Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjanduse ajalugu II (24)

5 VÄGA HEA
Punktid
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks
  • Siuru tegevus ja looming.
    Siuru (1917 – 1920)
    Marie Under, Friedebert Tuglas , Artur Adson , August Gailit , Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus ; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe , Peet Aren , Otto Krusten , Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.)
    Esimeheks Under. Tuglas pani nime “Kalevipoja” järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas “Odamees”. Kolm “Siuru” albumit ja koguteos “Sõna”, siurulaste luule- ja novellikogud, esseed , följetonid, üks romaan (A.Gailit “Muinasmaa” 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas “ Teekond Hispaania ” 1918). “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. “Siuru” – individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemilik elunautimine, elada sellisena, nagu ollakse loodud, otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavavapärasele (väikekodanlikule) elule, eritletakse negatiivseid emotsioone – valu, viha, julmust. Arendati impressionistlikku kujutuslaadi, mis vastas noorte maailmapildile, milles väärtustati hetkeelamust, -meeleolu ja –muljet ning pakkus vastavaid stiilivõtteid. Siurulik isikuvabadus eelkõige tundevabadys, igaühe õigus oma elamustele ja tahtmistele.
    Väljaandeid Siuru tegevusajal
    Siuru I - III (1917 - 1919)

    Johannes Semper - Pierrot (1917)
  • Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28.
    Johannes Semper – prantsuse-vene sümbolism, esikkogu “Pierrot” 1917. Tema intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. Elu ja tunnete nautimine.
  • Henrik Visnapuu luule.
    HENRIK VISNAPUU (1890 – 1951)

    Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957)
    Harald Peep , Henrik Visnapuu (1989)
    1917 Amores
    1918 Jumalaga, Ene!
    1920 Talihari
    1920 Hõbedased kuljused
    1920 Käoorvik
    1925 Ränikivi
    1927 Maarjamaa laulud
    1927 Jehoova surm
    1927 Parsilai
    1929 Puuslikud
    1931 Tuulesõel
    1932 Päike ja jõgi
    1937 Saatana vari
    1938 Põhjavalgus
    1942 Tuule-ema
    1946 Esivanemate hauad
    1947 Ad astra
    1947 Periheel . Ingi raamat
    1948 Mare Balticum
    1950 Linnutee. Rännuraamat
    1964 – 65 Kogutud luuletused I – II
    1993 Mu ahastus ja armastus
    1932 Poeetika põhijooni I
    (koos Jaan Aineloga)
    1951 Päike ja jõgi
    Esikkogu “Amores” 1917, tuumakaim ja isikupäraseim eesti luules. Väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskendav teema armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt. Romantiline ilu- ja armastusjanu põrkab kokku talitsematute lihalike himudega, toob kaasa hingevaeva ja enesesüüdistusi. Iseloomulik on minevikku jäänud elamuste leebe kirgastumine – mälestustena. See liin jätkub ka kogudes “Jumalaga, Ene!” ja “Käo-orvik”, väljendades Visnapuule olulist tõdemust, et lepitus enesega või harmoonia on võimalikud alles pärast tegelikku elamist, mõtte selgimist. Visnapuud süüdistatud Jumalasalgamises ja pattudes, kuid vahekord Jumala ja kristliku eetikaga oli luuletaja jaoks väga tähtis.V luules vastandatakse elamuste erakordsus tavainimese rutiinsele elule, boheemlik ükskõiksus igapäevaelule.
  • Marie Underi luule.
    Luule tema esimestes kogudes “Sonetid”, “Eelõitseng” ja “Sinine puri” on kantud harmoonilisest ja terviklikust maailmanägemisest, keskmeks kahe inimese suur vastastikune armastus, mis annab kõigele ümbritsevale eksootilise värvingu, mis ka hedonismile iseloomulik. Erakordse armastuse taustal ka igatsus, nukrus, kiivus, üksindus. Underi luules valitseb visuaalne kujundlikkus, värvide- ja detailiderohkus. Palju taimi. Tema luules on mänglevat kergust ja artistlikkust, luuletuste areng liikuv ja vaheldusrikas . Värstitehnikas lubab endale suuremat kõrvalekaldumist ja vaheldusrikkust klassikaliste luulevormide puhul. Ekspressionism . Ballaadid, mis enamasti rahvapärimusainelised. Konkreetsete ajasündmustega seotud luuletused.
    MARIE UNDER (1883 – 1980)
    1917 Sonetid
    1918 Eelõitseng
    1918 Sinine puri
    1920 Verivalla
    1923 Päriosa
    1927 Hääl varjust
    1928 Rõõm ühest ilusast päevast
    1929 Õnnevarjutus
    1930 Lageda taeva all
    1935 Kivi südamelt
    1942 Mureliku suuga
    1954 Sädemed tuhas
    1963 Ääremail
    1958 Kogutud luuletused
    2006 Lauluga ristitud
    2007 Luule
  • Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28.
    Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase “Kahekesi” ja Tammsaare “Pikad sammud” ning “Noored hinged ”.
    Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell . Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus . Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik.
    Tuglas ja tema uusromantiline novell “Toome helbed”, milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus , kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on “Jumala saar”, ent smas on tegemist eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud teosega , mis haakub ka Tuglase edasise loominguga.
    Tuglas: elu kui orjus või vangistus, inimese heitlus siin- ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu, nietzschelik hea ja kurja vahekord.
    Tarapita (1921 – 1922)
    Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas , Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa , Friedebert Tuglas, Marie Under
    Esteetiline üleminekujärk, “Noor-Eesti”st lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised – suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri “Looming” – ühendas kirjanduslikke jõude.
    1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas)
    1923 „Looming” (peatoimetajad aastatel 1923 – 40 Tuglas, Kärner ja Semper)
    1925 Kultuurkapitali seadus
    1927 algavad „Looduse” romaanivõistlused
  • Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming.
    Anton Hansen Tammsaare
    (1878 – 1940)
    1907 Raha-auk
    1913 Vanad ja noored
    1907 Uurimisel
    1908 Pikad sammud
    1909 Noored hinged
    1910 Üle piiri
    1915 Poiss ja liblik
    1917 Varjundid
    1917 Kärbes
    1921 Juudit
    1922 Kõrboja peremees
    1923 Pöialpoiss
    1926 - 33 Tõde ja õigus I - V
    1934 Elu ja armastus
    1935 Ma armastasin sakslast
    1936 Kuningal on külm
    1939 Põrgupõhja uus Vanapagan
    Üliõpilasnovellid: uus ainestik – ajastuomane impressionism , külarealistlikust laadist ärapöördumine. Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, huviobjektiks saavad mehe-naise suhted. Toimub arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega. Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad. “Juudit” kohati laialivalguv, aga siiski jõuline piiblimüüdi dekonstruktsioon. Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. “Kõrboja peremees” on kõige keerukama struktuuriga, aga ka kõige poeetilisem romaan. Pöördumatult edasikulgevale tegevusele lisanduvad pidevad tagasivaated varem toimunusse. Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas – algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. “Elu ja armastus” huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele. Kadunud on tõe ja õiguse panoraamsus, jäänud on kaga illusoorne lunastusotsing. “Ma armastasin sakslast” on stiililt väga erinev, esmakordselt minajutustus ja pihtimuslik päevikuvorm. Keskmes kahe noore inimese vaheline armastus. T looming muutub aja edasi minnes üha pessimistlikumaks, üha rohkem kibestumist inimliku pimeduse pärast. “Põrgupõhja uus vanapagan” on satiiriline allegooria . Lunastuse mõiste tühjendatakse igasugusest tähendusest.
  • Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika keskpunkt.
    Tammsaare süvenemine Dostojevski loomingusse peegeldub just neis teostes.
    Ta on talupojaelu epopöa, üldistav läbilõige Eesti ühiskonnast ja selle arengust, Andrese ja Indreku arenguromaan . Ta on lugu inimese neljast võitlusest, võitlusest maa, jumala, ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega – ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest “kultuuri” arenemist mööda. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandlil algab lugu Andrese maailmaloomisega. Iga köide algab pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua, ja lõpeb eikuhugi. Ja järgmises tsüklis hakkab võitlus jälle otsast peale. Köitest köitesse suureneb aga resignatsioon, hoog väheneb järjest; teine köide algab Indreku peaaegu andreseväärse õppimistuhinaga, takistusi on aga palju ning hoog vaibub. Kolmas käide algab taas otsusega alustada uuesti ja paremini – sedakorda on teise ja kolmanda köite vahel üks Indreku eluring välja jäetud, on aga lugejale aimu antud, et seegi oli iseendasse sulgunud – aga kolmanda köite revolutsioonihoog lõpeb suurema pettumusega kui varasemad köited. Neljas osa lõpeb veelgi võimendatuma katastroofiga, õieti pühendub terve see köide vaid krahhi süvenemise jälgimisele, järjekordse eluringi helgem algusosa on nüüd täiesti kõrvale jäetud – nii järjestuvad köited gradatiivselt, algne loomistung, püüdlus edasi saab järjest suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata . Viienda köite eluring ühendab viieköitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused olulisemad kui olevik . Lugu sulgub samasse kohta kust Andres ja Krõõt algasid. Lunastus : T arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu , kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist vaid hoopis patust.
    Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust.
  • Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane.
    Toomas Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, ent eriti don Quijote ’ga, seda nimelt ümvritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid tema vahendid ei sobi tollele tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või. Kui satub vastamisi teisiknatuuri Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus , mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia: Nipernaadi kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis . Nipernaadi nagu ka Ekke Moor kuuluvad sotsiaalsete reeglite eitajate, ümberpöörajate klassi, kes Vargamäe Andrese tüüpi tõsist tööinimese elu ei saa aktsepteerida.
  • August Gailiti proosa.
    AUGUST GAILIT ( 1891 (u.k.j.) – 1960)
    August Gailit 1891 – 1960 (1961)
    Jaanus Vaiksoo , Gailit ja Nipernaadi (1995)
    1910 Kui päike läheb looja
    1917 Saatana karusell
    1918 Muinasmaa
    1919 Rändavad rüütlid
    1919 August Gailiti surm
    1919 Klounid ja faunid
    1924 Purpurne surm
    1924 Idioot
    1926 Vastu hommikut
    1927 Ristisõitjad
    1928 Toomas Nipernaadi
    1935 Isade maa
    1938 Karge meri – inimese ja looduse, saare ja mandri vastandus. Süngetooniline saareromaan.
    1941 Ekke Moor
    1945 Leegitsev süda – tõsine. Kunstnik peab end välja raiuma oma Nipernaadi-staatusest. Suudab kaotada poeetilise ja talupojareaalsuse vahelise vastuolu, kuid teost saadab turu ja kunsti vaheline vastuolu. Tõeline kunstiteost suudab kaubaks muutumisest hoiduda. Romaani kohale jääb rippuma idealismi vaim, mida G varem oma huumoriga oli suutnud vältida.
    1949 Viimne romantik
    1951 Üle rahutu vee
    1951 – 59 Kas mäletad, mu arm? I – III
    Sai tuntuks Siuru ajal. Ekspressionistlik-naturalistliku stiili viljeleja. Esimesed novellikogud “Saatana karusell” ja “Rändavad rüütlid” – pöörased tormihood, kus kandutakse edasi mõtteta lennus. Saatana karusellis loob äärmiselt groteskseid visioone inimestest, rõhutades igati jäledaid üksikdetaile. Mõlemas kogus domineeris traagika ja äng. Teos “august gailiti surm” sisaldab tubli annuse eneseirooniat. Kirjutas ka följetone, millest tuntud “klounid ja faunid”, kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud Idioot, Vastu hommikud ja Ristisõjad tähistavad G kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõudnud, vaid jäid tugevalt romantiliseks kirjanikuks . Ent tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud G-le omase värvikusega.
    G püsiv ühik novell. Selgete vastandpaaride esitamine. Voolav ja päikeseline jutustamisstiil ja värvikate tegelaskujude loomine.
  • Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44.
    Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga “Vaeste- Patuste alev”, milles hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola “Söekaevurite” eesti variant. Leida Kibuvitsa “Soomustüdruk” auglist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos “Tagahoovis” – agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses ja nii headuse kui kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaligu tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930. Aastate memuaristika juhtautorina. K. A. Hindrey “ Sündmusteta suvi” – romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanižanri konventsioonidega.
  • Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt).
    Ajalooline romaan. Mait Metsanurga “Ümera jõel” romantilise ajaloo traditsioon – eestlaste pealejäämine. Võimalikult realistlik pilt, sündmuste kulg ei erine Läti Henriku kroonikast. Pole tegemist panoraamse, vaid isikuromaaniga. Ajalooline romaan eriti 1930. Loogilisel kohal. Romantilise diskursi põhiteljeks rahvusliku identiteedi kinnitamine. Albert Kivika “Nimed marmortahvlil ” – realistlik romaan vabadussõjast, raamatul oli heroilise võitluse aura . Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi , mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan.
    AUGUST MÄLK
    (1900 – 1987)

