Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turva...
abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama. 1938. aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige ja kutseline kirjanik. II maailmasõja ajal elas kirjanikuna Tartus, sõjajärgsetel aastatel Pärnus, hiljem Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmekandidaat oli ta 1945-1950 aastatel , kodanlikus natsionalismis süüdistatuna 1950-1955 a. Kirjanike Liidust välja heidetud, sellega kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke"
SISSEJUHATUS Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja luuletajaid. Mõned neist on vähem silmapaistvamad, teiste teosed on jälle väga tuntud. Kersti Merilaas on oma aja üks armastatumaid luuletajaid, näite- ja lastekirjanikke. 2 Ta on kirjutanud päris palju teoseid terve oma elu, kirjutamist alustas juba päris noorelt. Järgnevas tahaksingi anda pisut põhjalikumat ülevaadet Kersti Merilaasi elust ja tema loomingutest. I KERSTI MERILAASI ELU 1.1. Kersti Merilaasi lapsepõlv Kersti Merilaas (sünd. Eugeenia Mooberg 24.11.19138.03.1986) sündis Narvas. Aastani 1917 elas ta Peterburis ja hiljem Väike-Maarja ümbruses. 3 Merilaasi ema Anna sünd. Kobbin ja isa Jaan Johannes Mooberg abiellusid Peterburis 17.mail 1907. Kooselu kestis vaevalt pool aastat. Jaan Mooberg, kes oli sündinud 1877, pärines
Kuressaare Gümnaasium Marie Under ,,Mu süda laulab" Kersti Merilaas valitud teosed Luulekava Mari Pärtel 10.A Kuressaare 2009 Mahajäet Kus olen ma Sind näinud? Unes vist? Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu just nii rahutuile. Neitsiohtu siis olin alles ja täis ootamist. (Under: 400) Sa tasa vastu toolikorju toetud, pea aknast pahisevas kiirtejoas, mis nimbusena on su juustel, et mu mõtted on su ees kui helmerivid tuhmkuldses valguses kui vanal maalil, ning ulatades sulle kruusist vett, mu käed on hardad nagu templikivid või nagu preestrid pühal rituaalil. (Merilaas: 61) Ja äkki tuli käsk. Kas ülevalt, kus vaagitud on iga samm ja pala, et ukse lahti lõid ja panid jala ristteele somnambuulselt kuulekalt? (Under: 405) Ma lehvitan rätikuga, jään tagasi vaatama... Ons lootus vaid nagu juga, mis langeb ja tõ...
Kersti Merilaasi luulekogu ,,Rannapääsuke" analüüs Markus Oliver Mädo 10.klass 2016.01.10 a) Kersti Merilaas,sünninimega Eugenia Moorberg,oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik(sünd.1913).Ta veetis oma lapsepõlve alguse Peterburis kuni sealt lahkumiseni aastal 1917 .Aastal 1980 autasustati teda Eesti NSV Teenalise kirjanikuna.Kõige rohkem on tema loomingus lasteraamatuid. Peaaegu kõik tema raamatud on kirjutatud kas luuletustena või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinn...
