JOEL SANG Joel Sang on sündinud 15. mail 1950. aastal Pärnus. Joel sanga vanemad olid mõlemad kirjanikud, August Sang ja Kersti Merilaas, abielludes Kersti Sang. Ta on Eesti kirjanik, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina
TARBIMINE prügikasti toit pakendivaba elu taaskasutamine MAITSEEELISTUSED Raamatud Luule Elav muusika VÄLIMUS pikad juuksed kirkad värvid pärlitest käenöörid ja kaelakeed liibuvad trikoosärgid nn trompetpüksid heegeldatud murumütsid Vestikesed maksiseelikud ja platvormkingad helesinised kulunud teksad ja teksajakid ruudulised särgid teksariidest või linasest riidest pika sanga ja narmastega kotid TEGVUSED Rõhutavad hipiks olemist välimusega Rändamine, reisimine Loometegevus Tarbitakse mõnuaineid AITÄH!!
Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati kann uuesti. Kokku on loetud praeguseks umbes 40 erinevat vaasitüüpi. Tuntuimad : Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Sanga kuju järgi eristatakse nelja tüüpi krateere:
väitekirjaga "Eitus eesti keeles".Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat. Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "Närvitrükk" (1971). Ta on kirjutanud laulutekste ja ooperilibretosid ning soome, inglise ja vene keelest. 1984. aastast kuulub Sang Eesti Kirjanike Liitu. Tunnustused 2011 Valgetähe IV klassi teenetemärk. Joel Sang on August Sanga ja Kersti Merilaasi poeg Luulekogud "Abisõnad" (1983) "Vigade parandus" (1988) "Loomariik" (lastelaule, 1991) "Ohvitseride maja" (2008) Artiklikogud "Päripidi vastukarva. Kirjatöid aastaist 19761986" (Eesti Raamat, Tallinn 1987) "Espresso. Valik tööhüpoteese" (kirjutisi aastaist 1987 2010, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010) Teadustöid "Grammar and semantics" (kaasautorid H. Õim, M. Erelt). Tallinn, 1980 "Eitus eesti keeles" Tallinn, 1983
v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) v "Tsoo-loogia ehk ingel lindudega" (1966) v "Ühe keelega kannel" (1979) v "Viis on viis" (1986) v "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Graafika
Juhan Viiding Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas. Ta oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Tal oli kolm õde ja tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Juhan Viiding oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Draamateatris sai ta mitmeid tähtsaid rolle, üheks tähtsaimaks rolliks oli Hamlet. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Tema loomingu tippajaks olid seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta varjunimeks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. Aastal. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema p...
Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis,
nt. soome kelk, hiina restoran, eesti keel Määrsõna + nimisõna nt. tohutu suur, eile hommikul Nimisõna + kaassõna nt. maja juures,üle tee Sulanud sõnad nt. kõigepealt, niisiis, kordamööda PIDI, POOLE, POOLT, KOMBEL, MOODI, VIISI, PIDI kirjutamine 1) käändsõna järel lahku nt. põhja poole, minu moodi 2) määrsõna puhul kokku nt. sealtpoolt, siiapoole, nõndamoodi, niimoodi, ülaltpoolt 3) käändsõna osastava käände järel kirjutatakse pidi lahku nt. sanga pidi Arvsõnad Reegel: koos kümned, -teistkümned ja sajad · Kui geograafilise koha ees on nimi, mis on päriselt olemas, siis kirjutatakse lahku nt. Tallinna lath, Viljandi järv · Kui esimene pool iseloomustab või eraldi nimena ei esine, siis lahku nt. Pühajärv, Võrtsijärv ERANDID: Peipsi järv · Välismaised kohanimed nii, nagu on kokku lepitud nt. Helsingi, Stockholm, Riia, New York, Rooma · -maa liitega sõnad kokku nt
allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel Vaasid Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett. Vaaside valmistamine Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama.Lõpuks põletati kann uuesti Tuntuimad vaasi tüübid Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Geomeetrilise ornamendiga vaas Pöörleval kedral oli lihtne kannule
4. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks Nt. Samothrake nike, laokooni grupp ja milose veenus Vana-Kreeka maalikunst Kreeka maalikunst tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Arenes 2 vaasimaali stiili: Mustafiguuriline vaasimaal – kujutised kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Punasefiguuriline vaasimaal tagapind kaeti värviga, figuurid jäid punased.