    Raimond Kolk , August Mälk (1964)
    Aarne Vinkel , August Mälk (1993)
    1934 Surnud majad
    1935 Õitsev meri - mereromaan. Kõrvutatud Gailiti “karge merega”. Sisemaailma ja rannarahva vastandamine . Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesm ja vabam rannaelu.
    1936 Rannajutud
    1937 Taeva palge all
    1942 Hea sadam
    1952 – 53 Tee kaevule
    1963 Kevadine maa
    1978 Projekt Victoria
    Kirjutanud väga suures mahus. Romaanid , novellikogud, näidendid ja lasteraamat. Romaanides hea peategelane. Pakub lugejale turvalise helge maailma, kus võidutseb hea ja taganeb kuri. Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja . Hästi loetav . Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise maailmaga nagu ta on.
    Mälgu looming on mitmekülgne: rannajutud pakuvad maailmasoojust, ajalooaines toob lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist.
  • Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt).
    Reed Morni “Andekas parasiit” algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid nagu mart raud, leo anvelt , mait metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne .
    Novellistika. Karl Rumor “Sammud tulevikku”. Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud “Ellinor” ja “Sillatalad”, kus mõlemis peategelaseks noor naine, ja nende kokkupuuted erinevate meestega. Peet Vallak, erinevalt teistest ei ajand taga erakordsust. Nägi maailma tavainimese seisukohast . Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore ristikiviga. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes. “Semendivabrik”.
    Peet Vallak (Peeter Pedajas)
    1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas – koomilise varjundiga novell
    1927 Hulgus
    1930. aastatel modernistliku psüh. Romaani areng. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Freudistlik psühholoogia – Aadu Hint “ Kuldne värav”, korduvad freudistlikud viited. Sama ka Semperi “ Armukadedus ”, kuid hoidub liigsest pealetükkivusest.
  • Eesti näitekirjandus 1917 - 44 (Hugo Raudsepp jt).
    Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Kujundama rahvuskarakterit.
    1920. aastatel moderniseeruv draama . Kõigepealt ilmub sümbolismi ja impressionismi sugemeid. Draamatekstide hulgas ülekaalus lühivormid nagu skits , kavand, miniatuur vms.
    Karl Rumor (Ast)
    1928 Valge naine – sümbolistliku suuna tipnemine.
    Mait Metsanurk ( Eduard Hubel) – psühholoogiline draama. “talupoja poeg”
    1925 Kindrali poeg – ekspressionism. Rahulolematus võimu- ja rahajanus ühiskonnaga ning kõlbelise uuestisünni nõue.
    Aleksander Antson – ekspressionism. Uue humanismi , uue inimese nõudlemine vana maailma varemeil.
    Sophia Vardi (Marta Lepp )
    August Kitzberg
    “Neetud talu” – ajakriitiline komöödia.
    ...
    A. H. Tammsaare
    1921 Juudit – tundelises põhihelis ning tegelaste julgelt moderniseeritud hingeelu. Keeruka psühholoogilise koega filosoofiline näidend.. Mõttevahetus inimese ja inimsuse üle. Kahe vaimulaadi kokkupõrge Juudit-Olovernes. Piibli apokriivalise teksti järgi.
    1936 Kuningal on külm – filosoofiline komöödia. Piibli ainesel.
    Aino Kallas ajalooline. Psühholoogiline. “Mare ja ta poeg”.
    Hella Wuolijoki
    Artur Adson
    Juhan Sütiste
    Karl August Hindrey
    Evald Tammlaan – “valge lagendik ”. Melodramaatiline.
    Priit Põldroos
    Andres Särev
    Hugo Raudsepp (1883 - 1952)
    Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks.
    Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp- Tulk )
    1923 Demobiliseeritud perekonnaisa
    1926 Ameerika Kristus – ajakriitiline komöödia.
    1927 Sinimandria – ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas.
    1929 Mikumärdi
    1932 Vedelvorst
    1933 Salongis ja kongis – uusrealismi ja eluläheduse suund.
    1934 Roosad prillid
    1941 Viimne eurooplane
    1942 Vaheliku vapustused
    1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika .
    Henrik Visnapuukülakomöödia “meie küla poisid”
    Enn Vaigur
    1935 Kraavihallid
    August Mälk
    1932 Vaese mehe ututall
  • Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44.
    Ekspressionistlik ajaluule . Läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestisid vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Ajalaulud.inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse leida väljapääsu. Esineb palju hüperbooli, liialdamist. August Alle ja tema ajalaulud.
    Klassika ja modernismi sünteesi poole. Voolude põimumine. Avardub poeetide elunägemine ja mitmekesistub luule temaatika. Loodusel suur tähtsus. Looduslüürika küpsuse saavutab 20ndatel Jaan Kärner.
    Vastukaaluks looduslüürikale tungivad 20. Aastail luulesse linnamiljöö ja tehnilised reaalid. Ekspr. Ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletuse kontsentraadist. Hiljem pigem kui moderniseeruv tsivilisatsioon . Valdav osa linnaluulet aga linnaelu vastuolud. Linnanaiste teema. Põlistest naisekohustustest loobunud sinisukk, sageli prostituut. Ralf Rond teosega “naine”. Julius Oengo mere ja rannaainestiku ballaadipärane esitus. Erni Hiir futurism. Johannes Barbarus “Geomeetriline inimene” liikuv temperament, intellektuaalsus, mõttemängud. Realism ja ühiskonnakriitika, Juhan Sütiste, autobiograafiline realism.
