suruma tsivilisatsioon. Olulised on loodusrahvad, külad, maal saab seda ehedust kogeda. Väärtustati rahvaluulet (Herder), hakati seda kirja panema. Pessimism, protest ühiskonna piiravate normide vastu. Olevik on ebameeldiv, sealt tuleb põgeneda minevikku keskaja idealiseerimine. Siis kehtisid veel õilsad väärtused: rüütli- kirjandus. Robin Hood, Ivanhoe. Ka tulevikku vaadatakse ootuse ja lootusega. Meeleseisundi, tunnete väljendamiseks on lüürika. Romantismiaegse kirjanduse põhižanr, aga
Maalinguid teostati väga sageli keerulistes tingimustes. Järelikult nendel maalingutel olid kujutatud inimeste kõige olulisemad mõtted ja tunded. Tol ajal oli metsloomade jahti- mine elu üheks peamiseks osaks. Seega pidi kultuur teenima püügiedu. Need inimesed, kes veel tänapäeval elavad ainult küttimisest ja korilusest ning ei kasuta metallist tööriistu, annavad mõista paleoliitikumi inimeste tegusi. Seetõttu on nende elu mõnevõrra jälgitud. Sellised loodusrahvad mõtle- vad animistlikult, mis tähendab looduse hingestamist. Nad korraldavad maagilisi toiminguid, sest usutakse seda, et need suudavad loodust mõjutada. Näiteks loitsude, laulude, tantsude, kehamaalingute, riietuse ja ka kujutistega. Sellepärast arvataksegi, et ka paleoliitikumi inimeste loodud kujutised omasid maagilist tähendust. Arvatakse, et maalingute abiga suudetakse suurendada püügiedu ja loomade arvu.
annaabi.ee 
