1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos,
Arno Vihalemm LEANNE SIIMUMÄE 9.B KLASS Arno Vihalemm v Sünninimi Arnold Koch v 24. mai 1911 kuni 21. juuni 1990 v Rahvuselt eestlane v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965)
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
Struktuuris eristatakse viit aspekti: · inimest ennast, tema eesmärke, vajadusi, teadmisi jne · vajalike toimingute laadi; · materiaalset keskkonda; · sotsiaalset ümbrust, tegevuse käigus kujunevaid suhteid teiste inimestega; · sotsiaalkultuurilist keskkonda (ühiskonnas ja kultuuris kehtivad väärtused, normid, ootused, üldised teadmised jne) (Lauristin, Vihalemm 1980:9). Põhilised teabevajadused liigitatakse nelja rühma: · vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid ja keskkonda. Inimestel on vajadus orienteeruda materiaalsetes ja looduslikes tingimustes, vajadus kohaneda sotsiaalses ja sotsiokultuurilises süsteemis ja välja töötada plaane ning meetodeid nende muutmiseks; · tarvidus enesetunnetuse järele. Vajadus hinnata ja korda saata enesele
Üks väga tähtis osa hinnakujunduses on meetodi valik. See määrab, kui tõhusalt saavutatakse lõppeesmärk, ehk siis konkreetse hinna määramine. Selliseid strateegiaid on üsna mitmeid ja seepärast peab olema valik hoolikalt läbimöeldud. Igale kaubale või teenusele on oma kindel hinna kujndamise strateegia. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T., Prinsthal, I., 2010. Teadlik Turundus. 2. Vihalemm, A.,2008. Turunduse Alused. Teine, parandatud trükk. Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond. 3. Miljan, M., 2003. Turunduse Juhtimine II: Hind ja jaotus turunduskompleksis. Tartu: Tartu Ülikool, majandusteaduskond. 4. Kull, A., 2011. Turundusmeetmestik. [Online] http://eope.eek.ee/oo/2011/turundusmeetmestik/index.html
Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda, et geneetiliselt determineeritud primaarstruktuur määrab ära antud valgu kõrgemad struktuuritasemed. Seega nn. "molekulaarseks haiguse" põhjuseks on tihti mõne AH- jäägi asendumine normaalses primaarstruktuuris. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 31) Sekundaarstruktuur on sisuliselt nõrkade vesiniksidemete abil fikseeritud konfiguratsioon. See tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Näiteks juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional,
TEADUSFILOSOOFILISEST VAATEPUNKTIST. REIN VIHALEMM ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" põhineb küll Rein Vihalemma artiklitel, kuid raamatu on koostanud Ülo Kaevats. Raamat on koostatud nii, et see selgitaks ,,võhiklikule" lugejale algusest ,,lõpuni" teadusfilosoofilist maailma ja seda, mida teadusfilosoofial on pakkuda. ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" on jagatud neljaks osaks, kus igas osas käsitletakse teadusfilosoofiat erineva nurga alt. Mina lugesin kahte esimest osa.
