Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane. Joone intensiivsus, valguse ja varju mängud ja eri suuruses uuristatud vaod. Need köidavad vaataja tähelepanu. • Tema töödes põimuvad justkui poliitika, seksuaalsus, kultuursus jne. • Nali ja tõsidus, kurbus ja vägivald- ta suudab panna kõik ühte teosesse.
haridussüsteemile suuremat tähelepanu pöörama. Ausaltöeldes leian, et Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas. Siin pole suuri hävitavaid maavärinaid, vulkaanipurskeid, on head mereteed, 4 aastaaega. Viimane on väga positiivne, kuna mõned inimesed ei näe kunagi lund, kuid meil on seda pea iga aasta ja samas ei puudu meil ka soe aastaaeg, mis on kena vaheldus. Nüüd aga räägiksin asjadest, mis mind häirivad. Esiteks, eestlaste vähene kultuursus, eriti väikelinnades. Rohkem võiks tähelepanu pöörata laulu kõrval ka tantsule, näiteks paljudes väikelinnades on inimesi, kes tegelevad tantsuga ja soovivad kedagi õpetada, kuid nad peavad lahkuma, kuna pole inimesi, kellega töötada. Arvan, et selle põhjuseks on noorte inimeste vähesed teadmised kultuurist või siinkohal konkreetselt tantsust, millega võiks koolis rohkem tegeleda. Peale selle häirib mind veel suur majanduslik killustatus, näiteks teenivad poliitikud
· Kultuuri mõjud: a) kultuurilaen teiselt kultuurilt õppimine, teise kultuuri üksikute elementide kasutamine. b) kultuuriline assimilatsioon sulandumine teise kultuuri (liivlased lätlaste sekka). c) kultuuriline akulturatsioon oma kultuuri kaotamine, kultuuride hävitamine. d) kultuuriline ...? - kultuuri vägivaldne pealesurumine. · Kultuuri kasutatakse kaunite kunstide ja vaimse loomingu juures (kujutav kunst, teater, muusika). · Kultuursus teritab meie vaimu, maitset, kombeid. · Kultuuri saab jagada: a) kõrgkultuur eeldab teadmisi, vaimset pingutust, vaimseid eeldusi, rahvusvahelise prestiizi kandja, (ballett, sümfoonia, ooper). b) massikultuur mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele, ei eelda spetsiifilisi eeltadmisi, igale maitsele midagi, kommertslik, suunatud kasumi teenimisele. c) rahvakultuur kunstilooming, eneseteostus, mille eesmärgiks ei ole kasumi teenimine vaid pakutakse
Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist. Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab selle arenguvõimet. Mis on võim? Võimu ressursid. Max Weber on öelnud, et võim on in või grupi suutlikkus mõjutada teist tegevust ning oma
Palju on noori ,kes laagritest just avastavadki ala ,mis neile meeldib ning sobib. Sellised laagrid on ka silmaringi avamiseks ning uuteks kogemusteks kasulikud. SPORT MUJAL Sport kui Eesti kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlikaatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõstmise huve. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee ). Harjumus ja soov oma vaba aega sportides veeta saab alguse lapsepõlvest. Need, kes juba noorena sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu. See loob aluse heale tervisele nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes.
väärmõjude eest kaitsmine. LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja. · NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped. tõlgenduses pedag.aspekti viletsusse sattunute aitamisel ja sots.ped. lähedast seotust sotsiaalpoliitikaga. · NB looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda, kasvataja peab seda vaid stimuleerima. · Sotsiaalprobleemid on sotsialiseerimise puudujääk, mille eest vastutab eeskätt petaja. · Ühiskonda reformitagu mitte kiriku, hirmu ega distsipliini, vaid pedagoogika kaudu. · Haridus on vabastaja (nagu Freirelgi). 1848 a, võeti kasutusele sõna sotsiaalpedagoogika. Paul Natropi (1854-1924)- kogu pedag.peab olema oma olemuselt sotsiaalpedagoogika ja Hermann Nohl (1879-1960) sots
ühiskonnakihist teise. (horisontaalne- ühest linnast teise; ühest majandusharust teise; vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi) Klassid: Eliit- kõrge staatusega grupp. Üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Keskklass- mass, tavakodanikud, tavalised inimesed. Alamklass- Ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne staatus: Omistatud- Muutumatu tunnus ( vanus, sugu, rass) Omandatud- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus (mida õpid, mis amet on) Sotsiaalne roll- staatusega sobiv käitumisstandard Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised, sh usulised Oskamatu poliitika korral viivad sotsiaalsed erisused ning staatusklasside vastuolud
kindlaks rikkuse nominaali ja skaala. Näiteks Aafrika kultuurides on suureks rikkuseks puhas joogivesi ja toit, kuid eurooplasele tähendab see bioloogilise vajaduse rahuldamist, mis peab olema ja ongi kättesaadav. Selle üle ei juurelda kaua, sest seda peetakse enesestmõistetavaks. Taoline rikkus saab küll alguse ressurssidest ja elatustasemest, kuid põhineb ikkagi väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult on riik ja maa soliidses staatuses ning rahvas on jätkusuutlik ja iseseisev. Üldine rahulolu on suur ning meid ei kimbuta rahutused, nälg ega loodusõnnetused. Juba see on rikkus, mille üle saavad uhkust tunda vähesed rahvad. Siinkohal
saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust,
Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust,
31 Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Mass ei oma iseenesest halba tähendust, üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks, ning sellel mõistel on omamoodi põlastav alatoon. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi, et eliidist räägitakse alati positiivselt, massist aga sageli negatiivselt (nt hall mass), näitab, et staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Samas ei anna staatus hinnangut ainult inimgrupile, vaid ka üksikisikule.
