Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Jörgen Läänerand XI ü klass Ernst Enno Referaat Haapsalu 2009 Sisukord SISUKORD......................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................3 ..............................................................................4 MAAILMAVAADE JA LOOMING...............................5 ...............................................................................6 ...............................................................................7 ...............................................................................8 ...............................................................................9 TEOSED.........................................................................10 TEKSTINÄIDE..............................................................11 KASU...
Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal ...
Ernst Enno Kadi Triljärv Sissejuhatus Enno on sajandi alguskümnendite omapärasemaid luuletajaid. Ta loomingu olulisemaid lätteid ja objekte on indiviidi siseelu, elav ühendus loodusega ja koduelamustega. Poeetiliste eneseotsingute teel andis virgutusi sümbolism. Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele. Elukäik Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaal...
Ernst Enno sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Köödsa kõrtsis, Valguta mõisa kutsari perekonnas. Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu lähistel. Alustas haridusteed 8- aastasena Lapetukme vallakoolis ning pärast algteadmiste omandamist jätkas kooliteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia Polütehnikumis. Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno tütar oli näitleja Liki Toona (1910-1984). Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta. Uskliku ema ja pim...
ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Pal...
Ernst Enno Veroonika Joosep 11. klass Elulugu Sündis 8. juuni 1875 Valguta, Rannu kihelkond Peres 4 last Pere oli sügavalt usklik Taarausku vanaema Eesti luuletaja Kuulus Noor-Eesti rühmitusse 1909. aastal abiellus Ellaga 1910. aastal sündis tütar Liki 1934. aastal tervis halvenes Suri 7. märts 1934 Haridustee Lapetukme vallakool Hugo Trffneri gümnaasium Riia Polütehnikum Töökohad 1909- 1919 Valga Krediidiühisuse asjaajaja 1920- 1934 Läänemaa koolinõunik Vahepeal andis tunde Läänemaa Õpetajate Seminaris Looming Sümbolistlik luuletaja Kesksel kohal tee ja kodu Lemmik epiteet oli hall- viitab ängistusele ja maise elu süngusele Seotud enda elu ja saatusega Igatsus, kurbus, rõõm "Üks rohutirts läks kõndima," "Kadunud kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea ...
Ernst Enno 1875-1934 Marve Kamm 2018 Kuusalu 10 fakti Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875.aasta 8.juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust, ei tea,ei tea, kuhu läeb -kust kõik, mis on, ei mõista,sul üksi tunne jääb.Sii...
Ernst Enno Ernst Enno Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline...
Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Sellest algab E. Enno ...
Ernst Enno Nimi : Erns Enno · Sündinud 8. juuni 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. · Ta ei olnud väga seltsikas luuletaja, ning tema loomingulne tee kulges üksi ja omaette. · Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis. Looming · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. · Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Ei Tea · Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb · Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. · Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sää...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... ELULUGU ............................................................................................................................ ...
Ernst Enno Elulugu Sündinud 08.06.1875 Tartumaal Valgutas. 8- aastasena läks Lapetukme vallakooli. Haridust jätkas Enno 1886 aastal Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlak...
Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...
Gustav Suits Sündis 1883.a. Tartus. Õppis Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Töötas Eestis Tartu Ülikoolis kirjanduse professorina. Suri Stockholmis, kus elas alates 1944.a.-st. Kirjutas põhiliselt luuletusi. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. Eeskujudeks võib pidada E.Leinot ja S. Petöfit. Seal on esindatud inimese sisemine rikastumine, täiuse püüd, usk paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmuste...
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekut...
Ernst Enno Ernst Enno (8.juuni 1875 Vaguta 7.märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Ta õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja realkoolis. Ta töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus Postimehe toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 19...
ERNST ENNO Ernst Enno sündis 8. juuni 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas. Koolihariduse omandamist elustas ta 8-aastasena Lapetukme vallakoolis, pärast pandi ta Auguste Blanki kodukooli. Haridusteed jätkas ta 1886. aastal Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, hiljem reaalkoolis. Siis läks ta õppima Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aas...
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu l...
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses,...
