STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud ...
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72.
STAGNATSIOON ¤ 1964. a. sunniti N. Hrustsov kõikidelt oma ametipostidelt tagasi astuma ning Nõukogude Liidu etteotsa tõsteti keskpäraste võimetega Leonid Breznev ¤ tema võimuletulekuga algasid riigis protsessid, millega loobuti järk-järgult ,,sulaaja" saavutustest ¤ algas stagnatsioon - poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg ¤ majanduse kohalik juhtimine allutati taas üleliidulistele ministeeriumidele Moskvas ¤ Breznevi aja reformid ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos: juurdekasv vähenes aasta- aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon, millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta- ja gaasitootja ¤ rahvas süvenesid masendusmeel...
Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm, kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm. 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus.
Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile nö "õigus elada".
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga),
arvestas vahel kasutamise liiduvabariigi Venemaa eestlane propaganda vajadustega EKP esimene Venemaa eestlane, Venemaa eestlane sekretär EKP esimene EKP esimene Mugandus stalinismi, sekretär sekretär sulaaja ja Süüdistati kohalikus seisakuajaga, natsionalismis, säilitades oma vääras positsiooni kolhoosipoliitikas ja Polnud äärmuslik muus venestaja Arvestas Eesti eripäradega Vastupanuvormid: 1940
45. Sulle meeldib pigem rahulik ja meloodiline muusika. 46. Oma riietuses ei meeldi Sul olla silmatorkav. 47. Tunned vahel hirmu tuleviku ees. 48. Täiendad ennast eelkõige ametialaselt, et olla veelgi tublim töötegija. 49. Eelistad pigem enda- või vanemaealiste seltskonda. 50. Saad oma ajakavaga enamikus hästi hakkama. Testi tulemused. Mida rohkem saad plusse ehk siis “pigem jah” vastuseid, seda enam kaldud Sulaaja põlvkonda, mida iseloomustab tugev tööeetika ning praktiline meel. Mida enam saad miinuseid ehk “pigem ei” vastuseid, seda enam tunned ennast kuulvat pigem Z põlvkonda.
Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et
Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupadest. 1953. a peale Stalini surma võtsid tema koha üle 3: L. Beria, G. Malenkov, N. Hruštsov. Lõpuks jäi Hruštsov üksi valitsema ja hakkas kritiseerima Stalini isikukultust, tegusid. 1963. a asendatakse Hruštsov veretu riigipöörde käigus, saadetakse pensionile. Võim läheb 3 mehe kätte, kellest on oluline ainult 1 – L. Brežnev (võimule 1964. a). Tema aega tuntakse kui stagnatsiooniaega (seisakuaeg); ta pööras tagasi sulaaja reformid. NSVL ja idabloki lagunemine Brežnev püsib võimul liiga kaua (1982ni). Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis. Stagnatsiooni väljendumine Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit. Riigis lokkasid korruptsioon, ringkäendus, varimajandus Partei kõrgemad juhid (nomenklatuur) olid huvitatud ainult oma positsiooni säilitamisest Põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete eksport (e naftadollarid)
mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. Luule üldilme 60. aastal vallandus nn vabavärsiboleemika. Kriitik Endel Nirk kirjutas paroodia, mis ilmus Hermeliini pseudonüümi all. Paroodiale järgnes mõttevahetus, kus parteiliselt kohusetundlikud kirjutajad püüdsid väita, et noorte autorite kasutatud vorm on kodanlik nähtus. Edasipidi sai vabavärss siiski eluõiguse ja vaidlused vaibusid. Sulaaja luules oli tavaline igasuguste ärkamiste kujutamine kõrvuti samaaegse ühiskondliku ärkamisega. Palju kirjutati kevadlaule, kordusid pöördumised renessansiajastu poole, tihti esines luules seesuguseid kujundeid, kus kõneleja muutus võrdseks taevakehade ja universumiga. Kosmilise haarde kõrval levis ka luule, mis kõneles igapäevastest inimlikest nähtustest. Rõõmsameelsust jätkus luulesse veel 60. aastate keskpaiku, kuid juba oli sellesse segunenud traagikat ja kurbust. 60
