Kunsti tekkimine Imanuel Kant: "Kunst on "mäng", mis aitab tõsielust eemalduda." Seoses usundiga, maagia, animism (maskid, kehamaalingud) rituaalidega seoses, arenesid hiljem kunsti ja teaduse alged. Esteetiline vajadus inimesse sissekodeeritud Kunsti ülesanded: eneseväljendus, vajadus muuta maailma jne, olla isikupärane, pärand järeltulevatele põlvedele. Kunst on suhtlemisvahend ja on universaalne. Kunstil on olnud sotsiaalne funktsioon- mõjutada. Kunst oli ideoloogia kandja. Ideoloogiline sots. realism, natsi-Saksamaa Esimesed kunsiteostena võetavad objektid või teosed, esemed loodi umbes 40 000a eKr Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr)
,,Rhizomedia. Risomeedia" on suurepärane, kuid mitte täiesti lootusetu Keiu Virro Cabaret Rhizome'i lavastus ,,rhizomedia. risomeedia" tähendab seda, et teatri meeskond on enesele muu hulgas võtnud ka futuroloogide rolli ja asunud mõtisklema tehnoloogilise singulaarsuse teemadel. Viimane muide on rahva mõiste, aga liiga palju ei maksaks seda korrata. Cabaret Rhizome'i iseloomustavad jaburad ideed ja sissekodeeritud vead. Iseloomuliku vigade esteetika väljundiks võivad olla omaehitatud masinad, mis keset etendust lagunema kipuvad; peosimulatsiooni käigus natuke liiga palju napsitanud neiu, kes garderoobi oksendab; laval liigutusi unustavad näitlejad tantsulavastuses jne. Suur osa Cabaret Rhizome'i identideedist on ka ruumil, isegi kui nad aeg-ajalt mängukohti varieerivad, ruum on tähenduste loojana selgelt esil. Teatrit tehakse küll mingis ruumis, aga
Shelila puhul positiivse lõpuga (raamatu mõistes muidugi ) oli, on täiesti imetlusväärne, kuid niivõrd liigutav ja raskest analüüsitav. Väike tüdruk, kes paneb naabripoisi põlema, sest ta tajub juba selles vanuses maailma ebaõiglust, kus kellegi on tagatud tema inimlikud õigused, kuid mõni jäetakse nendest ilma. Ema hülgamine ja sellega seotud vastakad tunded, millega tüdruk rinda pistis. Kõige raskem minu jaoks oli tajuda, kuidas emaarmastus on lapsesse niivõrd sissekodeeritud , et ta keeldub tunnistamast selle teo olemust, üritades seda põhjendada iseenese valesti käitumisega. ,,Kallis ema! Olin väiksena tõesti paha laps. Sellepärast sa võisidki minuga nii teha, nagu sa tegid. Ma arvan, et mõistan nüüd , miks sul polnud mingit võimalust teistmoodi talitada. Aga nüüd olen hoopis parem laps". Sellest kirjast peegeldub lapse süütunne, tema soov olla oma ema armastuse vääriline. Õpetaja ilmumine tema ellu
Intellekti põhine. Teatrivastane suund. Platon oli esimene filosoof, kes leidis, et tragöödia ei tohiks kuuluda ideaalriigi kodaniku kasvatusse ning huvisfääri. Kahjulik ratsionaalsele arutlusvõimele. See lõhub ja eksitab inimest. Olulisemad on moraal ja kasvatus. Kirjandus ja teater ei saa selles protsesis osaleda. Tragöödia kangelane kannab traagilist süüd. Tema õlul on kanda suurem koorem kui lihtsurelikel. Selle süü panevad tema õlule jumalad. Sissekodeeritud kannatus/viga. Seisab silmitsi oma saatusega ning võtab selle vastu (Tänapäeval on ühiskond kõiges süüdi, inimene ei võta seda vastu). Võtab kõik vastu, mida kanda tuleb. Väljateenimata karistused. Komöödia ei rebi inimese hinge lõhki, nagu tragöödia. Aristoteles. Kirjandus ja teater kui kunstielamus, iseseisev asi. Väärtustas esteetilist ja tunnetuslikku poolsust. Tegelikkuse ja fiktsionaalse tegevuse eristamine. Kangelane ise peab olema õiglane, eetiline inimene
klassideks jaotamine. Samas usun, et aastatega juurdunud võõristamist pole niisama lihtne leevendada. Eestlased on välisvaatlejale tuntud eelkõige oma reserveerituse ja külmuse poolest, kuid lähemal tundmaõppimisel ,,sulab jää" ning sõnaahtrast inimesest saab hea vestluskaaslane. Sellised me eestlased olemegi- väikese rahvusena umbusklikud võõraste suhtes, sest maailmas on kõigest miljoniringis meiesuguseid ning enese alalhoiuinstinkt on meile sügavalt sissekodeeritud. Seesama instinkt on meid alal hoidnud tuhandeid aastaid ning ilmselt hoiab ka edaspidi. Tunnistan ausalt, et kuigi ma seda ei oodanud, siis tunnen end praegu neid sõnu kirjutades täpselt külma, vaoshoitud, rahuliku, mõnikord pisut riukaliku ja liigratsionaalse eestlasena (stereotüüpsed hoiakud ei pruugigi olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane.
Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? Kodeerimine tähendab vastuste viimist ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse analüüsi keskseks terminiks on "diskursus", mille sisu täpsem piiritlemine sõltub alati konkreetsest teoreetilisest distsipliinist või lähenemisviisist. kriitiline diskursuseanalüüs on tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust kriitiline diskursuseanalüüs kui kvalitatiivne süvaanalüüsi meetod on aeganõudvam ning võimaldab käsitleda vaid piiratud hulgal tekste. Mida tähendab sisuanalüüs? Sisuanalüüsi prominentne kirjutis Krippendorffilt 1980.ndal aastal selgitab kuidas kommunikatsiooni vahendeid - ajalehti, ajakirjaartikleid, raamatuid, kõnesid, kirju, helisalvestisi, maale jms saab analüüsida mõistmaks nende orientatsioone ja teemasid. On
Derrida tahab kukutada üldise arusaama, et eksisteerib otsene vastavus keele ja välise maailma vahel ning kasutab relvana just dekonstruktsiooni.) Diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milliste ütluste organiseeritud kogum, tekst kontekstis Diskursuseanalüüs - keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust Elamismaailm - meie vahetu maailm,argielu, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes. Habermas jagab maailma elamismaailmaks ja süsteemiks, kaasaja suurim probleem on nende vaheline vastuolu. Elumaailmas on oluline see, et vastastikku mõjutatakse üksteist keele vahendusel, see teeb võimalikuks inimestevahelise aruka konsensuse saavutamise. Süsteem on muutunud, see rabestab elumaailma struktuure. Süsteem on
5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine 5.4 Lapsega külas 5.5 Võõrad inimesed 5.6 Lapse õpetamine 5.7 Kehaline aktiivsus 6. KOKKUVÕTE 1.SISSEJUHATUS Hetkest, mil teadvustatakse endale, et ollakse rase, muutub lapse turvalisus kõige olulisemaks. Imikute ja väikelaste turvalisus sõltub täiskasvanutest. Väikesed inimesed aga tahavad maailma tundma õppida ning teha iga päev uusi avastusi. Turvalisusel on tihe seos terve mõistusega, samuti sissekodeeritud ettevaatlikkusega. See tähendab, et kui pisipõnn siirdub ühest arenguetapist teise, on vanema ülesanne teha ümbritsevas keskkonnas niisuguseid muudatusi, mis tagaksid lapsele täieliku turvalisuse. Olulisim lapsele turvalise kodu loomise juures on oskus ette näha seda, mis võib juhtuda. Vanemal ei tasuks loota sellele, et ta last niikuinii minutikski silmist ei lase. Palju tõhusam ja kindlam viis on muuta kõik kohad lapsele ohutuks. Selles referaadis annangi
Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe. Locarno Pakt 1925- piirid. Kellog-Briand’i Pakt 1928- Konfliktide rahumeelne lahendamine. Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika. Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida segadusi Euroopas, et keegi kellegagi läbi ei saaks. Julgeolekuotsingud 30ndatel. 1939. Lenin “Kahe-laagri tees” ehk kahe- süsteemi tees: sissekodeeritud konflikt. 1918-21 interventsioon ja rahulik kooseksisteerimine. 1928.a. seisukohad: 1.Riigi tähtsus 2.Rahulik kooseksisteerimine 3.Mittekallaletungi lepingud 4.Suhted Hiina ja USAga 5.Komintern’i tähtsus. Satalin: “NL sissepiiratud” 1930ndate segadused ja julgeolek: Suhted Prantsusmaa ja Suurbritanniaga segased, Poola küsimused, julgeoleku probleemid- Rahavsteliit 1934. Suhted Hitleri Saksamaaga. 1939 alguses: partei juhtivatel isikutel erinev arusaam NLi välispoliitikast
tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses sissekodeeritud antagonism siis saabub sotsiaalse revolutsiooni epohh. Näiteks Prantsusmaal 18. sajandi lõpus sattusid tootmisvahendite ja võtete areng vastuollu tollal valitsenud tootmissuhete laadiga, mis oli veel suurelt jaolt feodalistlik. Selle tulemuseks revolutsioon. Kuid tuleb rõhutada, et vägivaldne revolutsioon polnud Marxil ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada. Lenin muidugi rõhutas just seda aspekti.
