VÄRVIHARMOONIAD 1. Vastand 2. Lehvik (omavahel harmoonias) 3. Monokroomne – ühe värvi keskne 4. Kromaatiline koos aksomaatilisega 5. Perefirma (isa + ema ja lapsed) 6. Kolmkõla (võrdhaarne kolmnurk) 7. Nelikõla (ruut, ristkülik) 8. Pastelseid pigem rohkem korraga 9. Jõulisi, puhtaid pigem vähem 10. Pits viina HARMOONIATE MÕJUTAJAD • Valgus • Materjal • Vorm, proportsioonid • Faktuur • Disain • Stiil • Kultuuritaust (religioon, rahvus, piirkond) • Eesmärk PÕHILINE Primaarvärvid Kollane Punane Sinine Sekundaarvärvid Violet Oranž Roheline Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid
õpetamist ja õppeprotsessi hindamist. Creightoni ülikoolis Omahas • Magistriõpingud – 1954 psühhiaatrilises õenduses Ameerika Katoliiklikus Ülikoolis Washingtonis • Cincinnati ülikoolis – USA esimese lastepsühhiaatria kliinilisi asjatundjaid ettevalmistav õendusteaduse koolitusprogramm 1950NDATE KESKEL • Töötas lastekodus • Personaali poolt antud abist ei piisanud nende laste aitamiseks, kellel oli teistsugune kultuuritaust ja eluviisid • Psühhoanalüütilised teooriad ja teraapiameetodid ei tundunud mõjuvat, lastele, kes olid olulistes sidemetes oma kultuurikeskkonnaga • Personal ei tundunud teadvat midagi olulist laste kultuuritaustast VASTUSTE SAAMISEKS OMA KÜSIMUSTELE • Otsustas ta sooritada filosoofia doktori õpingud kultuuri- ja psüholoogilise antropoloogia alal Washingtoni ülikoolis Seattles
ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Lahkhelid lahendab soomlane parema meelega vestlemise teel. Ta ei taha kedagi raskesse olukorda asetada. Soomlasele ei meeldi oma tundeid avalikult näidata. Soomlasele on tähtsad sellised asjad nagu loodus, vaikus ja saun. Saunas käiakse nii perekonnaliikmete, sõprade kui ka äripartneritega. Ka tähtsaid poliitilisi kõnelusi peetakse mõnikord saunas! Tasub meeles pidada, et igal inimesel on oma kultuuritaust, mis mõjutab tema viisi asju näha. Kui püüda mõelda asja teise inimese seisukohast, siis on teda lihtsam mõista. Kui sa ei saa millestki aru, siis küsi julgesti. Kui rääkida avameelselt ja ausalt, juhtub võõriti mõistmisi vähem. Soomlaste jaoks olulised asjad: · Täpsus on Soomes väga tähtis. Ära hiline kohtumisele, sest seda peetakse Soomes väga ebaviisakaks. Tule õigel ajal! · Soomlasega rääkides ära kõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970
) Mõtle kuulajaskonnast kui väikesest grupist. Kätu loomulikult ja kuulajad soojenevad üles. Publik on kõnepidaja peegel. Kõik mida sa ise teed saad sealt ka vastu. Auditooriumianalüüs. Kuulajate kaardistamine Arv Sugu ja vanus Haridustase ja ettevalmistus Kas tegu on võõraste ja tuttavatega (NB! Oma sõbrad on alati väga raske publik, sest nad julgevad alati vabalt kõike kommenteerida). Kas grupis on liidreid? Kuulajate meelestatus Kultuuritaust, väärtushinnangud ,,Mis minul sest kasu on?" on oluline küsimus kuulaja jaoks Miks nad sinu ettekannet kuulavad? Miks neid see teema huvitab? Kas osalete vabatahtlikult???? (töötaja keda nt kohustatakse osalema, võib olla mitte positiivselt meelestatud). Mida kuulajad juba antud ainest teavad? Kas publiku hulgas on eksperte? Kas publik on kuulanud samal teemal ka teisi esinejaid? Miks nad on sinu teemast huvitatud?
pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja
Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, Peremehe vara kõnelevad tööriistad, Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis rahvused ja erisugune kultuuritaust majateenija, oskustöölised, arstid, peremees võis orja tappa, suur osa omada varandust, kuid see kuulus ikka õpetajad rahvastikust peremehele, võis end vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse
6) kreekas oli teatris koor Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, majateenija, Peremehe vara kõnelevad tööriistad, peremees Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis omada rahvused ja erisugune kultuuritaust oskustöölised, arstid, õpetajad võis orja tappa, suur osa rahvastikust varandust, kuid see kuulus ikka peremehele, võis end vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse
6) kreekas oli teatris koor Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, majateenija, Peremehe vara – kõnelevad tööriistad, peremees Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis omada rahvused ja erisugune kultuuritaust oskustöölised, arstid, õpetajad võis orja tappa, suur osa rahvastikust varandust, kuid see kuulus ikka peremehele, võis end vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse
omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat seletusviisi: 1.Seletused lähtuvalt kasvu- ja evolutsioonibioloogiast. 2.Erinevate kultuuride mõju arengule. Kaasaegsed teooriad seovad nii pärilikkuse kui keskkonna (kultuuritaust). Pärilikkus-bioloogia arengus oluline J.J. Rousseau (1712-1778) : "looduslik" teooria. Lapsed loomult head ning ei vaja normaalseks arenguks moraalseid juhtnööre ega piiranguid. Kasvatus ja kogemus pole oluline. A.Gesell (1880-1961): Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid; Motoorika ja taju areng toimub normaalsetes kasvutingimustes automaatselt. J.Piaget (1896-1980): loogilise mõtlemise aluseks bioloogilised juured Keskkond arengus oluline C
Heliloojate V plvkond (sndinud 1945-1960) Uus heliloojate plvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud vrdlemisi kirevaks. Kui eelmise plvkonna heliloojad olid oma varastes taotlustes ja ideaalides olnud sna sarnased, siis 1970. aastatel alustanud heliloojad seevastu olid vga erinolised. 20. sajandi lpukmnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate hendamine. Oluliselt laienes ka loodud muusika kultuuritaust - heliloojate silmaringi oli kerkinud nii euroopa muusika oma algaegadest kuni rokkmuusika uusimate suundadeni kui ka eksootiliste maade muusika. Selle plvkonna heliloojad kirjutavad vga erinevates anrides. Nende muusika on palju vhem seotud klassikaliste muusikavormidega kui nende eelkijatel. Suurt huvi tunnevad nad ka muusikateatri vastu. Uusi vimalusi on leitud elektroonilisest muusikast ja multimeediast, paljud heliloojad kasutavad oma
lõhna haistmisena. On teada, et tumedad pruunid või sünged tumehallid toonid koos tugeva mürataustaga võivad ruumisviibijal kutsuda esile roiskumislõhna tundmise. Kogu värvuste tunnetuse teooria muutub aastatega ja on paikkonniti tugevasti erinev. Kui põhjamaal kombineerida teadlikult meeldivad lõhnad, helid ja värvused ei ole see kombinatsioon vastuvõetav lõunamaalastele. Sama nähtus on ka märgatav trendika mööbli ja moeriietuse puhul. Etniliselt väljakujunenud kultuuritaust määrab meie suhtumise valgusesse ja värvustesse. Punane Aktiveerib eneseusaldust, stimuleerib töötegemist, mõjub ergutavalt nagu tass kanget kohvi. Liigkasutamisel on väsitav ja närviliseks tegev. Punase värvuse mõju on kaval kasutada ruumides, kus on vaja hajutada tähelepanu ning leevendada tegevuse monotoonsust. Ei tohi unustada, et erksast, domineerivalt punase värvusega ruumis võib tunda end agressiivselt meelestatuna.