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territ üle. Riigi institutsioonid on avalikud. RIIGI...
rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Anarhism juhtimise ja valitsemise puudumine. 2. Ühiskonnaliikmed Klassid: kõrgklass ehk eliit omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks, tunnuseks juurdepääs riigivõimule ja mõjukus. Keskklass teatud elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Alamklass teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne mobiilsus ühest ühiskonnakihist teise liikumine. Sotsiaalset kihistumist mõjutab: haridustase: väheharitud inimesed kuuluvad madalasse klassi, ei tõusta õlespoole, peavad õppima ja ennast täiendama; vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine: üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusestmuudab klassipiirid ületatavateks. Lisaks klassikuuluvusele on inimestel ühiskonnas ka sotsiaalne staatus, mis on inimeste
Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa Avaliku sektori tu...
Kirjanikud peavad rahva kasvatama. Meie kultuur pole nii kõrgelt arenenud kui läänes. Rahvale meeldib lugeda sellest, kuidas võiks olla ja mis on ideaalid, aga samas on see ka nii eluvõõras. Tööst, mängust, igavusest Masinate tõttu inimeste tööpäevad lühenevad, suureneb vaba aeg. Kaasneb tegevusetus, tühjad mõtted, himud. Liiga väga kultuuriga seotud inimesi seetõttu. Vaba aega kasutatakse liigselt kõrtsis käimiseks. Väike kultuursus pärineb ajaloost: eurooplased ei läinud vanasti kunagi teistelt midagi üle võtma kultuurilises mõttes, vaid pigem varastama. Inimesed ei armasta tööd, aga ilma selleta läbi ei saa. Tegevusetusest lahti saamiseks peaks rohkem tööd tegema. Autoriõigusest ja tema kaitsest Riik ei toeta loomingulisi autoreid, kes loovad kunsti ja kirjutavad. Tehastes tootjaid ja müüjaid riik toetab, autorikaitse. Loomingut ei soosita. Piirid tuleb ära kaotada. Maist vara
Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Sport kui Eesti kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujôudu ja tervist, vôimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlikaatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tôstmise huve. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee). Kehaliste võimete ja oskuste arendamine aitab täiustada ka kehakuju, mõjutades sellega oluliselt inimese mina-kujutlust, eneseväärikust. Spordiharrastus tagab mehe ja naise normaalse figuuri, mida tsivilisatsiooni mugavused õige mitmel kujul moonutama kipuvad. Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud
omatakse midagi väärtuslikku. Näiteks omatakse raha, tarkust. Tavaliselt on neil juurdepääs riigivõimule. Nad on mõjukamad, omavad autoriteeti ja lugupidamist. Tihti antakse neile positiivne mulje. Keskklass on kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja piisava sissetulekuga inimeste grupp. Nad on ühiskonna tuumik, saavad endaga hakkama, on piisavalt ressursse, kuid ei oma mõju või võimu. Alamklassi iseloomustab tõrjutud seisund, madalam palk, haridus, kultuursus kui ühiskonnas kombeks. Alamklassi mõistel on põlastav iseloom. Kihistumisel on ühiskonna korraldamisel ja sidumisel oluline tähtsus, sest see paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Kihstumine on suhteline. Staatus on alati inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Hinnang atnakse mitte ainult grupile kui tervikule, vaid väga tihti ka igale grupi liikmele eraldi. Staatus on kas omistatud või omandatud. Omistatud staatused põhinevad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 11 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS Referaat Juhendaja: Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks alkoholi tarbimise Eestis, kuna see on väga aktuaalne teema tänapäeva ühiskonnas. Viimastel aastatel on eestlaste hulgas küll alkoholi tarbimine langenud, kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes. Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. EESTLASTE J...
· Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b. Humanism uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: · Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast. · Ka maine elu pidi olema nauditav.
väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud e saavutatud staatus on teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Rollikonflikt- inimese
ehk staatust kui teised. *Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. *Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. *Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud *Alamklass: inimestel madal staatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad. *Valgekraed/sinikraed Sotsiaalsed rollid *Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. *Omistatud staatus-muutumatu tunnus, nt sugu,rass jne *Omandatud staatus-saavutatud, teenete ja valikute tulemusel *Igle staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll. Inimgruppide eristumise alused *Varanduslikud *Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel *Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ
kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga.) · Keskklass sotsiaalse klassi üks tüüp, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõthet kvalifikatsiooni nõudva tööga. · Sotsiaalne staatus on indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema materiaalsed ja vaimsed ressursid. (alamklass, kes on tõrjutud seisundis, teevad lihtsat tööd ja saavad vähem palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonna kombeks) · Eliit ehk kõrgklass kõrge sotsiaalse staatusega grupp, kelle tunnuseks on juurdepääs riigivõimule ja nad omavad seda, mida antus ühiskonnas peetakse väärtuslikuks(rikkus, maa, soovitav päritolu)(näitlejad, poliitikud, lauljad, firmajuhid) · Omistatud staatus on muutumatu tunnus, millega on seotud inimesele omistatud positsioon tema enese soovist või pingutustest sõltumata. (vanus, sugu, EV kodanik)
3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp. 23
Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat.. Naudingu-/mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip. Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung (Eros), seksuaaltung, surmatung (Thanatos) Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma kaudu areneb„mina“ välja. „Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide elluviimisega. Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist. Superego on eeskuju ja väärtuste hoidla, mida „mina“ ideaalina kasutab. Inimene monitoorib ise käitumist, võrdleb seda superegoga, karistab end lahknevuste korral. Ülimina on ülimoraalne. Sophokles „Kuningas Oidipus“ Freudi tõlgendus – 4-/5aastasel poisslapsel saab ema tema ihade objektiks, isas näeb rivaali, allasurutud soov isa tappa. Teda hoiab tagasi hirm kastratsiooni ees. Iha kaob, toimub samastumine isaga
keskklassist kõrgklassi) Eliidist eristub mass ehk tavakodanikud ehk keskklass. alamklass on kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp KUID MITTE KODUTUD ALAM- KLASS KESKKLASS MAJANDUSLIKULT MAHAJÄÄNUD POSTINDUSTRIAALNE DEMOKRAATLIK ÜHISKOND DEMOKRAATLIK ÜHISKOND (alamklass saab vähem palka,nende haridustase ja kultuursus on madalam kui selles ühiskonnas kombeks) / Eliidist eristub mass ehk tavakodanikud ehk keskklass. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel) rahvuslikud ideoloogilised (nt usulised) VÕIM ÜHISKONNAS 2.5. *EAS- ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUS *EFSF- EUROOPA FINANTS STABIILSUSE FOND => ESM Toetust tohib anda siis, kui sa pole veel ettevõtlusega alustanud oma rahadega, vaid pidi alustama toetusrahadega (?)
Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: · Kõrgklass e eliit · Keskklass e mass e enamik kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. · Alamklass madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks. Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa. Rollikonflikt olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis on õpetaja ka mõne lapse ema. Emana peab olema hoolitsev ja tähelepanelik; õpetajana ei tohi
väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist – suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: Kõrgklass e eliit Keskklass e mass e enamik – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Alamklass – madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp, kes teeb lihtsat tööd, saab vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad, kui selles ühiskonnas kombeks. Omistatud e päritud e kaasa sündinud staatus – muutumatu tunnus, mille üle inimesel puudub kontroll. Nt vanus, sugu, rass. Omandatud e saavutatud staatus – on teatud valikute, teenete või pingutuste tulemus. Nt abikaasaks saamine, ema, isa. Rollikonflikt – olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt koolis on õpetaja ka mõne lapse ema. Emana peab olema hoolitsev ja tähelepanelik; õpetajana ei tohi
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Tänapäeval klasside vahe väheneb Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud e saavutatud staatus on teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist.