Kersti Merilaas Põhifaktid eluloost · Sündis 7.detsember 1913 Narvas · Sünninimi oli Eugenia Moorberg · Oli luuletaja, laste- ja näiteajakirjanik · 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) ·
elu käsitlevate lühiromaanidega. 1970 Luule igapäevased inimlikud nähtused, Debora Vaarand, Ellen Niit, Debora Vaarand ,,Tuule valgel", Ellen Niit Draama keskmes oli ühiskonna j keskpunktis olid kassetiautorid, vabavärss, Kersti Merilaasi, Hando Runnel, ,,Maailma pidevus", Kersti Merilaasi ,,Antud ja vahekord, samuti ajaloo ja mälu ökoloogiline mõtteviis Jürdi Üdi, Lennart Meri võetud", Hando Runnel ,,Avalikud laulud", Jüri Üdi problemaatika. Ehkki kirjanduse Proosa Ajalooline ja dokumentaalne, Mati Unt, Jaan Kross, ,,Detsember", Lennart Meri ,,Hõbevalge", Mati Unt võimalik kritiseerida riiklikku po olmekirjeldus, modernistlik
Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat. Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "Närvitrükk" (1971). Ta on kirjutanud laulutekste ja ooperilibretosid ning soome, inglise ja vene keelest. 1984. aastast kuulub Sang Eesti Kirjanike Liitu. Tunnustused 2011 Valgetähe IV klassi teenetemärk. Joel Sang on August Sanga ja Kersti Merilaasi poeg Luulekogud "Abisõnad" (1983) "Vigade parandus" (1988) "Loomariik" (lastelaule, 1991) "Ohvitseride maja" (2008) Artiklikogud "Päripidi vastukarva. Kirjatöid aastaist 19761986" (Eesti Raamat, Tallinn 1987) "Espresso. Valik tööhüpoteese" (kirjutisi aastaist 1987 2010, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010) Teadustöid "Grammar and semantics" (kaasautorid H. Õim, M. Erelt). Tallinn, 1980 "Eitus eesti keeles" Tallinn, 1983 "L'estonien d'Estonie et ses "iles"" // "Oral memory &
sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vahel Kati seksuaalvahekord Markusega (Kati ei tahtnud seda, kuid samas ei teinud midagi selle takistamiseks) Kogu tegevus oli kaasajaga tihedalt seotud HUVITAV JA ÜLLATAV Käsitletakse ühe teismelise tegude tagajärgedega seotud probleeme Ootamatud ja põnevad probleemide lahendused, mõned etteaimatavad Noortepärane sõnavara Ülesehitus väga hea "Mmiks sa mind alvustava tooniga? Ise jood ka!" SISU KOKKUVÕTE Tänapäev Tallinn,Pärnu Olulised sündmused:
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25) puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette.
Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis) · 1949 Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) · 1955 Käsikäes (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas)(käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel) · 1956 Tuleristsed (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) · 1959 Kosilased Mulgimaalt (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) · 1965 Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2. redaktsioon (K. Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" · 1950 lühifilmile "Uus elu" · 1954 dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" · 1955 Eevald Tammlaane näidendile "Raudne kodu" · 1956 filmile "Jahid merel" · 1956 Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" · 1957 filmile "Pöördel" · 1964 J. Smuuli näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten"
liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus" Koorimuusika · G. Ernesaks tema koorilaule on läbi aegade palju esitatud, RAM · Enamik tekstidest pärit rahvaluulest või J. Liivi, D. Vaarandi, K. Merilaasi, J. Smuuli sulest · Looming jaotub kolmeks: · a) lüürilised laulud (,,Sireli, kas mul on õnne" ,,Helin" ,,Sinu aknal tuvid") · b) loodusteemalised laulud ( ,,Laine tõuseb, laine vaob" ,,Päike vajus pärnapuule") · c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis · Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul · Ka 1972
Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast sõpruskondlikust läbikäimisest eemal kui oma loomingus suveräänsena, seisis ka
uued noored. Tekstid muutusid kas kujundirikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem kui seni. "Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotluste asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus veelgi. 60. aastate lõpu suundumustest pidasid ajaproovile vastu need, mis olid
vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. Luulelugeja tavateadvuses tähendab see mõttelist joont "Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning "Kohtupäevani", st Betti Alveri ja Heiti Talviku luuleni, mida me silmas peame, kui räägime arbujalikkusest. Nimelt seal on paradigma kese, mida täiendavad August Sanga / Kersti Merilaasi selleaegsed luuletused ning keskmest veel kaugemal olev / isikupärasem Uku Masingu ja Bernard Kangro looming. 6 Äkki ilm läks sulale Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: milleks, milleks minna? Heitsin nurka kübara, mantli tuvihalli, mähkisin end üleni punasesse salli. Vanaema oli noor, kui neid lõngu keris. Nüüd ta kondid kõdunend,
· Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimekirjast pagulaskirjanikud Artur Adson, Karl Rumor ja Albert Kivikas. Suur osa nende loomingust jäi sellest hoolimata kodumaal keelatuks. Muutused kirjanduselus · Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958
Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt. Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt. Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine. Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja vaenlaste) vastandamine. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A. Gaidar Timur ja tema meeskond; V. Gubarev Pavlik Morozov; S. Mihhalkovi, L. Voronkova jt teosed.