Pealmiste kardinate all on valge, aknalauani ulatuv, pitsiline kardin , mis on alt kaarjas kardin. Aknalaual istuvad neli pehmet koera, kelle ema võitis R- kioski kleepsude kogumisel. Nad kõik on eri värvi ja eri tõugu. Akna all on helesinine diivanvoodi, mis kohati varjub suurte tumesiniste patjade alla, sellel asemel veedan ma iga öö. Mu toas on veel kummut kuhu mahub pea kogu mu elu. Kummut on heleruun ja kümmne sahtliga, tal on ka 16 sanga , nad on hõbedat värvi ka ristküliku kujulised. Selle peal on telekas ja DVD-mängija ning elektroonika. DVD-mängijat pole ma aasta jooksul puutunudki, ainult tolmupühkimise ajal. Kõrvale on Ka kuhjunud küünelaki pudelid, meik ja vahel isegi riided. Kummuti sisu on üsna sarnane. Kuigi sinna mahuvad ka õpikud ja muu huvitav kraam. Siis mu toas on veel laud, mille plaadid on klaasist. Pealmine klaas on läbipaistev ja alumine nagu merest leitud klaasikivi, millest midagi läbi ei paista
ego. · Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Looming · Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". · Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kahe teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi ja Joel Sanga. · Sellele järgnesid juba tema üksikkogud "Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding.
Milliseid ühiseid jooni leiad V-K skulptuuril ja skulptuuril ,,Hämarik" Viru keskuse ees? Viru keskuse ees olev kuju meenutab väga Vana-Kreeka ajal tehtud skulptuure kuna tema asend on vägagi sama ja Vana-Kreekas kujutati tihit just naisi ja Hämarik on ka naine. Lisaks on Hämarikul väga murelik ja kurb nägu ja poos mida oli ka näha V-K skulptuuridel. Millised olid V-K peamised kolm vaasistiili? Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, tervilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Vana-Rooma skulptuur Vana-Rooma skulptuur on ehitistega (peamiselt milliste ehitistega
Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis) · 1949 Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) · 1955 Käsikäes (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas)(käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel) · 1956 Tuleristsed (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) · 1959 Kosilased Mulgimaalt (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) · 1965 Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2. redaktsioon (K. Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" · 1950 lühifilmile "Uus elu" · 1954 dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" · 1955 Eevald Tammlaane näidendile "Raudne kodu" · 1956 filmile "Jahid merel" · 1956 Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" · 1957 filmile "Pöördel" · 1964 J. Smuuli näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten" Tunnustused
Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego (vahelduv mina). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi (teine nimi või varjunimi, sageli kasutavad teatri- või filminäitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud) all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid.
Sobivad puuvillased, linased ja siidist kangad, aga ka pits, brokaat ja akrüül materjalid. Lina peab ulatuma peaaegu maani. Laudlinu võib kasutada ka koos peaaegu maani ulatuva seelikuga. SALVRÄTID Salvrätte võib asetada: · laua pinnale virnadena, neid erineval viisil voltides või nendest erinevaid kujundeid moodustades · salvrätihoidjatesse · virna laotud taldrikute vahel · kohvitassi ja alustassi vahel · läbi kohvitassi sanga · klaasidesse Salvrätid võivad olla kangast või paberist. Paberist salvrätid on mõeldud muidugi ühekordseks kasutamiseks. Väga pidulikule lauale sobivad siiski said kangast salvrätid. Rootsi laual kasutatakse tavaliselt 40x40 cm või 50x50 suurusega salvrätte. LAUAKAUNISTUSED Sagedamini kasutatavad lauakaunistused : · lilled · taimed · küünlad · dekoratiivesemed · peeglid · lipud LAUANÕUD · vaagnad · kannud · termosed · maitseainetoosid
Juhan Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde. JÜRI ÜDI Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud. Üdi perioodi kogudes ei varieeru kirjutuslaad oluliselt, seetõttu saab seda vaadelda suhtelise tervikuna. Üdi arendab edasi eelneva aastakümne luuletraditsiooni, rakendades seda ülimalt isikupäraselt, ootamatutes kontrastides ja seostes. JÜRI ÜDI NIME ALL ILMUNUD LUULET Surmakuulutus tol õhtul juhtus õudseid vaheseiku
vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. Luulelugeja tavateadvuses tähendab see mõttelist joont "Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning "Kohtupäevani", st Betti Alveri ja Heiti Talviku luuleni, mida me silmas peame, kui räägime arbujalikkusest. Nimelt seal on paradigma kese, mida täiendavad August Sanga / Kersti Merilaasi selleaegsed luuletused ning keskmest veel kaugemal olev / isikupärasem Uku Masingu ja Bernard Kangro looming. 6 Äkki ilm läks sulale Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: milleks, milleks minna? Heitsin nurka kübara, mantli tuvihalli, mähkisin end üleni punasesse salli. Vanaema oli noor, kui neid lõngu keris.