korrektuure, et partneriga paremini kohanduda näiteks räägivad Jaapani ärimehed Kanadas läbirääkimistel konkreetsemalt ja kindlas kõneviisis, samas situatsioonis kodus Jaapanis aga sealse kultuuriruumi nõuetele vastavalt tingivas kõneviisis ja vähem konkreetselt. Väärib märkimist ka tõsiasi, et osades kultuuriruumides toimub enese kohandamist partneriga rohkem kui teistes. Stereotüübid või raamistikud? Kui kohtume võõra inimesega, kellel on meist erinev kultuuritaust, siis on meil kaks valikut kas lähtume ,,kultuurilistest silmaklappidest" ja võtame teda kui tema kultuuriruumile ,,tüüpilist" esindajat ja käituda seega stereotüüpselt või teha natuke eeltööd (kas või käesoleva raamatuga) ning kujundada iseenda jaoks sobiva raamistiku, mille aluseks on pigem uuringute tulemused kui kontrollimata eelarvamused. Kultuuridevahelised oskused Alati on võimalik õppida teise kultuuri tavasid ja kombeid ning sellisel moel suhtlemist lihtsustada
Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel Kultuuritaust · 1905.aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20.sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumisi. · 1906.aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. · 1906.aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · 1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu. · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt....
sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul (mistaken lifestyle)); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud õige elustiil Loov mina inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - sugu ei determineeri isiksust. Freud anatomy is destiny ei kehti pigem kultuuritaust. biolg kadedus. baasärevus Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baasärevuse kogemine Baaskurjus - lapse baasvajaduste eramine mis rikub lapse turvatunnet. Baasvaenulikkus - laps tunneb vanemate vastu aga maailma vastu üldiselt kui ta kogeb baaskurjust Humanistlik psühholoogia Heidegger Autentne eksisteerimine tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab
vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühloogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks. Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head.
Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis
ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse
(Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab? 18. 5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites? 18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid: Kontekst/situatsioon Perekonna elutsükli staadium Perekonna kultuuritaust Sugupoolte vahelised erinevused peres Perekonna vorm Perekonna ühisk. -majanduslik staatus Pere unikaalne mikrokultuur 19. Võimustruktuur Võimust tingitud tulemused 19. 1. Kes milliseid otsuseid langetab? Kellele jääb tavaliselt viimane sõna? 19. 2. Kui olulised on need otsused või probleemid perekonnale? Võib kasutada ka spetsiifilisemaid küsimusi : kes koostab eelarve; kes tasub arved; kes otsustab, kui palju raha kulutada
(Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab? 18. 5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites? 18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid: Kontekst/situatsioon Perekonna elutsükli staadium Perekonna kultuuritaust Sugupoolte vahelised erinevused peres Perekonna vorm Perekonna ühisk. -majanduslik staatus Pere unikaalne mikrokultuur 19. Võimustruktuur Võimust tingitud tulemused 19. 1. Kes milliseid otsuseid langetab? Kellele jääb tavaliselt viimane sõna? 19. 2. Kui olulised on need otsused või probleemid perekonnale? Võib kasutada ka spetsiifilisemaid küsimusi : kes koostab eelarve; kes tasub arved; kes otsustab, kui palju raha kulutada