  • Arbujate tegevus ja looming.
    Uussümbolistlik luule.betti alver , bernard kangro , uku masing , heiti talvik , kersti merilaas , mart raud, august sang , paul viiding . Taaselustub nooreestilik sümbolism. Huvi igapäevaelust üleulatuvate vaimsete, isegi metafüüsiliste küsimuste vastu. Inimese elumütte ja –võimaluste vaagimine, püüdes puudutasa saatuse ja teispoolsuse olemust sümbolite abil. Inimese keerukat sisemaalima kirjeldatakse tabavate sümbolistlike mudelitega. Arbujate eluhoiakud ja väljenduspaatos ulatub äärmisest skepsisest elurõõmu, julguse , kõikehaarava ekstaasini. Vormitäiuse taotlus . Viiding – pessimistlik tõdemus, et olemasolu sügavam tähendus on inimese eest varjatud. Eksistentsiaalprobleem. Sang samuti tõeotsingud kuid positiivsem. Tema esikkogu nooruslike meeleolude ja ideaalide raamat. Merilaas – mõjuv tundeväljendus, intiimsus ja spontaansus . Naiseliku andumis- ja olemisrõõmu näiliselt lihtsa, ent täpse ja peenejoonelise väljendaja.
  • Heiti Talviku luule.
    Väga enesekriitiline. Luuletuste väline ekspressiivsus – haiglased ja boheemlikult joobnud-hõngulised nägemused, surmagi üle nalja viskav võllahuumor, mis mõjusid provotseerivalt väikekodanlusele. Silmapaistev luule – lüüriliste luuletuste tähendusavarus, ulatumine filosoofiliste ja religioossete põhiprobleemideni, emotsionaalne kandejõud nind äärmiselt tabav ja ilmekas kujundlikkus.
    Heiti Talvik ( 1904 – 1947)
    1934 Palavik – märgistab hingelise puhastumise, lunastuse teed.
    1937 Kohtupäev – inimese leitud sisemine tõde pannakse proovile katastroofiõhkkonnas. Kristlikud religioossed motiivid ja sümbolid.
    2004 Legendaarne
  • Betti Alveri luule.
    Kõige selgemalt väljendub eesti sümbolismi arbujalik uusklassikaline variant. Kindlate piirjoontega, tasakaalustatud ja nö suletud vorm, luuletajaisiku taandumine kõrvaltvaatajapositsiooni, eneseväljenduse objektiveerimine sümbolpildiks.
    Betti Alver (1906 – 1989)
    Karl Muru, Betti Alver (2003)
    1927 Tuulearmuke
    1930 Invaliidid
    1931 Lugu valgest varesest
    1935 Viletsuse komöödia
    1936 Tolm ja tuli - sümbolistlik mitmeplaanilisus. Kunstile ja kunstnikule püjendatud luuletused. Metafüüsiline. Dramaatilised konfliktid. Maagiline elutunne, luuletajamina ei tunne hirmu kuristike ees jne vaid need hoopis ahvatlevad. Maalähedaselt elujõuline.
    1966 Tähetund
    1971 Eluhelbed
    1979 Lendav linn
    1986 Korallid Emajões
    1989 – 92 Teosed I-II
    2005 Koguja
  • Uku Masingu looming.
    Uku Masing (1909 – 1985)
    1935 Neemed Vihmade lahte - üksikluuletused pole pealkirjaga lahutatud. Jõuline luuletajatemperament. Esindab religioosset luulet. Eksistentsiaalsed küsimused ja kristlikud põhimotiivid. Sarnane Talvikuga. Kompositsioon modernistlik, kujundlikkus sümbolistlik.
    1965 Džunglilaulud (Džunglilinnud)
    1974 Udu Toonela jõelt
    1974 Piiridele pyydes
    1983 Aerutades hurtsikumeistriga
    1985 Kirsipuu varjus
    1988 Ehatuule maa
    1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul
    2000 – 2005 Luule I – VI
  • Bernard Kangro tegevus ja looming.
    Lüürilisus, tundelisus ja psüühiline varjundirikkus. Tema loomingus elustub muistsete uskumuste maailm ja hingestub loodus.
  • Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid.
    Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism . Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi , rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu : lepik, kolk, grünthal, laaban ; ja juba paguluses hariduse saanud noored: ivask , laaman, karuks .
    Viljakaim Visnapuu – poliitiline isamaalüürika. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits – mälestused kodumaast , poliitilised seisukohavõtud ja maapaomeeleolud. Under – poeetiline lihtsus ja rahvalähedus. Ristikivi modernistlik luule – kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. Kangro – luule mahukas, isikupärane ja muutub ajas suht vähe. Mediteeriv enesetunnetuslüürika. Liigub reaalse ja kujuteldavam elu ja unenäo piiril . Maagiline realism. Grünthal – viljakas ja vormiliselt virtuooslik. Luuletas peamiselt sõjast ja erootikast. Rõhutatult range vorm.
  • Kalju Lepiku luule.
    Kalju Lepik (1920 – 1999)
    Arvo Mägi, Kalju Lepik (1970, täiendatud trükk 1993)
    1946 Nägu koduaknas – Nii see kui ka järgmine teos sisaldavad peamiselt kahte tüüpi tekste: jõulist vastupanuluulet ja teadlikku antiestetismi. Neis on realistlikult groteskseid olupilte ja pagulusängi.
    1948 Mängumees
    1949 Kerjused treppidel
    1955 Muinasjutt Tiigrimaast - liigub modernisliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole.
    1958 Kivimurd - rahvaluule intonatsioon ja keelendid
    1965 Kollased nõmmed
    1968 Marmorpagulane
    1992 Öötüdruk
    1997 Pihlakamarja rist
    kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et ootuspärase korduse asemel on kontrast , mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine. Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja.
  • Ilmar Laabani luule ja häälutused.
    Ilmar Laaban (1921 – 2000)
    Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000)
    1946 Ankruketi lõpp on laulu algus - Sürrealism. Laaban oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Kosmopoliitne hoiak.
    1957 Rroosi Selaviste – intellektuaalsed mängud keelega, kõlaefektile rajatud paradoksid ja anagrammid .
    1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII – VIII)
    2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid
    1998 Ankarkättingens slut är sångens början
    häälutus – sound poetry
  • Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid.
    Kirjanik kui rahvusliku identiteedi häälekandja. Teenäitaja, kes pakkus selget ideloogiat, hoidma sidet minevikuga, teraapiline funktsioon. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust. Domineeris realislik jutustus, hoiduti eksperimentidest. Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Narratiivi areng: ühelt poolt igatseti tagasi minevikku, samas aga vajadus edasi minna, paratamatus . 40-50. Nostalgiline ja kannatusromaan. Pikk proosa – romaanid.
    40.-50. Sõja- ja põgenemisromaanid, mille ÜL polnud seotud kunstiga, omal ajal tegemist teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukaost inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelauevalt või –laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut kulgemist. Arved Viirlaid “Ristideta hauad” 1952 – tegemist suletud, nõukogude okupatsiooni paines eestiga , kus ring tõmbub algul end suht vabalt tundnud tegelaste ümber üha koomale. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi vaid üksikinimese päästmisele, mis jääb aga järjest lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksitsteerivad entiteedid.
    Ilmar Jaks , lühiproosa.
  • Karl Ristikivi looming.
    Nostalgiaromaanid, kus rekonstrueeriti kodu-Eesti, aga seda romantiseerival, puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti hingekosutust ja tuge edasiminekuks. Vastupidi sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele on tegemist ideaalseisundis peatunud ajaga . Nostalgiaromaanide tuumtekstid Ristikivi “Kõik, mis kunagi oli” ja “Ei juhtunud midagi”. Mälestus kui vaatekoht, poeetilises valguses esitatud pilt ja teadmine lummava hetke peatsest katkemisest. Aeg hoidmas hinge kinni enne purunemist kildudeks.
    Nostalgiaromaanid August Mälk “Tee kaevule” I-II. I osas iseseisvusaeg, II ajalooline paratamatus. Peegeldub ka identiteedikriis, mida tavaliselt kujut pagulasteekonna poolt põhjustatuna.
  • Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas .
    Modernistlik pagulasängistus. “Hingede öö” eirab realistliku kirjutuse reegleid. Roomaan kujutab ilma suuremate jutustamistrikkideta minategelase liikumist irreaalses, tabamatu loogikaga aegruumis – salapärases, sisemise korrapärata majas , mille intensiivsess, ängistavas õhkkonnas on nähtud nii paguluse kui ka kaasaegse maailma mudelit.
    Ajapoeetika baseerub kahe ajatüübi vahel: Surnud Mehe Majas toimunu leiab aset nüüd-hetkel, majas toimunu aga on saadetud kommentaaridest, mis seda ühendavad korduvaga, alati olemasolevaga. Liigutakse suletud aeegruumis. Olevikulisus on paine, millel pole lõppu, sealt muutusteta alati-nüüd-ajast pole väljapääsu.
  • Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming.
    Ilmar Talve (1919 – 2007) sõja- ja põgenemisromaanid.
    1952 Maja lumes - romaan vastupanust, elujaatusest ja siiski säilivast humaansusest. Suutis kogetust distantseeruda ja seadis läbielatu teise fookusesse, paigutas ajalooliselt tuttavate kontuuridege tegevustiku olematule maale.
    1959 Juhansoni reisid - humoorikas sõjaseiklusromaan.
    1988 Maapagu
    Valev Uibopuu (1913 – 1997)
    1951 Neli tuld - korrastatud modernism. Ühe laevameeskonna liikmete eraldi seisvate maailmade edastamine . Iga peatükk kujutab ühe tegelase nägemust laevas toimuvast ja tagasivaadet tegelase varasemasse elukogemusse, jutustamisinstants jääb muutumatuks. Erinevad nägemused ühisest laevateekonnast ja kirev inimtüüpide jada.
    1957 Janu - Uibopuud huvitab juba inimene üksikuna. U triivib pagulaskirjanduse peateest kõrvale. Toetudes mälestustele noorpõlves põetud luutuberkuloosist, kirjutab ta romaani teismelise tütarlapse voodi külge aheldatud suvest. Seal saavutab U oma tipptaseme. Liikumatult ühes asendis veedetud päevad võivad olla intensiivseimad kogu elu jooksul, nende päevade kujutamisega võib täita sadu kaasakiskuvaid lehekülgi. Asendi muutusega voodis kaasneb kogu maailma vapustav teisenemine, harvad suhtlemised välismaailmaga, teiste inimestega on teravate muljete allikaks. Paranemispüüd asendub ükskõiksusega, suhe ümbritsevate hoolitsusse ja tähelepanusse balanseerib tõrjuvuse ja nõudlikkuse vahealadel. Valust ja haigusest, elujõust ja tervenemisest, inimelu paradoksaalsusest kõnelev romaan.
    1961 Markuse muutumised - inimpsüühika kõrvale tõusevad eetilised küsimused süjajärgses heaoluriigis.
    Looming baseerub tegelaste sisevaatlusel. Tegelane tavaliselt üksik, välisest maailmast psühholoogilise ja või füüsilise barjääriga eraldatud inimene, kel on ka lähedaste inimestega vaid katkendlik kontakt. Kaaslased asuvad teiselpool nähtamatut silmapiiri, sageli füüsiliste kauguste taga. Kunagi lähedasimast inimsuhtest kaob aegamisi reaalsuse mõõde, jääb vaid ettekujutus . Inimene ja tema kujutluste ja mälestuste maailma saavad aegamööda üha olulisemaks, siseelu määrab välise ümbruse, loob tegelikkuse.
