Ivar Vidrik Ivask Koostas : Pille Riim 7 . Klass Juhendaja: Rutt Viljaste Lapsepõlv Saadaval oleva info alusel veetis Eesti luuletaja Ivar Ivar Ivask sündis 1927.aastal Riias Ivask kõige vähem aega oma elus Eestis . Ainult eesti isa ja läti ema lapsena. mõned lapsepõlvesuved. Perekonna ühiskeeleks oli saksa keel, Talved Riias, Eesti saatkonna majas, kus perekond elas, vaheldusid suvedega Eestis, isa sünnipaigas Rõngus. lastega rääkisid aga vanemad aga kumbki ka omas keeles. Kolmes nimetatud keeles sai Ivar ka põhihariduse, õppides vastavalt
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest,
jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll ehk tsensuur), pagunlus: välismaal loodi rühmitusi ja kirjastusi, et teoseid välja anda teoseid, Soome (sealt edasi Rootsi, ligi 22000 inimest, Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Kalju Lepik, Artur Adson), Saksamaale (ligi 4000 inimest, Henrik Visnapuu, Ivar Ivask hiljem mõlemad USAsse), hiljem Kanadasse (ligi 17000 inimest, Arved Viirlaid), USAsse (ligi 16000 inimest, Henrik Visnapuu), Inglismaale (ligi 6000 inimest Gert Helbemäe), Austraaliasse (ligi 6000 inimest), teemad: kodumaa ehk EV, igatsus, sõda, NSVL vastane, õnnelik Eesti aeg, põgenemine, pagulaskirjandus: põlvkonnad Eestist lahkudes 1) kuulsad kirjanikud (Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Henrik Visnapuu), 2) umbes 20 aastased (polnud veel edu
· Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule, sürrealism · Isiklikud hingehädad, perekond, loodus
Sündinud 26.märts, 1956. aastal Õppis aastail 1974-1979 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Töötas aastail 1979-1983 Kohtla-Järvel disainerina ja Jõhvis laste kunstikooli õpetajana Fotolavastuslikud kultuuriplakatid Tarbekunst Kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kujundamisega Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt mitmesuguseid alasid Eeskätt levis tarbekunstis ainult näituste jaoks loodud kunst Krista Virkus - Tass ja alustass Anu Ivask "Pidulised" Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level
Minu jaoks on õnn see, kui ma saan olla kellegiga, kellega on mul hea ja olla see, kes ma olen ning omada midagi, mis mind õnnelikuks teeb. Mulle meeldib püüelda oma eesmärkide poole. Mõte sellest, et kunagi saavutan ma midagi, millest ma olen juba ammu unistanud teeb mind õnnelikuks. Hetkel on kõige tähtsam õppimine, sest ilma hariduseta ei ole siin maailmas põhimõtteliselt midagi peale hakata. Merlin Ivask 9b
· Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1. Uusromantiline luule modernismi mõjudega 2. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud Autorid · Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbudt kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest · Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid (kommunist ei saa olla hea)
PAIDE Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G PAIDE LINN Paide on linn Järva Click to edit Master text styles maakonnas. Second level Paides elab 1.jaanuari Third level Fourth level 2014 seisuga 8548 Fifth level inimest. Paide linna algne nimi oli Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Vallitorn
Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada. K.Lepik, I. Laaban, B.Kangro, R.Kolk, A.Viirlaid. · Noorem põlvkond kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Kui neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, siis osa neisr loobus sellest. Koos nimetatud põlvkonnaga algas eesti pagulaskultuuri allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman · Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses. Eestlus on nende jaoks pigem vormiline, vähesed tunnevad end Eestis kodus. Nende hulgas on vähe kirjanikke, mõned kultuuritegelased nagu Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda Bernard Kangro Tartu-sari, Pedro Krusten Kaldametsa-triloogia, Ain Kalmus ,,Jumalad