Miks üldse on vaja uurida ainelist kultuuri? Ainelist kultuuri uurides saame mineviku või tänapäeva inimese kohta teada asju, mida üksnes kirjalikke või pärimuslikke allikaid uurides teada ei saa. Vanimad tööriistad on umbes 2,5 miljonit aastat vanad, samas kui vanimad kirjalikud ülestähendused on umbes 5000 aastat vanad. Kirjalikud allikad räägivad ka sageli vaid seda, mida kirjutaja on tahtnud öelda. Autor võib asju ilustada või vahel suisa valetada. Uurija enda kultuuritaust määrab ära uurimise ja tõlgendamise viisi ja piirid. See, mida inimene üldse oskab ja tahab näiteks uurimist läbi viima hakates küsida, oleneb kõik inimese taustast ning kultuurist, kust ta pärit on. Ainelise kultuuri uurimise eesmärk on rekonstrueerida ja mõista inimkonna ajalugu tehnoloogia areng, kultuurikontaktid, sotsiaalne manifestatsioon esemete abil. Asjade kogumise algus Vanade asjade kogumine ja eksponeerimine on nähtusena päris vana ning seostub kõrgkultuuridega
§ kognitiivne hoiak faktiteadmised ja teave poliitilist elu puudutavate uskumuste kohta § afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded § väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade,
grupile) Verbaalne interpersonaalne (nt vesteldakse paarides ja seejärel tutvustatakse paarilist grupile) Mitteverbaalne intrapersonaalne (nt juhendatud lõõgastus ärevuse ja pinge maandamiseks) Mitteverbaalne interpersonaalne (nt grupiliikmed liiguvad mööda ruumi luues pilkkontakti kaaslastega). Tegevuste valik grupis sõltub: Grupiliikmetest (nende erinevused, sarnasused, isiksus, kultuuritaust, vajadused) Protsessist (kliima, grupiarengu etapid) Eesmärgist (grupiprotsessi edendamine; grupi sisuline eesmärk) Tegevuste liigid: Loeng Rollimäng Grupiarutelu (väiksed gr, suur gr) Praktilised harjutused (nn mängud) Psühhogümnastika grupiarengu ja emots seisundi edendamiseks Alateemad: tutvumine, reeglid, teemasse sisenemine, koostöö, lõõgastus, tagasiside, lõpetamine Lõõgastusmeetodid (lihaslõdvestus; muusika)
* Milline on nende haridustase ja teemakohane ettevalmistus? 24 * Mis soost nad on? * Kas nad kogunesid ainult selleks korraks või on tegemist vanade tuttavate ja väljakujunenud grupisuhetega? * Kas grupis on väljakujunenud liidreid? * Kas kuulajad kogunesid vabal tahtel, neil paluti osaleda või neid sunniti? * Kas kuulajatel on teema või kõneleja suhtes eelarvamusi? * Milline on kuulajate kultuuritaust? * Millised on kuulajate väärtushinnangud, veendumused? Ühiskonnas on erinevaid gruppe, mis moodustuvad rahvusliku, religioosse, geograafilise kuuluvuse, poliitiliste vaadete põhjal või näiteks ka sissetuleku ja sotsiaalse staatuse alusel. Olulist rolli mängivad kooslused, mis kujunevad huvide ja vaadete põhjal, aidates tugevdada inimese jaoks tema identiteeti. Inimese vaateid ja hoiakuid kujundab kõige rohkem sotsiaalne keskkond: pere ja sõpruskond, töö- või koolikaaslased
Uus-institutsionalism -institutsioonid kui reeglite kogumid, mis mõjutavad osalejate tehtavaid valikuid ja poliitilisi otsuseid ajalooline institutsionalism (Pierson)-kuidas liikmesriikide otsused on mõjutanud nende tulevasi valikuid ja tegevust ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust 46. Uued teooriad (EL kui riik): võrdlev poliitika, mitmetasandiline valitsemine, poliitikavõrgustikud Mitmetasandiline valitsemine- sui generis lähenemine, vastandub riigikesksele rahvusriigi roll teiseneb, riikide suveräänsus väheneb EL-i nähakse kui keerukat süsteemi, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel
see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. 4. SEKSUAALSUS INIMESE ELUS 4.1. Seksuaalsuse neli dimensiooni 4.2. Seksuaalsus Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused).
kontakt. Kõigil on võime tajuda teise inimese tundeid või ära arvata meeleolu. Mõni koguni kinnitab, et on suuteline nägema inimese aurat energiavälja, mis meie kõigi ümber eksisteerib. Ajus on valik metaboolsele erutusele vastavaid emotsionaalseid reaktsioone. Ükskõik, kas koged rahvarohkes kohas hirmu, viha või naudingut, mõjutavad seda: · Suhtluse asjaolud, · Sind ümbritsevate inimeste sugu, · Sinu vanus, · Sinu isiksus, · Sinu elukoht ja kultuuritaust, · Kui hästi teist inimest tunned. 4.2.1 Võimumäng Väldi domineerimis- ja võimumänge. Oma staatusest või võimust mõista andmiseks kasutavad mehed sageli eelisena pikka kasvu. Kuna pikka kasvu ja kõrge positsiooniga 38 meest peetakse külgetõmbavaks, loob säärane domineerimis- ja kontrollimissoov halva mulje. Kasvupositsioonilt teise inimese isiklikku ruumi sisenemine ei ole soovitatav.
