sõjalised võidud ja rõhutab valitseja võimu suurust(kivisambad), troonil istuv valitseja ja tema kummardavad alamad Kujutatav Kuningad, kungingannad, Varaod,jumalad,teenijad, lihtrahvas, sõjastseeninst lihtrahvas,loomad tegelaskond: sõdurid, väepealikud, vaenlased Kujutamisviis: Juukse ja habeme massiivne Varaodel oli sama näoilme, stilisatsioon. Tore kuid soeng ja riietus. Riided, süngevõitu tervik. juuksed stiliseeritud ja detailivabad kuid ilmekad. Reljeefil kasutati hieroglüüfe selgitamiseks.
Popkunst on lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Selle kujutamisviis oli inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal või halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi
1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. Milliseid uusi süzeesid hakkasid impressionistid kujutama? Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahavarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid - kõike seda, mida isegi realistid polnud veel märganud kujutada. Hiljem jäi aga impressionistide lemmikmotiiviks maastik ja erinevate kellaaegade ning muljete kujutamine. Milles seisnes nende poolt kasutusele võetud kujutamisviis? Kas see toetus teadmistele või nägemisele? Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus.
Realism ja maastikumaali seos Maastikumaal on üks nooremaid maaliliike maalikunsti ajaloos. Maastik oma algpäevil 15. sajandil oli pooleldi kaart, pooleldi maastikupilt, kuna selleaegsed kunstnikud maalisid nii nagu nad teadsid asjad olevat, saamata end vabastada teada olevate detailide kujutamisest. 16. sajandil hakkas niisugune kujutamisviis taanduma, kuid maastik jäi siiski ikka veel figuraalmaali, täpsemalt pühapildi taustaks. Alles 17. sajandi kuulsate hollandi maastikumaalijate loomingu kaudu sai maastikumaalist iseseisev maaliliik- väga kindla ülesehitusega, kuid aja nõuetele vastavalt ikkagi veel küllalt detailne. Maastiku puhul ei ole oluline detail, vaid üldmulje. Kuna kunstniku poolt maalimiseks valitud maastikuosa on vaid
Usupuhastajad leidsid, et inimene peab Jumala ees ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther piibli saksa keelde, et teha see inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud kunst usku vahendada, toimus usulise sisuga maalide hävitamine. Vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis ususõdadeni ja kiriku lõhenemiseni. Tekkis luterlik kirik. MAALIKUNST 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre: Üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Loobutakse iluideaalist ja asendatakse looduslähedase karakteriküllusega. Ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähtis on erinevate karakterite jäädvustamine. Hans Holbein vanem on esimene saksa meister, kelle kujutamisviis on renessansipärane. Peale Itaalia on saksamaa ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist, mis oli lühike, kuid hiilgav. Itaalia ja Saksa maalikunsti võrdlus
võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad. Kujutatav Valitsejad, loomad, linnud, Valitsejad, ülikud, loomad, linnud, lihtrahvas lihtrahvas tegelaskond: Kujutamisviis: Taga olevad isikud kujutati Taga olevad isikud kujutati eesolevate peade kohal, eesolevate peade kohal, egiptuse egiptuse poos, inimfiguurid poos. Valitsejaid kujutati kohmakad sfinksidena. Proportsioonid, Silmad tehti suured ja Proportsioonid paigas, ei hoolitud intensiivsed, detailide edasi detailide ja individuaalsete
Skulptuur jaguneb - ehitistega seotud reljeefid ja skulptuurid Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutustega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole, kehavormid üldistatud, anatoomia kohmakas. Näol nn. arhailine naeratus. Põhilised kujud: - Alasti noormehed – kourosed (leitud üle saja) - Riietatud neiud – kored. Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle kreeka ühiskonnas: Skulptuur klassikalisel ajastul Kujud loomulikud, igast küljest vaadeldavad, näod tõsised ja rahulikud. Kujunes välja nn. klassikaline näotüüp, puudus isikupära. Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised Looduslähedane kujutamisviis. Kõige loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. kontraposti: keha toetus ühele jalale (nn
põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R.Kreutzwaldi portreebüstid, muistendiainelised: ,,Koit", ,,Hämarik", ,,Linda" (hiljem ka pronksist variant, mis asub Tallinnas Lindamäel). Elu lõpu veetis Eestis, kus ka suri. Teine tuntud skulptor on Amandus Adamson (1855-1929). Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi KA-s. Seejärel läks Pariisi, kus kujunes välja realistlik kujutamisviis. Adamsoni parimad teosed on väikesed kaunite kehavormidega naisfiguurid , millele on allegooriline pealkiri. ,,Laeva viimne ohe" Adamson valitses meisterlikult erinevaid materjale. Tema tööd on marmorist, puidust, pronksist jne. Palju tegi ka mereteemalisi töid ,,Hülgekütt Pakri saarelt" 19.saj. lõpul töötas Peterburis, kus tsaaripere tellis mitmeid ausambaid. Ilusaim nendest on Tallinnas olev ,,Russalka". Oktoobri revolutsioon lõpetas Adamsoni karjääri Venemaal ja ta
Struktuurvalem- kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem- näitab millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem-näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Klassikaline struktuurvalem- näitab aatomite vahelisi sidemeid. Ruumilised struktuurvalemid- näitavad mida võib joonistada mitmel viisil, mis püüavad anda ettekujutlust molekuli ruumilisest ehitusest. Graafiline kujutamisviis- lähtub süsinikahela projektsioonist tasandile. Süsinikahel- kui omavahel on seotud mitu tetraeedrilist süsinikku. Nelja üksiksidemegasüsiniku aatom on ruumilise ehitusega; ta on tetraeedriline.