11 Viidatud allikad 1. Eesti Piimaliit. Eesti piimandus ajateljel. [http://www.piimaliit.ee/eesti-piimandus- ajateljel/]. 25.11.2014 2. Eesti Statistikaamet. Piima kokkuost. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp]. 25.11.2014 3. E-piim. [http://www.epiim.ee/et/]. 22.11.2014 4. Gabral, K. Murakas: pole halba ilma heata. [http://www.aripaev.ee/uudised/2013- 12-27/murakas_venemaa_piirangust_pole_halba_ilma_heata]. 26.11.2014 5. Ivask, P. Leedu tööstused vintsutavad Eesti piimatootjaid. [http://www.aripaev.ee/uudised/2014/08/21/leedu-toostused-vintsutavad-eesti- piimatootjaid]. 26.11.2014 6. Ivask, P. Piimauputus sunnib kulusid kärpima. [http://www.aripaev.ee/uudised/2014/07/21/piimauputus-sunnib-tootjaid-kulusid- karpima]. 26.11.2014 7. Jaakson, M. Murakas: piimahind kukkus 50%. [http://www.aripaev.ee/uudised/2014/08/13/murakas-piimahinnad-kukkusid-50]. 26.11.2014 8. Konverents Aasta Põllumees 2014
traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum
Miks oli lahkumine raske? Nad olid siin harjunud, midagi saavutanud, paguluses pidid alustama 0-st peale. (NT:G.Suits, A. Gailit, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu jt.) · U. 20ne aastased Miks neile lahkumine kergem? Nad olid vallalised (puudus vastutus), kohanemine kergem, aktiivsed noored (NT: K. Lepik , B. Kangro, I. Laaban jt.) · Lapsed Said võõrkeelse hariduse, algas pagulaskultuuri allakäik (NT: H. Nõu, I. Ivask jt.) *Lahkuti: Rootsi(u 22 000), Saksamaale (40 000) , Kanadasse (17 000) , Ameerikasse (16 000) , Inglismaale (6000), Austraaliasse (6000). *eksiilkeskus Rootsi *Mida saadeti korda välismaal? · 1944 Soomes kirjastus Orto loomine · 1945 Välismaine Eesti kirjanike Liit · 1950-1994 Eesti Kirjanike Kooperatiiv · Eesti keelsete ajakirjade välja andmine ( Eesti Looming, Mana) · Rühmitused: Tuulisui
• Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Toomas Tõniste • Relvastus/varustus: automaat AK-4, kuulipilduja MG-3 Liputoimkond • Lippur: kapten Marko Pungar • Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse • Üksusejuht: Ave Proos • Lippur: Sirle Baldesport Märss Tallinna maleva akadeemiline malevkond • Pealik: Lipnik Gert Kalju Liputoimkond • Lippur Tõnu Koppel • Lipu saatorid: Risto Aav, Silver Salla Sisekaitseakadeemia
nimes sõna "raadio" sõnaga "riiklik", oli orkester Eesti Raadio hallata aastani 1993. Koosseis: I VIIUL II VIIUL VIOOLA TSELLO Arvo Leibur Kaido Välja Rain Vilu Pärt Tarvas Marge Uus Kadi Vilu Liina Zigurs Levi-Danel Mägila Sirje Allikmäe Marika Hellermann Helena Altmanis Riina Erin Kätlin Ivask Epp Karin Mall Help Tõnu Jõesaar Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom
Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi Õppekäik Kirjelda hoone arhitektuuri ja ajalugu. Stiil? Millal ehitatud? V: Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asub endises aidas, mida vanasti kutsuti linna viljalaoks. Kolmekorruselise aida ehitamist alustati 1683. aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis enne 1695. aastat. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid, kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid, mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks. 2004.a.-iseseisev muuseum. Disan liideti 2000.a. Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus? V: Jah, ...