erinevate kaubanduskettide kliendilehed, mis saadetakse inimestele tasuta. Ristsõna – ja koomiksiajakirjad on erinevatele vanusegruppidele ning ka vene keeles, näiteks Miki Hiir ja Ripsik. Aastaraamatud võtavad kokku organisatsiooni või valdkonna arengu. Ebaregulaarsete väljaannete puhul pole teada, kas ja millal ilmub järgmine number. Tutvustavates prospektides ja buklettides sisaldub peamiselt turistidele suunatud informatsioon (Kõuts ja Vihalemm, 2004). Selle referaadi probleemseks kohaks oli ajakirjade ja ajakirjalaadsete väljaannete eraldamine. 4 3.1 Veebiajakirjad Veebiajakirjad on väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt internetis. Neti.ee lehel on nimekiri veebiajakirjadest, kuid kindlasti leidub palju veebilehti, mis tunduvad veebiajakirjade sarnased. Samuti on enamikul ajakirjadel olemas veebileht, kuhu suuremal või vähemal määral lisatakse paberväljaannetes ilmuvaid artikleid, näiteks cosmopolitan.ee. Neti
Tampere Ülikool Inga Jagomäe, MA, 2001, juh. Marju Lauristin. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest EV Majandusministeeriumi näitel. Tartu Ülikool Kaja Tampere, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Organisatsiooni kommunikatsioon muutuvas ühiskonnas:Eesti Telefoni avalikkussuhted 1989-1992 ja 1997.. Tartu Ülikool Margit Keller, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Tarbijakultuuri kujunemine Eestis. Mobiilside representatsioon trükireklaamis 1991-1998. Tartu Ülikool Triin Vihalemm, PhD, 1999, juh. Marju Lauristin. Formation of Collective Identity among Russophone Population of Estonia. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, MA, 1997, juh. Marju Lauristin. Pressi funktsioonide arengu ajaloolised seaduspärasused ja nende ilmnemine Eesti venekeelses ajakirjanduses.. Tartu Ülikool Maarja Lõhmus, MA, 1996, juh. Marju Lauristin. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur. Tartu Ülikool Jooksvad grandid: Sihtfinantseeritav teema 0181774s01 "21
Looming 19401945 Loomingu tutvustuseks Vanim praegu ilmuv ajakiri Friedebert Tuglas 1923 Almanahh Uudiskirjanduse avaldamine Teemad 19401941 Sotsialistlik realism Kommunismi ülistamine Hispaania kodusõda Autoreid 19401941 Jakobson Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945 Ristikivi Schmuul Vibo Atson Pinna Töölaul K. Merilaas Astub julgelt töölisvägi stalinliku lipu all. Pole tõkkeks mingi mägi, sügavus, ei kaugus tal. Allikad Ajakiri "Looming" 1940. a, 1941. a, 1945 .aasta. http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht
Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda, et geneetiliselt determineeritud primaarstruktuur määrab ära antud valgu kõrgemad struktuuritasemed. Seega nn. "molekulaarseks haiguse" põhjuseks on tihti mõne AH- jäägi asendumine normaalses primaarstruktuuris. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 31) Sekundaarstruktuur on sisuliselt nõrkade vesiniksidemete abil fikseeritud konfiguratsioon. See tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Näiteks juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise
Draamasse tuli tagasi realistlik k viis. 1960 Luule uusromantiline, unustatud vana Juhan Smuul, Arvo Vihalemm, Juhan Smuul ,,Kihnu Jõhn", Arno Vihalemm 1960. aastate lõpul iseseisvus Ee taasavastamine, kassetluule Urve Karuks, Ilona Laaman, ,,Tsooloogia ehk Ingel lindudega", Urve Karuks noortekultuur ja hakkas mõjutam Proosa novell, miniatuur, lühiromaan, Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski, ,,Savi", Ilona Laaman ,,Mis need sipelgad ka ära ei kirjandust. Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P
Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009 Vaarik, A. Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks 2004 www.kliinik.ee answers.yahoo.com Tänan kuulamast!
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Majandusõiguse eriala REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA KASUTAMINE TURUNDUSES Ainetöö Juhendaja: 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA TÄHTSUS..............................................4 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste..................................................................................... 4 1.2. Reklaami psühholoogiline olemus...............................................................................4 2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM..................................................................7 2.1. Turu segmenteerimine.....................................................................................
tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude põhirühmad on: albiumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid ja gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab 9 nii valke kui ka lipiide. Joonisel 3.2. on näha lipoproteiini mudelit. Joonis 3.2.