Portselan kaoliini, jahvatatud kvartsi ja päevakivi segust põletatud mass; sellest valmistatakse peenkeraamikatooteid Reljeef - pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuur Respiraator - hingamiselundite kaitsmise vahend Sirkel ringjoonte joonestamise riist Skulptuur raidkunst, raidkuju Statuett - väike kujuke; pisiskulptuur Stilisatsioon - kunst tegelikkuse vormide üldistamine, mingit stiili-ideaali taotlevskemaatiline kujutamisviis; sellisiselt loodud teos Triennaal - kunstiülevaatus Visuaalne - nägemistaju järgi määratav või teostatav Vitraaz - (värvilisest) klaasist dekoratiivkunstiteos nt. aknal
Kallis Mikael Raamatu on kirjutanud Marja-Leena Tiaininen Välja andnud on selle kirjastus Teravik ning see ilmus aastal 1999. Selles raamatus jutustab 16-aastane poiss romaani "Kallis Mikael" peategelaneegelane Mikael hukkub liikluses ja see surm saab sündmusteahela alguseks. Õnnetusele eelnenuid ja järgnevaid sündmusi näeme justkui tema silmade läbi. See omapärane kujutamisviis tegi lugemisehoopis teistsuguseks, kui teiste raamatute puhul, kuna seda rääkis nagu Mikael ise seal olles. Tegevustikku ta aga ei sekku ning kõik toimub nii nagu ta oleks klaasitaga kinni. Mikael ei suuda leppida sellega, et ta on surnud ning ei saa edasi elada. Kõige rohkem tunneb peategelane kaasa oma endisele tüdrukule Roosale. Kes elab seda kõige raskemini üle. Kui Roosa saab tema surmast üle ning hakkab sõbrustama tema vennaga, mille üle on Mikael rõõmus
Novell Lühike proosajutustus , ühe tegevusliini ümber keskendunud väheste tegeleastega lugu , pingelise arendusega ja ootamatu lõpplahendusega lugu . ,,commedia dell´arte ,, Improviseeritud teksti ning kindlaks kujunenud tegelastüüpidega rahvakomöödia 16.saj Itaaliast Machiavellism Eesmärk pühendab abinõu suhtumine , valeliku poliitiku sünonüüm Utoopia Väljamõeldis , võimatu , Thomas More'i järgi . Grotesk Koomilise , draagilise kujutamisviis ,ülev , madal viiakse äärmusesse , muutub iseenda vastandiks . Kelmiromaan Tekkis 16 . saj Hispaanias ,peategelane olude ohver , madalat päritolu , minategelane . Kirjandusloos peetakse seda uusaegse realistliku romaani esimeseks etapiks . Sonett Keskaegsest Itaaliast pärinev luulevorm , klassikaline kuju renessansiajast . Ballaad Keskaegne tundeküllane , müstilise süzeega jutustav luuletus Valm Õpetlik lühike mõistuluuletus või jutt , tegelasteks tavaliselt loomad .