Erinevatel tahkudel on erineva jämedusega riivid. SÕEL – Pastade, tangainete kurnamiseks, köögivilja blanšeerimiseks, jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. KASTMESÕEL – Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipuosa on tihti umbne. KURN – Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist.Kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. VAHUKULP – Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. SIDRUNIPRESS – Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. PALLVISPEL – Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erinava kuju,
Roogade serveerimisel linane Riiete kaitseks Salvrätte on valgeid, värvilisi, mustrilisi, piltide, logode või tekstiga salvrätte. Salvrätte võib asetada -taldrikule või praetaldrikust vasakule/noa ja kahvli vahele lauale/leivataldrikule -laua pindadele virnadena -salvrätihoidjasse või toosidesse -virna laotatud taldrikute vahele -kohvitassi ja alustassi vahele -läbi kohvitassi sanga 9. Lauanõud Klaasid: Söögiriistad: Serveerimisvahendid: (söömis-,serveerimisn õud) · taldrikud(prae- ja · Üldklaas(jalaga,jalata · Eelroanuga ja · Salatilusikas eelroa taldrikud) ) kahvel · Koogilabidas
nt. pereinimesed. Koti puudused on , et kui kott on kokkupakitud, siis on ta siiski suurte mõõtmetega ning koti enda kaal on suur, ning see lisab ostetud kaubale veel kaalu juurde. Idee nr. 2 Riidest kott Ideeks on riidest kott, mida on võimalik kokku pakkida väiksemasse kotti, et oleks hea kaasas kanda. Väiksem kott on tavalise kerakuju asemel mõne muu kujuga- roos, süda jne. Kui suur kott on väiksemast välja võetud on võimalik plastmassist kinnitusega see suurema koti sanga külge riputada. Kott on tehtud kilejast materjalist. Koti suurused on erinevad. Kotiava on suletav trukkiga- seestpoolt. Sobib kasutamiseks rohkem neile, kes käivad igapäevaselt poes ja ostavad väiksemate koguste kaupa. Kuna kott on kokkupakitult ilusa välimusega- roosi- ,südame-, või mõne muu kujuga siis sobib kott ka noortematele. Idee nr. 3- Ostukott ratastel Tegemist on riidest kottiga, mis on kinnitatud raamistikule, millel on rattad. Ratastega
· pikisilmi, ristiskäsi, suurivaevu // lehvivi hõlmu, paljastatud päi · selja taga seljataga, nii kaugel niikaugel · kas või, veel kord · kes tahes, kus tahes · käest kätte · metsa pool, lõpu poole sealpool, ettepoole · inimese kombel · minu moodi, vaenlase viisi vanamoodi vana moodi, endistviisi endist viisi mehemoodi, omamoodi niimoodi, nõndaviisi Määrus 2 · teed pidi, nurki pidi, sanga pidi (mida mööda?) mitutpidi mitut pidi ninapidi, nägupidi, kaelapidi (kuidas?millal?) · kirja teel, posti teel · auru jõul · kuue väel, aluspesu väel imeväel, nõiaväel · aja jooksul, elu kestel · tarbe korral, surma puhul mispuhul, seepuhul //otsakorral · nädalakaupa nädala kaupa, nädalate kaupa · käigu pealt, moe pärast, · kõigepealt, korrapealt // mispärast, seepärast
Pinnakunst, Tutanhamon ja tema naine u. 1355-1342 eKr Tutanhamoni hauakambri sissepääs, plaan u. 1340 a eKr Tarbekunst, Tutanhamoni sarkofaagid Tutanhamoni surimask Alabastrist kanoobid(selle sees olid siseelundid) Kanoob-urn siseelundite hoidmiseks Hiina Kiri "oraakliluu" 4800 eKr Püramiid u. 5000 eKr?????? Amorfa (keraamika, tarbekunst) 4800 eKr kitsas kael, kaks sanga, sile põhi puudub Keraamika u 10 000-4000 a eKr Keraamika Shangi dün. 1700-1200 eKr (terav serv) Rituaalsed veinikannud (pronks) 1700-1200 eKr Tarbekunst on väga rikkalikult kaunistatud Keraamika Sõdivate Riikide Periood 476-221 eKr I keisri ehk Qin Shi Huang'I haud Xianyangi (Xi'a) lähedal Qin dün. 221-206 eKr Terrakota-põletatud savi Han dünasriate ajal on hauakambrite seined maalitud.