Iseloomusta ,,sula" perioodi NSVL. (millal, milles seisnes, kes oli võimul, tagajärjed) · Võimul N. Hrustsov (1956 1964) · NLKP KK XX kongressil mõistetakse hukka Stalini isikukultus · Stalinismiohvrite rehabiliteerimine (nt küüditatute tagasipöördumine) · Terrori ja hirmu vähenemine, tekib optimism · Kultuurielu liberaliseerus, muutus vabameelsemaks · NSV Liitu hakkas mõningal määral jõudma infot läänemaailmast · Arvestades sulaaja teatud vabadusi, hirmu hähenemist ühiskonnas ja majanduse arengut, on seda peetud NSV Liidu ajaloos suheliselt stabiilseks perioodiks Iseloomusta USA tegevust ,,Külma sõja" alguses (sündmised, kes oli võimul, tegevus, tagajärjed) · Võimul Truman, edasi Eisenhower · Trumani doktriin 1947 Euroopale majandusliku abi andmise plaan (Kreeka, Türgi)
) Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. V:Nikolai Karotamm-oli kohe peale sõda, püüdis natuke arvestada kohalike liiduvabariigi vajadustega aga see ei meeldinud Moskvale ning ta kukutati. (1944-1950) Johannes Käbin-kuulekas Moskva käskude täitja, ta polnud äärmuslik venestaja. Käbin ajas laveerimispoliitikat, püüdis hoida tasakaalu, ta elas üle nii stalinismi, sulaaja ja seisaku. (1950-1978) Karl Vaino-Venemaa eestlane, ei osanud pmst üldse eesti keelt, st oli Moskva jaoks ideaalne kandidaat, et algavale venetuslainele hoogu juurde anda). (1978-1988) 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Jugeolekuorganid:Eesmärk oli peatada vastuliikumine, ühiskonna jälgimine ja kontrollimine
Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumistelt. Noorte salaorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid iseloomustasid range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eesti Rahvuslaste Liit. Demokraatlikud liikumised.
Kõigepealt rahuldati ENSV vajadused ja ülejääk suunati · Tõusvad koormised ja kohustused. liidufondi. 1950 1960 1970 Sulaaja algus. Põllumajandus täielikult laostunud. Põllumajandusele spetsialiseerumine. Majandite liitmisega paranesid mõned Stalini surmale järgnes nö sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerimise peaaegu majandusnäitajad. kõikides valdkondades. Senine massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati
Retsensioon raamatule Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis Retsensiooni tegemisel on kasutatud Eesti ajalooarhiivi toimetist, mille pealkiri on ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse l...
1953. aastal sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aastaga tõrjus ta Malenkovi võimult. Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. 1956. aastal pidas ta Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis oli tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse sulaajaks. Hrustsov liikus oma isikuvõime kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid sulaaja poliitikaga rahulolematud teda võimult kõrvaldada, kuid edutult. 1958. aastal sai Hrustsov MinistriteNõukogu esimeheks, koondades sellega kogu võimu enda kätte. Hrustsov lootis, et 1950. aastate majandustõus jätkub ning kõik probleemid lahendatakse, kuid juba 1960. aastatel oli näha, et need lootused on aluselisetud. Samal ajal süvenes partei juhtkonnas rahulolematus ta valitsemisega ning 1964. aastal kõrvaldati Hrustsov võimult vandenõu tulemusel. Seisakuaja kujunemine
Vene keele kasutamise laskurkorpusest tulnud parasjagu Moskva-meelne ning propaganda. Peaaegu umbkeelne. eestlastele, püüdes oma samas arvestada ka ENSV Venemaalt tööjõu toomine. tegevuses arvestada ka eripäridega. Suutis edukalt liiduvabariigi vajadustega. muganduda nii stalinismi, sulaaja Kodanlik natsionalism, väär kui ka 1960. aastatel NSVL kolhoosipoliitika alanud seisakuaja poliitiliste oludega Peamised vastupanu vormid 1940. aastad- Metsavendlus. 1950. aastad-Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad. 1970. aastad-Avalikud pöördumised. Kirjad võimuorganitele. Püüdi välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised.