Ebaolulised kehaosad välja töötlemata. Tuntuim nn. Willendorfi Veenus. Leitud ka koopareljeefe loomadest. Koopamaalid ~20 000-10 000 a. eKr. Euroopas avastatud ~150 koobast koopamaalidega. Tuntumad koopad: Altamira (Hispaania) Lascaux (Saksamaa) Koopamaalid Peamiselt kujutati jahiloomi: piisonid, hobused, mammutid, veised, põdrad. Inimesi harva. Tõetruu kujutamisviis – seletatakse väga hea loomade tundmisega. Maali tehnika Lihtsamad kujutised kraabitud kivisse piirjoone abil, vahel kontuur täidetud värviga. Maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. Põhitoonid: punane, must, valge, kollane. Miks koopamaale tehti? Arvatavasti jahiga seotud kombetalituste jaoks. Või inimesed arvasid end pärinevat olevat loomadest ja
3.Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse. 4.Kaetud lihvitud kiviplaatidega, tipuosa oli sageli kullatud 5.uskusid et inimese elu jätkub pärast surma ja selleks tuli keha säilitada , kus hing saaks asuda.Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. 6. Iseloomilik inimese kujutamisviis; pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates 7. inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid Vana-Egiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Sageli leiame vaaraode täisfiguure - nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu ees poo, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi vahel ka üks käsi rinnal Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus . Kujude pilk on suunatud
d'Am oise ova Antonio Can Skulptuur • Materjalidest eelistati marmorit. • Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti. Et edasi anda inimkeha harmooniat, jäeti detailid välja toomata. • Selline kujutamisviis on muidugi idealiseerimine. en • Kuulsamad skulptorid olid valds itaallane Antonio Canova ja Thor taanlaneBertel Thorvaldse n. l Berte Arhitektuur Pantheon Madeleine`i kirik • Oli sümmeetria ja harmoonia. Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine.
Rahvusromantism 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses levinud kõiki kunstiliike hõlmav kunstisuund, milles väärtustati rahvakultuuri. Realism kunstimeetod, mis püüdleb tõetruu kujutamise poole, ilma idealiseerimata ja steriliseerimata. Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis Stiil ühelaadseid vormielemente kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujutamisviis. Steriliseerimine vormi üldistamine, detailidest loobunud kujutusviis või mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine Struktuur süsteemielementide korrastatud kogum Suprematism kubismist lähtuv geomeetrilise abstraktsionismi erivorm, mille põhilisteks kujunditeks olid ruut, ring ja kolmnurk. Sümbolism 19. ja 20. sajandi vahetusel levinud kunsti ja kirjandusvool, mis püüdis sümbolite, võrdkujude,
tähenduses. 7. Mille poolest on tähelepanuväärne Kafka ja Hemingway looming? Kafka algatas maagilis-realistliku romaanusuuna, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega.Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise kujutamisele on Kafta loomingule iseloomuli allegoorilise-sümbolistlik kujutamisviis. KE 31_MODERNISM Hemingway leiutas napi, kui lüürilise proosastiili, mis suutis haarata endasse tema aja rahutuse ja mõjutas suuremat osa hilisematest romaanikirjanikest.Oma isikupära stiili saavutas ta romaanis Ja päike tõuseb. Hemingway proosa stiili eripära on püüd fikseerida erapooletult tegelaste käitumine ja kõne ja väliselt nähtavat-kuuldavat jäädvustades edasi anda nende hingeelu.
Rembrandt ´i portreemaalid ületavad kõiki teiste hollandi kunstnike poolt tehtud pilte oma huvitava püramiidi-taolise figuuride paigutuse ja stseeni valdava loomulikkusega. Rembrandti ,,Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) Rubensi ja Rembrandti loomingu sarnasus Maalisid mõlemad oma naisi. Usulisi sündmusi tuli neil kujutada nii, et neid saaks reaalseks pidada. Oma maalidel rõhutasid tundeid. Looduslähedane kujutamisviis. Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens https://et.m.wikipedia.org/wiki/Rembrandt http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/rembrandt_laura_ku nnap.htm TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
- parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem arhitektuuris, on märgatavad uued alged. Kunstnikud teevad otsustava sammu maailma objektiivse, tõetruu kujutamise suunas. Märgatavalt üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Otsustava tähtsusega olid saksa maalikunstis madalmaade ja prantsuse meistrite eeskujud. Loobutakse gootipärasest iluideaalist ja asendatakse see looduslähedase karakteriküllusega. Siiski põimub 15. sajandil nendega veel gootipärane tinglikkus, naturalim ja kalduvus müstikasse. Saksa kunstis ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähelepanu all on erinevate karakterite jäädvustamine ja jutustamisoskus
saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esindaja maal,egiptuse isand noom-maakond nomarh-asevalitsejad,viia ellu vaarao korraldus preester-vaimulik,nende päralt olivahetu korraldav võim templites kirjutaja-kontrollisid töötajate tegevust hierarhiline ühiskond-ühiskonnas oli igal inimesel koht köik oli määratud zooantropomorfne-kujutamisviis,kusjul´malaid kujutati inimese keha ja looma peaga mumifitseerimine-spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimseks skarabeus-sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest sarkofaag-muumia kaitsmiseks massiivne kivist. papüüros-kirjutusmaterjal egiptuse poos-Jalad ja pea külgvaates,Õlad ja silm otsevaates sumerid-mesopotaamia tsivilastsiooni rajajad semiidid-sumerite kultuuri pärijad linnriik-hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda. kiilkiri-silpkiri,