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mõned tõigad Goethe müsitmiseks Ema Catharina Elisabeth Textor 21a vanusevahet isaga Cornelia Friederike Christiana, 1750 Kõik teised õed-vennad surid Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise ülimust, vrd Fausti viimane lause "Kõik iginaiselik / ülendab meid." (A. Sanga tõlkes "ligi veab", mis pole päris täpne) Enesetapp on patt ja ühiskonnaväline nii luterlaste kui katoliklaste juures, kuid viimased suhtuvad veel karmimalt, sest lootuse kadumine on surmapatt. Conrad Johann Seekatz. Perekond Goethe. 1762. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Cornelia Schlosser, s Goethe (1750--1777)
Vahe Üdi ja Viidingu nime all kirjutatud luuletusete vahel on sedavõrd selge, et mõnikord räägitakse nagu kahest eri kirjanikust,Mis ei tähenda, et neil midagi ühist ei oleks. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt
kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud, suurematel sõeladel on sõelavõrgu all tugikaared. Kastmesõel Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne Kurn Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. Eeltöötlusvahendid. Sidrunipress Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. Eeltöötlusvahendid. Pallvispel Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega. Pirnikujuline, vispel on vähemalt 10 terastraadiga. Suurematel visplitel terastraadid ristumiskohas lõdvalt terasrõngaga kinnitatud. Spiraalvispel
Siis märkisin kaks külge mille mõõtmed olid 440x60. Tagumine külg oli mõõtudega 240x60 Esimene külg oli mõõtudega 260x80 Kui need märgitud siis raidusin need giljotiiniga välja. Seejärel keevitasin põhja külge-kaks külga 90° saamiseks kasutasin nurgikut. Kui küljed keevitatud keevitasin tagumise külje samamoodi nagu eelimsed kaks külge. Ja siis keevitasin esimese külje. Tuhakasti esimesele küljele oli vaja teha ka sang. Sanga lõikasin 3 mm paksusest lehtmaterjalist. Sanga mõõtmed olid 210x30 Kui sang välja lõikatud painutasin sanga mõlemast otsast 30 mm 90° alla. Kui sang valmis oli keevitasin selle tuhakastile külge. Ning pärast seda lihvisin keevisõmblused maha. 19 Uksehinged (joonis 4) Seejärel oli vaja uksele hinged teha. Enne treimist lõikasin ümarmaterjalist Ø20 pikkusega 56±0,2 mm.
Siis tekkis palju tema stiili järgijaid, nende luule paigutati mõiste alla ,,üdilikkus". On leitud, et Juhan Viidingut ennastki võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Viiding oli 70.-80. aastate iseloomulikumaid, andekamaid ja viljakamaid luuletajaid. Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming". Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Järgnesid luuletuskogud ,,Detsember" (1971), ,,Käekäik" (1973), ,,Selges eesti keeles" ja ,,Armastuskirjad" (1975). Esikkogu oli humoristlik. Luulekogu ,,Selges eesti keeles" peetakse parimaks koguks, mis Jüri Üdi nime all on välja antud. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli esimene, mille ta avaldas Juhan Viidingu nime all. Aastal 1980 ilmus "Elulootus" . Samas oli seal säilmeid Jüri
Piksepill" (luulekogu, 1989) III KERSTI MERILAASI ,,ANTUD JA VÕETUD" Kersti Merilaas kirjutas raamatu ,,Antud ja võetud" aastal 1981 (2. trükk 1985) Peedul. Kersti pidi koguma julgust, et oma sisepingetega välja tulla, ja jõudma selgusele, et need puudutavad ka teisi inimesi. Merilaasi arvates on luule tõesem kui proosa ja seda väljendab kõik, mis on kogus ,,Antud ja võetud" 7 Suuresti mõjutas Merilaasi tõesust luuletustes August Sanga surm. Surm ja lõplikkus olid kujunditena saatnud Merilaasi luuleloomingust algusest peale, algul sordiinselt, saatena elu- ja armastuslauludele, nüüd, 1981.a. ilmunud ,,Antud ja võetud" tundus, et surm haaras endasse kõik. Kersti Merilaasi mahukaim ja kõige küpsem luulekogu on läbini minoorne, tundetraagiline ja lõplik. Säärast luulet ei olnud Merilaas kunagi varem kirjutanud. ,,Antud ja võetud"-raamatu traagilises lõplikkuses peitub lõpmatuse tarvis pärispide, mille
Siis toimus kohtumine, mis muutis nii Vaarandi elukäiku kui ka Eesti kirjanduslugu ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1935. aasta sügisel tutvus Vaarandi kohalikul kirjandusõhtul Aadu (Adolf) Hindiga, kes töötas toona algkooliõpetajana. Hoolimata peigmehe perekonna ninakirtsutustest kihlusid noored peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Ootamatult oli Vaarandi sisenenud Tartu kirjanike ja boheemlaste ringkonda, kus sündisid tutvused August Sanga, Kaarel Irdi ja teiste tollaste tähtedega. Nüüd oli võimalik ka ülikooli astuda ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). Vaesed olud (luuletaja sõnul oli näljakunst üliõpilaste seas arenenud kõrgele tasemele) ja abikaasa kaudu sugenenud marksistlikud tutvused aga ka uue võimu pakutud võimalused, mis rahuldasid seni väga kitsasse ringi aheldatud poetessi elunälga tegid filosoofiaüliõpilasest 1940
· Käändsõna osastava puhul vaba vanamoodi vana moodi, teist viisi teistviisi, kahteviisi kahte viisi · Eritähenduslikud väljendid kokku mehemoodi 'tublisti', omamoodi · Määrsõnaga kokku niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi · Vorm nõuab kokkukirjutamist mismoodi, misviisi Pidi · Käändsõnast harilikult lahku teed pidi, mereteed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi, hõlma pidi, sanga pidi · Kaheti võib kirjutada tähenduses 'moodi, viisi' kahtepidi-kahte pidi, mitutpidi-mitut pidi, kumbagipidi-kumbagi pidi · Eritähenduslikud väljendid kokku ninapidi, nägupidi, kättpidi, kaelapidi, aegapidi · Vorm nõab kokkukirjutamist edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi Teel · Käändsõnast lahku kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel Jõul
akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. Vaasimaal: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. 7.Etruski skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis
· õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes elas Tartus · lõpetas Cambridges romaani filoloogia · hakkas õpetama hispaania keelt · Ain Kaalep oli tema õpilane, hispaania luule vahendaja · Hone õpetas ka muusikaajalugu · tundis huvi idamaade vastu Ain Kaalep · tõlkis katkendeid ,,Laul minu Cidist" · tõlkis ,,Sevilla tähe"
4.Pidi. 3.3.Eritähenduslike väljenditega kirjutatakse kokku. 4.1.Käändsõnast harilikult lahku. Nt: mehemoodi 'tublisti'. Nt: teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi, sanga pidi. 3.4.Kirjutatakse määrsõnaga kokku. 4.2.Kaheti võib kirjutada tähenduses "moodi, viisi". Nt: niimodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi. Nt: kahtepidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi. 3.5.Kirj. kokku, kui vorm nõuab. 4.3.Eritähenduslikud väljendid kokku
Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast
käsiraamatuist. Avarduva lugemuse najal kasvas luuletundmine ning sugenesid üha uued arenguks tarblikud avastused ja tutused. Kross ise on välja tõstnud Puskini ning Underi, kelle äratusel luuleharrastused said uut hoogu.Gümnaasiumijärgne aeg, millest ettekujutluse loovad valikkogu ,,Voog ja kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B. Alveri impulsid, kelle intellektuaalne, klassikaliselt selge ning keeletaidurlik luule näib Krossi eelduste ja taotlustega enim resoneerivat. Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega.
Salvrätid kuuluvad sageli selvelaua kattesse. Salvrättidel on selvelaual on selvelaual täita kaks peamist ülesannet:abistada sööjat ning aidata kaasa lauale kauni väkimuse andmiseks ja sündmuse temaatika rõhutamiseks. Salvrätte võib asetada: *laua pinnale virnadena, neid erineval viisil voltides või nendest erinevaid kujundeid moodustades *salvrätihoidjatesse või toosidesse *virna laotud taldrikute vahele *kohvitassi ja alustassi vahele *kohvitasside sisse *läbi kohvitassi sanga *klaasidesse Salvrätid võivad olla kinnitatud salvrätirõngaga või paelaga Selvelaual kasutatakse salvrätte ka *söögiriistade ümbrisena *karastusjoogi kannu ja alustaldriku vahel *koorekannu, suhkrutoosi ja alustaldriku vahel *leivakorvis *söögiriistade korvis *serveerimisnõu ja alustaldriku vahel Salvrättide värv Selvelaudadel kasutatakse valgeid, värvilisi, mustrilisi, piltide, logode või tekstidega salvrätte. Võib kasutada üht värvi või mitut värvi salvrätte
Siia kuulub õige vaade ja õige kavatsus. 2. Eetika, kuhu kuulub õige kõne, õige tegu ja õige eluviis. 3. Meditatsiooni alla kuulub õige püüdlus, õige järelemõtlemine ja õige keskendumine.) 6. Kuidas nimetatakse "kolme kalliskivi" ? Neid tunti "kolme kalliskivi (juveeli)" nimetuse all triratna. 7. Loetlege algse õpetuse kolm mõistet koos sanskritikeelsete nimetustega. Algsesse õpetusse kuulus kolm mõistet: Buddha (virgunu), dharma (seadmus) ja sanga (kogudus). 8. Kes oli see India kuningas, kes kuulutas sõjad ebakõlbelisteks? India üks populaarsemaid valitsejaid, India Magadha riigi valitseja Asoka (273 232 eKr) 9. Kuidas nimetatakse täielikku pühitsust saanud munka? Täieliku pühitsuse saanud munk oli bhiksu - kerjus. 10. Kes oli eesti tuntuim budist? Tuntuimaks eesti budistiks oli Karl Tõnisson, kes sündis 08.08.1883 VanaPõltsamaal ja suri 09.05
Eriti jäi mees silma nende taotluste kasutamise osavusega. Luule tehnilised võtted ja oskused omandas Kross kiiresti ja visalt, nagu heale õppurile omane, samal ajal end abistades poeetika käsiraamatutega. Suure lugemusega inimesena kasvas Krossi luuletundmine ning areng toimus üsnagi kiiresti. Eriti tõstis noor poeet ja kirjanik esile Marie Underi ja Aleksandr Puskini. Pärast gümnaasiumi möödus aeg Arbujate varjus. Ühiseid jooni leiab Krossi ja A. Sanga ning K. Merilaasi värsside vahel, kuid eriti seostatakse mehe luulet B. Alveri värssidega ehk temal on Krossiga sarnaselt intellektuaalne, keeleteadlik ja selge luule. Üldine vaatenurk ühtis samuti Arbujatega. Tolleaegse Jaan Krossi luule oli intellektuaalne, mis kujutas mingit mõtet või tõdemust ning kõik see oli luulevahendite kesta ümber pandud. Ühed tema tugevamad luuletused on lembeluuletused, milles leiame nii ohjeldamatut kirge kui ka peent ihalust. Noorel Jaan
Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1
Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1
Klientide ja konkurentide uuring Ettevõtlus ja äri planeerimine Kodune töö Õppejõud: Marianne Kallaste Üliõpilased: Kea Karja Kätlin Teedla Herki Rank Tallinn 2016 Sisukord 2 Klientide uuring..................................................................4 1.1Sihtturg...............................................................................4 1.2Intervjuu..............................................................................5 1.3Ankeetküsitlus.....................................................................6 1.3.1 Ankeetküsitluse tulemused.......................................................................................6 1.4Uuringu kokkuvõte ja järeldused.............................................
jahu ja tuhksuhkru sõelumiseks ning kuumtöödeldud köögiviljade peenestamiseks. Hea sõela käepide on korralikult sõela külge kinnitatud, suurematel sõeladel on sõelavõrgu all tugikaared. 12 14. Kastmesõel - Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne. 15. Kurn - Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. 16. Vahukulp - Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. 13 17. Sidrunipress - Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. 18
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
○ 1936– „Kuningal on külm“; ○ 1939– „Põrgupõhja uus Vanapagan“; ○ 1.03.1940– suri ootamatult. Matusepäev oli üldrahvalik leinapäev; ○ 1934– riigivanema auhind „Tõe ja õiguse“ eest; ○ 1936– ausammas Järva - Madisel. Arbujad: ● 1938. aastal ilmus antoloogia „Arbujad“; ● Selles olid Betti Alveri, Heiti Talviku, Barnard Kangro, Uku Masingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet; ● Arbujad olid luulesõpruskond Tartus, õppisid ülikoolis filoloogiat ja tegutsesid üliõpilasseltsis Veljesto; ● Vormi täpsus ja keeleline puhtus; ● Arbuma – ennustama, nõiduma, loitsima; ● Betti Alver: ○ sündis23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas; ○ sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval; ○ õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat;
kaht(e)viisi ja kahte viisi eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi vorm nõuab kokkukirjutamist: mismoodi, misviisi pidi käändsõnast harilikult lahku: teed pidi (= teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi (= nurki mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, sanga pidi kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi, viisi’: kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, kaelapidi ‘kaelakuti’, aegapidi ‘aeglaselt’ vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi teel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuld...
ebaseaduslikult. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst kreeklaste üks tähtsamaid tarbekunstialasid oli keraamika, savinõude sees hoisid nad veini, õli pu- ja juurvilju, kuid neid kasutati ka haudadel? neil oli ka mitmesugune kuju. Savinõsuid on kreeklaste poolt nimetatud ka vaasideks. levinuimad kreeka vaasid olid anforad, mis olid mõeldud veini, õli ja puuviljade transportimiseks, sellel on pikem ja kitsam kaelaosa ja kaelal on 2 sanga. kasutusel oli laialdaselt ka krateer, mis oli mõeldud veini lahjendamiseks veega, samuti suured(30-40l) lai ülaosa, kuid suhteliselt madal ning 2 sanga külgedel. omapärane nähtus oli dipüülon vaas, mida kasutati hauatähisena, sangad puudusid, sageli rikkalikult kaunistatud kreeka vaasimaalis tuuakse välja mitmeid eri stiile, tavaliselt kuulub vaasimaal tarbekusti alla, kuna kreekamaalikunsti on säilunud vähe, siis antiikkunsti puhul liigitatakse see tavaliselt maalikunsti alla
Tavaliselt on verbaalne. Püüan sõnastada, kuidas ma tõlgendan situatsiooni. Visualiseerimine keerulisemad asjad näidatakse lihtsamatena (looma vanus). Koolera levik oli seotud kaevu asukohaga (piirkond). Visuaal aitab veenda. Struktuur. Aju ja mõtlemine kaldub maailma panama mingitesse vormidesse. Infotööluse maht 7 -+2. Kui absoluutne piir üldse eksisteerib on see pigem 3-4 ühikut, seda suudab lühimälu töödelda. Piirangud näitavad struktuuri. Känkimine (148 732 619) annab sanga, et suurtesse numbritesse sisse minna. Struktuur aitab luua argumente. Metafoor semantiline konstruktsioon, mis kannab ühe mõiste omadused teisele üle ( metanüümina, allegooria, isiksustamine, võrdlus, kujund, analoogia). Uute mõistete loomise mehhanism. Metafoor kui lingvistiline anomaalia motiveerib süvenema. Metafoori abil võime praimida ja raamistada. Metafoor lihtsustab mõistmist (seoste loomine on lihtsam kui uue mõiste omandamine).
S- materjali paksus. Painutamisel metalli omadusi arvestava teguri k väärtused. Tabel 2.11. Suhe R 0,5 0,8 1 2 3 4 5 6 7 8 10 S K 0,25 0,30 0,35 0,37 0,40 0,41 0,43 0,44 0,45 0,46 0,47 Joonisel 96 on kujutatud varbmaterjali painutust. Sanga painutamine kruustangide vahel joon. 96 Torusid painutatakse nii külmalt kui ka kuumutatult. Suure läbimõõduga torukõverused saadakse segmentide kokku keevitamise teel. Olenevalt materialist, painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kurdude kortsude moodustamise eest paindekohtades. Torusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
