1. Proosateose tegelaste analüüs Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-v...
Looming Contra õppis lugemise ära nelja aastaselt. Tema esimene raamat valmis teises või kolmandas klassis, mis rääkis mereröövlitest. Contra on öelnud: ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Tema esimene luuletus ilmus 15-aastaselt, kuid kahjuks kuulus see luuletus nende hulka, mis põletamisele läksid. Nüüdseks on Contra nime alt ilmunud umbes paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, lõbusus, laululisus, säravalt virtuoosne keelekasutus ning leidlikud riimid. Contra loomingus leidub ka palju paroodiaid, kalambuure, võru murret ning tema esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga ja muu loov eneseväljendus. Mõned näited Contra luulekogumikest: "Ohoh!" (1995) "Kesmasolin" (1996) "Contrarünnak" (2004) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu
1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83aastane. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust.
Pärast ülikooli lõpetamist elas ta Tartus. Kutseline kirjanik Kirjutas luulet ja proosat On teinud ka tõlketöid ( nt: Puskini "Jevgeni Onegin") Aastal 1934 oli ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige Suri Tartus Äkki ilm läks sulale Looming Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: Esimene proosateos milleks, milleks minna? ,,Tuulearmuke" (1927) Heitsin nurka kübara, Esimene poeem ,,Lugu valgest mantli tuvihalli, varesest" (1931) mähkisin end üleni Luulekogu ,,Tolm ja tuli" punasesse salli. (1936) Vanaema oli noor, Romaan ,,Invaliidid" (1930) kui neid lõngu keris. Nüüd ta kondid kõdunend, rätik ent kui veri.
Roosi- ja rebaseromaan. 3. Mida ühist ja erinevat on keskaja kangelaseepostes? ÜHINE: Loodud enamvähem samal ajal, värsivormis ja sarnane motiivistik. ERINEV: Eeposed olid erineva kultuuriga rahvaste poolt loodud. Seos ajalooga. Hispaanlaste laul Cidist polnud võstlus eesmärk vaid puhas töö. 4. Seleta mõisted. Kurtuaasne kirjandus- Õukonnakirjandus Trubaduur- Luuletaja, rändlaulik keskaegses Lõuna-Prantsusmaal Rebaseromaan- Keskaegne mõistukõneline proosateos. Räägib loomadest ja on õpetliku sisuga. Ordu- Rüütlite vaimulik vennaskond. Rahvuseepos- eepos, mis räägib rahvastest ja nende kommetest. 5. Nimeta kangelaseeposed. Anglosaksi- "Beowulf" Hispaania- "Laul minu Ciddist" Vene- "Lugu Igori sõjaretkest" 6. Lisaülesanne. Nimeta Dante "Jumalikus komöödias" kasutatud sümboleid. ''Jumalikus komöödias'' tähistavad kiskjad inimesele kõige ohtlikumaid pahesid: Panter on valetamine,reetmine ja himurus Lõvi on upsakus ja vägivald
ILUKIRJANDUS rahuldab inimese esteetilisi vajadusi, see pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei esitata tõelist maailma, vaid pakutakse selle tõlgendust. Ilukirjandus aitab inimesel ennast paremini mõista. PUBLITSISTIKA ehk ajakirjanduse vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Arutletakse inimese ja ühiskonna üle. AJAKIRJANDUSZANRID on arvustus, intervjuu, uudis, reportaaz. TEADUSKIRJANDUS EHK AIMEKIRJANDUS talletab ja levitab teadmisi. 3. PROOSA EHK EEPIKA Proosateos on vabas vormis, jutustava sisuga tekst. Tunnusteks süzee ehk tegevustik, karakterid ehk tegelased ja miljöö ehk tegevuskoht. Jaguneb romaaniks, jutustuseks, novelliks, jutuks, eeposeks, valmiks, miniatuuriks jne EEPOS on pikk jutustava sisuga, enamasti värssides kirjutatud teos. Eepostes tegutsevad kangelased ja jumalad. Neis jutustatakse suurtest ja olulistest sündmustest rahva elus, võitluses ülekohtu vatsu. Kujutus on avar, üleva sõnastuse ja ühtse värsimõõduga
kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1. luulekogu "Uued luuletused", ainus proosateos "Minu sõbrad", luulekogu "Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja "Noor-Eestlane"; tänu Aavikule sai temast "Noor-Eesti" liige; vangistatud 2 korda; jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis; oli Tartus emakeele õpetajana, pärast läks Helsingisse, kus oli elu lõpuni