ja pitsat kivi motiive hästi palju, anatoomia seisukohalt kujutati isikuid ebaloomulikult. Mõlemas kunstis kujutati inimesi ebaloomulikult. Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid kõige tähtsamad ja selles tulenes ka üleloomulik suurus lihtrahva kõrval. Mesopotaamia ja Egiptuse relieefide kompositsioonis püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Samuti kujutati neis kunstides taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Mõlemas oli ka kujutamisviis stiliseeritud ning kasutati egiptuse poosi. samuti on mõlemas liigutusi ebaloomulikuna kujutatud. Egiptuse kunstis olid proportsioonid paigas ja kujutati kehaosi kõige iseloomulikumas asendis, aga Mesopotaamias ei pööratud rõhku õigetele proportsioonidele, sest sõrmed-varbad olid pikemad kui tegelikkuses. Mesopotaamias oli tähtsal kohal silmade õiguse edasiandmine ja selletõttu kujutati silmi suuremate ja intensiivsematena kui need tegelikult on, aga Egiptuses olid see-
Pablo Picasso. Kubism1906-1915 Vormid: ümarad vormid olid muutunud Click to edit Master text styles nurgelisteks ja robustseteks. Second level Vaimustus Aafrika neegriskulptuuridest. Third level Ruumilisus. Fourth level ülesehitus ja kujutamisviis erinesid Fifth level kõigest. "Avignoni neiud" Pablo Picasso. Analüütiline kubism Tegelikkus on väikesteks osadeks lahti Click to edit Master text styles võetud ja taas kokku pandud. Second level Kujutatavat on näidatud mitmest
looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti. Et maalil kujutatav tunduks harmooniline, paigutati pagupunkt pildi keskele. Masaccio 1401-1428 Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio.
Mesopotaamias kasutati pitsat kivi motiive hästi palju. Anatoomialt kujutati isikuid ebaloomulikult. Egiptuses kui Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid tähtsad, sellest tulenes üleloomulik suurus lihtrahvaga võrreldes. Mesopotaamia ja Egiptuse kompositsioonides püüti rõhutada valitseja erandlikkust ja tähtsust. Kujutati ka neis kunstides taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Egiptuses kui ka Mesopotaamias oli kujutamisviis üldistatud, stiliseeritud. Kasutati Egiptuse poosi. Mõlemas kultuuris kujutati jumalaid tihti segaolenditena, näiteks inimese keha, aga lõvi pea (Sfinks). Isikupärased jooned ei olnud olulised. Egiptuse kunstis olid proportsioonid paigas ning kujutati kehaosi oma loomulikes asendites, Mesopotaamias ei pööratud aga õigetele proportsioonidele rõhku, tavaliselt olid neil sõrmed ja varbad kujutatud pikemana kui tegelikkuses. Mesopotaamias oli
Dooria sambad ja järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogus. 10. Iseloomusta kreeka skulptuuri erinevatel ajajärkudel. Tooge näiteid Materjal- pronks, marmor, kürselefantiin Arhailine aeg- Kore(naine, riides, ilme rõõmus ja pidulik,) Korous(mees, paljas, egiptuse kunsti mõju.) vormid on üldistatud. Ülikute kujutlus ideaalsest sõjakangelasest ja sportlastest. Kujutamisviis peegeldab mehe ja naise rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietus, ehete ja soenguga. Klassikaline- suur muutus vabafiguurides, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Ilmekad igast küljest, kujutatud näod on tõsised ja rahulikud, kontrapost. Lihaspinge, looduslähedus ja väljenduse veenvus. PoLYKLEITOS "odakandja", Myron ,,kettaheitja", Hellenistlik- Skulp miimika dramaatiline, räägib tõsisest siseheitlusest
· Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaised soome rahvatüüpe. · Johann Köler (Eesti) · Impressionism · NEOIMPRESSIONISM e uus impressionism · POSTIMPRESSIONISM e pärast impressionism Mida kujutatakse? Uudne? · Teema - kujutavad tihti suurlinna rahvarohked suurlinna tänavad, tehnikasaavutused (auruvedur) · Kujutamisviis - keskosa kujutada täpselt selgelt, ääred udused- ebatäpsed - värviosade paiknemine üksteise kõrval · Maalimisel - õhu ja valguse arvestamine - kõige parem maalida vee ääres, isegi vee peal - õhk puhas ning värvid kirkad · Erivärvilised pintslitõmbed. Leiavad, et ka vari värviline (sinakad toonid) · Kompositsioon pole vaja enam täpset paigutust, tuleb säilitada juhuslikkus
Tema looming? Michel Sittow- kuulsaim kunstnik. Pärit Tallinast. Sai tellimus erinevatest õukondadest. Peened teosed õlivärvidega ja peenelt viimistletud. "Aragoni Katariina" portree. 6.Võrrelda manerismi, kõrgrenssansi, erinevused ja sarnasused. Täielikult erines kõrgrenessansist.Ennem otsiti iluideaali, aga nad pöörasid selja sellele.Renesansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas.Seda perioodi nimetatakse kunstiajaloo langusajaks. 7.Iseloomusta maneristliku maali. Ekstavakantne kujutamisviis, kasutatakse jõuliselt heleda ja tumeda kontrasti.. Värvid muutuvad tumedamaks, süngeks. Iseloomulik tusatsev ja irooniline alatoon. Figuurid sagedasti pikaks venitatud ja asendid olid ebaloomulikud.Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega.
