REHIELAMU SIIM SUURKASK Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum ...
Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · Heiti Talvik (1904-1947) · Sündis Tartus · Tähtsaimad luulekogud ,,Palavik" 1934 ning ,,Kohtupäev" 1937. · Suri väljasaadetuna Siberis · Betti Alver (1906-1989) · Sündis Jõgeval 23.Nov
Lemmiksõnad: looming, häving, armastus, surm. 2. luulekogu ,, Rroosi Selaviste" Eestis ilmus 1990. kogu ,,Oma luulet ja võõrast". Proosa vanad: Bernard Kangro- Kirjutas ühe õhtuga raamatu. Oma luules väljendab kodukohta ja ümbruskonna loodust. Ta romaanid keerlevad reaalsuse-kujutluse piirimail. Tema tuumteos oli "Tartu sari"-see koosneb 6 romaanist. Tema algatusel loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Tema põhilised märksõnad: mets, vesi, maa, maja "Sonetid", "Vanad majad", "Reheahi", "Tulease", "Põlenud puu", "Igatsetud maa". Arved Viirlaid- Visati koolist välja hümni laulmise eest. Temaatika: sõduriägedus, leppimatus ülekohtu ja vägivallaga, isamaalisus, tundeline armastus, loodus. Ta on üks tõlgitumaid Eesti kirjanikke ja kõige NSVL vastasem. Ta oli PEN klubi esimees. 7 luulekogu-"Valgus rahnude all", 11 romaani- "Ristideta hauad"(17 keeles), "Tormiaasta". 1novellikogu-"Saatuse sõlmed". VÄLJAANDED 1944. Soomes kirjastus "Otto". 1945
rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad). Noarootsis ja Vormsil on tugev rannarootslaste mõju kogu kultuuris, seega ka toiduvalmistamisel. Väga palju on toidulauale mõju avaldanud läheduses olnud
- ,,Orto" 1944 - ,,Välismaine Eesti Kirjanike Liit" 1945 algul juhtis Mälk, siis Lepik - ,,Eesti kirjanike Kooperatiiv" 1950 juht oli Kangro BERNARD KANGRO: - sünd 1910 Võrumaal - oli TÜ õppejõud - oli ,,Vanemuise" dramaturg - põgenes Rootsi 1944 - asutas ajakirja ,,Tulimuld" - oli ,,Eesti Kirjanike Kooperatiivi" juht - suri Lundis 1994 Looming: ,,Sonetid" ,,Peipsi" ,,Vanad majad" ,,Must raamat" ,,Reheahi" ,,Jäälätted" ,,Põlenud puu" ,,Emajõgi" ,,Pühapäev" ,,Tartu" ,,Tulease" ,,Kivisild" KULTUURIELU 50ndatel · 1950ndatel algas Nõukogude Liidus ,,sulaaeg". Stalin suri ja partei juhiks sai Nikita Hrustsov. ,,Sulaajaga" kaasnes võimalus veidi vabamaks loominguliseks tööks. · Hakati tõlkima maailmakirjandust · 1955 Eesti Televisioon · 1958 ,,Keel ja Kirjandus"
juhtvaime. Abiellus Betti Alveriga. Ta suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis. Tähtsaimad luulekogud ,,Palavik ,,1934 ning ,,Kohtupäev" 1937. Bernard Kangro sündis Võrumaal. 1929-1938 Tartu Ülikoolis- eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraad cum laude, oli Tartu Ülikooli Audoktor. 1944. Põgenes Soome kaudu Rootsi, tegeles ajakirjandusega. Kirjutas nii proosat kui ka luulet ja oli ajakirjanik, suri Rootsis. Tähtsaimad luulekogud on ,,Sonetid" 1935 ja ,,Reheahi" 1939. Mart Raud Esikkogu avaldati 1924. aastal. Värsikogu "Kauge ring" avaldati 1935. aastal. Järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas arvustajana. Oli Eno Raua isa. Omavahelised suhted Mart Lepik, Heiti hing, Talvik südametunnistus Ühistegemised · Anti välja kogu "Arbujad" 1938 Olid Veljesto siseselt kirja pandud, (sest oligi nii et nad ühisteoseid väga ei teinud, pigem mõjutasid üksteist.
