2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest 2011 Stipendium "Ela ja sära" 2014 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "Atropose Opel Meriva" eest LOOMING: - Range joont. Kangro lausestus on omapärane, stiil pingeline. Mõttevaheldused on kiired ja kaunid. Kangrol on väga kindel positsioon eetika ja esteetika suhetes: ta ignoreerib esimest ja armastab teist. - Itaalia mõjutustega - Luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut – peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega. Kangro on ka erudeeritud tõlkija PALK: - Kõhklesin päris pikalt, sest ma ei tahtnud ahnepäitsina mõjuda - Järgneva kahe aasta jooksul on Kangrol plaanis mitu teost
Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal. Instrumentaalmuusika Raimo Kangro lõpetas Tartu Muusikakooli klaveriklassi ning klaver on olnud väga tähtis pill ka tema heliloomingus. Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile. Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile,
joonistused · Skulptuurid jagunevad 2 rühma: pisiplastika ja monumendid · Joonistused jagunevad 4 rühma: akti-, looma-, maastiku- ja portree joonistusteks · Tauno Kangro skulptuurid pole püstitatud ainult Eestis, vaid ka Saksamaal ja Taanis. · Taanis: "Oli ilus suvepäev" Randers, 1998"Õnnelik mees" Randers, 1997 · Saksamaal: "Suvepäev" Landesbank, Hamburg, 2002 · "Linna hing" Kieli raekoja plats, 2002 · Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Leedus, Lätis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. Mõtlik mees Rakvere Tarvas Kalevipoeg kündmas Lossivalvur Suur Tõll ja Piret Hetk enne suudlust Kalevipoeg Kasutatud materjal
com/watch?v= east-ikka uhtnud mu palgeid zVPE18lyZLE&list=PLxPxs1MCo8oczt cFK6RST8CeuOVNe3g0i&index=1 valujõgede vihased vood. LUULETUSTE ANALÜÜS 1. “Puud kõnnivad kaugemale” ● Kasutatakse epiteete (haabsinine, põgenev). ● Emotsioone ja mõtteid on väljendatud looduse kaudu. ● Kurvakõlaline, sünge. ● Maa - seostub Kangrol pimedusega, tal on pidev ning tajumatu mõju, mis on üldine ning paratamatu. 2. “Minu nägu” ● Kurvakõlaline, igatsev, lootev. ● Rõhutud meeleolu. ● Kujundlik. Kasutatakse võrdlusi. ● Isamaaga seotud luule. Tänan tähelepanu eest!
TAUNO KANGRO mail 1966 Tallinnas) on Eesti skulptor. 2002 Ta elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas. Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna 20. keskkooli. Pärast seda (aastatel 1986 kuni 1993) õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 19921999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano - Venezia, Itaalia) liige. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1999 Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb
(Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretd kirjutanud Leelo Tungal.
Tekib pikemaid narratiivse põhjaga sarju, aga need ei ole klassikalised ballaadid v poeemid, mis olid 1930ndatel, vaid need on keerulisemad ja neid iseloomustab see, et ta võtab selgemalt mängu mingi autobiograafilise ainese. Omamütoloogilisus tähendab ka seda, et mitte ainult autobiograafilisus, vaid sellele kõigele antakse ka mütoloogiline mõõde. Sesmõttes on huvitav vaadata Kangro ja Alveri paralleele: Kangrol, kes tegutses paguluses, tuleb ka mütoloogilisi ja lüroeepilisi lahendusi. Seda oludega paljalt ei seletagi. V-o ealised iseärasused v kirjandusse puutuvad asjad. 5) Kui ta 1960ndatel luulesse tuleb, siis on seal näha ka senisest rohkem optimistliku siiruse kõlasid, tumedust on vähem. Seda ei saa ka väga suureks tunnuseks üldistada, sest kui see looming jõuab 1970ndatesse, siis kiht hakkab jällegi tumenema.
lüürikat, mis omandab kergesti nö amorfse poeemi tunnused. See algab kogus ,,September" jätkub ,,Varjumaas" ja kogus ,,Puud kõnnivad kaugemale". Edasi kogudes ,,Allikad silla juures" ning ,,Merevalgus. Tuuletund". Viimastest kogudes lüroeepiline münt taandub, kuid hoopiski mitte täielikult (,,Katke Emajõe eleegiast" jt). See ei ole aga traditsiooniline lüroeepika, näiteks klassikalise poeemi näol, millega Kangrol oli tugev kokkupuude varasemal ajal, vaid lüürilise luule koondamine ühtse meeleoluga poeemilaadsetesse tsüklitesse, mis omandavad süzeelise ilme. Kangro ei alluta lüürikuna lõpuni, otsides alles pärast seda võimalusi lüroeepiliseks sidestuseks. Selles mõttes on Kangrole lähedane Hando Runneli tsükkel ,,Ilus maa"; see peakski olema eesti luule omane tendents, mis Kangro puhul tuleb eriti ilmekalt esile. Täpselt kirjeldab seda kõrgema astme lüroeepilist mängu Karl
kaantel, need on kummaliselt seal esitatud, nt alasti mees võrkkiiges keset lund. Feministlik hoiak. Sellest ka ironiseerib mehekeskse maailma üle intellektuaalselt teraval viisil. Kogud: ,,Tule mu koopasse, mateeria" (2007), ,,Heureka" (2008), ,,Kunstiteadlase jõulupuu" (2010), ,,Must tomat" (2013) viimane luuleraamat praeguse seisuga. ,,Keelepuhtuse deklaratsioon" on kõige märgilisem Kangro tekst. Keeleluulest sotsiaalse luule suunas. Üsna valdavalt naisluuletajate teema. Kangrol ei tule otseselt feminism välja, aga leiab ikka. Kangro luuletustes sotsiaalne ja poliitiline kallak. Teksti loogikad on erinevad. Kangro luulel fraasitasandil ei pruugi olla midagi eriskummalist. Kangrol fraas on selge ja puhastatud. See, kuidas suurem tervik moodustub, tekib mõttekohti või pausi. Ütlemata jätmine, teatav elliptilisus on omane. Äkiline kontrast, mis on Kangrole oluline. 24. Mida on eesti uuemas urbanistlikus luules peetud ,,tõeliseks eluks" ja kuidas seda
Kokku on ilmunud 17 luulekogu, 16 romaani, 4 raamatut esseistikat, lisaks näidendeid ja memuaare. Ta ühendas kirjandusliku viljakuse kirjanduselu organisaatori ja koordinaatori rolliga. Töötas Rootsis arhiivides ja muuseumites, rajas ajakirja ,,Tulimuld" (1950-1991) ning oli selle toimetaja ja omanik. Lundis loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1951), mille juhiks ta sai. Oli ,,kirjanduspaavsti" rollis. Kangro luule on isikupärane ja mahukas ning pidev. Kangrol luules olid hämarad, müütilised maailmad. Loodusluuletaja. Tema luule moderniseerus aeglaselt. Ta koostas ja kirjastas ise oma ,,Kogutud luuletusi" I-II, kus on kokku 1230 luuletust. 21. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse paguluses ja seetõttu peab hoidma rahvuslikku järjepidevust. Terav oli traditsiooni ja modernismi vastasseis, kuid hiljem taandus, sest prantsuse sürrealismi asemele tuli angloameerika modernism
annaabi.ee 