KRISTALLIDE KASVAMINE ERI KUU FAASIDEL Jevgeni Malešin 8B Aleksandra Ivask 8B Eesmäärgid 1.Kuidas kristalli kasvada? 1.Milles kuu faasidel kristall kasvab kiiremini? HÜPOTEES Kristallide kasvamine ei sõltub kuu faasidest. kristallid kristallid — on tahke aine ,milles on väikesed osakesed (aatomid,ionid või moleekulid) . ! Kristallid ei kanna nägu aksesuaar.et kristallid mõne aja pärast hakkavad katki saama, ja nad kahjustavad nahka! KRISTALLIDE LIIGID
PAGULASKIRJANDUS 1944. aastal lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Mindi põhiliselt: 1. Rootsi (ca 22 000 eestlast) 2. Saksamaale (40 000) 3. Kanadasse (17 000) 4. USA-sse (16 000) 5. Inglismaale (6000) 6. Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson...
Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed" Ajaliselt paralleelsed arenguromaanid Eesti ühiskonna areng
3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970. aastatel. (3) 6p. Paguluskirjanike noorimas põlvkonnas kus vanusevahed on veninud õige pikaks paistavad enam silma Ivar Ivask, Ilona Laamann ja Urve Karuks. 5. Miks on Ilmar Laabani kogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" eesti kirjanduses eriline? 1p. Laabani debüütkogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" oli esimene sürrealistlik luulekogu eesti kirjanduses ja lugejatele väga ootamatu."Anklruketi" vastuvõtus oli kõike teravat eitust, hämmeldust ja lõpuks argset jaatustki. Niivõrd, kuivõrd jaatus on aastatega tugevnenud, on järjest selgemaks saanud ka Laabani algatuslik roll. 6
Austraaliasse Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine. Töö saamiseks kohaliku keele õppimine Oma kultuuri säilitamine, kohanemine asukohamaa elustiili ja kultuuriga Pagulaskirjanikud Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit Kirjanikud, kes ära minnes olid 20 ja nooremad: Lepik, Laaban, Kangro, Kalk, Viirlaid Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena: Toona, Ivask, Laaman Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves Kirjanduslikud organisatsioonid 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"!
kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid
Referaat planeet Jupiter Tatjana Kultshevskaja 12.klass Kiviõli 1.Keskkool 2009 a. Jupiter, kui planeet: Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes.Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja room-lastele Jupiter. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiter hiid-planeet ja tal puudub tahke pind. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpil...
International Journal of Astrobiology 2014.a. (Ennet, 2014). KASUTATUD KIRJANDUS 10 1. Ennet, P. Maa püsib elusõbralikus vööndis tänu Saturnile. Novaator. (23.02.2015). [http://novaator.err.ee/v/universum/b6a0f0f8-8963-4a2e-8157-7c8c41863a87] 2. Google fotod. (23.02.2015). [http://www.seasky.org/solar- system/assets/animations/system_menu_saturn.jpg] 3. Ivask, J. Suur nelik. Horisont 2/2007. (23.02.2015).[ http://www.horisont.ee/node/48] 4. Kosmoloogia. Interaktiivne astronoomiaõpik. (23.02.2015). [http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box01.html] 5. Puss, A. Välisplaneedid õhtutaevas ja katsed neid vallutada. (23.02.2015). Sirp. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-05-08-08-49-48/] 6. Sutt, J.K. Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest. Novaator.(23.02.2015). [http://www.novaator
I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes) · Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes) · Betti Alverová. Hrom je mj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jií Zácek · Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes) · Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002 Proosa · Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan) · Invaliidid, Tartu 1930 (romaan)
• 1949 – nõiajaht eesti kultuuritegelastele • 1950 – puhastati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit nõukogudevaenulikest kirjanikest. • 1945-53 – kõige mustem periood eesti kirjanduses Pagulaskirjandus • Algselt tehti seda Saksa põgenikelaagrites • 1960ndateni oli see jõulisem kui kodu-eesti kirjandus • 1944-90ndatel anti välja 1818 luulekogu 75 autorilt, 267 romaani, 155 memuaarkirjanduse teost. • Palgulaskirjanikeks olid G. Suits, M. Under, K. Lepik, B. Kangro, I. Ivask jne Marie Under (1883 – 1980) • Eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. • Töötas 1901- 1902 ajalehe „Teataja” toimetuses • Kuulus Siuru rühmitusse • Oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid • Aastal 1917 ilmus tema esikkogu „Sonetid“ … • Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse „Õnnevarjutus“ • Luulekogud: „SONETID“, „EELÕITSENG“, „SININE PURI“, „VERIVALLA“, „PÄRISOSA“ jpm
Silmapaistvate ärijuhtide juhtimiskogemusest Esimene isik, kelle tooksin välja oma essees on insener, leiutaja, ärimagnaat ja investor Elon Musk. Ta on väga konkreetne ja sihikindel juht, kes ei anna kunagi oma tegemistes alla. Ta on juht kes teeb tööalaselt seda, mis talle tõsiselt huvi pakub ja seetõttu teeb ta tööd isegi kodu olles- Musk soovib innustada inimesi mõtlema roheliselt. Ta liigub sihikindlalt oma eesmärkide suunas, olles samal ajal väga optimistlik, ja lootes alati, et homne päev on parem. Tema eesmärk on muuta tulevik tervele inimkonnale paremaks. Musk on ka väga palju ebaõnestunud, kuid, et seda juhtuks edaspidi minimaalselt on ta otsustanud ignoreerida inimesi, kes laidavad tema ideid maha, öeldes, et need on liiga lennukad ja on määratud hukule. Selline tagasiside on alge läbikukkumisele. Elon Muski suureks nipiks on võtta riske ning fokusseerida ainult tähtsamale. Ta ei ...
Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses ja tunnevad end Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" l Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" l Tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) l Looming: „Kivi südamelt” (1935), „Mureliku suuga” (1943),
Tänapäev 2002...................................................................................................................11 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk........................................................................11 ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk...11 KIRJAVAHETUSED........................................................................................................ 11 Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429................11 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122.......................................................11 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk. 755 761 ka Sirje Kiini artikkel ,,Vilde ja Under"..................................................................... 11
Kolmas peatükk räägib Tahteväljenduspäevast ja autori osalusest Kolonni üritustel. 3 I peatükk. Kolonni sünd 1.1. Vabadussõjas langenute haudade koristamisest mälestusmiitinguni 21. oktoobril 1987. aastal Kolonni ajalugu algab 9. oktoobrist 1987. Just sel päeval käivitasid kolm töölisnoort pöördelise protsessi. 20-aastane Argo Männimets, 17-aastane Meelis Ivask ja võrulaste jaoks punkarina tuntud 19-aastane Ain Saar otsustasid avaldada austust Vabadussõjas langenud sõduritele. Esialgselt väiksest plaanist kasvas aga välja midagi hoopis suuremat. Nende kolme poisi ettevõtmine vallandas ahelreaktsiooni, millel oli oma osa ka meie riigi taasvabanemisprotsessis.1 Haudade korrastamise ideed on enda arvele kirjutada üritanud Võru Muinsuskaitse klubi, kuhu Ain Saar toona kuulus. Ants Pindis on siiani kindlal seisukohal, et idee haudade korrastamiseks
2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003 ,,Under armastusest" (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002 ,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm , Tänapäev 2006, 91 lk. (5) 9 KIRJAVAHETUSED Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk. 755761 ka Sirje Kiini artikkel ,,Vilde ja Under" ,,Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus"). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus
pidadaunustatudvanataasavastamist.VanemastpõlvkonnastlahkusidEestist3 luuleklassikut: G.Suits, M.Under ja H.Visnapuu. I ms eelõhtul sündinud kirjanikud said oma esimesi tekste avaldada Eestis, kuid pidid keskea küpsuseni jõudma välismaal. Need olid Bernard Kangro, K.RistikivijaArnoVihalemm.EV algusaastatelsündinudpõlvkondsaipagulastraditsioonidekõige mõjukamaks teisendajaks:RaimondKolk jaArturAdson.Nooremadkirjanikudtõusidesile1960. ja 1970. aastate alguses. Silma paistavad Ivar Ivask, Ilona Laaman ja Urve Karuks. Kalju Lepik 1920-1999 Lepiku luules oli algusest lõpuni olemas rahvuslik ja laululine alge, hiljem hakkas ta selle kõrvalt kirjutama modernistlikumat ja ekperimentaalsemat luulet.Lepiku debüütraamat on "Nägu koduaknast" (1946),järgnes"Mängumees" (1948).Lepik saigi selajaltuntuksmängumehena,kes eelarvamusteta kasutab uuema rahvalaulu stiili. Hiljem Lepiku laad muutub, teda jääb iseloomustamaaktiivseltvõitlevhoiak
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines transpordigeograafia Rippsild Kaiti Vasiljeva Juhendaja: Tiia Rõivas Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Rippsild................................................................................................................ 4 1.1 Akashi Kaikyo rippsild.............
· Hone õpetas ka muusikaajalugu · tundis huvi idamaade vastu Ain Kaalep · tõlkis katkendeid ,,Laul minu Cidist" · tõlkis ,,Sevilla tähe" · hakkas kirjutama saatekäsikirju oma tõlgetele · ,,Kaneelist torn" · Valimik Garcia Lorca luulest · ,,Mu kätes on tuli" 1970 aastad · saabus Ricardo Mateo · Aarelaid õpetas hispi Tallinnas · 3 Hone'i õpilast koostasid Hisp-Eesti sõnaraamatu (ka Talvet) · 80.ndad samas vaimus Ivar Ivask · Loomingu Raamatukogu andis välja kirjandust · Books Abroad, sai selle peatoimetajaks · Jorge Guillén paelus Ivaskit, oli vaimseks isaks · Octavio Paz Ivaskiga suhelnud, pühendas luuletuse talle · suhtles ka Kaalepiga, saatis Kaalepile hispaaniakeelseid raamatuid 1990 (IV) · 1992-3 loodi hispaania fil · Talvet & Tiiu Põder Keskaja Hispaania kirjandus Keskaja Hisp luule · araabia luule mõjutas, eriti romanssi
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest,
Romulus, Tiitus) algupära. Mustlaskeelne olevat Mulgimaa perekonnanimi Sangernebo, hispaaniakeelne aga nimi Prima. Esineb poolakeelseid (Jankovits, Pinkovski, Sapotsky), lätikeelseid (Gailit, Irbe, Kakit, Naut, Maltenek, Viitol), Põhja- Eestis ka soomekeelseid nimesid (Pokkinen, Varma, Mehu, Hanko). Lääne-Eestis harva, märksa sagedamini Ida-Eestis tuleb ette venekeelseid perekonnanimesid (Poleshtshuk, Ostrov, Melnik, Beljäev, Mihkelev, Sabolotnõi, Ivask, Ratnik). Rannarootslaste aladel on pandud rootsikeelseid nimesid (Polding, Punding, Banner, Börjer, Kvarnström, Thoren, Engblum, Södermann). (Saareste II: 7-8.) Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära. 6 Saksakeelsete nimede saamine on sõltunud nimepanijate või nimede üleskirjutajate
Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mõlemad olid ent sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis, nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi, Enn ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban (eesti sürrealismi pioneer), Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Mägi, Arvo. Tartu tagantjärele. Katkend. Mis oli Tartu ... Teksti autor: Arvo Mägi Mis oli Tartu linn oma põhiolemuselt? Mis eraldas teda teistest eesti linnadest? See oli põllumajanduslikult jõuka, suure maakonna linn, vähese tööstusega, kohaliku kaubandusega - sellest hoolimata Kagu-Eesti majanduslik keskkoht. Aga see omas - kui tänapäeva termineid kasutada - ometi suurkäitise, millel linna materiaalses ja vaimses elus oli olnud suur osa juba
igapäevaselt ümbritsevate ohtude peale mõtlema ja ohutusealaseid teadmisi kinnistama. Suure tõenäosusega aitaks see kaasa tööõnnetuste arvu kahanemisele. KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. Lisa 1.1 Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon. Kasutamise kuupäev: 09.04.2018, allikas http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/terviseriskide-hindamine/tookeskkonna- riskianaluus Kaljula, P., Ivask, M., Avi, I. & Reisberg, R. (2017). Kontoritöö ABC. Kasutamise kuupäev 09.04.2018, allikas Tallinn: Tööinspektsioon. https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kontorit____-abc_est_a5_web Laugen, K., Kaidis, V., Raik, I. & Haidak, M. (2012). Töötervishoiu ja tööohutuse käsiraamat kutsekoolidele. Kasutamise kuupäev: 10.04.2018, allikas Tallinn. Sotsiaalministeerium. Tööelu arengu osakond: https://www.sm
Antud projekti abil saime palju teada kasutamismugavusest ja nüüd meil on teadmised, mida saab tulevikus kasutada uute veebilehtede loomisel ja vanade veebilehtede parendamisel. Järgmises projektis, kui see tuleb suuremas mahus, peaks kasutama ka teisi testimisviise lisaks ülaltoodud viisidele. Meie tiim tegi õige valiku testimismeetodite valimisel, sest need katsid kõiki stsenaariumeid ja olid "testijatele" arusaadavad. Kasutatud kirjandus 1. J. Ivask slaidid aines IDK1332 2. https://www.justinmind.com/blog/usability-testing-prototyping-7-best-user-testing-tools/ 3. https://www.userzoom.com/remote-unmoderated-usability-testing/a-framework-for-prepa ring-your-remote-usability-test/ 4. https://uxplanet.org/why-is-it-important-to-do-usability-testing-5080a5640df3 5. https://hackernoon.com/the-ultimate-guide-difference-between-usability-and-user-experie nce-e926c11eac7a
Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel -- ja hõljun ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved -- oma saart aga otsin ma. 15 VIII Ivar Ivask Sinise lõputud varjundid kannavad sujuvalt lapsepõlvesse Eestis, mu isa silmadesse, männitahvelduses veranda lõhnavasse tarru, kus esmakordselt tajusin kiirgavate akende kuju ja oma keelt (soome-ugri, mitte indoeuroopa), selle muusikat ja hingematva lühiduse imet. Needsamad vokaalharmooniad viisid mu hiljem soome labürintlikesse järvisse, kus peegelduvad samasugused hingetähtkujud ning ainult lüümus eristab taevast ja maad, lõhi hüppab
3) Kuulutada vastuhakku Neutraalseid kirjeldusi leidus vähe. Palju kirjutati igatsusluuletusi ja mälestuspilte. Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne. Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole. 2 suunda: Uusromantiline luule modernismi mõjudega. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu. I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Ilmar Laaban. Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks. Proosa: Lahkusid: Gailit, Mälk, Ristikivi. Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu. Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbust kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest. Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid(kommunist ei saa olla hea). Teemadeks olid mälestused Eestist, sõjakogemused, põgenemisteekond.
Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi, rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu: lepik, kolk, grünthal, laaban; ja juba paguluses hariduse saanud noored: ivask, laaman, karuks. Viljakaim Visnapuu poliitiline isamaalüürika. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud ja maapaomeeleolud. Under poeetiline lihtsus ja rahvalähedus. Ristikivi modernistlik luule kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus. Kangro luule mahukas,
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse...
maalikunstnik Elmar Kits (1913-1972) ja kirjamees Kusta Toom (1892-1973), kelle mälestuskivid asuvad Rõngu-Pikasilla teelõigul. Rõngu surnuaed Kalmistu rajati Tõrva maantee äärde 1811. a. ning laiendati 1891. a. Siin puhkavad köster ja muusikamees Carl Rossmann, ajakirjanik Jüri Reinvald, helilooja Aleksander Läte, kirjanik Jaan Kärneri vanemad Kaarel ja Liis, jõumees Aleksander Sannik, botaanik Karl Eichwald, ajakirjanik Kusta Toom, luuletaja ja keelteprofessor Ivar Ivask jt. Rõngu kirik Peaingel Miikaelile pühendatud kirik on Rõngu vanim ehitis ning ainuke ühelööviline kirik Lõuna-Eestis. Arvatavasti 14. sajandi lõpul ehitatud kirik kannatas rängalt Liivi sõjas ja Põhjasõjas. Kell on valatud 1799. a ja orel valmistatud 1874. aastal W. Müllverstedti poolt. Kirikus on Riia meistrite valmistatud vitraazhid aastast 1900 ning L. Otto altarimaal "Kolgata" aastast 1901. Kõver kõrts ja Vabadussammas See 1820
Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356
poolt rafineeritud vormikultuur; teiselt poolt mod elu- ja keeletunnetus. See oleks nagu mingit moodi mod hõnguline kirjandus, mis on lülitanud ennast väga klassikalisse vormi. Karl Ristikivi üks luulekogu ilmunud, tuli välja 1972. See on üks olulisemaid luulekogusid üldse, mis paguluses on ilmunud. Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis algas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Urve Karuks 1968 "Savi" Ivar Ivask autor, kelle jaoks on nii eesti kui ka läti kult oluline. oli abielus Astrid Ivaskiga (tuntud läti luuletaja). Ivaski puhul tähendas ka seda, et tal oli kultuuriidentiteedi otsinguid. Ivask kolis 1960ndatel USA-sse ja sai seal Book Abroad toimetajaks, pealkiri sai uue pealkirja World Literature Today. Meie seisukohalt oluline sellepärast, et see kujuneb Ivaski käe all üheks väheseks kanalitest, kus balti ja ida-eur kirjandus saavad ingliskeelses kultuuris mingigi hääle.
mingit pistmist või tal on haakumist selle maailmaga. Kui neid väheseid märke pagulasluulest üles korjame, mis peegeldavad 60ndate radikaalseid liikumisi, siis reegel on siiski see, et seal tekin mingisugune distantseerimine ja oponeerimine neile liikumistele, eriti kui meeles pidada, et enamik neist olid vasakpoolsed liikumised. Ta on avatud 60ndate noorele eestiluulele. Eriti võiks mõelda Rummo ja Karuksi luule ühisosale. Ivar Ivask · Books Abroad /World Literature Today Ta eestikeelne debüüt toimub hilja, aga see ei tähenda, et ta polnud kirjanduselus sees juba 40ndatel. Luuledebüüt tulebki 40ndatel saksakeelse luulekoguga, mida ta hiljem häbeneb. Ta on pärit eesti-läti segaperekonnast ja ühiskeeleks oli saksa keel. Pagulusse minnes satub Saksamaale ja õpib seal. Ta läheb edasi Ameerikasse õppida, kaitseb seal doktori väitekirja saksa kirjanduse ajal ja jääb sinna pikemaks elama
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
Omamoodi huvitav on kuidas tähtsa rolli haarab uuenduste rakendamises tarbekunst, mida ideoloogiline kontroll sedavõrd ei puuduta. Uute vormide kasutuselevõttu põhjendatakse uute materjalide kasutusspetsiifikaga. Kõrge tehniline tase võimaldab Eesti tarbekunstnikel osaleda paljudel näitustel ja praktikatel välismaal. 1958 osaleb Helene Kuma UNESCO stipendiaadina pikemat aega lääneriikides. Metallehistöö ja keraamika viljeledes paistsid silma: Aivi Raadik, Lilian Linnaks, Anu Ivask, Luule Kormasova, Tiiu Lass, Esta Voss. 1960ndatel kujunes välja Eesti kunsti pealiin. Selle kujunemist saab jälgida just sula-aegses keskkonnas kasutatud "eesti kunsti iseloomujoonte" rakendamises kaitsemehhanismina, see on omapäraste koloriidi tunnetuse, vormitaju, diskreetuse ja selgete vormide kasutamine püüdes igav võimalikul moel vastandus sotsialistlikule realismile. Seda näeb nii kujutavas-, kui tarbekunstis.
html (13.02.2010) 33. ,,Ultrasound Facial" http://morningdewclinic.com/cart/page.html?chapter=0&id=11 (13.03.2010) 34. ,,6 näopuhastusviisi" http://www.mood24.ee/nagu/6-naopuhastusviisi (07.02.2010) 37 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E 35. IVASK, M. õppematerjal ,,Näohooldus", Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool, õppeaasta 2009-2010 38 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
