· Kontrollimehhanism (võimu ja ressursside väärkasutuse ärahoidmine, poliitilise ja administratiivse tegevusvälja eristamine; ametnike piirangud) · Sümbolite ja väärtuste süsteem (avaliku ja erasfääri eristamine, riigi usaldatavuse kindlustamine, AT ühtne identiteet, AT sõltumatus, AT usaldusväärsus, läbipaistvus, ametnikueetika. · Bürokraatia teke o Ratsionaaliseerimise kav- distsipliin, tehnilised teadmised, impersonaalsus. · EKSAMIL: Weber'i bürokraatia ideaalmudel- HETTELK o Hierarhia, elukutselisus, teadmised, tööjaotus, edutamine, legaalsus, kirjalikkus. · Ametnike kohustused sellisel taustal: Seaduste järgimine, aluumine, enese arendamise kohustus, ajaga kaasas käiminie, erapooletu-ei lähtuta erakonna otsusest, lähtutakse üldkriteeriumitest..normidest, arenemisvõimaluse(edutamine). W. burokr. Tunnused (HETTELK) :
Postindustrialism. Subkultuursus, (post)modernismi tähendused Multikultuursus. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus hilismodernne Ühiskonna väli Riik, Feodalism ja feodaalne Rahvusriik, võimu Globaliseerumine, Pärast II poliitiline killustatus. Seisused: impersonaalsus. Absolutistliku maailmasõda külmasõjaaegne süsteem 1.Monarh, valitsejad korra lõpp, liberalism. polariseerumine. 2.Vaimulikkond, sõdurid Eemaldumine kirikust. Multipolaarne süsteem: uued 3.Kaupmehed Rahvusriik iseseisvad „jõukeskused“ – 4.Talupojad Euroopa Liit, Jaapan, Hiina,
Pop-kunst keskne teema tarbimis- ühiskonna argipäev. Uus põlvkond hülgas kunsti elitaarsuse, endassesuletuse, kaotas piirid elitaarse ja massikunsti ( kitsi ) vahel. Tüütuseni igapäevaste tarbeesemete kujutamine, massikultuuri ning kaasaegse suurlinna visuaalse materjal antud ilma hinnanguta, sotsiaalse hoiakuta. Kujutab meediast, igapäeva keskkonnast tulnud banaalseid esemeid. Hüpperrealism- Fotolikkus: tehislikkus, standardsus, impersonaalsus. Foto kasutamist ei püütud varjata, vaid pigem rõhutati. Suur formaat. Hoidub motiivi täiendamisest, näeme maju, metroovaguneid, autosid, reklaami. Ei piirdutud objektide petlikult ehtsa taasesitamisega, vaid kasutati fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist, lainurkmoonutusi või värvipunkte. Tulemuseks oli ülisuurte mõõtmetega ( 4 kuni 8 m) näivfoto, mis tekitas võõristusefekti. Samuti oli fotorealism - slaidide ja fotode abil tehtud maalingud.