temaga elu jooksul kokku puutusid. Raamat on koostatud Kalev Kesküla poolt. 3 Elu ja looming Mati Unti võib nimetada geeniuseks juba 19-aastaselt sai ta hakkama ehk oma kõige kuulsama teose ,,Hüvasti, kollase kassiga". ,,Hüvasti, kollane kass" on kirjutatud aastal 1963, just enne Hrustsovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud. See õhkkond avaldas Mati Undile mõju. ,,Kollane kass" ei ole kindlasti päris kommunistlik teos, vaid balansseerib lubatu ja lubamatu vahel. Kohati isegi tundub, nagu kritiseeritaks seal kommunismi ning Moskva liiga idealistlikku poliitikat. On näha, et kuldsed kuuekümnendad on Unti tugevasti mõjutanud ja juba keskkooliõpilasena kahtleb ta tolleaegses ideoloogias. ,,Kollane kass" kujutab endast arutelu demokraatliku ja sotsialistliku reziimi vahel
Sõja ning repressioonide käigus hukkusid Evald Tammlaan ja Jüri Parijõgi. Siberis suri Heiti Talvik. 11 Haripunkti saavutasid repressioonid 50-ndate alguses, mil ohvriteks langesid isegi "truud ning teenekad" nagu Semper. Surve lõdvenes Stalini surmaga ja põlu alt pääsesid välja mõned vanema põlve kirjanikud nagu Marie Under, Gustav Suits jt, taastades nii sidet vanema ja sulaaja kirjanduse vahel. Kunst Eesti NSV lipp Opositsiooniline kunst: Alfred Kongo, Linda Kits-Mägi, Elmar Kits, Lüüdia Vallimäe-Mark Skulptuur: hävitati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke. Arhitektuur: ehitati monumentaalseid, esinduslikke, neoklassitsistlikke ehitisi, mis pidid väljendama NSVL-i ülevust. Muusika Mitmed omaaegsed tuntud heliloojad jäid Eestisse ja jätkasid siin oma tööd. Heino Eller, Artur Kapp, Tuudur Vettik, Enn Võrk. Kergemuusikaga jätkas Raimond Valgre
.................................................................. 6 viii. Võitlus kodanliku natsionalismiga........................................................................................... 6 ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed.................................................................................... 6 x. Ivan Käbin ja tema meeskond..................................................................................................... 6 xi. Sulaaja algus.............................................................................................................................. 7 xii. Side läänemaailmaga................................................................................................................ 7 xiii. Noorte aktiivsus....................................................................................................................... 7 xiv. Ivan Käbini langus ja venestamise algus...............
traditsioonide ja normidega. Lapsepõlve lõppu tähistati kindla rituaaliga, millega noor inimene võeti vastu täiskasvanute maailma. Üheks noorte poliitilise ja kultuurilise mõjutamise vahendiks kujunes isetegevus. Kultuurimajade juurde loodi estraadi- ja näite- ning laulu- ja tantsuringid, kuid nende tegevus suruti Nõukogude Liidus kehtivatesse raamidesse. Nii oli iga programmi kohustuslik osa poliitilised laulud, luuletuse ja segakava (Viires 1998). Kuigi sulaaja poliitilise õhustiku muutumine lõi pinnase kultuurielu liberaliseerumiseks ja raudse eesriide paotumiseks, oli see siiski pingelise rahvusvahelise usaldamatuse ajajärk. Komsomoli uueks rolliks noorte ideelisel kujundamisel sai nende esteetiline kasvatamine. Mõistes nii rock'n'roll'i kui ka teised selleaegsed moetantsud hukka, hakati noortele korraldama tantsukursusi ja õpetama seltskonnatantse. Algatati diskussioone maitse ja maneeride üle, korraldati loenguid
Mina valisin oma refraadi teemaks polaaralad. Nende soojenemine mõjutab kogu maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlasi. Olgugi, et polaaralad on kauged, külmad ja inimtühad, mõjutavad nad siiski maakera ja selle kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmast...
Sai piiratud moel edasi tegutseda, aga väga piiratud kujul. Pasternaki juhtum tähenduslik, sest kõik sedatüüpi juhtumid olid hoiatavad eeskujud. Kui Venemaal on kahtlane Pasternak, võib kahtlustada, et kohalikest liiduvabariikides on "kahtlased Pasternakid" ja need liistule tõmmata. Tekitas uuue ohutunde kultuuris. Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming. Kriitik Mart Mäger, kes julgeb midagi öelda
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...
Küüditatud veeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Tööd, NSVL tarbeks. 13) Milline oli küüditamise eesmärk? Kas see saavutati? Eesmärgiks saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendadelt. Saavutati. 14) Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surma järel alanud sisepoliitiline sulaaja üheks oluliseks jooneks oli vägivalla osaline heastamine. Järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt. Majandus ja rahvastik Majandus tervikuna Omandivorm: maa ja ettevõtted riigistati 1944-1947; eraomandit polnud; talude maksimaalne suurus 30 ha, pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad.