v=RQNtpZXbmE v Mind kutsuti pulma http://www.youtube.com/watch?v=KLNuhrL0DmQ q Hingestatult lüürilised v Sireli,kas mul õnne http://www.youtube.com/watch?v=lverHec6fsQ v Helin http://www.youtube.com/watch?v=rH6IWgmZB9s q Loodusteemalised v Päike vajus pärnapuule http://www.youtube.com/watch?v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka Gustav Ernesaksa muldasängitamisel Metsakalmistul. v Lauliku talveüksindus http://video.excite.co.jp/player/?id=bfcade8ee72273e2&title=Ernesaks%
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
käsiraamatuist. Avarduva lugemuse najal kasvas luuletundmine ning sugenesid üha uued arenguks tarblikud avastused ja tutused. Kross ise on välja tõstnud Puskini ning Underi, kelle äratusel luuleharrastused said uut hoogu.Gümnaasiumijärgne aeg, millest ettekujutluse loovad valikkogu ,,Voog ja kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B. Alveri impulsid, kelle intellektuaalne, klassikaliselt selge ning keeletaidurlik luule näib Krossi eelduste ja taotlustega enim resoneerivat. Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega.
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)........
Samas oli kirjanikke, keda avaldati Eesti Vabariigis, esimesel nõukogude okupatsiooni aastal, saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda jälle. Oskar Luts näiteks. V. stalinismijärgne nõukogude periood. GlavlitaTMi korraldusel hakati 1955. aastast alates erihoiu osakonnast välja päästma eesti autorite töid. Esialgu toodi päevavalgele kodanlikeks natsionalistideks põlastatute Nikolai Karotamme, Eduard Pälli, Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Mart Pukitsa, Paul Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas. Esimene Nõukogude võimu eest välismaale emigreerunud kirjanik, kes keelunimekirjast välja arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos täiendusköitega
60. aastatel kirjandusse astuvale põlvkonnale teiseks, mitteametlikuks hariduseks. Alates 1950. aastate lõpust tekkis ka esimesi arglikke kontakte piiritaguse eesti kirjandusega -- järgnenud perioodil saab kõnelda isegi kahe kirjanduse rööbitisest arengust. Seoseid maailmakirjandusega tugevdas oluliselt 1957. aastast ilmuma hakanud, valdavalt tõlkekirjandusele orienteeritud ""Loomingu" Raamatukogu". Oli maailma taasavastamise aeg, mida sümboliseerisid Kersti Merilaasi luuletus kevadisse koplisse pääsevaist vasikaist, J. Krossi debüütkogu "Söerikastaja" ja Ellen Niidu"Maa on täis leidmist", mis tõid kaasa kurioosse poleemika vabavärsi sobivusest nõukogude kirjandusse. Sel taustal tuli aastatel 19621967 kirjandusse uus, nn. kassetipõlvkond, mida nõnda nimetati pappkarpides mitmekaupa välja antud esikkogude järgi. Kassetipõlvkonna tuumiku moodustasid tänaseni täies loomejõus kirjanikud: esimestes luulekogudes lapsemeelne
Viimane polnud proosa pealetungist hoolimata kaugeltki vaene, kui vaid meenutada J. Semperi, J. Kärneri, H. Visnapuu, J. Barbaruse, A. Alle, J. Sütiste ja teiste luuletegevust. Sügavusi ja kõrgusi leidub Underi värsis ka hilisematel aastakümnetel, tema loominguline vitaalsus pole raugenud hilisluulegi ääremail. Kuid ometi on eriti 1920. aastate teise poole loomingul olnud eriline tähendus eesti luule järgnevas arengus Betti Alveri, Kersti Merilaasi, Debora Vaarandi, Minni Nurme ja teiste kasvuaastaid on toitnud eriti see osa Underi luulevaramust. 1930. aasta värsiloomingus leiame rea sonette, millist värsivormi Under oma noorusluules eriti soosis. Underi hilissonett, sageli filosoofilise põhikoega, on varasemast struktuurikindlam, rikas mõttevarjunditelt. Teravaraamiliseks sonetiks on vormitud piibli aineid ,,Aadam", ,,Deliila", ,,Maria-Magdaleena", ,,Taaveti kannel".
