Realismid 1.Mille poolest on realismi voolud sarnased ja mille poolest erinevad · Realism · Impressionism · Sotsialistlik realism · uusrealism Sarnasused Erinevused 1920 sajandi kunstivoolud. Realism Realism ei laskunud täielikult püüab ümbritsevat kujutada tõetruult. naturalismi. Loobuti mineviku Lisamata kunstniku omaloomingut ja kujutamisest ja keskenduti rohkem maalida, seda mida kunstnik vahetult tänapäevale. Vastunäitused ametlikule nägi. Vajadusel jäid ka värvid tõeliselt salongile(mingil määral koledaks, nii nagu kunstnik neid nägi
elluviimine; jagab informatsiooni, tagab stabiilsuse) Vabariiklik uusliberalims: demokraatia tagab rahu, teine demokraatlik riik ei sõdi teiste demokraatlike riikidega (poliitiline kultuur põhineb rahulikel konfliktide lahendamistel; moraalsed väärtused “vaikne liit”; majanduslik vastastikune sõltuvus) **Probleemid- Mis on sõda? Mis on demokraatlik riik? (Vene-Gruusia; USA-SB) Neo-neo debatt: uusrealism vs uusliberalism Sarnasus: riigid on ratsionaalsed, riigid on põhitegelased, konflikti cõimalust mõjutab käitumine. Erinevused: riigid on huvitatud kogu, mitte suhtelisest kasust või vitja-kaotaja mängust KONSTRUKTIVISM- rõhuasetus paikneb ühiskondlike suhete aspektil. Konstruktivistid peavad oluliseks asjadele omistatud tähendusi – keda peame sõpradeks, liitlasteks, vaenlasteks, mis on meie huvid? Nende asjade tähendus moodustatud inimeste poolt ühiskondlike suhete kontekstis
Abstraktsionalismi vastand. Impressionism: 1870-ndatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool. Pearõhk on hetke edasiandmisel. Tegeles eelkõige valgus- ja värvirpobleemidega. Vastandus akadeemilisele kunstile. Ei kasutata lokaaltoone, traditsioonilisi kompositsioone, süzeed. Maaliti peamiselt vabaõhumaale. Viljeleti portree- ja aktimaali. Loetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks. Uusrealism:1960-ndatel Pariisis tekkinud liikumine. Kunsti loodi materjalidest ja objektidest, misolid saadaval. Enamasti jääkidest. Eesmärgiks reaalsuse neutraalne registreerimine ja individuaalsest eneseväljendamisest loobumine. Tõrjuv hoiak puhta abstaktsionalismi suhtes. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Abstraktsesse kunsti on võimalik peita kõikvõimalikke tähendusi ja emotsioone, mis ei pruukinud alluda totalitaarsete
Uku Masing luuletaja Adamson-Eric kunstnik Bernhard Kangro luuletaja Aino Bach kunstnik Freidebert Tuglas novelli Eduard Ole kunstnik August Gailit novelli, uusromantika Jaan Vahtra kunstnik Anton H. Tammsaare romaani, uusrealism, Eduard Viiralt graafik psühholoogiline realism Amandus Adamson sculptor Mait Metsanurk romaani, uusrealism, ajalooline romaan POLIITIKA Albert Kivikas "külarealism" Konstantin Päts Põllumeeste Kogud
Sel ajaperioodil sellised vaated sobisid, kuid ajad muutusid, ning realismi vaated jäid liiga küünilisteks, mis nägi maailma ainult mustades toonides. Seetõttu formuleeriti sellest neorealism, mis pidi parandama realismi puudused. Töö käigus leitakse, mis on kummagi klassikalise teooria eelisteks ja puudusteks ning seejärel leitakse, mis on neil teooriatel ühist. Väidetavalt hakkas neorealism ehk uusrealism sõjajärgsel ajal domineerima, sest see osutus teaduslikumaks kui selle eelkäija. Selle tõestamiseks vaadeldakse kummagi põhjendused ja alused. Töö lõpuks selgitatakse välja, kuivõrd täiendas üks teooria teist. Traditsioonilise realismi järgi on inimeste loomuses olla ahne ning saada rohkem võimu, mistõttu näevad riigid pidevalt vaeva, et oma mõjujõudu suurendada - see on üks põhjustest, miks sõjad puhkevad