Ehin, eksperimentalistid jt) . Jürgen Rooste (TNT) Sonetid (1999), Veri valla (2000), Lameda taeva all (2002), Rõõm Ühest kollasest päevast (2003), Ilusaks inimeseks (2005), Tavaline eesti idioot (2008), 21. sajandi armastusluule (2008). Kõik parafraasid Marie Underi tekstidest. Märksõnad. Erinevate lüüriliste minade olemasolu. Kaks väga selgelt erinevat positsiooni: lüüriline armastaja vs ühiskonnakriitik. Armastuse kontseptsiooni moodustavad headus, ausus, solidaarsus, kultuursus. Protestilauliku pool käsitleb Eesti elu kitsaskohti (ameerika massikultuuri domineerimine, kriminaalsus, seksuaalne frustratsioon, rumalus). Jürgen Rooste maailm seostub melanhoolsuse, kurbuse, ängistuse, frustratsiooniga. Rooste ütlemisviis on jõuline, isegi pidurdamatu. Üsna pikkade tekstimassiividena esitatud. Tema puhul on toonitatud jazzi mõjusid inspiratsiooni keskne roll. Oma luulet esitab väga efektselt
Ta vastab. Teine tase, et joonistada ise nägusid, vastavalt emotsioonidele. F Fröbel - aktiivsuspedagoogika esindaja, rõhutas sotsiaalseid aspekte kasvatuses. A.Diesterweg (ja Karl Mager võtsid sotsiaalpedagoogiaka mõiste kasutusele) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedadoodika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga. Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu. Pestalozzi ideeline järglane. Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus: lapsel on loomulik tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks puudujäägid sotsialiseerumises (vastutab õpetaja). Kui pole kodu peavad sekkuma institutsioonid. Karl Magerile tähendas see-eest sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendudnud indivuduaalpedagoogika alternatiivi. 23.09 loeng Ülevaade sotsiaalpedagoogika teoreetilistest alustest ja mõistetest.
arendamine, väärmõjude eest kaitsmine. A.Diesterweg (1790-1866) Saksa kasvatusteadlane, võttis kasutusele termini sotsiaalpedagoogika. Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga Tema seisukoht lapsel on loomuses tung ja vajadus areneda Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu (inimloomusest lähtuvalt) Pestalozzi ideeline järglane Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus:lapsel on loomulik tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks on puudujäägid sotsialiseerumises. Kui lapsel on probleemid,siis selle eest on vastutavaks isikuks õpetaja. Tema seisukohale ,,kedagi ei harita, igaüks peab end ise harima" toetus Eestis Johannes Käis. Lisas sinna veel asju ja üritas sellist pedagoogikat viljeleda ja juurutada, lisas juurde, et isetegevus on see jõud. Ta rääkis
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Võib öelda, et 30ndate ja 80ndate Alver on poeetilise keele poolest lähemal kui 30ndate ja 60ndate Alver. See oleks nagu ringiga tagasijõudmine Arbujate juurde. Ka temaatika poolest: + siin hakkavad mängima kaks luuletust: "Arbujate aeg" + tagasipöördumine algusesse 2005 "Koguja" on kõige parem raamat Alveri luule juurde minekuks, sest seal on esmatrükkide variandid. August Sang Kersti Merilaas Paul Viiding Kõikidesse autoritesse on programmeeritud kultuursus. On selge, kuidas tekivad kompositsioonid mittekultuursete positsioonidega. Kirjanduslike kommete hea tundmine, aga kultuursus võib olla ka kultuuriga küllastatus. Uku Masing on kõige alternatiivsem autor. Merilaas on Arbujate seltskonnas kõige traditsioonilisem. Paul Viiding Paul Viiding jäi Eestisse ja kohanema Nõuk oludega, aga siin asi jäi katkendlikuks sellepärast, et Viiding sattus ikkagi mingi hetk põlu alla ja ta sunniti 1950ndate alguses vaikima ja siis halvenes ka tervis
• Areng - spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Norbert Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene -Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed -Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. -Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Lawrence Kohlberg- Arengupsühholoog Chicago Ülikoolis, J.Piaget’ järgija.