Enesemääramise õigus 20 · Sisaldub nii ÜRO hartas kui ka mõlemas rahvusvahelises paktis. Selle sisu üle on suured vaidlused, hoolimata sellest, et tegemist ilmselt kõige enam arutatud ja tähelepanu saanud inimõigus. Kindlasti on tegemist grupiõigusega. Kes on rahvas? · Peavad olema mingid ühendavad tunnused keel, kultuuritaust, välised määrajad · Teatud hulk, mida ei ole kindlalt määratud · Tahe olla määratletud rahvana · Eksisteerib mingi institutsionaalne süsteem, mille kaudu nende hääl kõlab · Enesemääramisõiguse juured ulatuvad rahvusriigi ideeni. Iga rahvakilluke peaks saama oma riigi. · Esimese maailmasõja järel propageeris seda suurel määral Woodrow Wilson, kuid sellegi poolest väga tõsiseltvõetavaks õiguseks see maailmasõdade vahelisel perioodil ei saanud
māe ‘võrgumaja rannas’, sil(l)m ‘kitsas väike laht’ (← silm), tint ‘(meri)tint’. Eesti keelest on laenatud ka teistesse läänemeresoome keeltesse. Läänemeresoome keelte omavahelisi laene on raskem kindlaks teha, tegemist võib olla omatüvedega, mis on levinud piiratud keelealal. Sageli on lähemalt seotud piirkondade keelepruugis rohkem lähedasi jooni, laenude selgitamisel aitab ajaloo- ja kultuuritaust. Tihedad sidemed on olnud eestlastel Soome lahe idaranniku soomlastega ja Soome lahe saarte (Suursaari / Suursaar, Seiskari, Lavansaari / Lavassaar, Tytärsaari / Suur Tütarsaar) elanikega. See piirkond oli seprakauppa ehk sõbrakaubanduse peamine ala. Soomest toodi kala ning vastu saadi vilja ja jahu, ka kartulit ja liha. Eesti laenud soome murretes on nt tuhli ‘kartul’, saija ‘sai’, toittaa tähenduses ‘sööta; elatada, ülal
Uus-institutsionalism -institutsioonid kui reeglite kogumid, mis mõjutavad osalejate tehtavaid valikuid ja poliitilisi otsuseid ajalooline institutsionalism (Pierson)-kuidas liikmesriikide otsused on mõjutanud nende tulevasi valikuid ja tegevust ratsionaalse valiku instit-ism (Pollack, Garret, Tsebilis)-uurib kuidas institutsioonid mõjutavad või kujundavad poliitikas osalejate ratsionaalset käitumist sotsioloogiline instit-ism-kuidas kultuuritaust seletab institutsionaalset korraldust poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 40. EL-i/EÜ algsed ideaalid ja nende tähenduse muutumine; EL-i tulevikuperspektiiv (Weiler) EL algsed ideaalid: 1. Rahu (sh ka kui kättemaksust loobumine) Rahu kui õnneliku elu tagaja ja rahu kui
3. ESTEETILISED MÄRGID Semiootiliste märkide esteetiline tasand lisatakse tõõle vaatajate poolt. Need on kujutluspildid ja kujundid, mõtted ja tunded, mis vaatajas tekivad etendust vaadates, sõltumata sellest, kas nad on samad, mis koreograafil või tantsijatel. Tavaliselt on vastukaja etteaimamatu. Meeleolu, milles etendusele tullakse, ootused, mida ka alateadlikult tööle esitatakse ja isiklik kultuuritaust on määravad selle kujunemisel. Esimesel, teisel ja kolmandal vaatamisel võib mulje tööst väga erinevaks kujuneda, mitte ainult sellepärast, et lavalolijad midagi teisiti teevad, aga ka seetõttu, et vaataja rohkem tähele paneb ja märkab ja ka seetõttu, et eelnev nägemiskogemus veel meeles on. Kui koreograafile on oluline, et tema sõnum vaatajateni kanduks, peab ta nägema, et need tähendused ta töös olemas oleksid ja et nad on tugevad, selged ja