○ 1939– „Põrgupõhja uus Vanapagan“; ○ 1.03.1940– suri ootamatult. Matusepäev oli üldrahvalik leinapäev; ○ 1934– riigivanema auhind „Tõe ja õiguse“ eest; ○ 1936– ausammas Järva - Madisel. Arbujad: ● 1938. aastal ilmus antoloogia „Arbujad“; ● Selles olid Betti Alveri, Heiti Talviku, Barnard Kangro, Uku Masingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet; ● Arbujad olid luulesõpruskond Tartus, õppisid ülikoolis filoloogiat ja tegutsesid üliõpilasseltsis Veljesto; ● Vormi täpsus ja keeleline puhtus; ● Arbuma – ennustama, nõiduma, loitsima; ● Betti Alver: ○ sündis23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas; ○ sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval; ○ õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat; ○ 1937 abiellus Heiti Talvikuga;
Tema kirjutamisviisil metafoorsus väheneb, narratiivsus suureneb, seega mingil määral läheneb proosale, kuigi proosaga segamini veel ei lähe. Tal on proletaarne identiteet, ta on lihtne inimene, mida hakkab lausa deklareerima, nt luuletuses „Vaevamägede mailt“. Sütistest saab arbujate suurim kriitik. Lihtsa inimese seisukohalt on arbujate tegevus talle vastuvõetamatu. Eriti kriitiline on rafineeritud Alveri ja Talviku vastu, veidi leebem Merilaasi suhtes. Kui ta pannakse Saksa ajal vangi, kirjutab vangis edasi ja tema sonetitsükkel liigub arbujate saksa suunal, olgugi et kritiseerib arbujaid, kirjutab ka armastusest. Sütiste arbujate kriitikat kasutati ära – tema 2-lehelisest artiklist sai alustekst kriitikaks. Ta ei kirjutanud seda poliitilise käsu pärast, vaid kirjutas kõike, mida uskus. 1930ndatel on ka elu ja vaimsuse vastasus – kirjanik peab seisma elule lähemal. Elulähedus avaldub
Uku Masing on kõige alternatiivsem autor. Merilaas on Arbujate seltskonnas kõige traditsioonilisem. Paul Viiding Paul Viiding jäi Eestisse ja kohanema Nõuk oludega, aga siin asi jäi katkendlikuks sellepärast, et Viiding sattus ikkagi mingi hetk põlu alla ja ta sunniti 1950ndate alguses vaikima ja siis halvenes ka tervis. Ta jõudis sulaajal kirjandusse tagasi tulla, aga see jäi episoodiliseks. Ta suri aastal 1962. Peaaegu kõigil Arbujatel on romantismitaust olemas, aga v-o Merilaasi ja Sanga loomingus saksa romantismi taust torkavad rohkem silma. Nii Merilaas kui Sang tulid kirjandusse tagasi 1950ndate II poolel ja mõlema puhul on näha seda, et vahepealsel pausi ajal on ilmselgelt positsioon võimu suhtes muutunud kriitilisemaks. Mis on Sanga ja Merilaasi lahendus sulaaegses olukorras? Lahendus on teistsugune kui Alveril, aga mõlemal juhul võib rääkida teatavast opositsioonist. Alveri puhul on vaikne see tee. M&S