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala võrdlus Nende luuletused olid väga mõtlikkud. Vähesed kolleegid mõistsid nende luulet. Alles aastaid hiljem hakati neid tunnustama ning mõistma nende loomingu tagamaid. Ridala luule on sünge. Tema luuletuste teemaks on tihti üksinda olemine keset pilgast ööd ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille. Seda saab üldistada ka Enno teise luuletuste kohta. Paljudes on igatsus kauguse järele. Luuletuses ,,Igatsus" on korrutatud ühte lauset ,,Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres...", mis annab mõista, kuidas ta näeb päevast...
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõt...
Arvamus, kuidas ja miks on Ernst Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul'' ja August Gailiti romaan ,,Ekke Moor'' omavahel seotud. Lugedes E. Enno luuletust `'Rändaja õhtulaul'' tekkis tunne, et justkui rändaksid ise kusagil. See luuletus räägib meile loo. Samamoodi ka August Gailiti romaan `'Ekke Moor'' räägib poisist , kes läks eneseleidmisrännakule. Ta vastandas elu teatriga. Iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Minu arvates on raamat ja luuletus omavahel seotud. Need mõlemad räägivad rändamisest. Ainult, et luuletus räägib rändamisest kui elustiilist, millestki sellisest milleta ei saa elada. Aga raamatus on rändamine pigem midagi sellist mille läbi toimub eneseleidmine. Luuletuse read "ma kõnnin hallil lõpmata teel" kirjeldavad pikka rännakut, mille oli ette võtnud ka Ekke. Tema seiklus kestis umbes kümme aastat, mis võib noore poisi jaoks tunduda lõpmatu. Luuletus räägib üksi rändamis...
Ernst Enno ja Villem G.Ridala lüürikavõrdlus. Ernst Enno- lüürika on soe ja tundeküllane, igatuslik ning inimhinge sügavustesse püüdlev. Ernst Enno luules on palju sümbolismi, rahva- ja luulevorme, mis seotud hea kõlaga. Tema poeesiast võib välja lugeda rohkesti erinevaid sõnumeid. Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees... E.Enno luule meeleolud on tihti varieeruvad ,loovad kohati isegi tugevama looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G.Ridala- luule on äärmiselt varjundirikas ning detailitäpne. Tema moodustatud visuaalsed luulepildid annavad edasi impressionistlikke tundevarjundeid ja on hästi tajutavad. Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, ku...
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tege...
Kuressaare Gümnaasium Piret Salumäe 10c VABADUS luulekava eesti luuletajate loominguga õp. Marit Tarkin Kuressaare 2010 Tegelased Noormees energiline Neiu 1 kaalutletud, kuid avatud hingega Neiu 2 malbe Luulekava ,,Vabadus" Noormees: Ülim aade: saada vabaks, kõigest vabaks ilmanabaks, vabaks inimestest teistest, vabaks aususest, aupaistest, vabaks lastest, vabaks naistest, vabaks väetist, vabaks nõdrast, vabaks naabrist, vabaks sõbrast, vabaks emast, vennast, õest, vabaks valest, vabaks tõest, vabaks arast, vabaks vahvast, vabaks maast ja vabaks rahvast. Värss saab vabaks igast tõkkest riimist, rütmist...
Lydia Koidula Ema süda Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Juhan Liiv Üle vee Üks laevake läeb üle vee, läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, ...
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
Kooli nimi Ernst Enno Elu ja looming Referaat Koostas: Sinu nimi 2010 Elulugu Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest,...
Kirjandus I ,,Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine" E. Enno luulekogu "Hallid laulud" analüüs A) Ernst Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Valgutas, Rannu kihelkonnas Liivimaal ja suri 7.märtsil 1934. aastal. Ta oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ernst Enno iseloomustab see, et ta oli väga tagasihoidlik, heatahtlik ja väga kohusetundlik. Ernst Ennole meeldis väga olla looduses. Tema luuletused on väga masendavad ja kurvad. Kui Enno oli väike poiss, oli ta väga aktiivne, ta ei olnud tagasihoidlik vaid talle meeldis tähelepanu saada. Kirjutamine oli tema jaoks väga tähtis. B) ,,kui ometi.." T- ükskõiksus . PM- väga paljud on ükskõiksed teiste suhtes. S- see et inimesed poleks ükskõiksed ja hooliks üksteisest. ,,Suwi" T- armastus PM- kui ilus on armastus. S-suvi on nagu armastus. ,,Sügisel" T- üksindus. PM- sügis on sama hämar nagu üksindus. S...
Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Augu...
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja ...
Ernst Erno Ernst Enno sündis 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896 1904). Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 19231925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Ise, ise!... Ei, see miskit muud ei ole, ise, ise oled see, oma rõõm ja oma mure, oma imeline tee; Siit ja säält saad ainult lisaks, mis ehk sugulane sul, sügav põhiheli põues määrab vahet sul ja mul. Oma tee on oma tegu, tegu, nii ehk teisti siht meel ja mõte alas, haamer, himu ääsi tulekiht. Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda, nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teisti ku...
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poe...
Sisukord: Kirjandus Haapsalus. 2-3lk Kirjanikud Haapsaluga seotud. 4-6lk * Ernest Enno. 4lk * Villem Grünthal Ridala. 5lk * Aidi Vallik. 5lk * Juhan Paju. 6lkKirjandus Haapsalus Haapsalus sündinud kirjanikke, kes on elanud või olnud seotud selle kohaga, on vähe. Samas on paljud kirjanikud käinud siin oma mõtteid mõlgutamas ja uusi teoseid välja mõtlemas. Kõige tuntum koht, kus käidud, on Haapsalu Tagalaht. Rohkelt on kirjanikke, kes on siin vaid korra peatunud, mõne hea sõbra juures käinud või lihtsalt läbisõidul olnud. Üksikud nendest on kirjutanud teoseid Haapsalust. Näiteks tuntud vene 18. Sajandi poeet Gavrila Romanovitsh Derzhavin, kes on pühendanud oma loomingut Haapsalule. Haapsalus on sündinud üksikud, pikemalt elanud mõned, loomingulist kirjatööd teinud vähesed, töötanud paljud, peatunud ja puhanud peaaegu kõik Eestimaa kirjamehed pluss mõni mujalt lisaks. Tundub, et kirjameestele see kuurort pikemaks loometööpeatuseks ei p...
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna...
xxx Kool HAAPSALU Uurimistöö Koostaja: xxxx 3.a klass Juhendaja: xxx xxx 2016 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS.....................................................................................4 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU........................................................................................5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS...............................................................................6 5. HAAPSALU RONGIJAAM.......................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25) puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette. Ja minu nägu peeglis muutub tuhmiks. (Kareva 90:25) Ning olgugi et lōppematu näib (Alver 1998:436) mind piirava maailma söödav sisu, miskit sooja mul liigutab süles, (Kareva 1990:18) ma pean seda ho...
Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsus...
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma h...
Eesti kirjandus: Suits, Enno, Tuglas, Siuru, Tarapita 1. Gustav Suits pärit Tartumaalt luuletaja, kultuuri tegelane, rühmituse ,,Noor Eesti vaimne juht. Õppis Helsingi ülikoolis, töötas professorina Tartu Ülikoolis. Seoses NSVL tulekuga lahkus Stockholmi. Esimene luulekogu ,,Elu tuli" romantiline täis võitlusvaimu, armastusluulet. Teemadeks nooruse ülistamine, kutsus inimesi üles vabaduse eest võitlema. Armastusluule samuti jõuline, armastus võidab kõik. ,,Tuulemaa" pessimistlikum, jaguneb aastaaegadeks. Mure kodumaa pärast mida kujutab allasurutud tuulise maana, pettunud, et ideaale, unistuse ei õnnestu ellu viia. Inimesed omakasupüüdlikud, silmakirjalikkus. Ilmus ,,Kerkokell", tartu murdes, pühendatud hiljuti surnud emale. Kevades, suves rohkem armastusluulet, kujutatakse kirge, ekstaasi, armastus hääbub. ,,Kõik on kokku unenägu" sisaldab...
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu...
Kirjandus - Eesti kirjanikud Heiti Talvik - esimene luulekogu "palavik". - Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene lu...
Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel Kultuuritaust · 1905.aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20.sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumisi. · 1906.aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. · 1906.aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · 1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu. · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt....
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