fu perf. sõnast sum innustama fund, fd, fsum, ere valama, kallama; hospes, pitis m (f) võõras; külaline; (laiali) puistama, hajutama; pass. voolama võõrustaja fungor, fnctus sum, fung tegutsema, hostis, is m (f) vaenlane; vastane teostama; osa saama, läbi tegema hc adv. siia fnus, neris n matus(ed); surm; mõrv; häving hmnits, tis f inimlikkus; haritus, furor, ris m märatsemine, raev; pöörasus, kultuursus hullus hmnus, a, um inimlik; haritud, kultuurne gaude, gvsus sum, re rõõmu tundma, humilis, e madal, väike; tavaline, lihtne; rõõmus olema, rõõmustama tähtsusetu, tühine; alandlik gaudium, i n rõõm; nauding humus, f maa, maapind; muld gns, gentis f hõim, rahvas, sugu; suguvõsa 10
Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid Spontaansuse asendumine normiga. Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. Õukonnast leviv tsiviliseeritus Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid teadmised, väärtused, ideed Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus Kes ma olen: inimese Mina Peamine suhtepartner mina ise
- inimkapital. Gary S Becker – inimkapital on inimese haridus, teadmised, oskused, kogemused jms.; kõrgema inimkapitaliga isikutel on ka kõrgem sissetulek. Haridus on vaieldamatult kõige olulisem majandusliku edukuse mõjutaja lääne ühiskondades. Haridus on ka oluline üleneva mobiilsuse kanal – vahend mille abil saab olla ülenevalt mobiilne. - kultuuriline kapital. Pierre Bourdieu – kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jms.); kultuuriline kapital soosib inimese edukust antud ühiskonnas. - sotsiaalne kapital. Sotsiaalne kapital on inimese tutvused, tema sotsiaalne võrgustik; kõrge positsiooniga tuttavad, suur võrgustik jms soosivad inimese karjääriedu. Ebavõrdsuse tasandid Staatuse omandamise ja sotsiaalse mobiilsuse uuringutes analüüsitakse eelkõige ebavõrdsust inimeste vahel, kes elavad samas ühiskonnas, enam-vähem üksteise kõrval
• Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid • Spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene • Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. • Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) A Human Development View on Value Change Trends (1981-2006) Two Dimensions of Cross-Cultural Variation
sotsiaalsetel mõjutustel. Kahjuks peab nimetama, et meie haridussüsteem, mis on orienteeritud teaduslikule mõtlemisele, ei pööra piisavat tähelepanu hinge haridusele ja on loobunud ausa ja väärika inimese kasvatamisest. Väärikust iseloomustavate omaduste nimekiri on väga pikk ja olgu selle näiteks alljärgnev: abivalmidus, aktiivsus, analüüsivõime, andestavus, arenemisvõimelisus, armastusväärsus. arukus, asjalikkus, asjatundlikkus, auväärsus, avatus, empaatilisus, kultuursus, kuulamisoskus, loomulikkus, mõõdukus, moraalsus, korrektsus, leplikkus, osavõtlikkus, otsekohesus, peenetundelisus, heasüdamlikkus, harmoonilisus, sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine, siirus, südamlikkus, taktitundelisus, jne, jne. Nii kodul, lasteaial kui koolil on siin palju võimalusi väärkate järeltulijate kasvatamisel, kes oluliselt erineksid praegusest põlvkonnast. (Allikas: Ants Liivakant 2006) 2.2 MEREMEHE KUTSEETIKA
Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Edu polnud kummalgi poolel. Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). Sõdade tagajärjed: Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism Itaalia renessanss Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. Humanism uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast. Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval.
Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Edu polnud kummalgi poolel. Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). Sõdade tagajärjed: Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism Itaalia renessanss Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. Humanism uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast. Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval.
Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Edu polnud kummalgi poolel. Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). Sõdade tagajärjed: Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism Itaalia renessanss Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. Humanism – uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast. Ka maine elu pidi olema nauditav. Usuti inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval.
andmine. 98 2. Väliskeskkonna-, sisekeskkonna- jt analüüsid sisendina personali planeerimisse Väliskeskkonna analüüs: · Poliitiline: Seadused, maksud, valitsuse tegevus, korruptsioon jne · Majandus: SKT, ostujõud, kulutuste struktuur, intressid, vaba raha jne · Sotsiaalne: Demograafiline seisund, rahvuslik koosseis, religioossus, haritus, kultuursus jne · Ökoloogiline: Kliima, saastatus, tuuled, sademed, ökoloogilised katastroofid jne · Tehnoloogiline: Tehnoloogia tase, uusimad leiutised, arengu kiirus jne Personalivajaduse prognoosimine on seotud ennustamisega, kuidas muutub töötajaskond (näit. kui paljud lahkuvad, kui paljusid sisemiselt edutatakse või viiakse üle). 3. Hard planning ja soft planning personali planeerimisel Kaasaegne inimressursi planeerimine jätkab ,,kõvade" tööjõu planeerimise tehnikate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