müüs Kangro ise ka maha. Luulekogud Valikkogud Romaanid Esseistika ja mälestused ● “Sonetid” (1935) ● “Ajatu mälestus” ● “Igatsetud maa” (1949) ● "Arbujad" (1981) ● “Vanad majad” (1937) (1960) ● "Kuma taevarannal" ● "Kipitai" (1992) ● “Reheahi” (1939) ● "Minu nägu" (1950) ● "Härjanädalate aegu" (1994) ● “Põlenud puu” (1945) (1970) ● "Sinine värav" (1957) ● “Pühapäev” (1946) ● "Kogutud ● "Üks sündmusteta suvi" ● "Jäälätted" (1958)
mind nagu kättpidi veab..." nagu minu mõte, aga ma ei oleks osanud seda nii hästi kirja panna. ,,Ajatu Mõtteluule ,,Laman selili ja olen enda Mulle meeldib selle mälestus" meelest reheahi..." luuletuse mõte. ,,Üle minu käivad parred..." ,,Kell kuus Mõtteluule ,,...tänavalatern naeris mu Väga huvitav luuletus, hommikul" kohmetust" mittemidagi ütlev, aga siiski meeldis. ,,Seenevana" Loodusluule ,,...tigu kudus sukka." Humoorikas ja lõbus
Mehed - tegid peamiselt puutööd - käisid metsas puid tegemas ja palke vedamas Koos lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja naljajutte Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks Talurahva talutööd pildis Rehielamu ehk suitsutare Palkidest ehitatud elamu Koosnes kahest suurest poolest: rehetoast ja rehealusest Katused roost või õlgedest Vanematel rehielamutel ei olnud korstnaid ega aknaid Suur reheahi --- rehetoa seinad olid paksult nõgised; reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti vaskkateldes toitu Põrandad savist, kivist või lihtsalt mullast Mööbel puidust Rehetoas kuivatati partel vilja Talvel külmaga toodi ka loomad inimeste hulka Suveajal tuldi rehetuppa vaid uneajaks; enamik aega oldi õues, isegi toit valmistati suveköögis Teised taluhooned Ait riiete jaoks Ait toiduainete jaoks Püstkoja sarnane suveköök Laut
sundisid paberile panema palju värsse Kangro nimele võib kirjutada eesti luuletaja värsside rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool tuhat luuletust Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eesti ja Tartu Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga LUULEKOGUD Sonetid (1935) Vanad majad (1937) Reheahi (1939) Põlenud puu (1945) Pühapäev (1946) Seitsmes öö (1947) Tulease (1949) Veebruar (1951) Eikellegi maa (1952) Suvihari (1955) September (1964) Varjumaa (1966) Puud kõnnivad kaugemale (1969) Minu nägu (1970), sisaldab kõiki eelnenud luuletuskogusid ja viit vahepõimikut. Allikad silla juures (1972) Merevalgus. Tuuletund (1977) Tuiskliiv. Talvereis (1985) Hingetuisk. Jääminek (1988) PROOSALOOMING Esikromaan ,,Igatsetud maa" (1949) ,,Kuma taevarannal" (1950)
Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, ungas, unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk sisse. Rehe elamu koosnes kahest suurest poolest rehetoast ja rehealusest . Rehetoas kuivatati partel vilja ja suitsu sees säilis vili väga hästi Rehepeks Rehetuba Reheahi ● Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu . ● kerisahjud olid ülilihtsa ehitusega: ümmargused raudkivid laoti üksteise otsa kuhilasse ilma
"Kirjutage: koer jookseb maanteel" Reet vaatas välja - koer jooksiski maanteel. Ei tahtnud sedagi kirjutada, oodaku, varsti tuleb parem mõte. Ja ta naeris väsinult, - imelikke asju sunnib kaupmees teda kirjutama. Urbak ootas leti taga, Reet ikka mõtles. "Kirjutage: pea on tühi " Ah, parem mõte tuleb kohe! Nüüd vaatas isegi Urbak hajameelselt välja ega mõistnud enam midagi ütelda. Ent nüüd võpatas Reet: nüüd tuli mõte, hea mõte. Kummardus leti kohale ja kirjutas: "Suur reheahi." Oli küll hea tint, hea sulg ja sulepea, rullis asjad paberisse, maksis raha jaa lahkus kauplusest.