Rühmitust kui sellist ei ole, aga mingi arbujate jutt käib koguaeg! B. Kangro on esindanud n-ö seestpilku, uurimuslik hoiak mitte ainult mälestuslik. Uurijatest eriti Karl Muru on tegelenud Arbujatega. Orase puhul võiks meenutada ka seda, et ta on 30ndatel anglofiilse traditsiooni maaletooja, on esimisi T. S. Elioti uurija. "Fausti" tõlge polnud Orase ainuke soov, tõlkeid tuleb Arbujatega seoses, Fausti tõlkeid tuleb kaks: A. Sang tõlgib ka ja tõlked valmivad paralleelselt. Anglosaksa kultuuritaust on uus inglisekeelsest kirjandusest leiame Wilde'i mõjusid, aga neid ei ole väga palju. Orientatsioonimuutus hakkab tulema laiemalt 30ndatel. Maagiline kolmnurk: TÜ peahoone - Werneri kohvik - ja mingi kohvik, milles on nüüd hotell London. Suhtlemine ka akadeemilise elu pinnal. Suur osa Arbujatest on seotud üliõpilasselts Veljestoga. Kuidas selts hakkab loomingulist elu mõjutama? Saab väga lihtsalt rääkida sellest, et B
Selle kaudu luuakse rõhutatult kaasaegsust. Need autorid kääsitlevad loogiliselt seda aega, mida nad kõige paremini tunnevad. 4. Tegevusruum on nihkunud nö avalikku ruumi, samas teatud tekstides on oluliseks jäänud ka privaatne ruum. Väga palju tegevust kohvikus, baaris, kontoris jmt. See privaatsuse osa on küll olemas, aga see on vähenenud. 5. ,,Noortepärasus" need tekstid on orienteeritud noorele lugejale, kellel on juba teistsugune kultuuritaust ja teistsugused arusaamad sellest, mis on põnev ja mis on huvitav. Nendes tekstides ei kohta üldjuhul tegelastena üldse vanu inimesi. Kõik tegelased on noored, suhestuvad maailmaga kuidagi riskeerivalt, seikluslikult ja ka kriminaalselt. Nende teglaste hulgast me leiame nii pintsaklipslasi kui kriminaale ja pätte. Teienekord nende eristamine suhteliselt raske. Loeng nr 14 (03.04.2008)
füüsilisteks objektideks. Alles umbes 7 10 aastaselt tekib lastel arusaam, et und nähakse peaga ja et unenäod peituvad peas. See unenägude subjektiivsuse mõistmine on oluliseks psüühika arenguetapi läbimise ja järgmisse (eneseteadvuse kujunemise etappi) astumise näitajaks. Kahtlemata avalduvad unenägudes ka individuaalsed iseärasused, näiteks inimese sugu ja sellele vastavad rollid, vanus, kultuuritaust, elukutse, tervislik seisund, vaimne tasakaal ja palju muud. Ülaltoodu ei tähenda, nagu oleks unenägude uurimisel psühholoogia seisukohalt ülisuur tähtsus. Tegelikult on psühholoogial lahendada palju enam pakilisi ja põhimõttelisi probleeme, mis tekitavad palju vähemat avalikku huvi, ent on psüühika toimimise seaduspärasuste mõistmise või nende praktilise rakendamise katsete seisukohalt kümneid kordi olulisemad. Lihtsalt kursuse sissejuhatuses saab
või et valitsus on paha. Ida-Euroopa maksis oma „okastraaditaguse eluga“ selle eest, et lääs sai üles ehitada heaoluühiskonna. Ida-Euroopa oli läänele hirmuks. Rikkad kartsid revolutsiooni ja kommuniste. Just setõttu olid nad valmis maksma kõrget tulumaksu, pärandimaksu, omandimaksu, solidaarsusmaksu. 34 II maailmasõja järgne areng näitab, et heaoluühiskonna ehitamist soodustas ühtne kultuuritaust: kui peremees ja sulane tunnevad end mingis sügavamas mõttes ühe pere liikmena, siis pole solidaarsuski põhimõtteliselt võimatu. Rahvusriikides toimib demokraatia paremini. Rahvuslik solidaarsus vähendab kuritegevust ja pidurdab ühiskonna kihistumist ülirikasteks ja väga vaesteks. Globaliseerumisajastul aga võivad peremees ja sulane asuda teine teisel pool maakera ning solidaarsuse võimaluski kaob.
annaabi.ee 