Uuendatud formaadis saatesari OP Margit Kilumetsa juhtimisel kunstitutvustuse seisukohast oma ülesannet ei täida, mis omakorda kinnitab muidu professionaalsete ajakirjanike võhiklikkust kaasaegses kunstis orienteerumises ja kinnitab vajadust vastavaks käsitluseks, kuidas olukorda parandada. Kultuuriajakirjandust tervikuna on hiljuti uuritud ka riiklikul tasandil: 2014. a tellis EV Kultuuriministeerium Tartu ülikooli teadlastelt uuringu (Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Ragne Kõuts-Klemm, 2016), mis võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui ka kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana. Ka selle uuringu tulemusest ilmneb kaasaegse kunsti sügav alakajastatus. Kuigi ennekõike on kaasaegse kunsti ja publiku suhted kinni hariduses ja kaasaegse kunsti
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet PS-3-S-E-TAL TURU SEGMENTEERIMINE Individuaalne kodutöö Tallinn 2010 Turu segmenteerimine Ükski arukas firma ei ürita oma tooteid/teenuseid müüa kõigile. Turu segmenteerimine tähendab, et oma turg jaotatakse alaturgudeks ehk ostjad jaotatakse selgesti eristatavateks gruppideks (segmentideks). Segmenteerimine võimaldab firmal kohandada igasse segmenti kuuluvatele ostjatele sobivad turustusprogrammid, sest erinevate omadustega inimeste suhe erinevatesse teabeedastusvahenditesse on erinev. Sihtgruppide moodustamine on strateegiline protsess, mida iseloomustab lisaks tarbijate rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstii...
Kilo lipiide annab lõhustades ligikaudu 1,1 kg vett. Inimkeha normaalses ainevahetuses on väga vajalikud lipiididesarnased ühendid nagu kolesterool ja D-vitamiin. Lipiidide tarbimisel peab arvestama aga seda, et organism on ise samuti võimeline lipiide sünteesima. Peamiselt toodetakse neid sahhariididest ning deponeeritakse rasvarakkudes energia ülejäägina, kust seda saab vajaduse korral energeetilistel eesmärkidel kasutada. (Zilmer, Kokassaar, & Vihalemm, Normaalne söömine, 2004) 6 1.1.3. Valgud Valgud on asendamatud toitained. Kõige tähtsam valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Inimorganismis on ligi 50 000... 60 000 erinevat valku, millest 2 000... 2 150 on ensüümid. Ensüümid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise. (Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, & Pulges) Valkudel on meie organismis lisaks eeltoodule veel palju erinevaid
Surmatants Jaan Vihalemm 10d Bernt Notke maal "Surmatants" on umbes 30 meetri pikkune, millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku "Surmatantsu" 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke
· Neutraalseid kirjeldusi vähe · Igatsusluuletused, mälestuspildid · Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1. Uusromantiline luule modernismi mõjudega 2. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud Autorid · Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbudt kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest · Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid (kommunist ei saa olla
Jaan Vihalemm 11d Euroopa keelte päev, millele omistaksin kõigepealt äärmiselt halva kohavaliku, oli võibolla liialt energiline. Sealne informatsioon lõi alguses vaata et uppi. Algne mulje oli kohe, et kõikjal siblivad "klienditeenindajad", jagatakse lendlehti, lippe, õhupalle. Mingid pagana koorid laulavad ja kui ma ei eksi, rääkib keegi mikrofoni kah. Ma ei imesta, et nii mõnigi rahulik ja kiilaspäine pereisa jäi veidi kaugemale asjade kulgu jälgima, julgemata lähemale minna.
funktsioonide järgi ja struktuuri järgi. See peatükk käsitleb kõige enamlevinumat ehk struktuuri järgi klassifitseerimist. Struktuurne klassifikatsioon jagab valgud lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapete jääkidest. Lihtvalgud jagunevad omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab nii valke kui ka lipiide. 1.1.5. Valkude funktsioonid inimorganismis Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. Ensümaatiline/katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas.