    Korrastatud modernism.
  • Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika , kesksed teemad ja autorid.
    Sotsialistlik realism – ei saanud areneda vabalt, oma sisemise loogika järgi. Nõukogude kirjanduse ainuvõimalik loomingumeetod. Juurutati jõuga. Realismi puhtuse üle valvas kriitika. Nõue näidata soovitavat ja ideaalset juba teostununa, tegelikuks saanuna. Tagajärjeks mõõdutundetu ilustamine, vastuolude varjamine , kohustuslik sotsiaalne optimism ning ühtne ajaperspektiiv – pilgud suunatakse helgesse tulevikku. Inimesekujutuses taandati indiviid sotsiaalsete suhete subjektiks, määravaks tunnuseks klassipäritolu, millest tuletati tegelase kõik omadused, välimusest saatuseni. Sisu ja vormi viis tasakaalust välja esimese absolutiseerimine, millest omakorda tulenes teise devalvatsioon . Teema pidi olema “vajalik” ning aktuaalne . Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära, ühetaolisus.
    Draama. August Jakobson “Elu tsitadellis”. Näitekirjandus eeskujuandvalt aktuaalne. Näidentide poeetika eepilise ilmega. Ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget.
    Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku žanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva ideoloogia vahel ega osutu elujõuliseks. Hans Leberecht “Valgus Koordis”. Kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Uue ja vana võitluse igivana skeem on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad Kurjuse jõu “bandiitide” ja kulakute näol ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Muutusi külas kirjeldatakse kui imet , mille saadab korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole midagi ühist.
    Juhan Smuul. “Kirjad sõgedate külast”, kokkupuutepunkte vene külaproosaga. Segažanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ofitsiaalsusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib Smuuli huumor mõtte- ja loomevabadust.
    Panoraamromaan , kus püütakse üksikasjalikult välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. Poeetikat iseloomustavad paljudesse liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tunnukse tähistavat. Selline on Rudolf Sirge “Maa ja rahvas”, mis keskendunud maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas.
    Aadu Hindi epopöa “Tuuline rand ”. Ühe suguvõsa saaga ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa panoraamromaan, teised edendataks süvapsühhologiliseks kujunemisromaaniks ning sedamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust.
  • Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming.
    Eluhoiakute mitmekesistumine ja kultuurisuhete keerukamaks muutumine. Kultuurialade sünkretiseerumine. Poliitiline järelvalve loobub sekkumast.
    Sotsialistlikust sotsiaalsesse realismi. Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust.
    Juhan Smuul (!922 – 1971)
    1946 Karm noorus
    1948 Järvesuu poiste brigaad
    1949 Poeem Stalinile
    1955 Kirjad Sõgedate külast
    1957 Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol
    1959 Jäine raamat – reisikiri, lugeja kõrgendatud huvi raudse eesriidega eraldatud välismaa vastu. Lüürilis-humoorikas reisilugu Antarktikast.
    1964 Kihnu Jõnn ehk Metskapten
    1965 Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi
    1968 Muhu monoloogid – kolme isikupärase jutuvestja mõnusaid pajatusi ühendab talupoegliku eetika põhjale toetuv tasakaalukas ja tolerantne maailmanägemine. Mereromantika. Seodub rannakirjanduse traditsiooniga, mida Smuul ergastab reaalelulise ja fantastilise sundimatu kokkupanekuga.
    Debora Vaarandi (1916 – 2007)
    Alustas luuletajana sütisteliku vabavärsiga, pöördus siis vastavalt kaanoni nõuetele ajastuomase lihtsa ja kindla vormiga liturgia poole, avaldades selles stiilis kolm luulekogu .
    1945 Põleva laotuse all
    1959 Unistaja aknal – oluliseks märgiks eesti luule liikumise kohta lüürikale traditsiooniliselt omase sisu ja vormi suunas. Märgib ka Vaarandi loomingulist teisenemist optimistlike paraadvärsside kirjutajast sotsiaalse ahastus- ja hoiatusluuleni.
    1965 Rannalageda leib
    1977 Tuule valgel
    2006 Aastad ja päevad
    14
  • Vasakule Paremale
    Eesti kirjanduse ajalugu II #1 Eesti kirjanduse ajalugu II #2 Eesti kirjanduse ajalugu II #3 Eesti kirjanduse ajalugu II #4 Eesti kirjanduse ajalugu II #5 Eesti kirjanduse ajalugu II #6 Eesti kirjanduse ajalugu II #7 Eesti kirjanduse ajalugu II #8 Eesti kirjanduse ajalugu II #9 Eesti kirjanduse ajalugu II #10 Eesti kirjanduse ajalugu II #11 Eesti kirjanduse ajalugu II #12 Eesti kirjanduse ajalugu II #13 Eesti kirjanduse ajalugu II #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 755 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 24 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor miamigirl Õppematerjali autor
    Eesti kirjanduse ajalugu II 1. osa kordamisküsimuste vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    KIRJANDUSLUGU II
    3
    docx