1939. aasta suvel lähenesid Saksamaa ja NSV Liit teineteisele ja 23. augustil 1939 sõlmisid nad Moskvas mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt). Selle pakti salalajase lisaprotokolliga läksid NSV Liidu mõjusfääri Balti riigid, Soome, Bessaraabia ja Poola idaosa. (Pajur et al. 2005: 16) Millal, kuidas ja kelle osavõtul langetati Moskvas otsus Balti riikide sõjaliseks okupeerimiseks, on jäänud ebaselgeks. Osaliselt oli see otsus Nõukogude Liidu poliitikasse sissekodeeritud juba alates baaside lepingu pealesurumisest Eestile 28. septembril 1939. Teisalt mõjutasid Nõukogude Liidu juhtkonda koostööle Saksamaa natsionaalsotsialistlike liidritega ning hirm partneri võimsuse ja otsustavuse ees, eriti sõjalistes kampaaniates. Edu baaside lepingu sõlmimisel ei jätnud Moskvale kahtlust, et Eestilt pole teravaid reageeringuid oodata ka veel järsemate ettepanekute puhul. Seega võidi julgelt tugevdada poliitilist survet Balti riikidele, et saada kätte
Ristikivi raamatuid on väga palju välja antud, Ristikivi uurimuslik retseptsioon algas juba 1930ndatel, aga selle üsna forsseeritud retseptsiooni juures tundub, et mingitest küsimustest minnakse mööda v koguaeg toimub hiilimine ümber nurga. Ühelt poolt räägib see retseptsiooni kohta: et selles endas on põhjused. Teiselt poolt on ka Ristikivi looming selline, et ta paneb enda ümber tiirutama, aga ei lase väga sisse. Sihilik impersonaalsus on sissekodeeritud. Salapära on olnud üheks toitepinnaseks nendele oletustele, et ta oli seksuaalselt sättumustelt homo. Kui ta ka oli homoseksuaal, siis ta ei olnud aktiivne homokultuuri esindaja (nagu Ivar Sild praeguses kirjanduses), ta oli oma biograafiaga ja sättumusega avalikkuse eest varjul. Sündis Läänemaal vallaslapsena. Kui see sajandi II poolel pole probleem, siis aastal 1912 on isa puudumine külaühiskonnas häbiväärne asi ja võib arvata, et see andis kohe
tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses sissekodeeritud antagonism siis saabub sotsiaalse revolutsiooni epohh. Näiteks Prantsusmaal 18. sajandi lõpus sattusid tootmisvahendite ja võtete areng vastuollu tollal valitsenud tootmissuhete laadiga, mis oli veel suurelt jaolt feodalistlik. Selle tulemuseks revolutsioon. Kuid tuleb rõhutada, et vägivaldne revolutsioon polnud Marxil ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada. Lenin muidugi rõhutas just seda aspekti. · Kuigi seda konflikti tunnetatakse ideoloogilistes vormides, tuleb pöörde
annaabi.ee 