ajaloo, olemuse, keele ja maa kaotamist mõte, mis Kangrole on üdini võõras. Üle jääb maagiline realism, äranähtud ja end tõendanud katse muuta struktuure, et saavutada hingetuisus vabastavat jääminekut (Kruuspere, 2008: 420). Euroopalikku tehnilise maailmasüsteemi sisenemine, seal hingetuisune viibimine ning sealt väljumise hakatus selles üheaegsuses ja järgnevas on paatos, mis kannab Kangro luulet juba õige vara. Koguga ,,Reheahi" (1939) astub ta rahvusliku enesetunnetuse mõttes olulise sammu edasi Marie Underi poolt seni sõnastatu juurest. Under kuulub täielikult euroopalikku luulesüsteemi, millesse Kangro ühelt poolt siseneb, millest teiselt poolt juba välja igatseb. Siin tuleb piirduda vaid viitega ,,Reheahjule" kui sammule süsteemist välja, rahvuslikule psüühikale vastuvõetavamatesse, ,,soojematesse" kihtidesse. Hoolimata näilisest
Oleksid turist või Maolin? Miks selline lõpp? Vanamees oli küll pettunud, võitles ikkagi mariliiniga, mitte haidega, kas haid tapsid vanamehe? Vanamees oli üle. ,,inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida" Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna Bernhard Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri Luuletus: ,,Ajatu mälestus"- mina olen reheahi, reheahi on muudetud müüdiks, mida reheahi tunnetab
Stockholms-Tidningen(1946) Tunnustused: Tartu Ülikooli audoktor. tema nimeline kirjanduspreemia. Teosed Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat:külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983). Luulekogud: "Sonetid" (1935) "Vanad majad" (1937) "Reheahi" (1939) "Põlenud puu" (1945) "Pühapäev" (1946) "Seitsmes öö" (1947) "Tulease" (1949) "Veebruar" (1951) "Eikellegi maa" (1952) "Suvihari" (1955) "September" (1964) "Varjumaa" (1966) "Allikad silla juures" (1972) "Hingetuisk. Jääminek" (1988) Valikkogud: "Ajatu mälestus" (1960) "Minu nägu" (1970) "Kogutud luuletused" (1991) Romaanid: "Igatsetud maa" (1949) "Kuma taevarannal" (1950) "Peipsi" (1954) "Taeva võtmed" (1956) "Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi (1961)
Ja haljast vinet tõmbab üle puude. Esimene luulekogu ,,Sonetid" Rõõmvärsket rukkiorast vilab tuulde, (1935) Noor võilill pervel valikollast karjub. Esimene romaan ,,Igatsetud maa" (1949) Ju kase lehesed on kinguharjult Luulekogu ,,Vanad majad" End poetand vargsi alla minu juurde. (1937) On uupaats ootavate utesuude Luulekogu ,,Reheahi" (1939) Jaoks valmis saama punamustiks marjuks. Lai koovitaja niidu kohal laugleb, Must vari rändab all, kus linnusülge Kortslehel särab, kuna taeval tõmbleb Hoovihma tuule sasit juukseid kaugel. Pikk laulurästa vidin justkui õmbleb
• mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut. • Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol • Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal • Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva ja Valga • Tallinna tähtsus kasvas(kaubavedu Rootsi-vili). Tartu roll vähenes kaubanduslinnana, Narva tähtsus kasvas soodsa asukoha tõttu. • Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemere kaubandus keelatud. Tuli juurde kohv.