    KIRJANDUSLUGU II

    1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas. Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit.

    10.klassi ajalugu
    KIRJANDUSLUGU II
    3
    docx

    KIRJANDUSLUGU II

    1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas. Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit.

    Kirjandus ja ajalugu
    Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
    21
    doc

    Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

    Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918). Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917­28. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA ­ otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM ­ laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid

    Kirjandus
    Eesti Kirjanduse Ajalugu II
    26
    doc

    Eesti Kirjanduse Ajalugu II

    Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28  KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus.  SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus.  EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu.  PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste

    Eesti kirjandus
    Eesti kirjanduse ajalugu
    15
    doc

    Eesti kirjanduse ajalugu

    (1918) F. Tuglas ­ Saatus (1917) A. Gailit ­ Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper ­ Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualiseerivad kirjanduses mingeid tegijaid, kes rühmitusse ei kuulu, aga kelle vaimsus võis haakuda rühmitusega. 2) Jaan Oksa retseptsioon algas Siuru kaudu, Adson ja Tuglas toetasid ta jõudmist kirjandusse. Oks suri enne, kui ta rühmitusest tegelikult osa sai võtta. 3) Siuru tegevusega seoses muutus kirjanduse ja moraali suhe. Noor-Eesti algatas tugeva esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks rikkunud moraalikombeid. 4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas

    Kirjandus
    Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
    16
    rtf

    Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

    Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

    Kirjandus
    Eesti kirjandus
    3
    doc

    Eesti kirjandus

    Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit

    Kirjandus
    Eesti kirjanduse ajalugu II
    42
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II

    Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

    Kirjandus




    Kommentaarid (24)

    naxzi profiilipilt
    naxzi: tundub, et kõik on olemas, kuigi osalt tundub olevat üsna töölehtede põhine (ning sisaldab palju aastaarve) aga samas tundub, et on kasutatud raamatut Eesti kirjanduslugu (Annus, Epner jt) ja on ka jutustavamaid vastuseid. Vajab üldiseid teadmisi, selleks et konspektist täit rõõmu tunda. Suur aitäh!
    04:07 06-01-2010
    Triple profiilipilt
    Triple: Väga positiivne materjal: hästi üles ehitatud ning kui kohustuslik kirjandus läbi loetud, siis ka ääretult kasulik :)
    15:18 17-04-2010
    bornfromsilence profiilipilt
    bornfromsilence: Näib, et kõik on ilusti olemas. Ainuke asi, mis veidi häirib, on kujundus. :P
    00:38 31-12-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun