REHIELAMU SIIM SUURKASK Rehielamust · Eestlaste vana traditsiooniline elamu · Eesti talu tähtsaim hoone · Ehitati esiküljega õue poole ning sageli paiknes otse sissesõidukoha vastas Rehielamu kasutusalad · Elamu · Rehetuba · Laudaruum · Tööruum · Hoiuruum · Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum ...
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · ...
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad). Noarootsis ja Vormsil on tugev rannarootslaste mõju kogu kultuuris, seega ka toiduvalmistamisel. Väga palju on toidulauale mõju avaldanud läheduses olnud
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahis...
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod...
Ühiskondlikud mõjud luuletajale ja tema loomingule Bernard Kangro ELU ● Sündis 1910. aastal Võrumaal Vana-Antslas talupoja perekonnas. ● 1929. aastal astus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. ● Ta kujunes professor Gustav Suitsu lemmikõpilaseks. ● 1941-1943 oli Tartu Ülikooli õppejõud. ● 1944. a septembris põgenes Soome kaudu Rootsi. Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proo...
mind nagu kättpidi veab..." nagu minu mõte, aga ma ei oleks osanud seda nii hästi kirja panna. ,,Ajatu Mõtteluule ,,Laman selili ja olen enda Mulle meeldib selle mälestus" meelest reheahi..." luuletuse mõte. ,,Üle minu käivad parred..." ,,Kell kuus Mõtteluule ,,...tänavalatern naeris mu Väga huvitav luuletus, hommikul" kohmetust" mittemidagi ütlev, aga siiski meeldis. ,,Seenevana" Loodusluule ,,...tigu kudus sukka." Humoorikas ja lõbus
Mehed - tegid peamiselt puutööd - käisid metsas puid tegemas ja palke vedamas Koos lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja naljajutte Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks Talurahva talutööd pildis Rehielamu ehk suitsutare Palkidest ehitatud elamu Koosnes kahest suurest poolest: rehetoast ja rehealusest Katused roost või õlgedest Vanematel rehielamutel ei olnud korstnaid ega aknaid Suur reheahi --- rehetoa seinad olid paksult nõgised; reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti vaskkateldes toitu Põrandad savist, kivist või lihtsalt mullast Mööbel puidust Rehetoas kuivatati partel vilja Talvel külmaga toodi ka loomad inimeste hulka Suveajal tuldi rehetuppa vaid uneajaks; enamik aega oldi õues, isegi toit valmistati suveköögis Teised taluhooned Ait riiete jaoks Ait toiduainete jaoks Püstkoja sarnane suveköök Laut
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
"Kirjutage: koer jookseb maanteel" Reet vaatas välja - koer jooksiski maanteel. Ei tahtnud sedagi kirjutada, oodaku, varsti tuleb parem mõte. Ja ta naeris väsinult, - imelikke asju sunnib kaupmees teda kirjutama. Urbak ootas leti taga, Reet ikka mõtles. "Kirjutage: pea on tühi " Ah, parem mõte tuleb kohe! Nüüd vaatas isegi Urbak hajameelselt välja ega mõistnud enam midagi ütelda. Ent nüüd võpatas Reet: nüüd tuli mõte, hea mõte. Kummardus leti kohale ja kirjutas: "Suur reheahi." Oli küll hea tint, hea sulg ja sulepea, rullis asjad paberisse, maksis raha jaa lahkus kauplusest.
Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, ungas, unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk sisse. Rehe elamu koosnes kahest suurest poolest rehetoast ja rehealusest . Rehetoas kuivatati partel vilja ja suitsu sees säilis vili väga hästi Rehepeks Rehetuba Reheahi ● Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu . ● kerisahjud olid ülilihtsa ehitusega: ümmargused raudkivid laoti üksteise otsa kuhilasse ilma
Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna Bernhard Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri Luuletus: ,,Ajatu mälestus"- mina olen reheahi, reheahi on muudetud müüdiks, mida reheahi tunnetab? Ajatut mälestust, ühendab põlvkondi. Ajatu. Sügisball: minevikuta ja tulevikuta inimesed. Polnud reheahju Kolhoosis suur põld ja kortermaja- polnud ka reheahju, et lõhkuda minevikku, et kasvatada sotsialismi inimesi. FRIEDEBERT TUGLAS(1886-1971)
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................lk.3 Elulugu.............................................................................................lk.4 Tunnustused.................................................................................lk.4 Teosed...................................
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja Taaselustasid nooreestili...
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köög...
Ei tasu nii võtta (see nagu te tööd, siis tuleb armastus või olla või mitte olla.) Nagu Hemingway tegi mitu korda enesetappu, alguses küll ebaõnnestus, aga ta ei andnud alla, teda ei saanud sundida alistuma enesetapu mõttele, ta oli kindel, et teeb selle ikka ära. Motoks ei tasu võtta, sellised laused võivad peita endast tragöödiaid. Peet Vallak Juhtiv novelist. Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell, ,,Maanaine." Reet kirjutas paberile ,,suur reheahi" reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi. Ber oli luuletaja, paguluses Rootsis, luuletus ,,Ajatu mälestus" kuidas tunneb ennast reheahi, kannab ajatut mälestust endas,
EESTI RAHVUSKÖÖK Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning k...