Artur Adson ja Albert Kivikas. Keelatud raamatute hulk vähenes. Sotsialistlikud põhitõed ei tunginud enam kõikjale, on tekkinud mõningane loominguline vabadus. Sotsialistlik realism tunnistati küündimatuks. On võimalik saada teada ka välismaal toimuvast ja järgida mõningaid rahvusvahelisi suundumusi. 1960. aastate põlvkond uskus paremasse tulevikku ja vabadusse Nõukogude Liidus. Taotluseks sai lähtuda elust ja inimesest endast: seda väljendavad Kersti Merilaasi luuletus "Usalda oma silmi" ja Debora Vaarandi luuletus "Lihtsad asjad". Uuesti hakkasid kirjutama vahepeal vaikinud Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding ja Johannes Semper. Isikupärasemaks muutus Juhan Smuuli, Mart Raua. Paul Rummo ja Minni Nurme seni sotsialistlik looming. Debüteerisid Ellen Niit, Lehte Hainsalu, Kalju Kangur, Juhan Saar. Eesti kultuuris oli see renessansiaeg. Öeldi lahti nõukogulikust kunstist. Kirjanduselu elavnes, aktiviseerusid seni vaikinud
kellele kirjutati partei poolt ette, kuidas otsus tuli langetada. · 1949 küüditamine · 1950 EK(B)P KK VIII pleenum Kõige kurikuulsam pleenumite seas. See on see koosistumine, kus hakatakse kultuuriväge vaenulikust eriti jõuliselt puhastama, see tähendab seda, et suur osa neist autoritest, kes senimaani on saanud kirjanikena tegutseda, sunnitakse vaikima. Puhastuste juures torkab silma see, et näiteks Tuglast, Alverit või Merilaasi ei panda vangi, pigem pannakse vangi neid, kes on tegelenud poliitikaga. · 1953 Stalini surm · 1956 NLKP XX kongress On seltskond kirjanikke, kes püüavad poliitilistest teemadest kirjanduses hoiduda või kirjutavad ,,valesti". Üldiselt ,,valesti" kirjutatud teostega trükki ei jõuta. Max Laosson Loob malli, kuidas tembeldada kirjanikke idealistideks, dekadentideks (mõlemad sõimusõnana). Ta näitab ette, kuidas mõista hukka need 20nda sajandi alguse
probleemkirjandusele, samuti suurem seos tegelikkusega dokumentaalkirjanduses (Velsker 2001: 416). Samuti olid muutused värsiloomingus, pannes aluse kümmekond aastat väldanud luulekesksele kirjandussituatsioonile. Vabavärsi tulek oli märk muutustest, millega kirjanduses tõrjuti kõrvale sotsialistliku realismi kitsam kaanon ja asendati sotsialistliku realismi laiendatud võimalustega (Velsker 1998: 121). Sulaprotsessi alguses saab oluliseks endiste arbujate Kersti Merilaasi ja August Sanga tagasitulek kirjandusse, nooremast kirjandusest tõuseb diskussiooni objektiks Jaan Krossi, Ain Kaalepi ja Ellen Niidu looming. Samuti ka klassikalise luuletraditsiooni tagasitulek kirjandusse- pehmemas ja maalähedasemas vormis. Oluliseks saab Debora Vaarandi luule muutumine (varem oli stalinistlik poetess). Murrangut tähistavaks teoseks saab 1959. aastal ilmunud Unistaja aknal. Tolleaegne kirjandus leiab endale senisest rohkem ruumi ka perioodikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