Nii algabki uus aasta eestlasele sageli paarinädalase dieedipidamisega. Kõik see jõuab aga järgneva üheteistkümne kuu jooksul kenasti unustusse vajuda ning kordub suure tõenäosusega järgmiste jõulude ajal uuesti. Sest jõulud on ainus aastaaeg, mil eestlasele soovitagu mitte jätku leiba, vaid pigem head isu! 1 1 Lia Virkus "Eesti köök" (AS Ajakirjade Kirjastus, Eesti toidud Valmistusviisilt on nad lihtsad, aga maitsvad. Sageli andis toidule meeldiva omapärase maitse reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu lauale andmise viis: puukausis supp, vaagnal liha suure tükina, juurde rukkileib või puupütis, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga. Lauanõudeks: · Puust kausid, suuremad olid leeme-, kördi-ja pudrukausid. Väiksemates pakuti silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. · Piimapütid. Vahel pandi nedega lauale ka suppi või putru.
Ei tasu nii võtta (see nagu te tööd, siis tuleb armastus või olla või mitte olla.) Nagu Hemingway tegi mitu korda enesetappu, alguses küll ebaõnnestus, aga ta ei andnud alla, teda ei saanud sundida alistuma enesetapu mõttele, ta oli kindel, et teeb selle ikka ära. Motoks ei tasu võtta, sellised laused võivad peita endast tragöödiaid. Peet Vallak Juhtiv novelist. Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell, ,,Maanaine." Reet kirjutas paberile ,,suur reheahi" reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi. Ber oli luuletaja, paguluses Rootsis, luuletus ,,Ajatu mälestus" kuidas tunneb ennast reheahi, kannab ajatut mälestust endas,
EESTI RAHVUSKÖÖK Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus
Nii ei saadetudki Adot Naissaarele. Tal vedas. Maanaine Suurrätt õlgadel, läks Reet kauplusesse tinti ostma. Ta mõtles kaua, millist tinti osta ja uuris kaupmehelt, kas on ikka hea tint. Sama kordus ka sulepea ja sulega. Väljas sadas vihma ja Reet ei olnud vihmavarju kaasa võtnud. Ta seisis kaupluses, keris asjad paberist lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm Tanumataguse Juula lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis. Sinimaa Taavet Juula naaber; loomaarmastaja; tisler. Tanumataguse Juss Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet. Taavet aitas korduvalt Tanumataguse hobust ravida. Ühel ööl keegi kolistas õues, kuid Taavet ei läinud vaatama, kes seal on. Hommikul õue minnes, oli pihlaka all Juula hobune. Ta oli surnud. Hobune oli tulnud Taaveti juurde abi saama, kuid Taavet ei aidanud..
Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli igati tulusam ja toitvam kui odraleib. 5. Leivaahju roll leiva arenguloos Teine suur samm leivategemise ajaloos oli leivaahju leiutamine. Egiptlased ehitasid savist kõrgeid ümmargusi ahjusid, mille välisseinal küpsetati taignakakke. Kreeklased ehitasid alt soojendavaid ahjusid. Leiba küpsetati nüüd ahjude sees. Hiljemalt 11.–12. saj olid elamuahjud Eestis koldega. 18. saj II poolest hakati kerisahje pealt kinni ehitama. Koos koldega oli reheahi kuni 3 m pikk ja 2 m lai. Ahjus küpsetati leiba, muud toidud valmistati koldel. 19. saj lõpul ehitati rehielamutesse lõõridega ahjusid, mis olid ühendatud korstnaga. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli toitvam kui odraleib, säilis kauem pehmena ning oli seisnult maitsvam süüa kui külmalt kõvaks ja rabedaks muutunud odraleib. 7. Millised rahvad söövad rukkileiba?