KIRJANDUS Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. A.H. Tammsaare Karl Ristikivi KUNSTIELU Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks uusrealism. Noorem põlvkond kunstnike: Adamson-Erich, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra, E. Viiralt "Jutlustaja" E. Viiralt "Naised pesemas" A.Bach "Kalevipoeg" K.Raud A. Rinne - Penni serenaad MUUSIKAELU Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses
Propaganda näol taheti luua ainult üks ühtne kunstistiil, mis ülistaks reziimi juhte. Realismi eesmärk oli kujutada elu sellisena nagu see päriselt oli. Kuid iga erineva voolu seisukohast oli elu kujutamine ikka natukene erinev. Realism kujutaski elu sellisena, milline nägi välja töölisrahva elu. Impressionism kujutas elu sellest seisukohast, mis mulje jättis elus teatud momendid. Sotsiaalne realism kujutas elu totalitaarsete reziimi juhtide meelest ning uusrealism kujutas sellist elu, mida pakkus suurlinna tsivilisatsioon oma koledamas pooles. Abstraktsionismi suuna eesmärk oli asjade kujutamine läbi vormide ja erinevate kujundite, nad kujutasid elu selle läbi, kuidas see neile tundus, mitte sellisena nagu nad seda otseselt nägid. 3. Milliseid ühiseid iseloomulikke jooni leiad maalilise abstraktsionismi voolude ja geomeetrilise abstraktsionismi voolude all? Maaliline abstraktsionism: Värvikasutus on vabameelne ning pole tingitud esemete
populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Lisaks sündis uus rühmitus ''Arbujad''. Kujutav kunst Valitses kirev pilt lahti öeldi uusromantismist, kuid kindlat suunda ei tekkinud. Esines impressionismi, ekspressionismi, kubismi, konstruktivismi. Tegutsemist jätkasid A. Laikmaa, K.Raud, K. Mägi jt. Skulptoritest paistis silma J.Koort. Kunstnikud pühendusid väikevormidele, erandiks olid Vabadussõja mälestusmärgid. Kümnendite vahetusel sai valitsevaks siiski uusrealism ning kunstiellu astusid A.Bach, E. Ole. Muusikaelu Jätkus kiires tempos. Moodustusid mitmed seltsid, millest tuntuim oli Eesti Lauljate Liit. Säilis üldlaulupidude traditsioon, mis toimusid iga 5a tagant. Tegevust jätkasid heliloojad H. Eller, J.aavik, C. Kreek. Hiljem jõudsid areenile ka G.Ernesaks, E. Kapp. Levis ajaviitemuusika. Teatrikunst 1920. alguses valitses voolude paljusus. Kümnendi keskel valitses realism.
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõranda...
· Eesti kunsti vanameistritest jätkasid tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. · Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase'' kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik. · Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism. Kunstiellu astusid Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist saavutas tuntuse Eduard Viiralt. · 1921. a. loodi Eesti Lauljate Liit, millel oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. · Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20
(1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimest iga päev ümbritseb. Realismi võib periodiseerida järgmiselt: * 19.saj realism · romantismi sugemed 1830 1848 · kriitiline realism 1850 - 1900 * 20.saj realism uusrealism * 1860. 1870. aastatel naturalism realismi äärmuslik suund Realismi põhizanr on romaan. Romaani keskmes seisab niiöelda tavaline inimene, kelle eluteed ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses või jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. 19. saj kriitilise realismi peamised tunnused: 1 1. Tegelikkuse kujutamine tõepäraste detailsete kirjelduste, eluliste olukordade, sündmuste ja
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 3 (loengud 912) 1. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2. Sotsioloogiline 3. Sotioloogilise lähemise järgi on riik rahvuslik kogum, Struktuur- 1. S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2. ,,Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti V...
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liis...
-Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu:
Friedebert Tuglas 1886 1971 Tähtsamad eluaastad: · Tuglas oli Suitsu kõrval kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" hing algusest lõppuni, · Ta koostas, toimetas ja kirjutas rühmituse väljaandeid, · Ta oli kirjanduselus väga aktiivne, · Ta toimetas kirjanduslikke ajakirju "Odamees", "Ilo" ja "Tarapita". · 1923.a asutas kirjandusliku ajakirja "Looming" ja toimetas seda aastani 1926. Ajakirjas ilmus ilukirjandust ja kriitikat. Sellisena ilmub ajakiri tänapäevani. · T kirjutas mitmeid uurimusi eesti kirjandusest ja kaks Juhan Liivi monograafiat, tänu millele Liiv sai üldsusele tuntuks. · T avastas, toetas ja populariseeris talente nagu Jaan Oks, Kr.J.Peterson jt. · Ta oli üks mõjukamatest kriitikutest. · T oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaid 1922.aastal. Teda valiti korduvalt liidu esimeheks (11 korda). · Aastail 1927-40 oli Eesti kirjanduse Seltsi esimees · Ta tõlkis eesti keelde Aleksis Kivi "Seitse venda" ja teisi teoseid · 194...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Talvik, B.Alver, K. Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro. 6 Kujutav kunst Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, kuid uut suunda selle asemele ei tekkinud. Maalijatest olid tuntumad A. Laikmaa, K. Raud, K. Mägi, N. Triik, P. Aren jt. Skulptoritest paistsid silma Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik. Peamiseks uueks kunstivoolu eeskujuks sai uusrealism. Muusikaelu Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, kutsuti ellu mitmeid seltse. 1921. loodi Eesti Lauljate Liit, milles oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. Säilisid üldlaulupeo traditsioonid. Need toimusid iga 5 aasta tagant. Tegevust jätkasid heliloojad J. Aavik, H.Eller, A.Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda. Valmis esimene ooper, tegeleti sümfooniliste suurvormide loomisega ning viljeleti orelimuusikat. Teatrikunst Teatris tõusis esile realism
o Kerkis esile Lääne-Euroopas kunstihariduse saanud põlvkond, kes astus välja iganenud vormide ja väljendite vastu, propageeris julgelt modernismi. Tuntumad kunstnikud olid: P. Kalpokas, K. Sklerius, A. Galdikas, S. Usinskas. Eesti ja Läti o Valitses väga kirev pilt. Levinud olid nii traditsioonilised impressionism ja ekspressionism kui ka mõnevõrra äärmuslikumad kubism ja konstukrivism. Kümnendi vahetusel see veidi rahunes, eeskujuks võeti Prantsusmaa uusrealism, voole jäi vähemaks. Tuntumad kunstnikud Lätis olid: V. Purvitise, R. Suta, V. Tone, J. Liepind, K.Miesnieks. Eestis: K. Raud, K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe. Graafikuist saavutas üleeuroopalise tuntuse pikka aega Pariisis töötanud E. Wiiralt. o Sportlikud saavutused o Alates 1924.a (Eestis juba 1920.a) osaleti Olümpiamängudel. (Eestlased said sealt 6 kulda, 6 hõbedat ja 8 pronksi) Leedu
luuletajate, näitlejate arv. Loodi teatreid, orkestreid, koore. · Põhikoolist kõrgkoolini oli võimaldatud emakeelne haridus see suurendas kõikide elualade spetsialistide arvu · Kultuurikontaktid laienesid ja vabneti vene ja saksa mõjutustest · Domineerima hakkab inglise/prantsuse kultuuriorientatsioon · Süvenesid soome-ugri hõimusuhted · Kümnendi keskel pääses maksvusele uusrealism Kirjanduselus valitses 1920. Aastatel luule, Siuru rühmitus. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, ennekõike realistlik romaan (A.H.Tammsaare). Samuti omandasid tuntuse mitmed ajaloolise romaani viljelejad. Samal ajal kerkis esile ka noorsoo rühmitus Arbujad. Muusikas hakkasid levima sümfoonilised suurvormid kammermuusika, koori ja soololaulud. Tööd alustasid paljud kodumaal hariduse saanud muusikud, heliloojad.
saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu suhteliselt ahtasse voolusängi *1920. aastate algul oli eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine *Kultuurielu uuendamine mõjus värskendavalt ja laiendas oluliselt kultuuritarbijate ringkonda *Kümnendi keskel pääses maksvusele uusrealism, mis tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja eksperimentaalsuse *1930. aastate teisele poolele sai iseloomulikuks riiklikul tasandil soositud rahvustervikluse, tööeestluse ja elujaatava hoiaku propageerimine *Eesti kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mille arengut mõjutas kõige enam Siuru rühm *Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega
konseptuaalsete töödeni 5. Copy art kasutatakse koopiamasinaid, teleülekannet, videolaserit jm KUNSTNIKUD Nam June Paik (1932), korealane, ja Wolf Vostell (1932) tegid 1963. a esimesed pildimoonutused, pannes katoodtoru juurde magneti. Paik kasutas oma esimeses teoses 13 monitori, millele kuvas samu kujutisi. Paik konstrueeris esimese pildija helisüntesaatori ning tegi algust erinevatest allikatest pärinevate helide ja piltide kokkumiksimisega. 10. UUSREALISM pakkimine TAUST Uusrealismini jõutakse 1960. aastate alguses. TUNNUSJOONED 1. segatehnikas teoste loomisel kasutati erinevaid alusmaterjale (lõuend, paber, puit, metall) 2. eelistati skulptuure 3. kasutati akrüülvärve, fotot, serigraafiat (siiditrükk) 4. kujutatakse tegelikkust, kuulsuste portreid, naisekeha, toitu, muusikariistu jne KUNSTNIKUD Maalikunstnikud Yves Klein (19281962) kasutas alates 1957. `oma' sinist
Autorid: Tuglas; Gailit; Hiir; Kivikas; Aleksander Tassa domineerib lühiproosa; Karl Rumor / Ast uusromantiliste tekstideni jõuab enne IMS, 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks (väga omapärane eesti kirjanduses, teemaks äärmuslikud usuliikumised Brasiilias); Juhan Jaik kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus, lapsed. Maalähedane jutustustiil, inspiratsioon folkloristikast, oluline ka lastekirjanduses. /* Uusrealism (1921) Autorid: Luts; Tammsaare; Mait Metsanurk; August Mälk Albert Kivikas noorpõlve tööd tunduvad veidrad. 1919 Lendavad sead, Ohverdet konn neis nähtud futuristliku proosa algust Eesti kirjanduses. 1936 Nimed marmortahvlil laias laastus realistlik romaan, seal lisaks sõjale teatavad otsingud, küsimused. Kivikas läks pagulusse ja ''Nimed marmortahvlil'' sai lisa, kuigi see pole enam nii populaarne.
paremikku. Tegelastekesksed novellid, sotsiaalse suunaga, naturalismilähedane õhustik. Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud ainult naljategemisega teosed, vaid neis oli ka kirjanduslik tähendus. Kivikas ja Hiir olid Eesti futurismi rajajad esimesed futuristlikud katsed. Gailitil on nö kindel süzee, nende lugude puhul tekib tunne, et kõik on väga segane. REALISM (nn uusrealism u 1921) Autorid: Luts, Gailit, Mälk, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt. Realism tuli vaikselt ühiskondliku kindlustunde suurenemise ja kirjanduselu tasakaalustumisega. Romaan kerkis esile, ,,Tõde ja õigus" I osa (1926) alates kasvas romaanide hulk. Leebe realism. Lugemine oli jõukohane. Ei kirjutatud ajaloost, vaid käesolevast hetkest. Tammsaarega saavutas eesti realism oma küpsuse. 6. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. Tema teosed moodustasid 20
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Realism ehk konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng: riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte. Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism: otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aktsepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend – lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel Keskne on absoluutne kasu
Kokkuvõtvalt: On erinevate summade mäng- kas koostöö on hea või halb, kas sõda on normaalne või ei ole, kes on osajeljad, kas inimesed, riigid või klassid? Mis on võti, mis RVS mõjutab? On see jõud, võim, demokraatia, majandus läbi ära kasutamise? Maailma selgitab kõige paremini praegu: kõiki elemente eksisteerib, ei ole selget vastust, miks ja kuidas toimub. Neoteooriad Tuntud ka kui uusteooriad Neorealism, neoliberalism, neomarksism või uusrealism, uusliberalism, uusmarksism Uuemad versioonid vanadest teooriatest (parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel Institutsialistid Erinevad teooriad, mis ühel või teisel kujul on seotud institutsioonidega Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism
1993). 1920.aastate lõpus maalis ta veel mõned saksa uusasjalikkusest mõjutatud naivistlikud kompositsioonid, aga pärast täiendõpet Pariisis 1928-29 süenes tema huvi rafineeritud värvi- ja faktuuriefektide vastu. Eesti Kunstnike Rühma üks asutajaid Eduard Ole (1898-1995) hakkas 1920. aastate teisel poolel maalima jaapani päritoluga Pariisi kunstniku Tsuguharu Foujita laadis piimja koloriiiga figuraalkompositsioone. Pariisi uusrealism ja hilisimpressionism avaldasid mõju ka mitmete vanemate kunstnike 1930. aastate loomingule. Triik maalis rahulikke, üldistavaid maastikupilte. V. Ormisson rakendas dekoratiivseks stiliseeritud impressionistlikku tehnikat suuremõõtmelistes maastikumaalides. Noorematest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud kuus maalijat, kelle esteetilise programmi lähedust kinnitas grupinäitus 1939.aastal: Adamson-Eric (šedöövriteks
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel Saarinen, Alvar Aalto ja Reima Pietilä on soome arhitektuuri viinud maailmasse. Neid 3 nime teab iga soomlane. Rahvuslikud suurkujud. Saarinen:Tartu Pauluse kirik (1911-1913)
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
kompositsioonis. Tähtis ka foto kui kunstiliigi enesekehtendamise jaoks. JASPER JOHNS sünd 1930 jahedam, ootamatud ja lihtsad elemendid; ameeriklase jaoks kulunud kujundid; mõjuvad üllatuslikult kuna on tõstetud kunsti hulka Louise NEVELSON 1899- 1988 UUSREALISM Nouveau réalisme sama tüüpi kunst kui ameerika neodada; kui neodada oli ümbritsevast keskkonnast lähtuv kuid visuaalselt neutraalne, ei kritiseeri vaid huvitub sellest, siis prantsusmaa uusrealism oli kriitilisem. YVES KLEIN 1928-1062 hakkas inimkeha kasutama pintsli asemel; toimub orkestrihelide saatel teatris; mängitakse Kleini enda loodud monotoonset muusikat. JEAN TINGUELY 1925- 1991 kummalised masinad, abstraktsed, funktsioonita absoluutselt mõttetud, aga keerulised. NIKI de SAINT PHALLE 1930- 2002 orgaanilised inimkehad, lõbusad, mängulised CÈSAR Baldaccini 1928- 1998 kokku pressitud objektid Christo, õieti Christo Vladimirov Javacheff, sündinud 1935
Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel Saarinen, Alvar Aalto ja Reima Pietilä on soome arhitektuuri viinud maailmasse. Neid 3 nime teab iga soomlane. Rahvuslikud suurkujud. Saarinen:Tartu Pauluse kirik (1911-1913)
n Üleilmastumine: sisu, väljakutsed, käsitlemise võimalused ja piirid n Välispoliitika n Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek n Lisaks õigus, majandus, ajalugu, geograafia Koolkondade lühitutvustus n Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal n Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reziimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu n Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine
Tehti ümbes eesti ajalgu ja puhastati saksa ja vene mõjutustest- anti välja „Eesti rahva ajalugu“ ja „Eesti ajalugu“. Eesti teaduse küpsuse tõendina valmis 8 kõiteline „Eesti Etsoklopeedia“ 1932-1937. KIRJANDUS Peale Noore-Eestit tuli päevakorda „Siuru“ rühmitus koos G. Suitsu, M. Underi ja H. Visnapuuga jt-ga. Peamine kirjutuslaad oli uusromantism hiljem uusrealism ja siis psühholoogiline realism. Tänu vaikivale ajastule kerkis esile ajalooline romaan. Luules kerkis esile „Arbujad“ koos H. Talviku, B. Alveri ja U. Masinguga jt-ga KUJUTAV KUNST Kunstis puudus kindel suund tänu mõjutustele erinevatest vooludest ja koolkondadest. (impressionism, ekspressionism, kubism, konstrktivism) Vanameistrid: A.Laikmaa, K.Raud ja K. Mägi, uuemad: N.Triik, P. Aren, A. Jansen, A. Vabbe
1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) 1925 Kultuurikapitali seadus 1927 algavad Looduse romaanivõistlused 1935 Raamatuaasta 1937-40 Varamu Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Arbujad (1938 jj) Võib nentida tagasipöördumist realismi juurde. (A. Johani "Pariisi vaade Seine'i sillaga). Proosa 1. Uusromantiline proosa ja/või eksperimentaalne lühiproosa (u 1917-1925) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt. 2. nn Uusrealism (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas 3. Naturalism (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. Psühholoogiline realism Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt Romantiline kiht 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua. Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu
1922 Eesti Kirjanikkude Liit (Esimene esimees Tuglas) 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-1940 Tuglas, Kärner ja Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad Looduse romaanivõistlused 1935 Raamatuaasta 1937-40 Varamu 1929 1931 Kirjanduslik Orbiit 1938 jj Arbujad Proosa 1. UUSROMANILINTE PROOSA ja/või EKPERIMENTAALNE LÜHIPROOS (U 1917-25) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt 2. nn UUSREALISM (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt 3. NATURALISM (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. PSÜHHOLOOGILINE REALISM Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt kas saab väga uusrealismist eristada? eristusvõimalus ja vajadus tekib, selle loob eriti see, et psühhoanalüüs saab moodsaks. Hakkab tutvustama Semper ja ka ta esimene romaan on suhteliselt psühhoanalüütilises võtmes kirjutatud. 5
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