Nii ei saadetudki Adot Naissaarele. Tal vedas. Maanaine Suurrätt õlgadel, läks Reet kauplusesse tinti ostma. Ta mõtles kaua, millist tinti osta ja uuris kaupmehelt, kas on ikka hea tint. Sama kordus ka sulepea ja sulega. Väljas sadas vihma ja Reet ei olnud vihmavarju kaasa võtnud. Ta seisis kaupluses, keris asjad paberist lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm Tanumataguse Juula lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis. Sinimaa Taavet Juula naaber; loomaarmastaja; tisler. Tanumataguse Juss Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet. Taavet aitas korduvalt Tanumataguse hobust ravida. Ühel ööl keegi kolistas õues, kuid Taavet ei läinud vaatama, kes seal on. Hommikul õue minnes, oli pihlaka all Juula hobune. Ta oli surnud. Hobune oli tulnud Taaveti juurde abi saama, kuid Taavet ei aidanud..
13.09.10223 (2010) Leib on toidu ema Liisa Kaasik Praegu võime pea igast kodu- toidu- ja naisteajakirjast lugeda näpunäiteid ja soovitusi, kuidas kodus leiba kypsetada. Kuigi poelettidel mitmekesistub leivavalik aiva enam, ei ole neist kodukypsetatud leivale võistlejat. Kyllap on leivakypsetamises midagi igiomast meie rahvale, mistõttu nii paljud perenaised koju leivapoju hangivad. Ahjusooja leiva lõhn kodus, selle maitse suus, äratab ellu mälestused meie esiaegadest, mil leib see kõikse peamine toit ja eluallikas oli, kirjutas Maakodus Liisa Kaasik. Leivategu on tänase kiire elu juures ehk liigagi aeganõudev ettevõtmine alates leivajuuretise ehk kohetuse käimapanekust leibade kypsemiseni. Kogu selle pika tegevuse vältel on perenaine mõtetes valmivate leibadega. Kui hakkasin ise juuretisest leiba kypsetama, tajusin leivateo erilist vaimsust....
Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud........................................
Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli igati tulusam ja toitvam kui odraleib. 5. Leivaahju roll leiva arenguloos Teine suur samm leivategemise ajaloos oli leivaahju leiutamine. Egiptlased ehitasid savist kõrgeid ümmargusi ahjusid, mille välisseinal küpsetati taignakakke. Kreeklased ehitasid alt soojendavaid ahjusid. Leiba küpsetati nüüd ahjude sees. Hiljemalt 11.–12. saj olid elamuahjud Eestis koldega. 18. saj II poolest hakati kerisahje pealt kinni ehitama. Koos koldega oli reheahi kuni 3 m pikk ja 2 m lai. Ahjus küpsetati leiba, muud toidud valmistati koldel. 19. saj lõpul ehitati rehielamutesse lõõridega ahjusid, mis olid ühendatud korstnaga. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli toitvam kui odraleib, säilis kauem pehmena ning oli seisnult maitsvam süüa kui külmalt kõvaks ja rabedaks muutunud odraleib. 7. Millised rahvad söövad rukkileiba?
Seal alustas Kangro ka doktoritööd, kuid ei lõpetanud, sest 1944 pages Rootsi. Kirjutas kuni surmani, kuid Eesti tagasi ei tulnud. Levinum põhjus see, et tal oli kujutlus Tartust ja Võrumaast, kuid pärast sõda oli reaalsus hoopis teine. Looming: tekste enam vähem igas valdkonnas, kuid mitte igale maitsele. Kangro loomingu tuuma otsitakse luulest. 1930ndatel ilmus kolm luulekogu 1935 Sonetid, 1937 Vanad majad, 1939 Reheahi. Kõik on olulised, neist tunda, et Kangro alles otsib oma käekirja. Alustab sonettidega, mingis mõttes juhuslik, natuke seotud tema uurijakalduvustega. Teemavalik ühelt poolt teadlik, samas rõhutas ise seda, et on unenäokirjutaja, st treeninud unenägude nägemise välja. 1945 Põlenu puud, alustab II loominguperioodi ja ühendab kaks perioodi omavahel. Kangrolikkus: Vormikultuuri teadvustamine on küll tähtis, aga mitte absoluutne. Pigem
Liiduga (Tartus ja Stockholmis). · 2000 Eesti Kirjanike Liidu Stockholmi osakond Karin Saarsen-Karlstedt Bernad Kangro (1910-1994) Tegemist on väga aktiivse kirjaniku ja kirjandustegelasega. Ta on paguluses kõige tähtsam kirjanik, kui aga hakata mõtlema, kes on kõige kuulsam proosa või luulekirjanik, siis see pole Kangro. Tema tähtsus ja roll tuleb mitme asja pealt kokku. · 1935 Sonetid (Luulekogud) · 1937 Vanad majad · 1939 Reheahi · 1945 Põlenud puu (on tõenäoline, kui võtta sõjaeelse ja sõjajärgse aja, siis see võiks olla esimene eestikeelne luulekogu, mis on Rootsis ilmunud). · 1965 September o 1958 Jäälätted (Romaanid ) o 1961 Emajõgi o 1962 Tartu o 1962 Kivisild o 1965 Must raamat o 1969 Keeristuli 1968 Merre vajunud saar (Näidendiraamat) Ta on õppinud Tartu Ülikoolis
küllalt toitu), leivakõrvaline (loomne toit). [] Sooja toidu valmistamise peamine koht oli rehetoa ahju esine kolle, kus pajakoogu otsas rippus suur, mahult kuni kolmeämbrine pada. Seal sai toitu ka pikemalt soojas hoida. [] Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Pakkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. [] Vastavalt taluelu rütmile oli erinevatel aastaaegadel vahelduv söögikord. Suvel rohkem tööd ja 3 tugevama toiduga söömaaega, millele järgnes puhkeaeg. Hommikune söömaaeg 8-9 paiku, lõuna 12-15 ajal, õhtune 21-22. Talvel oli vaid kaks kindlat söömaaega. Vajadusel pakuti vahepeal ka oodet, vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti hommikuti enne tööleminekut linnupetet, hammustati mõni suutäis leiba
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja ...
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