Rasket tööd tegevale mehele arvestati 19. sajandi keskel ja teises pooles yheks toidukorraks ligikaudu 400 grammi (agana)leiba. Teomees sõi nädalas umbes 8 kg leiba. Kuniks leib oli laual, jätkus elu. Võime ennast liialdamata kutsuda (rukki)leivarahvaks. Tänu leivale oleme praegu rahvana olemas. Maarahva elu käis leiva ymber. Rehemajad, milles meie rahvas on elanud vähemalt tuhat aastat, ehitati leivavilja kuivatamiseks. Rehemaja ja meie ajaloolise kodu sydameks olev reheahi on mõeldud korraga vilja kuivatamiseks ja leiva kypsetamiseks. Maad oli tarvis selleks, et saada põhitoidust ehk leiba. Selle nimel mindi sõtta ja võideti Vabadussõda. Meie esivanemate toidulaual oli leival praegusega võrreldes sootuks teine koht. Elame priiskava kylluse ajal, mil leivast on saanud toidukõrvane. Kui sedagi. Ometi hoiab rukkileib eneses olulist osa meie minevikust ja eestlaseks olemisest. Koos rukkileivaga kestavad visalt edasi ka maausulised tõekspidamised ja tavad.
lastega, teised täiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jäid endiselt edasi elutuppa. Tavaliselt tehti soemüür kambrisse risti, mistõttu kamber jagunes kaheks osaks ees- ja tagatoaks. Jõukamates taludes, kus ühe kambri asemel oli 2--3 elutuba, asus neisse kogu talupere, rehetuppa jäid elama ainult teenijad, kui neid talus kasutati (Tihase 1974: 144). Köögi sisseehitamisega tekkis rehielamus kaks tulekollete komplekti: rehetoas reheahi koos selle ees asuva lahtise keedukolde või pliidiga ning köögis pliit ja leivaahi. Esimene neist jäi tihti vana traditsiooni kohaselt ilma korstnata, teisele ehitati aga korsten peale. Kui ka rehetoa tulekolletele korsten peale ehitati, oli niisugustel köögiga rehielamutel kaks korstnat (Tihase 1974: 144). 8 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID XVIII sajandi ja veelgi vanemate Eesti taluehitiste ja nende konstruktsioonide
Seal alustas Kangro ka doktoritööd, kuid ei lõpetanud, sest 1944 pages Rootsi. Kirjutas kuni surmani, kuid Eesti tagasi ei tulnud. Levinum põhjus see, et tal oli kujutlus Tartust ja Võrumaast, kuid pärast sõda oli reaalsus hoopis teine. Looming: tekste enam vähem igas valdkonnas, kuid mitte igale maitsele. Kangro loomingu tuuma otsitakse luulest. 1930ndatel ilmus kolm luulekogu 1935 Sonetid, 1937 Vanad majad, 1939 Reheahi. Kõik on olulised, neist tunda, et Kangro alles otsib oma käekirja. Alustab sonettidega, mingis mõttes juhuslik, natuke seotud tema uurijakalduvustega. Teemavalik ühelt poolt teadlik, samas rõhutas ise seda, et on unenäokirjutaja, st treeninud unenägude nägemise välja. 1945 Põlenu puud, alustab II loominguperioodi ja ühendab kaks perioodi omavahel. Kangrolikkus: Vormikultuuri teadvustamine on küll tähtis, aga mitte absoluutne. Pigem
Liiduga (Tartus ja Stockholmis). · 2000 Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakond Karin Saarsen-Karlstedt Bernad Kangro (1910-1994) Tegemist on väga aktiivse kirjaniku ja kirjandustegelasega. Ta on paguluses kõige tähtsam kirjanik, kui aga hakata mõtlema, kes on kõige kuulsam proosa või luulekirjanik, siis see pole Kangro. Tema tähtsus ja roll tuleb mitme asja pealt kokku. · 1935 Sonetid (Luulekogud) · 1937 Vanad majad · 1939 Reheahi · 1945 Põlenud puu (on tõenäoline, kui võtta sõjaeelse ja sõjajärgse aja, siis see võiks olla esimene eestikeelne luulekogu, mis on Rootsis ilmunud). · 1965 September o 1958 Jäälätted (Romaanid ) o 1961 Emajõgi o 1962 Tartu o 1962 Kivisild o 1965 Must raamat o 1969 Keeristuli 1968 Merre vajunud saar (Näidendiraamat) Ta on õppinud Tartu Ülikoolis