Võru murre R. Kolga esimene luulekogu "Ütsik täht" kirjutatud võru murdes domineerib ka kogus "Kõiv akna all" R. Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone Murdekeel on taandunud hilisemates kogudes "Müüdud sõrmus" ja "Kiri". Debüütromaan "Küla põleb kahest otsast" näitab eesti üliõpilase kohanemist Rootsi oludega kõrgelt hinnatud humoristliku jutustamise pärast R. Kolga parim proosateos on romaan "Sulajää" Triloogiad Stockholmi triloogia: "Et mitte kunagi võita", "Mõned päevad septembris", "Truudus elu vastu" kujutavad pagulassaatusi. Triloogia "Vallavanema pärandustomp", "Elu edeneb", "Ajad muutuvad" kujutab reportaazlikult vapside liikumist ja Isamaaliidu moodustumist Eesti Vabariigis. Triloogia lõpuosa vaatleb 1940. 41. a. dramaatilisi sündmusi LõunaEestis. Teosed
korrastatus. Teosed Romaanid “Iiveldus”(1938) ja “Sõnad”(1964) Novellikogu “Sein”(1939) “Kärbsed” (1943) “Kinnine kohus” (1944) “Räpased käed” (1948) “Altona vangid” (1959) “Vabaduse teed” (1945) “Eksistentsialism on humanism” (1946) Romaan “Iiveldus” Seda teost peetakse eksistentsialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1938. aastal ilmunud “Iiveldus” on paljude uurijate meelest Sartre’i parim proosateos, mis oli ühtlasi uue mõttevoolu – eksistentsialismi esimene kirjanduslik pääsuke. “Iiveldus” on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva minategelase Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud
Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Eepose koostamine Alustas tema sober Faehlmann, esines ÕES-is ettekandega „Muistend Kalevipojast” ÕES teeb talle üles. Koostada eepos F. sureb. ülessande võtab enda peale kreutzwald. Esialgne kavatsus kirjutada proosateos, kogub materjali juurde Otsustab kirjutada proosateose asemel luule vormis. Esimene redaktsioon 1853, „Alg-Kalevipoeg” Tsensor, kärpis teost oluliselt Eepos ilmub teadusliku väljaandena 1857-1861, 500 eksemplari, saksa-eesti keeles. Rahvaväljaanne 1862 soomes Kuopio linnas see oli pehmete kaantega odav trükk Kalevipoeg Viies lugu Kalevipoeg soomes, kättemaks tuuslarile
kuni taipasin tasahilju. et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. VI SLAID Proosa Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan) Invaliidid, Tartu 1930 (romaan) Viletsuse komöödia, Tartu 1935 (proosapoeem) Kõmpa, (lapsepõlve mälestused) "Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. VII SLAID Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões".
On iseäralik ennemuistne jutt On jutt, mis annab pildi jumalate või sangarite eeskujulikest tegudest maailma algusaegadel On vanade rahvaste muistend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest, kangelastest Müüt Muinasjutt Räägitakse kui tõsilugu Välja mõeldud Värssides proosateos Kindel aeg ja koht Pole kindlat aega ja kohta Lõpp pigem traagiline Alguse ja lõpu seadus Vastandite seadus Vastandite seadus Nimed konkreetsed, kultuuriomased Nimed umbmäärased,tüüpilised kangelased Peegeldab animistlikku (hingeusk) maailmavaadet Muinasjuttudes arvumaagia Gradatsioon ehk astendus:
Victor Hugo elulugu Victor Hugo sündis 26.veebruaril 1802.aastal Ida-Prantsusmaal väikeses Besanconi linnas.Victori isa teenis kindralina Napoleoni armees ja poiss reisis juba lapsepõlves palju.Peagi läksid vanemad lahku ja 1812.aastast alates elas Victor Hugo ema juures Pariisis.Pärast lühiajalist õppimist Pariisi polütehnilises koolis hakkas ta 20 aasta vanusena saama Louis XVII käest luuletajapalka. Aastal 1832.ilmus victor Hugo esimene proosateos ,,Islandi Han".Detsembrid 1827 avaldas Hugo näidendi ,,Cromwell",millega muutus ,,romantistide"juhiks ja ,,klassitsistide"vaenlaseks.kahe vihase leeri kokkupõrget-mis lõppes ,,romantikute"võiduga-Hugi näidendi ,,Hernani"(1830)esietendusel mäletab kirjanduslugu siiani.Aasta hiljem tegi Hugo juba suuri tegusid proosa vallas-ilmus romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Alates 1855.aastast elas Hugo Guernsey saarel La Manche`i väians,kus veetis oma loominguliselt kõige viljakama perioodi
,,haritud" keeltes. 11. Väljendite ja idioomide hävitamine Proosa on täis piltlikke väljendeid, vanasõnu, kõnekujundeid jne., mis osaliselt pärinevad kõnekeelest. Nende edastamiseks otsitakse paralleele, ent tihtipeale on idiomaatlise väljendi asendamine tema vastega otsekui rünnak võõrteose kui terviku suhtes, isegi kui tähendus on identne, sest ,,paljas vastete otsimine ei ole tõlkimine". 12. Keelte eripärade tagaplaanile jätmine Iga proosateos sisaldab endas keelelisi eripärasid (Bakhtini heteroloogia, heteroglossia, heterofoonia). Tõlkija peaks neisse süüvima ja püüdma ilmtingimata taolisi originaalteksti eripärasid - dialekti ja tavakeele, koiné või mitme koiné vaheline suhe, pingestatus - säilitada.