Materjalid – marmor ja pronks. Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toestuspinda kui pronks). Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutusega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole. Näol nn. Arhailine naeratus. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid – kouroseid ja riietatud neiukujud – koresid. Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas: Meheideaali kehastuseks on alasti atleet Naise ilu seostus riiete, ehete ja soenguga Skulptuur klassikalisel ajastul Kujud realistlikud, näol selge ilme. Kujunes välja nn. Klassikaline näotüüp, puudus isikupära (tähtis väline külg, mitte sisemus). Täiustus lihaste modelleerimine, keha proportsioonid olulised.
Eestis on väga paljud mõisad ehitatud klassitsistlikus stiilis , mis ei ole küll nii paraadlikud ja suursugused kui nt. Peterburgis aga sellegipoolest võluvad. Skulptuur Nii nagu arhitektuur, jäljendas ka skulptuur otseselt antiiki. Materjalidest eelistati marmorit, mille pinda oli võimalik siledaks viimistleda. Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti. Et edasi anda inimkeha harmooniat, jäeti detailid välja toomata. Selline kujutamisviis on muidugi idealiseerimine, mis käis antiigivaimustusega kaasas. Vaatamata klassitsistlike skulptuuride välisele ilule tunduvad nad tänapäeva vaatajale tundevaesed ja jahedad. Teemadest eelistati antiikmütoloogiat. Isegi kaasaegsete skulptuurid meenutasid antiikkangelasi. Kuulsamad skulptorid olid itaallane Antonio Canova ja taanlane Bertel Thorvaldsen. Mõlemad kujurid töötasid Roomas, et olla oma eeskujudele võimalikult lähedal
loodusvormide, kogu nähtava rahutus, liikuvus, vormide Vabadusvõitluse vaim - ülekeev temperament, zanrimaal, maastik, maailma veenvam ja tõetruum mitmekesisus, kontrastsus, suunad ja impulsid intensiivsus, joovastav toredus, natüürmort, meremaal, jäädvustamine, uus ilmekus, MAALILISUS, hispaania kunstile. Ei ole dünaamika, // õrn, närviline, portree, järjekindel suurejoonelisem kujutamisviis, tunnete avaldamise püüd, reaktsiooniline ega maaliliselt pehme, poosid efektsed loomutruudus, realistlikkus, tunnete ja elamuste vahetumad ja soojad ja küpsed värvitoonid äärmuslik kuigi vabad, õrn värviharmoonia, ümbritsev elu kogu selle siiramad väljendusvõimalused psühholoogiliselt veenev mitmekesisuses
Prantsuse barokiajastu kujutav kunst Prantsusmaast kujuneb Lääne-Euroopa kõige tugevam riik. Seal valitseb absoluutne monarhia = Louis XIV, kes on ka kunstis küllaltki asjatundlik: võimeline arhitektide projektides vigu parandama. Kunsti iseloomustab rahulik kujutamisviis, mõistuspärasus. Riik on suur tellija, paljud unistavad seega suure-kunstniku-ametist. Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale.
Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide kujuline. Itaalias lõid vennad Carraccid uudse stiili ja Bologna linnas kooli- akadeemia, mille tõttu tekkis kogu Euroopat hiljem mõjutanud nn. Bologna koolkond. Oluline oli valguse ja varju kasutamine väljendusvahendina. Samm edasi dünaamilisuse poole ja realistlikuma kunsti poole oli Caravaggio loomingus. Pildil justkui juhuslikult paiknevad inimesed on valgustatud rõhutatult näidates olulist ja ülejäänu on rohkem varjus ning selline kujutamisviis sai nimeks ,,keldriluugivalgus". Teoseid: ,,Peetruse ristilöömine", ,,Pauluse pöördumine" (Saulus justkui ulatuks pildilt ettepoole), meeleline ,,Bakchos", kus oli esiplaanil puuviljade kuhi ning selle eeskujul hakati tegema iseseisvaid natüürmorte. Hispaanias maalis Diego Velázques materjale oskuslikult edastades olmepilte ja mütoloogiatki olustikuliselt, kuid saades õukonna kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu
· Aabel ja Kain · Zeus ja Danae · Taavet ja Koljat Kujutatud on · Kirjandustegelane Juudit · Mütoloogiategelane Mercurius · Piiblitegelane Taavet · Verrocchio · Donatello · Brunelleschi Renessanss võttis alastifiguuri kujutamisel eeskuju · Gooti skulptuurist · Egiptuse monumentaalskulptuurist · Antiikkultuurist Vararenessansi maalikunstis kadus · Tsentraalperspektiivi kasutamine · Lineaarne kujutamisviis · Kolmnurkne kompositsioon · San Romano lahing (Paolo Ucello) · San Marino lahing (Fra Angelico) · San Romano lahing (Andrea Mantegna) · Raffael "Ateena kool" · Michelangelo "sixtuse kabeli laemaal" · Paolo Perugino "Viimne kohtupäev" Pildil kasutatakse sellist võtet nagu · Kuldlõige · Sfumato · Rakurss · Massaccio · Giovanni Bellini · Fra Angelico · Perugino "Veenuse kevad"
Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli perspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõtt maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. Selline kujutamisviis maalikunstis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Maalikunst allutati matemaatilisetele reeglitele ja sellele läheneti mõistuspäraselt. "Püha kolmainsus" Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid
(kõrgus, laius, sügavus), kuid mahulises kompositsioonis on vorm tajutav kui liigutakse ümber objekti, ruumilises kui liigutakse sügavusse Kompositsiooni loomisel aitavad järgmised kompositsiooni võtted: 1)kontrast 2) dominant 3) rütm 4) sümmeetria ja asümmeetria 5) tasakaal 6) proportsioon KONTRAST on kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine. Vormi, värvi või kahe muu komponendi tugevalt erinevate omaduste kõrvutamine. Näiteks must-valge kujutamisviis. Kontrast on olnud läbi aegade üks kompositsiooni kasutatavamaid võtteid. Me võime peaaegu igale omadusele nimetada vastandomaduse, mis moodustavad kontrastseid paare suur ja väike, hele ja tume, külm ja soe, rahulik ja rahutu jne. Kontrasti kasutamine toob selgemini esile kompositsiooni erinevad elemendid. Kujutavas kunstis valitsevad tihti erinevad vastandid valgus ja vari, vorm ja vastandvorm, värvus ja vastandvärvus.
Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.). Ta kehtestas uue riigiusundi,rajas uue pealinna (praegune Tell el-Amarna) Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja peamine oli tema ja tema perekonna eluolu kujutamine. Figuurid vabanesid rangetest poosidest (jäi küll alles tavapärane kõige selgema nurga alt nähtav kujutamisviis), enam ei ilustatud portreesid vaid kõike kujutati reaalsusele vastavalt. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu
. kalmistuluule- Thomas madalat-> luuakse Gray ,,Eleegia maa tragikomöödia zanr kalmistule", teemaks Romantikud tegelevad surelikkus, inimesekeskne, teoreetilise analüüsiga ja protestlik kohati (miks nii tunnevad huvi folkloori peab olema) vastu . loomingusse tuleb tume, Mõistetakse, et lineaarne sünge teema kujutamisviis pole Proosas samuti ainuõige. sentimentalism: autorid Eksperimenteeritakse. tahavad kirjutada Jeena koolkonnas tekkis tegelaste tunnetest romantiline romaan: Tekkis ka meelelahutuskirj, Rännuromaan: kuna lugejate arv kasvas Tieck (,,Franz Sternbaldi rännuteed") Erootilise maiguga kirj- ja Novalis (,,Heinrich von Ingl
Leonardo da Vinci teadlane, leiutaja, lahkas, vasakukäeline, kirjutas peegelpildis Eesmärk: Õppida tundma ümbritsevat nähtavat maailma ''Püha söömaaeg'' ''Mona Lisa'' Raffael- ilumaalija ''Sixtuse Madonna''- 2 inglit all, pilvedes ''Paavst Leo X portree''- lauataga 3 mees, raamat laual Skulptuur: Kujutamisviis on maaliline, dünaamiline ja emotsionaalne Saksamaa ja madalmaad (teemad valitakse vastavalt), liikuvad ilmekad poosid Graafika tähtsuse tõus (trükk) Bernini: Albrecht Dürer- sakslane, tema teosed tunneb ära teosel oleva ''Taavet''- liikuv, rakulkaga, emotsioon näos märgi järgi ''Nelja jõe purskaes''- hobune keskel, 2 meest
impressioniste olid oma tegevuse juba lõpetanud. Tunnused : · Kunstnikud olid võlutud loodusest ja liikumisest · Maalitakse taevast,vett,lilli,kohvikuid,raudteid,heinamaid · Kunstnikud maalisid vabas õhus · Kasutati heledaid värvitoone · Püüti edasi anda valguse muutumist ja maaliti samu objekte erinevatel kella- ja aastaaegadel · Loobuti selgetest piiroontest · Teose puhul on oluline kujutamisviis mitte sisu · Pintslilöögid meenutavad täppe või kriipse · Värvi pannakse paksult, jääb krobeline mulje Neoimpressionism/puäntillism Oli kunsti vool,mis levis 1880-20saj alguseni. Uue maalitehnika aluse panijaks peetakse Georges Seurat'd. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Tunnusteoseks ,,Pühapäeva pärastlõuna Grand Jatte'l". Stiil levis teistesse maadesse Paul Signac'i kaudu.