Uuendusi voib käsitleda avaliku sektori enda struktuuri voi avalike teenuste osutamise viiside suhtes. 7 LOENG. WEBER "DOMINEERIMINE JA LEGITIIMSUS" Domineerimine- tõenäosus, et sinu käske hakatakse jälgima. Legitiimsus DOMINEERIMISE TÜÜBID Ratsionaalne (süsteem) Usaldame seadusi, susteemi; seadused on usaldusväärsed. Ei allu inimestele. Impersonaalsus. Traditsionaalne (ajalugu) Legitiimsus traditsiooni alusel (Inglismaal kuningaks saamine). Karismaatiline (indiviid) Põhineb millelgi, mis on seotud inimesega. Kangelaslikkus (). (RATSIONAALNE) LEGAALNE DOMINEERIMINE Süsteem on palju olulisem, kui konkreetne inimene. Kontrollisusteemi õiguspärasus on palju enamat kui lihtsalt "ideaalse" tähendus, kui ainult sellepärast, et tal on väga täpsed suhted vara õiguspärasusega). I
väljaõppele, juhtimisele. Surub maha inimese isiksust. Avalikes organisatsioonides peavad teenused olema nö väärtustest vabad, mitte arvestama isiklikke sümpaatiaid. Riiklikus sektoris puuduvad praegu kriteeriumid töö hindamiseks, mida standartsem on töö, seda lihtsam on seda hinnata. 2) Formaalsete reeglite ja instruktsioonide loomine Juhiseid ei tehta personaalseid vaid lähtuvalt tööülesannetest. Inimene tab, mida ta teha tohib ja mida mitte. Jällegi impersonaalsus. Kui puuduvad formaalsed reeglid ei ole hiljem õigust arvestada tegemist või tegemata jätmist. Samas kaitsevad formaalsed reeglid alluvaid ülemuste omavoli eest. Avalik juhtimine 3) Mehhaniseerimine, automatiseerimine Mida täielikum on kontor, seda lihtsam on inimeste tööle panna, lähtudes seejurres konkreetsetest standartidest. TSENTRALISEERIMINE JA DETSENTRALI- SEERIMINE
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
võimudistantsile ja suhetele. Füüsiline keskkond täidab järelevalve funktsiooni. Paiknemine ruumis tähendab kontrolli ja järelevalve erinevaid vorme. (Oma ruum kui staatuse sümbol). Kõik ühiskondlikud suhted on oma olemuselt võimusuhted. · Ideaaltüüp teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks (M.Weber). Weberi organisatsiooni iseloomustab ratsionaalsus, formaalsete reeglite süsteem ja impersonaalsus, nn ,,raudne puur". · Organisatsioonikultuur avalikult ja kollektiivselt tunnustatud tähenduste süsteem (väärtused, normid, sümbolid (ideoloogia), müüdid, lood, asjad, esemed, artefaktid, tehnoloogiad. · Rahvusvahelised korporatsioonid organisatsioonid, mis tegutsevad enam kui ühes riigis. · Kapitalism tootmisvahendid on eraomandis, tegevuse eesmärgiks on kasum, valitseb vaba konkurents ja toimub kapitali akumulatsioon.
* Isiklike ja avalike tulude lahus hoidmine, isiklik elu ja tööalane elu eraldatud – füüsiline paiknevus ja tegevused. * Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus • uus avalik haldus (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994) “Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks, et kodanikeühiskond on
o Ökoloogiline lähenemine: Hiljem hakati pigem rõhutama vastastikust sõltuvust linna erinevate osade vahel nii ruumis kui ajas · LINN elustiili valik (Wirth) interaktsiooni teooria o Anonüümsus o Avatus, mida maapiirkonnas nt võib olla raske leida o Võimaluste mitmekülgsus · George Simmel linnaelu mõjutab oluliselt inimeste mõtlemist ja käitumist: impersonaalsus, kiirus, ratsionaalsus (sõbralikkus ja soojus isiksuse nõrkus); positiivne on aga vabadus · Linnastumine kui elustiil - Wirth o Linnastumise on üks sotsiaalse eksisteerimise vorme o Elamine tihedalt koos teistega ilma neid teisi siiski tundmata o Kiire elutempo o Pidev kontakt inimestega, samas sügavuti minemata Kriitika ei pea paika igas linnas ja linnaosas, põhineb ainult Ameerika linnade uurimisel 35
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
verb, abiverb, verbist tekkinud afiks verb - (laskma, pidama, saama) saan kala -) saan kala süüa (='saan kala kätte ja söön ära' - 'sain võimaluse kala süüa' - saom öpa laöa sõõa. sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala)) tegumood: ´väljendab lauseliikmelius ja semantiliste rollide suhet. nt seda, kas lause subjekt on agent või patsient john built the house (aktiiv - subjekt = agent) the house was built by john (passiiv - subjekt = patsient) eesti keeles aktiivsus ja impersonaalsus, sest vastab paremini vastandusele, puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti, vrd: jaan loeb raamatut / loetakse raamatut (*jaani poolt), ent eesti keeles on olemas ka passiiv (on võimalik agenti väljendada), ent arvat. et see on tekkinud indoeuroopa keelte passiivi mõjul 1.juhan sõi praadi 2. söödi praadi 3. kõik praed olid juhani poolt ära söödud laad e. aspekt aspekt on gram. kategooria, mis seostub verbidega ning