küllalt toitu), leivakõrvaline (loomne toit). [] Sooja toidu valmistamise peamine koht oli rehetoa ahju esine kolle, kus pajakoogu otsas rippus suur, mahult kuni kolmeämbrine pada. Seal sai toitu ka pikemalt soojas hoida. [] Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Pakkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. [] Vastavalt taluelu rütmile oli erinevatel aastaaegadel vahelduv söögikord. Suvel rohkem tööd ja 3 tugevama toiduga söömaaega, millele järgnes puhkeaeg. Hommikune söömaaeg 8-9 paiku, lõuna 12-15 ajal, õhtune 21-22. Talvel oli vaid kaks kindlat söömaaega. Vajadusel pakuti vahepeal ka oodet, vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti hommikuti enne tööleminekut linnupetet, hammustati mõni suutäis leiba
Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa, küpsetati leiba, söödi ja magati. 5 Mehed nokitsesid tubaste puutööde kallal, naistel tuli kedrata linad ja villad ning veeta pikki tunde kangastelgede taga. Külmal ajal toodi rehetuppa ka väiksemaid loomi. Sügisel kuivatati sama ruumi suitsunud partel põldudelt koristatud vilja, et märg vili hallitama ei läheks. Rehetoa taganurgas, suuga vastu sissekäiku, paiknes suur reheahi. Ahjusuu ees oli lahtine tulease, mille kohal rippus kookudega kaks pada. Enne pliitide tekkimist keedeti seal talu toidud. Leiba küpsetati ahjupõrandal. Korstnat reheahjul ei olnud, ahju kütmisel tuli kogu kibe suits rehetuppa. Suitsu väljalaskmine toimus suitsuaugu või ukse kaudu, suitsupiir jäi rehetoas 1–1,5 m kõrgusele. Rehetoas oli alati tunda mõrkjat suitsulõhna ning selle nõgised seina- ja laepalgid muutusid aastatega süsimustaks.
see ei saanud teoks. Ratastoolis olles oli kogu idee elluviimine juba raskem. Looming Tekste enam-vähem igas vallas, aga ei tea, kas ka igale maitsele. + kus võiks olla Kangro loomingu tuumsem osa? Traditsiooniliselt on asi kaldunud selle poole, et keset otsitakse Kangro luuleloomingust. Luuleloomingu suur hulk tähendab ka seda, retseptsioon sõelub midagi välja ja midagi jääb kahe silma vahele. Sõelutakse välja varasem ots ja pigem hilisem. 1935 "Sonetid" 1937 "Vanad majad" 1939 "Reheahi" Kolm luulekogu - kõik kaunis olulised, mingi oma käekirja leidmine toimub järk-järgult 1930ndate jooksul. "Vanad majad" leiab rõhuasetuse, kuhu kangrolikkus võiks asenduda ja "Reheahi" arendab selle välja. Lühidalt, mis see kangrolikkus oleks? + alustab sonettide kirjutamisega, aga mingis mõttes on see juhuslik ja natuke seotud tema uurijakalduvustega. Vormikultuuri teadvustamine on muidugi tähtis, aga ei saa ka
trotslik vastupanutahe saatusele vaheldub nukrusega, kogemishuvi skepsisega ja eneseirooniaga, avali olek absurdiga või elutarga resignatsiooniga. Tema värss on laulev, kujundiarendus pildilt pildile sujuv, vähem teravaid toone ja järske intellektuaalseid kontraste. Luules on ta põliselt lüürik, seda ka poeemidena võetavates või muidu ulatuslikes sariluuletustes. Luulekogud: „Sonetid“, „Vanad majad“, „Reheahi“, „Põlenud puu“, „Pühapäev“, „Ajatu mälestus“, „Suvihari“, „Eikellegi maa“, „Allikad silla juures“, „Süda ei põle ära“. 18) Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. Prantsuse sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda kirjutasid paguluses:
annaabi.ee 