antioksüdatiivsete omadustega probiootilisi piimhappebaktereid Lactobacillus fermentum ME3. Rabarberi-kaera, õuna-kaera ning metsamarja Hellus jogurtid sisaldavad lisaks veel ka kiudaineid, õuna-muraka-mee Hellus jogurt aga naturaalset mett. Tere oomega-3 rasvhapetega Hellus jogurtid sisaldavad lisaks jogurtibakteritele ja probiootilistele piimhappebakteritele ME-3 ka oomega3 rasvhappeid. Tartu Ülikooli Biokeemia instituudi dotsent Tiiu Vihalemm väidab, et... Väga levinud ja ühtlasi looduslik funktsionaalne toit on küüslauk. Ka küüslaugul on kindlalt tõestatud raviomadused. Funktsionaalsetest toitudest on peale biojogurtite ja küüslaugu meie toidupoodides saada ka sojajahu, kuhu on lisatud sojavalku, linaseemneõli, kibuvitsamarjaekstrakti ja veel ühte-teist kasulikku. ... Tänu oma funktsionaalsetele komponentidele intensiivistavad biojogurtid seedekulgla tegevust ja ka immuunsüsteemi. Kui rääkida haigusriskide
Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi "normaalse" kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" Mihkel Zimler, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm,Aune Rehemaa, Kersti Zimler; Tartu 2010 http://www.xumuk.ru/biologhim/318.html http://health.mail.ru/content/patient/179/ http://et.wikipedia.org/wiki/Retinoidid http://www.harbor.ru/nutrition/vC.htm http://www.annaabi.com/materjal43830vitamiinid Aitäh tähelepanu eest!
http://pediatrics.aappublications.org/content/116/3/e432 https://www.slideshare.net/irshad2k6/factors-affecting-quality-and-quantity-of-milk-in-dairy-cattle https://en.engormix.com/dairy-cattle/articles/factors-affecting-milk-composition-t35400.htm http://online.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/bfm.2012.0035?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori%3Arid %3Acrossref.org&rfr_dat=cr_pub%3Dpubmed& https://en.wikipedia.org/wiki/Casein Zilmer, M., Kareson, E., Vihalemm, T., Rehema, A., Zilmer, K. (2010). Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Tartu: Tartu Ülikool Tänan tähelepanu eest!
mitmete rasvhapete kujunemiseks, mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses, •närvisüsteemi töö reguleerimiseks, •kasvuprotsesside ja suguorganite normaalse talituse tagamiseks, •vereringe parandamiseks, •tervete juuste ja naha tagamiseks ning halliksminemise, kiilaspäisuse ärahoidmiseks Vaegus Liig ekseemid • andmed puuduvad kurnatus anoreksia Depressioon Kasutatud materjal • Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, Pulges “Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid” 1996 • Heinermani “ Vitamiinide ja mineraalainete entsüklopeedia” 1998 • Pappel, Kuiv “Toitumise alused” 2001 • Zilmer, Kokassaar, Vihalemm, Pulgas „ Vitamiinid” 1996 • Vassallo „Vitamiinid ja mineraalained” 2003 • Zilmer, Kokassaar „Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?” , ajakiri „Tervis pluss” • http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ • http://www.kaltsium
On olemas standard. 4. vih (vt ka p5) 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses v: Ekspertteadmine on ju nagu dialektiline objektiivus. Eeltingimus on see, et sa pead olema ekspert. Ekspertteadmine on ka teadmine sellest, et millal siis reegleid eirata (üldjuhul neid järgitakse) aga kui tekib moment, kus eirata neid on kasulikum, on seda teadmist vaja. Seminariküsimused teema ,,Mis on teaduslik teooria?" kohta Rein Vihalemm 2008 Teaduslik teooria kui teadusfilosoofia kategooria, kogumikus Teadusfilosoofilisest vaatepunktist, Eesti Keele Sihtasutus 2008. Taustalugemiseks Chalmers ptk-d 10, 11, 13 & 14 Vihikus olemas 1. Nn omaksvõetud vaade: süntaktiline teooriakäsitus 2. Semantiline teooriakäsitus Ronald Giere'il 3. Eksperimendi roll teooria arendamisel (lisaks Vihalemma artiklile ka Chalmersi mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4
VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsii...