Enamus läbikäimisest on täiesti ebaisikuline (bussijuht, ajalehe Igal neist institutsioonidest ja üksikisikutest on kanda oma vastutus ja täita oma rolli. Käesolev Koodeks on adresseeritud just neile. Koodeks saab olla efektiivne ainult sel juhul, kui kõik need, kes müüja, poemüüja, teenindaja) ja mingit probleemi selles pole (sõbrad, pere, tuttavad on üksnes väike osa meie sotsiaalsestlävimisest) Võidaks vastata, et impersonaalsus on vastuvõetamatu seksi osalevad spordis, on valmis võtma enda kanda Koodeksis määratletrud vastutuse. puhul. Ent siis tuleb põhjendada miks seks peab (alati) olema personaalne. Võib-olla siis kui ta vägistab. Ent klient ei ole vägistaja. b. Pole tõsi, et klient ei hooli prostituudi soovidest. Klient ei rahulda 41
Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Mis on „oligarhia raudneseadus“? Robert Michels (1911) „Oligarhia raudne seadus” (Tsitaat: ”Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia”). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna, kes oli piisavalt haritud ja piisavalt tugevate volitustega et olla n-ö
ja tegevused. Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaazi ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : · Uurimus maksuametis · Mitteformaalse suhtluse olulisus · Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele · Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus · Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine · Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Robert Michels (1911) ,,Oligarhia raudne seadus" (Tsitaat: "Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia"). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna, kes oli piisavalt haritud ja piisavalt tugevate volitustega et olla n-ö. võrdseks läbirääkimispartneriks. Nende jaoks
Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Robert Michels (1911) „Oligarhia raudne seadus” (Tsitaat: ”Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia”). Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna, kes oli piisavalt haritud ja piisavalt tugevate volitustega et olla n-ö. võrdseks läbirääkimispartneriks
Ristikivi raamatuid on väga palju välja antud, Ristikivi uurimuslik retseptsioon algas juba 1930ndatel, aga selle üsna forsseeritud retseptsiooni juures tundub, et mingitest küsimustest minnakse mööda v koguaeg toimub hiilimine ümber nurga. Ühelt poolt räägib see retseptsiooni kohta: et selles endas on põhjused. Teiselt poolt on ka Ristikivi looming selline, et ta paneb enda ümber tiirutama, aga ei lase väga sisse. Sihilik impersonaalsus on sissekodeeritud. Salapära on olnud üheks toitepinnaseks nendele oletustele, et ta oli seksuaalselt sättumustelt homo. Kui ta ka oli homoseksuaal, siis ta ei olnud aktiivne homokultuuri esindaja (nagu Ivar Sild praeguses kirjanduses), ta oli oma biograafiaga ja sättumusega avalikkuse eest varjul. Sündis Läänemaal vallaslapsena. Kui see sajandi II poolel pole probleem, siis aastal 1912 on isa puudumine külaühiskonnas häbiväärne asi ja võib arvata, et see andis kohe
Kontekst : Itaalia sõjad 1494-1559- tagajärg paljude suurte linnriikide iseseisvuse häving. Tema poliitiliste käsiraamatute eesmärgiks on õpetada, kuidas riike säilitada, et nad ei kaotaks iseseisvust. Mõiste ,,riik" areng 1. sajand polnud ühtset mõistet riigile. Olid mõisted nt kuningriik, vabariik, keisririik. Ühisnimetajaks sai ,,riik" ning ,,riikluse" olemasolu hakkas defineerima ,,suveräänsus". Riigi moodne tähendus. Riigi omadus : impersonaalsus me ei seosta riiki mingi kindla isiku võimuga. Personaalne riik kuningriikides riik=valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott=riigikassa. Vabariiklikes linnriikides riik=kogukond. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem. I. Suveräänsusmõiste kujunemine. Kontekst : Euroopa kodusõjad. Prantsusmaa ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Kogu Eruoopas käis lahing ja vaidlus kuningavõimu piiride üle. ( eelduseks religioon :
Luule oli äärmiselt musikaalne, tohtutuse variatsioonidega. Toimub ka sümbioos erinevate kunstide vahel mis muutus nõudeks nagu romantismiajal. Taotletakse totaalset visiooni mille teostemist nähakse Wagneri loomingus. Sümbolistlik luule läheb sügavale 20.sajandisse ja on aluseks sealsetele luulevõtetele ning toetab mitmeid sealseid stiile (nt Joyce on sealt põhjast väljakasvanud). On ilmne alateadvus, psühholoogilisus. On ka lüüriline impersonaalsus: sümbolistlik luuletaja üldiselt ei kasuta asesõna mina. Võib samas olla et ka mõni autor seda sõna kasutanud on.