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest
"Margus või Contra? Contra nimi jäi mulle nii hästi külge vast tänu sellele, et Marguseid on niivõrd palju. See aitas eristuda, aga hiljem sai hästimüüvaks 2 kaubamärgiks. Täitsa kogemata. Aga ilmselt meeldib mulle Contra olla, sest telefonile vastates ma olen peaaegu alati just Contra." Selle nime all ja osaliselt autori enda kirjastatuna on ilmunud üle kahekümne luuleraamatu ja üks proosateos – lasteraamat "Presidendi suur saladus" (2004). Contra proosalugusid lastele leidub veel paaris kogumikus (jutt esimesest boršisöömisest kirjanike lapsepõlvemälestuste kogus "Rosinad", mõned absurdimaigulised lood raamatus „Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa
Õppis Oxfordis ja Cambridges. Peale ülikoole rändas Hispaanias ja Itaalias ja õppis õigusteadust Londonis. Ta oli seltskonnainimene, teatraal, teravmeelitseja, kaunite daamide kummardaja. Tema armastus oli maine seal on teravaid nägemusi ja üksikasjalikke tegevusi, tema meelest eksisteeris ainult armastus, tunded kahe inimese vahel. Kasutab selget kõnekeelt (lihtsat). HILISLOOMINGUS ,,Palvused äärmise häda puhul" proosateos, just see teos näitab tema seotust kristlusega. Tsitaat: ,,Ei ole inimest kes oleks nagu Saar omaette. Järelikult teeb iga inimese surm mind väiksemaks, sest ma olen osa inimkonnast. Seepärast ära kunagi saada küsima kellele lüüakse hingekella, sest seda lüüakse sinule." tsitaadi lõpp. ,,Kahevõitlus surmaga" Donne hauakõne iseendale, äärmuste tunnetamine, järeleandmatu soov saavutada inimeste ühtsust. John Millton (1608 - 1674) 17.saj
[http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Psühholoogiline romaan – Psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. Näiteks Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus". [http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChholoogiline_romaan 18.10.12] Mahu järgi Lühiromaan – Lühike romaan, mahult jutustusega võrreldav romaani tunnusjoontega proosateos. Näiteks Enn Vetemaa (1936) „Monument” (1965). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Epopöa – antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10
4 Betti Alveri looming Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal. "Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Betti Alveri edasises loomingus leiame esikteosest tuttava "valge varese"
pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja." Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004). Jutustuse algidee pärineb õepojalt, kes kunagi rääkis, et tahab saada presidendiks, sest siis ei pea sõjaväkke minema ja lisandub teisigi privileege. Süzee ja tegelased mõtles autor välja pikal hääletamisretkel Urvaste ja Kanepi vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti Vabariigi
vabu kohti. Ülikoolis õppides, tutvus kirjanik 1937.aastal veljestolastega. Üliõpilasaastad on Ristikivi esimene loominguline kordaminek, mis tõstis ta korrapealt silmapaistvale kohale eesti romaanikirjanike seas. 3. Looming ja tuntumad teosed Karl Ristikivi on kirjutanud peamiselt proosa kirjandust, kuid ka palju triloogijaid, diloogijaid ja väga väikese koguse luulet. Samas on tal veel novellikogu. ,,Tallinna triloogia" on esimene realistlik proosateos. Sisuliselt ei ole kolm romaani seotud, ent kõik räägivad noorte meeste kujunemisloo. Mehed on juurtelt maainimesed, aga sattunud linna. Neil on suured unistused ja lootused, aga kahjuks need ei täitu. 1) ,,Tuli ja raud" tegevus toimub 19. sajandi lõpust alates läbi kolme sugupõlve. Tol ajal algas linnastumine Eestis. 2) ,,Õige mehe koda" (esialgselt ,,Võõras majas") 19. sajandi viimased kümnendad kuni 1930ndate keskpaik. 3) ,,Rohtaed" eesti haritlaskonna kujunemislugu.