Vitamiin C mõju luukoe ainevahetusele on eelkõige tingitud kollageeni biosünteesi protsessist. Askorbiinhape on asendamatu proliini ja lüsiini hüdroksüleerimisel. Vitamiin C defitsiidil osteoblastid ei sünteesi “normaalse” kollageeni, mis viib luukoe lupjumishäireteni Kasutatud materjalid “Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused” Mihkel Zimler, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm,Aune Rehemaa, Kersti Zimler; Tartu 2010 http://www.xumuk.ru/biologhim/318.html http://health.mail.ru/content/patient/179/ http://et.wikipedia.org/wiki/Retinoidid http://www.harbor.ru/nutrition/vC.htm http://www.annaabi.com/materjal-43830-vitamiinid Aitäh tähelepanu eest!
Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust Kasutatud materjalid http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoov http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vitamiinid1 https://sites.google.com/site/alorents/organismidekeemilinekoo http://www.medicalnewstoday.com/articles/183880.php Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T., Pulges, A. 1996. Vitamiinid. Tartu. Kalbri, I. 2007. Toitumisõpetus. Tallinn: Kirjastus Ilo.
vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb. Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati. Kui ühel puhul väidetakse, et see on teaduslikult tõestatud vaid A-vitamiini kohta (hülgerasvast tingitud maksakahjustus), siis teise allika järgi põhjustab vitamiinide liigsöömine palju erinevaid hädaid: lootekahjustused raseduse ajal, närvisüsteemi häired, luude hõrenemine, neerukivid, luukoe kahjustus Kasutatud kirjandus: 1 Zilmer, Mihkel. Kokassar, U. Vihalemm, T. "Normaalne söömine". 2004. AS BIT. 2 Eero, Evert. Maran, K. Trunin, L. "Bioloogia ja geograafia raudwara". 2012. Kirjastus Raudwara. 3 http://www.sudameapteek.ee/vitamiinid-kusi-nou/ 4 http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
Selle üle arutletakse ja vaieldakse palju, kuid tagaplaanile on jäetud politiiline kultuur. Poliitiline kultuur on poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused. Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Samas ei ole valimisaktiivsus alati püsiv olnud, vaid sõltub tugevalt rahva rahulolust ning soovis poliitilises elus kaasa lüüa. Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate
Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid, nukleotiidid) 6 15 11 Oligomeersed biomolekulid (oligosahhariidid, peptiidid) 1,6 1 1 Biomakromolekulid (valgud, polüoosid, nukleiinhapped) 16 19 14 Allikas: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 V e s i H2 O Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett. Vesi on sobivam lahusti elussüsteemides (on eluks sobivatel temperatuuridel vedelas olekus). Vesi on biokeemiliselt võttes toitaine, mis on vajalik paljudeks ensüümreaktsioonides kas osalejana või siis keskkonnana Teisalt on kõikide biosüsteemide eksisteerimine lahutamatult seotud veega.
TÜPOLOOGILINE ANALÜÜS Tüpoloogiline analüüs võimaldab andmestikku veelgi koondada ja üldistada. Eespool nimetatud ajakirjandusosakonna 1980ndate aastate uuringutes moodustati indeksite ja üksiktunnuste põhjal tavaliselt 3-4 tüpoloogiat. Kuulumine ühte või teise tüüpi andis vastajale väga olulise üldise iseloomustuse. Selgelt eristatavad olid kohaliku lehe lugejate tüübid, raamatuhuvi tüübid ja elulaadi tüübid (vt Lauristin, Vihalemm, Uus, Peegel. Rajoonileht ja lugeja, Tln. 1987; Hion, Lauristin, Vihalemm. Meie muutuv elulaad, Tln. 1988). Praegu käimasolevas suures meediaühiskonna uuringus on algusest peale mõeldud vähemalt kümne tüpoloogia moodustamisele traditsioonilise meediakasutuse tüpoloogia, uue meedia kasutuse tüpoloogia, elustiilide tüpoloogia, väärtuste tüpoloogia, identiteedi tüpoloogia, tarbimiseelistuste tüpoloogia, materiaalse kapitali tüpoloogia, sotsiaalse kapitali tüpoloogia,
Keemia ja keskkond Jaan Vihalemm Tallinna Nõmme Gümnaasium 9B klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Keskkond ökoloogias on organismi mõjutavate väliste biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi jne. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid.
