Contra ehk Margus Konnula Elulugu Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007
Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes 22. märtsil 1974 Õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre koolis ja Antsla keskkoolis Viibis sõjaväeteenistuses Töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana, seejärel postiljonina Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stenarist Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega Palju leidub Contra loomingus paroodiaid Loomingust Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult
• On lõpetanud Antsla Keskkooli. • ta toimetas Urvaste Valla Lehte 2004-2008. • Ta on Eesti Kirjanike Liidu ning Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997. • Contra on ka saatejuht ning hinnatud lavategelane. • Samuti on läbinud sõjaväeteenistuse Piusa piirivalvekondoris. Loomingust • Kirjutab võru keeles enamasti. • Contra loomingus leidub palju paroodiat. • Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, luuletused on laululised ja lõbusad. • Raamatud on tihti tagasihoidlikud ja on isegi öeldud, et koledad. • Kirjutanud on ka lasteraamatuid. Veel Contrast • Postiülem, postiljon, inglise keele õpetaja,eelkõige tuntakse luuletajana • Üks väheseid luuletajaid kes sai ennast ülal pidada ainult tänu kirjaniku tööle • On võitnud Bernard Kangro kirjanduspreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia Teosed • Luuleraamatud: „Ohoh
õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Contra tähelend "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest See on Lõbus, laululine, säravalt virtuoosse keelekasutusega... Räägib võru murdega...ja paljud ta luuletused on ka kirjutatud võru murdes. 1. Luulekogu ,,ohoh" "Eesti kirjandusloo"(raamatu, kus on kirjas kirjanikest alates esiaegadest kuni tänapäevani) teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning
Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid
Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi. Kui Andres öösel koju tuli, läks Juss talle pussiga kallale, kuid riivas ainult tema jalga. Juss pistis jooksu. Ta poos end üles. Mari muutus õnnetuks. Pearu ja Andres tülitsesid ikka ja käisid tihti kohtus teineteise peale kaebamas. Mari jäi Andresest rasedaks ja nad pidasid pulmi. Mari oli aga õnnetu, sest Marist ja Andresest oli Pearu läkitusel tehtud lorilaul, mida kogu ümbrus kuulnud oli. Maril sündis poeg Indrek. Eesperes hakati uut rehetuba ja rehealust ehitama. Naabrid ei saanud omavahel läbi. Ainult lapsed mängisid omavahel. Kui indrek oli juba nelja aastane, sündis Maril poeg Ants. Oru Pearuga oli paar viimast aastat arhulikult läbi saadud, seepärast kutsuti temagi oma pere lapse ristimisele. Siis saabus aga Vargamäele haigus, millesse lapsed hakkasid surema. Ka Orul surid kaks nooremat last. Peagi surid Mäel Juku, Kata ja Anna
Andrese jaoks oli kõige suuremaks pettumuseks, see et Mari ei rääkinud talle oma muredest ning hoidis sellised asjad enda teda. Krõõdaga tal seda ei olnud. Ja seetõttu tundis ta päris tihti, et nagu Mari oleks alles saunanaine, kuigi oli ju nüüd hoopiski perenaine. Samas valmistas talle tuska ka see, et elas oma naisega eraldi elu, mingit abielu tunnet tal ei olnud. Selles kindlas peatükis on tema pettumuse kirjeldamiseks toodud Laulu-Lullu lorilaul, mis muutis Mari kurvaks ning isegi häbelikuks. Andresele tegi siin kõige rohkem pahameelt fakt, et Mari ei julgenud talle seda laulu näidata ning kui ta küsis siis üritas erinevate valedega selle näitamisest pääseda. · Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need tulenesid? Mari suurimate murede põhjuseks oli Juss. Eriti just see, et teda piinas teadmine, et Juss poos end üles, kuna tema ta hülgas
- Litsid 7. Kord kartulipõllul juhtus Maril, Indrekul ja Andresel valus vahejuhtum, mis Indrekule kogu eluks hinge jäi. Kirjelda lühidalt seda lugu. - Andres oli ärritatud, et Indrek jälle oma asjadega tegeles, mispeale ta võttis Indreku mütsi ning viskas selle kaugele kartulipõllule. Indrek sai seepeale vihaseks ning tahtis Andrest kiviga visata, aga raske kivi tabas hoopis ema. 8. Sama 9. Millest kõneles Lullu lorilaul? - Kuulujuttudest Mari, Andrese ning Jussi kohta (et Mari sooviski Jussi surma, et saada Andrese naiseks ning seega ka perenaiseks) 10. Kord soosillal tungis üks Vargamäe mees teisele noaga kallale. Kes kellele ja miks? - Juss tungis kallale kõrtsist tulnud Andresele, kuna see pärast Krõõda surma ei lasknud enam Marit enda juurest minema ettekäändel, et lastel ning majal on vaja Mari hoolt. See muutis aga Jussi armukadedaks. 11. Sama Anna oma hinnang teosele ja põhjenda seda
hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta on vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud
Krõõt talitas loomi, tegi majapidamistöid ja käis heina tegemas. Andres tegi põlluöid, ehitas ja kaevas. Tütarde sünd mõjus suhtele halvasti. Andres süüdistas Krõõta. Peale Krõõda kaotamist tunneb Andres ennast süüdi. Krõõt oli Vargamäe päike, sest kui ta veel elas oli Vargamäel veel lootust ja ka armastust. Mari peamine mure oli see, et mida inimesed arvavad, kui tema ja Andres nii vara koos hakkavad elama. Teda tegi kurvameelseks lorilaul. Noorena oli Mari rõõmsameelne, kuid perenaisena kurvameelne. Pearu ja Lambasihvri abielu müritas alkohol. Mis puudutas Liisit ja Joosepit, siis pidid nad kohtuma salaja. Algul olid nende suhte vastu nii Pearu kui Andres. Hiljem Pearu leidis, et Liisis on Krõõda verd ning Andres, et kui Joosep peremeheks saab, on hõlpsam elada. Mareti elukaaslase valikus oli Andrese seisukoht selline, et peaasi, et Maret vanatüdrukuks ei jää.
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
.] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
(XXIII ptk)? – Andrese jaoks oli kõige suuremaks pettumuseks, see et Mari ei rääkinud talle oma muredest ning hoidis sellised asjad enda teda. Krõõdaga tal seda ei olnud. Ja seetõttu tundis ta päris tihti, et nagu Mari oleks alles saunanaine, kuigi oli ju nüüd hoopiski perenaine. Samas valmistas talle tuska ka see, et elas oma naisega eraldi elu, mingit abielu tunnet tal ei olnud. Selles kindlas peatükis on tema pettumuse kirjeldamiseks toodud Laulu-Lullu lorilaul, mis muutis Mari kurvaks ning isegi häbelikuks. Andresele tegi siin kõige rohkem pahameelt fakt, et Mari ei julgenud talle seda laulu näidata ning kui ta küsis siis üritas erinevate valedega selle näitamisest pääseda. Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need johtuvat? – Mari suurimate murede põhjuseks oli Juss. Eriti just see, 7 et teda piinas teadmine, et Juss poos end üles, kuna tema ta hülgas.
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
Eeskujuks võisid olla Talvik, Beckett, Morgenstern. Modernistliku vabaduse ja range klassikalise vormi kombinatsioon. Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel, sisekonflikt. Lõputu eneseeitus, uus mõte tühistab eelmise. Siire. Totaalne iroonia, mis parodeerib kõike, muuhulgas iseennast. Kogu kõneldav maailm muutub kahtlaseks. Iroonia ees on kõik võrdne, pole paremat ega halvemat. Teatraalsus, tekstid on hästi ettekantavad. Tähendamissõnalikkus. Hiljem üdilikkuse tuum taandub, lorilaul jääb tagaplaanile, tähendamissõnade pool tõuseb esile. Suurem selgus ja ühemõttelisus. Süvenevad müstilise kallakuga religioossed huvid. Eetiline, alandlik joon. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem. Rohkem vaba vormiga luulet. 11. Hando Runneli luule. „Avalikud laulud“, „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“, „Punaste õhtute purpur“. Maapealne luuletaja, rahvaliku stiiliga. Lorilaulu sissetung luulesse. Rahvuslik hoiak on algusest
o Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas; o Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Folkloori avastamine väljastpoolt o Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma päimuskultuuri elementi; o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; o Nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lorilaul". ,,õige" folkloori määratlemine o Teoimub uurija ja uuritava koosmõjus; o Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine; o Nt regilaul vs uuem rahvalul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks
XIX Juss lõi noaga Andrese jalga ning poos enese üles. Jussi matused kirikaia taga - ainult Andres laulis koos meestega. XX (193-204) Pearu tuli jälle andeks paluma, Mari keeldus käe andmisest. Andres võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus. XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed
MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
retseptsiooni muutustega 2) pigem on lepitusi ja sujuvaid lahendusi otsivad variandid iseloomulikumad, aga need muutused, mis hakkavad tulema, liiguvad kahte põhiradapidi: üks võimalus on see, et tuleb juurde vabavärssi, keel muutub modernislikumaks, hakkab kõlama euroopalikku 20. saj mõjusid; II võimalus on see, et seda hakatakse otsesemalt siduma ka rahvusliku traditsiooniga ja siis tuuakse sisse ka mingi muutus. Kõige markantsem on see, et veidi ropusuine lorilaul nihutatakse kirjanduslikku sfääri. See on varem ka olemas, aga see jääb kas kirjandusest päris välja v äärmistesse perifreeriatesse. Oluline muutus on see, et paralleeselt mod hakkab tulema ka sihilikku madalust. Kalju Lepik (1920-1999) Neid mõlemaid pooluseid esindab Kalju Lepik päris hästi ja ilmekalt. Esimese ja mõnes mõttes eraldiseisva perioodi moodustavad "Nägu koduaknas" 1946 ja "Mängumees" 1948
XIX Juss lõi noaga Andrese jalga ning poos enese üles. Jussi matused kirikaia taga - ainult Andres laulis koos meestega. XX (193-204) Pearu tuli jälle andeks paluma, Mari keeldus käe andmisest. Andres võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus. XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed
jätta lastele parema vargamäe. Pearul oli ükskõik, tal polnud eesmärke. Andresel on helgemaid moment nt kui lastega müras. Naaber andres tahtis tõde ja õigust, ei tahtnud trikkides kaasa teha, aga tegi, sest pearu oli pealetükkiv ja ässitav, kuid see polnud ainuke andrese muutumise põhjus. Töömees andresel kindel eesmärk, tahtis koguaeg seda teha. Pearutööd ei teinud, tal olid sulased. Andres tegi ise. Külamehed litsid mehed. Lorilaul lasti ringi käima, siis Andrese ja Mari vahel pingestatud konflikt. 4. Tõlgi järgmised väited, kasutades teatmeteoseid ja õpikuid. Selgita, mida teised arvavad sama väite kohta. Kas oled väidetega nõus? Miks ? Mõtle näidetele! AndresPaas on koduste suhtesdespoot kõik olid tema hirmu all. Arvas, et kui tal on eesmärk, siis kõigil peab olema sama eesmärk. Ta ei valinud vahendeid selle täide saatmiseks.
Ühelt poolt on see arusaadav, teiselt poolt aga nagu oleks mingi konks. Arusaadav selles mõttes, et ta toetub uusromantilisele põhjale, on natuke rahvakeelsem aga esialgu range vormiga autor. Selle juures on lugejal kohe aru saada, et tegemist on tugevalt isamaalise autoriga. Sege, et isamaluule lõi retseptsioonile sooda pinnase. Konks aga selles, et Lepik hakkab uuema rahvalaulu võtteid varakult kasutama (lorilaulu). Mõnel juhul ka otseselt irriteeriv lorilaul joomalaul. Rõhutatud madalaus või veidi solgine lehk on sellel juures, see võiks olla midagi, mis viisaka ja konservatiivse lugeja maitset proovile paneb. Võib öelda, et see stiil seeditakse kuidagi ära ja selle nähakse ka enesepromoodilist alget. Visnapuu on Lepikule oluline taustaautor. Ta ise on rõhutanud, et ta on parimet kontakti saanud Eesti meelauuletajatega, naiste kirjutatust pole ta kunagi eriti aru saanud (Liiv, Visnapuu, Talvik jm).
modernistlik laad hakkab mängu valitsema, siis 70-80ndatel see nii ei tundu. Võime rääkida proosas-luules ka draamas traditsiooni tagasitulekus, luule puhul uusromantilise esteetika uut puhangut. Mingi esteetika, mis sümbolismi järgne, mis arbujate järgne. Arbujate aeg veel kestab, aga mingil htetkel luulet valitseb. Juurde tuleb alternatiive, jäävad 70ndate algusest edasi alles. Võib-olla kirjandusliku hierarhia muutus, et uuema rahvalaulu esteetika e lorilaul saab väärika koha. Runnel saab väärika osa kirjanduses. Runnelis liiga palju veiderdamist ja rahvalikkust. Jäävad alles modernstlikud alternatiivid. Ei saa öelda, et kirjanduses domineeriks. Seda mittedmonieerimist saab näidata vanemate autoritega või 60ndatel debüteerinud autorite puhul. Kui tulevad uued autorid esile, noored autorid, siis mitte alati, aga tihti alustavad nad traditsiooniliselt. Ei ole mingit maailma uppilöömise tunnet
eluõpetuse jagamises. KOMPOSITSIOON Sissejuhatus. Muiste elas majakeses suure ja põlise metsa ääres puuraiuja oma naisega, neil oli 2 armast väikest last: poeg Tyltyl(10 a), tütar Mytyl(6 a), kellega juhtus imehuvitav seiklus. Oli jõululaupäeva õhtu. Aknast paistab tulede säras loss Sõlmitus. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema
annaabi.ee 