Romaane J. Verne „Saladuslik saar“ J. K. Rowling „Harry Potter ja saladuste kamber“ Ch. Brontë „Jane Eyre“ A. Dumas „Krahv Monte-Cristo“ A. Dumas „Kolm musketäri“ A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ Jutustus jutustava proosa žanr romaani ja novelli vahepealne proosažanr romaanist lihtsam piiratud sündmustikuga ning vaba vormiga jutustav ilukirjanduslik proosateos võrreldes romaaniga lühem keskendub enamasti ühe tegelase ümber kulgevatele sündmustele Jutustusi O. Luts „Kevade“ E. Bornhöhe „Tasuja“ „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ E. Kippel „Meelis“ A. Musset „Lugu valgest rästast“ Novell Lühike jutustav proosažanr Keskendub ühele konfliktile Klassikaline novell sisaldab
moodi). Lähtudes ajast, muutus klassikaline ladina keel lihtrahvale peaaegu arusaamatuks. Termin ,,romaani'' muutus lihtsa ja arusaadava keele sünonüümiks. Tänapäevases hispaania keeles tähendab ,,romancear'' tõlkimist hispaania keelde ja nüüdisaegses itaalia keeles tähendab ,,romanizzare'' itaalia keelde tõlkimist. Samas, aga kasutatakse prantsuse keeles sõna roman , et märkida ülestäheldatud proosateos mitteteaduslikus vormis ja kuna selline kirjandusliik töötab, siis kirjutatakse neid mingis kohalikus murdes. 3. TÄHTSAMAD KEELED 3.1. ITAALIA KEEL Itaalia keel (lingua italiana) on romaani keel, mida räägitakse põhiliselt Euroopas: Itaalias, Sveitsis, San Marinos, Vatikanis, Maltas, Horvaatias, Sloveenias ja Prantsusmaal.. Natukene räägitakse seda ka Aafrikas, Ameerikas ja Austraalias.
„Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi „Nibelungide laul“ – saksa Kuningas Arturi lood – inglise „Kalevala“ – soome „Karutapja“ – läti’ 7. Müüdi ja muinasjutu erinevused. Müüt Muinasjutt räägitakse kui tõsilugu välja mõeldud Värssides proosateos kindel aeg ja koht pole kindalt aega ega kohta - alguse ja lõpu seadus vastandite seadus vastandite seadus nimed konkreetsed nimed umbmäärased, tüüpilised 8. Müüdi või muinasjutu väikelastele kohandamine. Tooge välja 4 olulist tingimust. Süzeeline kärpimine illustratsioon esitlusviisi muutmine (luule proosaks)
ilukirjanduse mõju o hea · kunstiline elamus, samastumine, moraal, info, silmaring, sotsialiseerumine o halb · aeg, stress, muudab mõtteviisi müüt ja muinasjutt o müüt · räägitakse kui tõsilugu · värssides · kindel aeg ja koht · vastandite seadus · nimed konkreetsed o muinasjutt · välja mõeldud · proosateos · pole kindlat aega ega kohta · alguse ja lõpu seadus · vastandite seadus · nimed ebamäärased, tüüpilised kahe rahva maa ja inimese loomislugu o eesti · algul polnud midagi peale ääretu vee · maa tekkis kotka munast või munast · looja Num, Väinamöinen, kotkas, ilmaneitsi · inimene on loomast tekkinud o egiptus 4
Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan ,,Dalloway". ,, Tuletorni juurde ,, seda peetakse tema esindusteoseks. James Joyce ( 1882-1941 ) Sündis 2.veebruar 1882 ja suri 13.jaanuaril 1941. Pärit vaesest perest. Sündis Dublinis. Enamus elust elas Pariisis. Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene proosateos ,,Dublinlased" 1914. 1918 näidend ,,Pagulased". 1922 peateos ,,Ulysses". Tekitas kohe pahameeletormi. Keelati Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. See on romaanikunsti pööre. Kasutab sisemonoloogi. 1939 ,,Finnegans Wake". Räägib ühest päevast, 700 lk, viimane peatükk 40 lk ilma kirjavahemärkideta. Franz Kafka ( 1883-1924 ) Sündis 3.juulil 1883 ja suri 3.juunil 1924. Oli rikka juudi lihakaupmehe poeg. Olid vastuolus omavahel. 1919 essee ,,Kiri isale"
noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja." Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004). Jutustuse algidee pärineb õepojalt, kes kunagi rääkis, et tahab saada presidendiks, sest siis ei pea sõjaväkke minema ja lisandub teisigi privileege. Süzee ja tegelased mõtles autor välja pikal hääletamisretkel Urvaste ja Kanepi vahel pärast kümne kilomeetri pikkust jalgsikõmpimist, mil üks jalg kõndis reaalses, teine aga ilmselt fantaasiamaailmas. Loos põimub kolm liini: Eesti
1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”; 1884 Kunder „Eesti muinasjutud”. 6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat. loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused. Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane) 8. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. loomamuinasjutud (nt lood kavalast rebasest), imemuinasjutud (nt Aladdini lood), legendilaadsed muinasjutud (seletavad millegi tekkimist, piiblimotiividest kantud muinasjutud), novellilaadsed muinasjutud (nt Kaval-Antsu lood), kunstmuinasjutud (nt „Nukitsamees”). 9
(1508.a) · Abielus Catalina de Salazar y Palacio'ga · Lazarillo de Tormes · "Võitmatu Armaada" maksukoguja · 16. sajandi lõpp - 17. sajand, Hispaania · Võit Zaragoza luulekonkursil kirjanduse kõrghetk. Kuldne Ajastu. Looming · Poeet Garcilaso de la Vega mõjutas · "Don Quijote" tugevalt Hispaania luulet. · Cervantes oli avatud mis tahes tüüpi · Kuldse aja tähtsaim proosateos - kirjandusele Don Quixote de la Mancha, · Kokku 12 novelli mille on kirjutanud · Tähtsad seiklus, intriig, juhus Miguel de Cervantes. · Sündmused arenevad eranditult · Levinumad autorid: Mateo Aleman ja privaatelu tasandil Francisco de Quevedo. · "Galatea"- 1585. aastal
keerulisem. Täisriimid, mitte assonantsriimid. On kasutatud pikemaid ja lühemaid värsse. 05.10.10 Sisse tulevad uued vormid, mida viljeletakse sajandite jooksul. Väljendus muutub tunduvalt peenemaks. Renessansiliku luule algataja Hispaania kirjanduses- Garcilaso de la Vega. Koos Juan Boscaniga teostab pöörangu. Baldassare Castiglione- ,,Il Cortigiano" (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali, on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne) Sajandi teisel poolel hakkab Hispaanias levima müstiline kirjandus. Luis de Leon, esimene müstiline kirjanik. Oli Salamanca ülikooli teoloogia õppejõud, 1572.aastal ta vangistati, kus ta oli ligi neli aastat
16-aastasesse Nataljasse. Teeb abieluettepaneku ja lõpuks kui kaasavara on koos, ütleb jah. Boldino mõisa asju ajama ja jääb kooleraepideemia tõttu kolmeks kuuks sinna. Lõpetas "Jevgeni Onegini" ja kirjutas väikeseid tragöödiaid. "Mozart ja Salieri", "Kivist külaline", "Pidu katku ajal". Kirjutas jutustuste tsükli "Kirstutegija" ja luulet. Hakkas kirjutama romaani oma vaarisast- "Peeter suure moorlane", jäi lõpetamata. Lõpetab "Dubrovski"(aadli ja talupoegade ühine vastuhakk). Proosateos "Kapteni tütar"( Pugatsovi ülestõus). Lüürika viimane poeem on "Vaskratsanik" räägib Peterburist. Esimene osa on kiitus Peeter I-le. Teises osas üks mees kannatab Neeva üleujutuse pärast ja läheb hulluks ja kujutab, et Peeter Ise kuju jälitab teda. Lõppeb tema surmaga. Varasema lüürika võib jagada kahte rühma 1.poliitiline ja paljuski dekabristidega seotud 2.lembelüürika (mõlemas on vabaduse teemat). Hilisem luule on eelkõige filosoofiline. Rõhutas ta humanismi
Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil. Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega kirjanik oskab luua kirjeldust, mille kaudu lugeja tajuks kirjeldatavat või portreteeritavat objekti vahetult, otsekui teksti abita. Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent eideteetiline tekst võlub paljusid lugejaid. Remsu meelest suudavad eideteetilist teksti produtseerida vaid Vetemaa ja Mati Unt. Vetemaa ema oli kirjanduslike kalduvustega daam, kelle harrastusele tõmbas kriipsu peale nõukogude kord. Ta võitis varjunimede all ajakirjade jutuvõistlusi. Ema kirjutas oma lõbuks romaane, näidendeid ja lastejutte ja pani Ennugi kooliajal kirjutama. Muusikas tõmbas
käsitlemisega? Ei tea. 17. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Proosa - sidumata, s. o. kindla liigenduse ja rütmita kõne. ( romaan, novell, draama, jutustus, miniatuur, muinasjutt, reisikiri ) Eepika - jutustav ilukirjandus. ( eepos, jutustus, romaan, novell, lühijutt, valm, anekdoot ) 18. Narratoloogia kesksed mõisted. Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast tekst, lugu ja jutustamine? Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. Tekst on see, mida lugeja loeb. Jutustamine ( tavaliselt on minategelane või keegi keskne tegelane, kes jutustab teose tegevustikust ). Mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtuvalt. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. Piiratud vaatepunktiga jutustus edastab sündmustikku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. 19
Tohtrite soovitusel elas ta pikemat aega Jaltas. Sel ajal abiellus Tsehhov Moskva Kunstiteatri andeka näitlejanna Olga Knipperiga, kuid naine jäi lavaga seotuks ning elu Jaltas oli kurb ja ränk. Tsehhovi elus oli mitmeid armastuslugusid, kuid ikka oskas ta otsustaval hetkel viimase sammu tegemata jätta. Tundub, et ta ei tahtnud ühtki oma armastatut õnnetuks teha parandamatult haige mehe naisena. Tsehhovi viimane proosateos lõpeb lahkumisega vanast elust, lahkumisega ,,suurde kirsiaeda" lõpeb ka tema viimane näidend. See oli Tsehhovi kunstiline testament. Elu lõpus sõitis Tsehhov ilma erilise lootuseta Saksamaale, Bandenweileri kuurorti, kus ta ka 2. juulil 1904. a. suri. Tsehhovi keha toodi Venemaale, Bandenweilerisse jäi teda meenutama mälestussammas, mis hävis Suure Isamaasõja päevil. Anton Tsehhovi teoseid: Proosa: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kirjud jutud" Jutustus: ,,Daam koerakesega"
Ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatika, psühholoogiline ja sotsiaalne kiht omavahel põimunud. Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksaalne. Mingil määral rahvalik autor. Võimas oskus sünteesida nt püshholoogilist ja sotsiaalset plaani, neid sulatada ja erinevaid süzeeliine kokku panna. Ma armastasin sakslast õnnetu armastuslugu, sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud. 6. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika kese. Olulisim proosateos Tammsaare loomingus, samuti läbi 20.saj olnud esiplaanil. Kriitika oli vastuoluline, 5.osa saabudes oli saavutatud klassikustaatus. I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega, V osa tähistab resignatsiooni. Avardatud iga lapsepõlve mure, rõõm ja hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule. Kohane ka saatuslik motiiv
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid
aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004). Mees iseloomustab end kõige paremini lausega ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid, teevad süüa jms. Luuletamine on mul veres, ma luuletan spontaanselt, luuletan käsu/tellimuse peale, luuletan ka siis, kui tegelikult ei luuleta." 2001. aastal pälvis Contra Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest ning 2007
Aeg Jutustaja hääl, mis edastab teose sündmustikku Tegelased - teose kõige olulisem komponent Viivad sündmustikku edasi Nende kaudu avaneb teose ideestik Nendele on suunatud lugeja huvi Jagunevad: peategelased kõrvaltegelased episoodilised tegelased Teose kompositsioon ... on kirjandusteose ülesehitus Ühendab teose allosad tervikuks Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist LUGU kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused TEKST see, mida lugeja loeb Teose ideestik 9 IDEESTIK autori poolt teoses väljendatud ideede kogum PÕHIIDEE autori vastus teose käigus esitatud probleemile (mida tahab autor oma teosega lugejale öelda) Analüüsi sihiks on hakata teost paremini mõistma Narratiiv
kangelaslikkus *Isikumüüdid- tänapäevategelased. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi „Nibelungide laul“ – saksa Kuningas Arturi lood – inglise „Kalevala“ – soome „Karutapja“ - läti Müüdi ja muinasjutu erinevused. Müüt: tõsilugu, värssides, kindel aeg ja koht, vastandite seadus, nimed konkreetsed. Muinasjutt: välja mõeldud, proosateos, kindel aeg ja koht, erinevad seadused, nimed umbmäärased ja vastandite seadus. Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 6-18 kuud? Igal pildid üks suur asi: õun, lelu, puu vms – pilt peaks olema väga lihtne, värvid selged, taust kindlasti hele ja ühevärviline. Raamat kui mänguasi. Fotoraamatud. Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 1-2 aastat? pildil kujutatud lihtne, lapsesse puutuv tegevus; piltidel vähesel määral põnevaid pisiasju. Lause pikkus võiks olla 3-5 sõna
○ poetessina tuntud kitsas ringkonnas; ○ valiti ühingu presidendiks. ● Artur Adson eh Paaž; ○ luuletama hakkas rühmituse liikmena ja armastusest Marie Underi vastu; ○ valiti asjaajajaks. ● Henrik Visnapuu ehk Vürst; ○ avaldanud sümbolistlikke ja futuristlikke katsetusi oma toimetatud albumites “Moment” ja “Roheline teemant”. ● August Gailit ehk Ge; ○ seni ilmunud üks proosateos. ● Johannes Semper ○ hariduselt filoloog; ○ äsja lõpetanud Moskva sõjakooli; ○ avaldanud üksikuid värsse. ● Väljaanded: ○ 3 “Siuru albumit” ■ Esimene 1917. aastal; ■ Teine 1918. aastal; ■ Kolmas 1919. aastal. ● Osalised: ○ kaastöölised: ■ kirjanikud: ● Gustav Suits;
armastusteemad, leidlapse motiiv) tekkis ka nn Aleksandria luule, millest sai alguse looduse ja tundeelu kirjeldamine. Eelistati väikevorme nt idülli ja jutustavat eleegiat. Keskenduti indiviidiele ja isiklikele elamustele ja isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad kirjanikud olid nt KALLIMACHOS, THEKRITOS jt. Sai populaarseks parodeeriv eepos, samuti sündis nn kreeka romaan (armastajate lahkuminek, taasleidmine), pikem proosateos ja kujunes bukoolika (Theokritoselt) ehk karjaselaulud. Idüllis antakse pilti karjaste eluolust. Kreeka kirjanduse Rooma periood – 30 aastat e.m.a. Roomlased võtsid kreeka kultuuri üle, jätkus kreeka allakäik, kirjanduses jäljendati eelnevat. Plutarchos – eklektik (ühendas eelmiste autorite 16 mõtteid, vähe oma mõtteid), „Eetika“, „Paralleelsed elulood“
! ! *Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? ! ! *Millise mulje ta teistele jätab? ! ! *Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse? ! 4) Suhe ümbritseva maailmaga ! ! *Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? ! ! *Kas ta elab loojana või tarbijana? ! ! *Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? ! ! *Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? KOMPOSITSIOON ! Kompositsioon on kirjandusteose ülesehitus. Kompositsioon ühendab teose allosad tervikuks. ! Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. Tekst on see, mida lugeja loeb. Kirjandusteose lugu võib tekstis olla esitatud muudetud järjekorras. Loo jutustamist alustatakse vahel selle keskelt või lõpust. ! Teksti ja loo asemel on kasutatud ka mõisteid: ! ! *SÜZEE- sündmused tekstis esitatud järjekorras ! ! *FAABULA- sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras
Leiab teise toreda tüdruku. Selline asi ei meeldinud inglise publikule. Toimetusse tulid kirjad, kus paluti, et Estella ja Pip saaksid kokku. Tegi teise lõpu ka: ,,Lõpp täiskasvanud lugejale" Hakkab esile tõusma esteetiline nõue. Kõigepealt luules. Keegi ei pane täpselt paika, mis see ilus on. Romantismist teame, et ilus võib olla ka inetu asi. Estetismi nõue luule peab olema kõrge kunst. Peab olema vormitäiuslik jne. Sajandi teise poole proosas tekib samasugune asi. Proosateos peab ülesehituselt olema kaunis. Proosa peab olema läbimõeldud. Flaubert: tagasipöördumine romantilise taandumise juurde. F'i vaade maailmale: maailm on väga sitane, kõik on põlastusväärne. Ainuke pääs sellest maailmas on pöördumine kunsti. Kunst on inimesele pääsetee. Siseelu elatakse kunstis ja mitte põlastusväärt maailmas. ,,Madame Bovary" psühholoogiline, katsetus. Kujutatakse illusioonide kütkeis elavat naisterahvast
Viis tunnusjoont iga perioodi kohta: keskaeg, reness., klassits., valg.klassits. romant. 10 Nimeta periood ja autor ood, essee, sonett, ajal.romaan 11. Selgita môisteid:eepos, tragöödia, epigramm, kantsoon, passioon, orkestra, poeem, renessanss 12. Mis teosest, kes on autor? Iokaste, Orgon, Childe Harold, Gertrud, Gessler, Tatjana, Pet`sorin 13. Missuguse kirjandusliigiga on seotud Fontaine, Rochefoucauld, Scott, Cervantes? 14. Nimeta Pu`skini loomingust viis luuletust, üks draamateos, proosateos, lüroeepiline teos +teema 15. Nimeta neli Gogoli teost, lisa peamôte 16. Kellele kuulub "Robinson Crusoe", "Gulliveri reisid", Wilhelm Tell," "Carmen", "Othello", "Aeneas" 17. Lisa teose autor, pealkiri ja peategelase nimi, lähtudes antud teemast-probleemist 1) Romantiline armastustruudus madala elunautimise ja sadistlik-vôimuka elulaadi küüsis. Armastus ei nôua vastuarmastust, armastusvabaduse nimel surmaminek.