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest
· KASUTATUD ALLIKAD 1. Bearden/Ingram/LaForge. Marketing Principles and Perspectives Fifth Edition. New York 2007. 2. Faktum & Ariko. http://www.faktum-ariko.ee/21 3. Management Help. Basics of Conducting Focus Groups. http://managementhelp.org/businessresearch/focus-groups.htm 4. Rajaleidja. http://www.rajaleidja.ee/fookusgrupp-2/ 5. Sirkel, R. Turundusuuring. Tallinn: Ilo, 2001. 6. TNS Emor. http://www.emor.ee/kvalitatiivuuringud 7. Vihalemm, A. Marketing Turg, Toode, Tarbija. Tallinn: Külim, 1997. 8. Vihalemm, A. Turundusuuring. Tallinn: Külim, 2001. ·
kaasasündinud füsioloogiline omapära ja rahvuslikud traditsioonid, religioon, majanduslikud võimalused jm. Toitumine on valdkond, kus harjumused inimest väga mõjutavad. Seedesüsteem on üks neid inertseid füsioloogilisi süsteeme, kus individuaalne tegevusrütm on väga oluline ja seda ei saa ega tohi järsult muuta, kui ei tunta selle süsteemi põhilisi füsioloogilisi seaduspärasusi (Teesalu, Vihalemm 2001:89). 3 1 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tasakaalustatud toidu juures peaks jälgima, et põhiosa toiduenergiast (kuni 50%) tuleks terades, juurviljades ja kartulis olevast
Tänapäeval on adekvaatselt tõestatud seos hambakaariese sageduse ja suhkrute liigtarbimis vahel. 5. Hüperaktiivsus. See seos pole üheselt tõestatud. On hüpoteese, mille kohaselt liigne suhkur toidus võib põhjustada laste üliaktiivsust. Mida suhkrurikkam on üliaktiivsete laste toit, seda agressiivsemateks nende käitumine muutub. Samas on ajalooliselt tuntud aga suhkru rahustav mõju, näiteks nn suhkruvee joomine pärast ehmatust. Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 J. W. Baynes, M. H. Dominiszak Medical Biochemistry 2 edition
pöörduma, sest mitmed erinevad haigused võivad algul väljenduda sarnaselt piimasuhkru talumatusele. Arst viib läbi vajalikud analüüsid ja uuringud ning kui selgub, et muud häiret peale piimasuhkru talumatuse ei esine, on ainsaks soovituseks vaevustest hoidumiseks toidusedeli muutmine. [3] 4 Kasutatud kirjandus 1. Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (1996) Meditsiiniline Biokeemia. Biomolekulid: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu: Tartu Ülikool Arstiteaduskond Biokeemia Instituut 2. Lember, M., Torniainen S.,Kull M., Saadla P.,Rajasalu T., Lepiksoo M., Vilimaa T., Kallikorm R., Järvelä I. Pärilik primaarne hüpolaktaasia genotüübid ja nende seos piimatalumatusega, Eesti Arst 2007; 86 (6): 383386 3. Benno M., Laktoosi talumatus, Diabetes 2001 (Nr. 13) 4. Haiguste ja seisundite kataloog
Document Management dokumendihalduse süsteem, mida kasutatakse, et jälgida ja salvestada elektroonilisi dokumente ja pilte. Web application veebirakendus, mis on kättesaadav võrgu kaudu. Software license- tarkvara litsents, mis on õigusakt reguleerimaks kasutamist ja jaotamist. Project.net on Eestis leidnud kasutamist suurte rahvusvaheliste projektide teostamisel. Näiteks: AIM projekt 2005 (The Case of Estonia), osalesid Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Mart Raudsaar, Piia Tammpuu. ( http://www.aim-project.net ) Baltic Sea Project.net 2005 - 2009 ,,Merekaitsealad Läänemere idaosas,, (Marine areas in the Easten Baltic Sea). Osalesid Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Saksamaa ja Soome. ( http://www.balticseaportal.net ) KOKKUVÕTE Käesolevas töös uuriti projektidega seotud veebipõhist tarkvara Project.net. Tegemist on avatud lähtekoodiga programmiga, mida siis ühe või mitme eraldiseisva projekti puhul on võimalik kasutada
katabolismi) neerupealsete hormoonid dopaniin, epinefriin, norepinefriin neerude hormoonid- erütropoetiin epifüüsi hormoonid melatoniin 8. Sugulist arengut ja reproduktiivfunktsiooni reguleerivad hormoonid östrogeenid, androgeenid, platsenta hormoonid, oksütotsiin ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 A
kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle või veini eelistamine. Kasutatud kirjandus: http://toiduturg.ee/images/toitumissoovituste-s.pdf - Tervise Arengu Instituut, Eesti toitumusteaduste Selts ja Südamestrateegia toitumine http://toiduturg.ee/eesti_toit.php?piim=1 Erkmar Grupp OÜ http://naine.postimees.ee/?id=306982&redir= - Toimetaja Marina Lohk (01.09.2010) Toidupüramiidi koostajad: Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Euroopasse kui "läände tagasipöördumist" käsitles põhjalikult Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste ühismonograafia "Return to Western World" (Lauristin, Vihalemm, Rosengren, Weibull 1997). Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata
Liitmaolistel toimub imendumine nii vatsas kui peensooles. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Drackley, J.K. 2000. Lipid Metabolism Farm Animal Metabolism and Nutrition. Koostanud J.P.F. D'Mello CAB Publishing, lk 97-202 McDomald, P., R.A. Edwards, J.F.D. Greenhalgh, C.A. Morgan. Animal Nutrition. PEARSON, 2002 693 lk Oll, Ü. Söötmisõpetus. Tln, Valgus, 1994 304 lk Zilmer, M., E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu, 2006 463 lk Biokeemia ja molekulaarbioloogia alused. Konspekt, 2004 Söötmisõpetuse põhikursus. Konspekt, 2004 Gustav Adolfi Gümnaasium.Põhilised orgaanilised ühendid. [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 27. märts 2007 Hugo Treffneri Gümnaasium. Bio.txt. [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt] 27. märts 2007 Tallinna Ülikool. Biokeemia 2. [www
Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ühiskonnas eelistatud alusväärtusi ja üldisi käitumismustreid, lihtsustavad inimeste otsuseid ja käitumismustreid. Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997): Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine Ideoloogiline - polootika kui vastasseis, poliitlised lühed Ratsionaal-kriitiline - kriitikal ja kokkuleplused rajanev ühistegevus Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur. Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine. Valitsemiskultuur:
2.12.2012 Kõrvitsa glögi Koostis: 1 dl vett jupp kaneelikoort ingveripulbrit 1 sidrunit - pressitud mahl ja riivitud koor 5 dl õunamahla 5 dl kõrvitsamehu suhkrut Valmistamine: Keeda maitseained vees, kurna. Lisa mahlad, maitsesta suhkruga ja kuumuta uuesti keemiseni. Punase värvuse saamiseks võid asendada osa õunamahla jõhvika- või punasesõstramahlaga Jah, kõrvits on tõesti ronitaim! 2.12.2012 Kasutatud kirjandus Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm http://www.eestitoit.ee/?page_id=86&language=et http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=273 www.kokaraamat.ee http://www.nami-nami.ee/ http://blog.ekspress.ee/viewdoc/69F83366BE7ECFCEC225737E0050BC45
Tallinn: Medicinia Järviste,A., Maseri,M., Pitsi,T.(2007). Tervislik toit lastele. Jõgeva Maavalitsus Kang, A. (2008). Süües terveks ja kauniks. Tallinna Raamatutrükikoda Kasuri, K., Ustav. S jt (1998). Terviseõpetus põhikoolile. Artiklite kogu. Avita Lipp, L. (2009). Toitumine koolieas Uuring (2009). Eesti elanikud ei söö piisavalt puu- ja köögivilju. Eesti Päevaleht 12.03.09 Vaask, S., Liebert, T., Maser, M., Pppel, K., Pitsi, T., Saava,M., Sooba, E., Vihalemm. T., Vills, I. (2006). Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumisteaduse Selts 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