1915. Prohvet. 1915. Joan Miro. Arlekiini karneval. 1924-1925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Salvador Dali. Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga. 1940. Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Max Ernst. Celebesi elevant. 1921. Marc Chagall. Mina ja küla. 1911. Joan Miro - The Village of Prades Veristlik sürrealism · Eesmärgiks kujutada unenägusid ja fantastikat. · Kujutamisviis väga kunstipärane: kasutatakse sajanditepikkuse akadeemilise kunsti kogemust. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas. · Sümbolistlikud vihjed, sarnaneb tihti Marc Chagalli loominguga. · Kuulsaim esindaja: Salvador Dalí. Sürrealismi manifest · 1924 avaldas André Breton sürrealismi manifesti · "Psüühiline automatism oma puhtaimal kujul, mille kaudu kunstnik väljendab suuliselt, kirjasõnas või
Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine, millega ta maali mõju suurendas. Grünewaldi ekspressiivne värvikasutus oli tolle aja kohta väga erandlik. Tal ei olnudki järgijaid. Alles 20. sajandi alguse ekspressionistid, kes värvi olulise väljendusvahendina kasutasid, taasavastasid selle saksa suure meistri. Mida näen mina. Maal koosneb kolmest osast. Kui altaril on tiivad suletud ehk siis esimene osa, siis „keskel,“ edaspidi peateemaks on
ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst jälgib igapäevast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. TARBEKUNST
väljendust. Kourus'te loomine levis Mandri-Kreekas, aga kore'de traditsioon lähtus Väike-Aasiast Joonia maakonnast. Kore'd olid alati riietatud. Idamaa kujurid olid riidega kaetud kehaosi kujutanud enamasti ühtlase kivimassina, aga kreeklasi huvitas kujutada riiet nii, et see küll katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilma oli röömus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata, mõjuvad nead õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja Kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Mehe ideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. Kore 5. sajand e.m.a. 5. sajandi alguses toimus kreeka plastikas murrang. Selle sajandi esimest poolt võib nimetada arhailise stiili üleminekuks nn. klassikalisele stiilile või ka varajaseks klassikaks
Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on esiplaanil valik Saatana ja Jumala vahel ning küsimus, kas peategelane suudab jääda kindlaks oma seisukohtadele. Loomulikult polnud lihtsurelik tolleaegsete kirjanike jaoks Jumala pojaga võrreldav ja raamatukangelased ei suutnud ahvatlustele kuigi edukalt vastu seista. Eriti levinud oli selline kujutamisviis keskajal, mil Kurat esines keelatud lihalike naudingute võimendajana, tahtes vastu vaid inimese surematut hinge. Hilis-keskaegsest rahvajutust sai romaani "Faust" kirjutamiseks inspiratsiooni ka J. W. Goethe. Maisest elust ja sellega kaasnevatest loobumistest väsinud professor ei taha Mefistolt muud, kui tunda end hetkekski õnneliku ja rahulolevana. Selles teoses kajastuvad kõik tüüpilised Kuradi-legendide motiivid. Olemas on nii leping kui ka klassikalised naudingud.