Keskajal oli universalistlik maailmapilt: · Maailm kui korraldatud tervik, poliitika eesmärk on universaalne kord ja õiglus. · Euroopa poliitiline süsteem on hierarhiline. Ilmaliku võimu tipus Saksa-Rooma keiser, vaimuliku võimu tipus Rooma paavst, kuningad sõltuvad neist. · Riik oli personaalne mõiste. Partikularism hakkas välja arenema pärast reformatsiooni 1517. Riigi moodne mõiste tekkis 16-17.saj, mille keskne omadus oli impersonaalsus. Impersonaalsus 2 mõttes: eristame riigivõimu valitsejate võimust ning eristame riigivõimu kogukonna/ühiskonnaterviku võimust. Moodne riik on lahus nii valitsejast kui valisetavatest. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad inimesed. Alamatel on kohustused riigi ees, mitte valitsejate või teiste alamate ees. Riik on suveräänsuse kandja. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles: polis on ideaalne poliitiline ühendus
Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse G.Genette Narratiivi tasandid: lugu, narratiiv, jutustamine Aeg (narratiivi elementide ajaline paigutus) Laad (kaugus ja perspektiiv) (Jutustaja) hääl J.Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria Kirjanduse tõlgendamise struktuur Kirjanduse struktuur = tõlgendamise struktuur Kaugus ja impersonaalsus Naturaliseerimine 24 Erilise tähtsuse omistamine Metafoorne ja temaatiline ühtsus UUSKRIITIKA 49.Tekkepõhjused ja põhialused Tekkepõhjused 1940 - 1950ndad, alguse saanud 20. saj. alguses Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A. Richards, Practical Criticism (1929);
-17. saj. “Poliitilise teooria isa” – suveräänsuse mõiste esmakasutaja moodsas Eesti ‘riik’, pärit Skandinaavia ‘rik, rike’, mis omakorda ladina tüvest ‘rex, tähenduses regis’ Bodini suveräänsusteooria I Riigi moodne tähendus Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega Keskne omadus: impersonaalsus (ebaisikulisus) Suveräänsus: “Absoluutne ja igavene võim riigis” (puissance absolue et Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu perpetuelle) valitsejate võimust “Absoluutne” = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule “Absoluutne” = jagamatu
vabariigid (Veneetsia, Firenze, Madalmaad); lisaks keisririik · Kes neist kvalifitseerub tegutsejaks, "indiviidiks" poliitilisel areenil? · Ühisnimetajaks sai "riik" ning "riikluse" olemasolu hakkas defineerima "suveräänsus" · `State', `etat', `stato', `Staat' moodsas mõistes kasutusele 16.-17. saj. (Eesti `riik', pärit Skandinaavia `rik, rike', mis omakorda ladina tüvest `rex, regis') Riigi moodne tähendus · Keskne omadus: impersonaalsus keskajal oli personaalsus · Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu 1. valitsejate võimust, riik ei ole sama, mis üksikisiku võim 2. kogukonna/ühiskonnaterviku võimust Personaalne riik · Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
