KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad
Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud. Kuulsaimad teosed Tšaikovskilt on „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Romeo ja Julia“, „Aastaajad“ jt. Ballett on etendatud muinasjutuvestja E. T. A. Hoffmanni tuntud muinasjutu „Pähklipureja ja Hiirekuningas“ järgi, mis esmakordselt ilmus 1816. aastal muinasjuttudekogumikus. Lavastus algab jõuluõhtuga, mil tüdruk Klara võtab vend Fritzi ja ema-isaga vastu külalisi. Kinke jagades tuleb salapärane härra Drosselmeier välja erilise kingitusega Klarale – puust nukk Pähklipureja. Kuid kadedusehoos lõhub Fritz nuku, kuigi Drosselmeister parandab selle jälle hetkega. Pidu saab läbi ning perekond heidab magama
aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina vähemaks, rohkem käivad nad seal Interneti kasutamise eesmärgil. Lugemine annab inimestele palju uusi teadmisi ja tarkus, ning häi õpetussõnu. Mulle meeldib raamatuid lugedes välja noppida kõige huvitavamaid tsitaate, et neid hiljem kasutada oma kirjandites. Muinasjutuvestja H. Andersen on öelnud: ,, Raamatud on meie võlusilmad. Nad annavad teadmisi ja teavet, ning juhivad meid keerulisel ja konarlikul eluteel." Nendes sõnades on tõesti tõetera , kuna koolides surutakse õpilastele aina rohkem kohustuslikku kirjandust peale. See kõik on selleks , et arendada ja täiustada end. Aegade jooksul raamatud aina huvitavamaks muutunud , väga palju on juurde tulnud armastus ja seiklusromaane mida mulle väga lugeda meeldib. Kahjuks
tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895
esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Oskar Lutsu koolitee algas 1894.aastal Änkküla külakoolis
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama
kooliromaani tüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja eri jutustamisviisid. 7. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Pärast Kalevipoega kõige tugevam peategelane. Esimene ja tugev Nipernaadi tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes. Võimalik tõlgendada kui arengulugu, muutub aastaaegade liikumisega. Armastusromaan, rännuromaan, suvitusromaan. Nipernaadi on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja jutustab igasugu lugusid, laseb jalga ja alustab uuesti. Rööbitub Ekke Mooriga. 8. August Gailiti proosa. Üksiks romantik läbi aastakümnete, sündinud Eest-Läti peres. Pärast kooli ajakirjanik riias. Esimest korda ilmub 1910, aga kehva raamatuga. Asetub uusromantilise kirjanduselu taustale ja jääb sinna surmani, kuigi üldine kirjandus muutub realistlikku suunda. Klassikaline kõrgaeg algab 1920ndate keskpaiku ja jääb sinna kuni 25 aastaks. Ühelt poolt
.. Just seetõttu oli see raamat omaaegses Nõukogude Liidus sisuliselt keelatud. Lugema hakates ongi selline meeleolu, et hakkad hooga lugema ja ootad, et midagi kähku juhtuks, kuid kahjuks ei juhtu. Kui Sa suudad tempo maha võtta ja süveneda, pakub see teos palju. Waltari tekst meenutab piltlikult öeldes ,,oja vulinat'' see on tema pealispind. Jutustamine on sujuv, seisundite ja sündmuste kirjeldused haaravad lugejat märkamatult endasse, nii nagu muinasjutuvestja juhatab kuulajad vahendatavasse maailma. Jutustuse teine plaan on pihtimuslik. Waltari usaldab lugejat, avab end tema ees kõigis läbielamistes. Ja on ka kolmas, kõige sügavam plaan, mis vormistab Waltari narratiivi lummuse see on müstiline, salapärane, lõpuni sõnastamatute vihjete plaan. Ahmisin süzeed, romaani seikluslikku pealispinda ja ekslesin vaaraode, preestrite, kuningate, tapluste ja orgiate, riikide ja rahvaste ning nende kommete rägastikus, mis jäigi lõpuks tabamatuks.
autobiograafilises võtmes. Seda on tihti tõlgendatud kui müütilist lugu ja selle müütilise loo tõlgendusvõimaluse käib Vaiksoo oma raamatus välja. + võimalik tõlgendada ka kui arengulugu, mis muutub koos aastaaegade liikumisega + nii või teisiti armastusromaan + peab rõhutama seda, et see on rännuromaan + ühe suve romaan, võib nimetada kerge jutumärgiga "suvitusromaaniks" + N on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja. VIimast peaks eraldi rõhutama: ta jutustab naistele igasuguseid lugusid ja üldisemalt võibki rääkida romaani puhul muinasjutu ja reaalsuse põrkumisest. N tüüpiline lahendus on see, et tuleb jalga lasta ja uut lugu alustada. "Viimne romantik" - iseenesele viitamine, aga raamatus on ka samanimeline novell ja seal on peategelaseks Kukk. Peaks märkama seda ka, et Gailit on läti keeles `kukeke'. Kuigi tal on pakse romaane, on ta väiksemate jutukeste meister
Ekke Mooris tulevad Ibseni jooned välja. Samuti pakub Vaiksoo, et võiks lugeda nagu arengulugu aastaegade arenemisega areneb ka Nipernaadi kuju romaan mis liigub kevadest sügisesse. Ka on võimalik lugeda kui ühiskonnakriitilist satiiri (Gailiti jaoks pole see peamine, kuid see kiht on olemas). Vältimatult aga peame mõtlema selle üle, et mis moodi on või pole Nipernaadi armastusromaan. Samuti on see lugu, kuidas muinasjutt ja reaalsius ristuvad Nipernaadi kui muinasjutuvestja. Kahe maailma põrkumisele on ka varasemad tõlgendajad viidanud. Epp Annus osutab sellele, et Nipernaadi lahendus on see, et Nipernaadi laseb jalga muinasjutt ja reaalsus kohtuvad ja Nipernaadi lahkub. Gailiti loominugs võiks värgata seda, et klassikaline periood on ajaliselt küllaltki pikk 20ndate keskelt 40ndate kekspaigani. (Gailiti läti keeles kukeke). Iseloomulik tunnus klassikalisele Gailitile · Gailit on rõhutatult mitterealistlik autor. uusromantiline lahendus.
annaabi.ee 