arhitektuurivõtteid. 6 SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem arhitektuuris, on märgatavad uued alged. Kunstnikud teevad otsustava sammu maailma objektiivse, tõetruu kujutamise suunas. Märgatavalt üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Otsustava tähtsusega olid saksa maalikunstis madalmaade ja prantsuse meistrite eeskujud. Loobutakse gootipärasest iluideaalist ja asendatakse see looduslähedase karakteriküllusega. Siiski põimub 15. sajandil nendega veel gootipärane tinglikkus, naturalim ja kalduvus müstikasse. Saksa kunstis ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähelepanu all on erinevate karakterite jäädvustamine ja jutustamisoskus
täpne jäljendamine, N. Niepce pilt, mis on loodud valgustundlikule pinnale valguse mõjul, J. Daguerre dagerrotüüpia leiutamine, pildistas valgustundlikuks muudetud metall või klaasplaatidele, F. Talbot leiutas kaheastmelise fototehnika, kus negatiivist saab kopeerida piiramatu arv positiive, Nadar aeofotod, tegi pilte kuumaõhupalli pealt õhus. Impressionism (1870 1880, kunstivool) valguse ja varju mäng, peened nüansid, värvivarjundid, uudsed süzeed, uut moodi kujutamisviis, väikesed ja visandlikud erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus, varjud värviti värviliseks, hüljati traditsiooniline kompositsioon, motiiviks oli maastik, vabaõhumaalid, E. Manet, C. Monet tegi esimese impressionistliku maali, andis edasi looduse muutlikust, ,,Impressioon. Tõusev päike", ,,Palazzo Mula Veneetsias", ,,Roueni katedraal", P. Renoir mahedad ja südamlikud teosed, heledad ja puhtad toonid, pehmed pintslilöögid, ,,Vihmavarjud", ,,Aerutajad Chatou´s",
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Grotesk – kummastav kujutamisviis, mis ühendab komilist ja jubedat,
ülevat ja madalat, tõelist ja fantaasilist
Tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele
Teos räägib värvikalt ja humoorikalt rahvatraditioonidest pärit hiidudest ja
nende seiklustest
Palju kajastab rahvalikku kõnepruuki ning oma esiletoomiseks satiiri
(väljanäermine) ja protesti
Ürgmaisuse ja elukõikuse ülistus
Raamat kubiseb groteske naeru näidetest : naer on mitte purustav ja
aastaks ateljeenurka seisma jäi. Sokeeris mitte see, et kujutatud oli väljakutsuvates poosides prostituute vaid pigem see, kuidas neid oli kujutatud. Kuigi Picasso oli suurepärane joonistaja, oli ta sellel maalil korraga muutnud ümarad vormid nurgelisteks ja robustseteks , need oleks justkui kirvega välja tahutud. Kogu figuure ümbritsev ruum on jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudub. Kogu maali ülesehitus ja kujutamisviis erinesid kõigest, millega seni oldi harjutud, purustatud olid kõik reeglid ja senised arusaamad. Kõige kummalisem oli kahe paremalpoolse naise näo moonutamine, mis paneb neid mõjuma maskidena. Kuna Picasso oli tol eluperioodil väga vaimustatud Aafrika neegriskulptuuridest, sai
Eepos-lugulaul, ulatuslik enamasti värsivormiline teos maailama loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest. Epigramm- Vana-Kreekas algselt hauasammaste või jumalatele mõeldud pühendkikide värsivormiline pealiskiri, hiljem vaba sisuga lühiluuletus. (Villon ) Epitaaf- hauakiri , lühiluuletus lahkunu mälestuseks. (villon) Evangeelium- Jeesuse elu ja õpetuse teemaline raamat Piiblis Falloselaul- fallosele kui sigivussümbolile pühendatud laul Vana-Kreekas. Grotesk-kujutamisviis, mis põimib ja ühendab koomilist ja traagilist, tõelistja fantastilist ülevat ja madalalt.( Villon) Heeros-inimese ja jumala vahepealne olend antiik ütoloogias ehk kangelane. Hümn- vanakreeka tänu- või ülistuslaul jumalatele, sõja- ja spordikangelaste auks, ülev, pidulik kiituslaul. Idüll- Vana-Kreekas väike lüroeepiline luuletus peamiselt karjuste elust, sagelui kirjutatud dialoogivormis; maaelu idealiseerivalt kujutav luuletus.
Paddingtoni raudteejaam Londonis. 18. saj teiselpoolel selgub ,et raudkonst. aitavad hoida kandavate osade suhteid. - Eiffeli torn Pariisis - Stephane Sauvestre (1887-1889 ehitatud) Metallkonstruktsiooni lõid uusi lahendusi. Hiljem tehakse neist erinevaid ornamente. III tund jäi vahele . IV tund: IMPRESSIONISM . Immpressioon prants. keel - mulje Claude Monet ''Tõusev päike'' 1873 Impressionismi põhimõte on jäädvustada mulje. UUTMOODI Kujutamisviis - toetuvad teadusele (nagu ka realistid). Impod rohkem füüsikale ja nende seadustele. Impode töödes on valgus peategelaseks. (Loodusesse maalima) Nad leiavad, et esemeid ei tule maalida nagu me neid teame vaid sellisena nagu me neid näeme. Impod värvivad ka varjud värvilisteks . Ruumilisus kaob ja tööd muutuvad tasapinnalisemaks. Nad pidid hästi kiiresti maalima, sest valgus ei ole koguaeg sama (õhtu, hommik). Peamiseks motiiviks mida nad kujutavad on maastik (just vabasõhus)