Neil oli tavaliselt oma eepos jne. Iraani eepos pandi kirja pärast islami tulekut. Kultuur on kihiline, iga põlvkond valib, mis vanast on oluline, ja lisab oma panuse. Islami tulekuga tõrjuti vana tuum perifeeriasse, see muutus muinasjutuliseks. Araabia keel asendas varasema kesk-pärsia keele. Pärsiakeelseid tekste ei kirjutatud, kuid araabiakeelne iraani kirjandus levis. Olulisim autor oli ibn al-Muqafta. Tema tähtsaim teos on ,,Kalila ja Dimma". See on esimene araabia kirjanduse proosateos. Iraani kirjanduse kontekstis on see lihtsalt iraani kirjandus araabia keeles. Loomajutud, oma versioon India loomajuttudest; riigivalitsemisõpetus. Pandi kirja 8. sajandil, uuendusperioodil, mille algatasid iraanlased. Uus-pärsia keelse kirjanduse teke jäi ajavahemikku 8.10. sajand. Alad, mis jäid Araabiast kaugele, võtsid üle mõned kirjandusvormid, nt qasda, masnavi (jutustav eepiline kirjandus, araabias seda ei kasutatud), gazal (10 bayt'i)
Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks hoopis Olovernest suurriigi valitsejana ning ennast tema emandana. Kuid Olovernes lükkas kõik Juuditi pakkumised tagasi ning seejärel tapab Juudit magava Olovernese mõõgahoobiga. Tammsaare on viinud iidse konflikti auahnuse ja kirgede tasemele. Kõrgperioodi esimene proosateos on romaan ,, Kõrboja peremees". Selle romaaniga suundus Tammsaare enda meelisainestiku, nimelt maaühiskonna kujutamise juurde, mis oli kesksel kohal olnud esimesel loominguperioodil. ,,Kõrboja peremees" on küll lühike romaan, kuid sellegi poolest on ta elutunnetusliku sisu ja ideede poolest rikas, eriti köitvad on karakterid. Selle kõrval käsitleb kirjanik külaühiskonna probleeme, kusjuures keskne on küsimus milline on õige peremees
Ta jääb ikka kuidagi literatuurseks autoriks. Stiili ja kõigi teemakihtide juures peaks rõhutama ka seda, et Tammsaarel on väga võimas sünteesivõime. Kui ta võtab psühh ja sots plaani, siis ta oskab need asjad kuidagi kokku sulatada ja me jääme teda uskuma. See tähendab üha enam seda, et ta suudab erinevaid süzeeliine hästi kokku panna. "Tõde ja õigus" + saab olulisimaks proosateoseks ka edaspidi + kõige rohkem ja selgemalt läbi 20. saj esiplaanil olnud proosateos + kriitika oli vastuoluline. Kui V osa oli ilmunud, siis klassikustaatus oli selle ajaga saavutatud. + I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega ja V osa tähistab resignatsiooni. + imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks. Baudelaire
torkab silma «ülejäägi» kasv. Luule ja proosa tüpoloogilises lihtsuselt komplitseerituse poole suunduvas hierarhias (astmestikus) on zanride paigutus: argikõne laul (tekst + motiiv) «klassikaline luule» kunstiline proosa. Tekst ei võrdsustu kunstiteosega Kõnekeel tõepoolest võrdsustub tekstiga, kunstiline proosa = tekst + poeetilise tingliku kõne miinusvõtted. ilukirjanduslik proosateos ei ole sel juhul võrdne tekstiga -- tekst on vaid üks keeruka kunstilise struktuuri moodustajaid. Strukturaalanalüüs lähtub sellest, et kunstiline võte ei ole teksti materiaalne element, vaid on suhe Riimi puudumine kui: kunstiliselt mittetähenduslik element mitteriimi kohalolek, miinusriim Mitte-luules eristame Luules Struktuurilis-tähenduslikke elemente, mis kuuluvad Kõnetasandi iga element võib
keeles. 92Õppis Biskekis Põllumajandusasjade Kõrgkoolis, Kesk-Aasia Veterinaarinstituudis. Alustas 1930 luuletajana, 'avaldas 1936 ,,Ken-Suu" (sünniküla nimi), 1940 ,,Temiri" (tõlgitud vene, Eesti keelde). Avaldas 1948 romaani ,,Meie aja inimene", mis pälvis 1949 Riikliku auhinna ja tõlgiti hiljem üheksateistkümnesse keelde. 93 Näitab realismi kujunemist Kirgiisia nõukogude kirjanduses. See oli esimene nõukogude teemal kirjutatud pikem proosateos. 94 Peategelane on Dzapar, kes pöördub pärast sõjas haavatasaamist ja ja selle järgnenud jala amputeerimist tootvale tööle, näidates oma organisaatoritalenti. Dzapar hakkab tööle koolidirektorina, juhtides samal ajal kolhoosi poliitosakonda. 95 Akman suhtleb Dmitriga, Nadezda Kanõsiga. Dmitri sõidab Kirgiisiasse veel enne revolutsiuooni. Saab tuntuks oskusliku maaharijana. Saadab 10 aasta pärast poja Sergei armeesse, öedes talle, et ära häbista vene soldatit!
annaabi.ee 