Panso lavastajana: · Eelistas väärtkirjandust ja pidas seda teatris oluliseks aluseks näitlejaloomingule. Välistas väheväärtuslikud melodraamad. · Range ja austav suhtumine sõnasse (näitleja ei tohi oma suva järgi teksti muuta ja väänata) · Lähtus Stanislavski õpetustest ja esindas realistlikku laadi · Tundis huvi ka Brechti vastu ja tegi Brechti näidendeid lavastades katsetusi tinglikuma teatri suunas. Sulaaja teatrist: Kaarel Ird ja Vanemuine Kaarel Ird (1909-1986) · Pikima staaziga teatrijuht eesti teatris · Oluline panus teatrijuhi ja teatripoliitikuna · Sõjajärgse Vanemuise ülesehitamine oma näo järgi · ETÜ esimees 1976-1982 · ENSV Ülemnõukogu mitme koosseisu saadik · NSVL rahvakunstnik 1970, Sotsialistliku töö kangelane 1984, NSVL riiklik
majanduse olemuslikku riigile ja oli koondatud ebaefektiivsust püüti korvata spetsiaalsetesse masina- mitmesuguste mittemajanduslilce traktorijaamadesse. Pärast aastate- vahenditega, mis kõik piinlesid kas pikkust propagandavahtu füüsilise või psühholoogilise traktorijaamade töö parandamisest ja terroriga. edendamisest kaotati nad 1958. Sulaaja majandusreformid aastal. Suurema osa masinaist ostsid seostuvad Nikita Hruštšoviga, kes kolhoosid küllaltki soodsatel aga reformis eelkõige tingimustel endale. Samal aastal põllumajandust. Juba 1953. aasta alustati kolhoosides järkjärgulist sügisesel pleenumil, kus Hruštšov üleminekut rahapalgale, mis sti- valiti NLKP KK esimeseks sekretäriks, muleeris kolhoosnikke paremini ja
Ema sai jälle töötada õpetajana. Tema virguv kirjandushuvi leidis toitu nii omal maal ilmuvast kui välismaalt saadetust: Arvo Mägi saatis talle masinal ümber löödult pisikese väliseesti luule antoloogia, mille õppis peaaegu pähe.Avastas endale vene ja ingliskeelse luule, luges Lermontovi ja püüdis lugeda Shelleyd, hakkas tõsi semalt õppima prantsuse keelt. Ja muidugi vajus tema peale murdeiga oma tormi ja tungiga, mida süvendas veel aeg: pärast sulaaja avanemisi tulid ka esimesed rängad tagasilöögid, kõigepealt muidugi Ungari, millele elas meeleheitlikult kaasa. Mida õpetab meile Jaan Kaplinski? Kirjanik Jaan Kaplinski saab 22. jaanuaril 61aastaseks. Aastakümnete vältel on ta pidevalt olnud seotud alma mater'iga, viimati TÜ vabade kunstide professorina."Karm ja samas siiski leebe naeratusega isakuju, nii on ta ennast
ideoloogilises ebamäärasuses, aga lõppude lõpuks tähendasid nii 1950. aastate lõpp kui ka 1960. algus liberaliseerimist ja pakkusid kultuuri arengule soodsat pinnast. Üheks baromeetriks oli siin 1957. aastal alustatud kirjandusajakirja Looming legendaarne ja peamiselt tõlkeromaanidest koosnev sari Loomingu Raamatukogu, kus avaldati Nõukogude Liidus haruldast välismaist ilukirjandust. Elujõuline sari jätkab ilmumist ka praegu. Sulaaja alguses võeti Kirjanike Liitu tagasi sealt stalinismi ajal välja EES TI AJ A LU GU Eesti rahvuspoetess Lydia Koidula suri 1886. aastal Kroonlinnas, kus esinduslik nõukogude eesti kirjanike selts- kond käis külastamas tema mahajäetud hauda 1944. aasta suvel. Esireas paber käes Johannes Vares-Barbarus jä temast paremal valges jakis Dsbora Vaarandi, edasi Paul Rummo Ja Johannes Semper. Suure rahvusliku sümboli
osaline põlu alt väljatoomine aitas kaasa Kaljolt. (kodu)eesti kirjanduse järjepidevusele ja selle Kui 1950. aastail oli kodueesti kirjandus seotusele kui mitte paguluses, siis vähemalt värskenenud peamiselt tänu Nõukogude Liidus sõjaeelsel ajal looduga. valitseva poliitilise surutise nõrgenemisele, siis Sulaaja saabudes kujunes esialgu tähtsai 1960ndail alanud kirjandus uuendus seostub maks kirjandusžanriks romaan. Kirjandus maailmas üldisemalt aset leidnud vaimse looliselt oluliseks sündmuseks sai Rudolf Sirge murranguga, mida tegelikult juba 1950ndail “Maa ja rahva” ilmumine 1956. aastal. Romaan olid kuulutanud noored vihased mehed. Eestis
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
2005: 288-292) 1950. aastatel muutus nõukogude propaganda oluliselt rafineeritumaks ja niiöelda hingepugevamaks. Kui stalinism oli põhirõhu asetanud hirmule ja vägivallale, siis Hrustsovi ajal asuti koputama inimese südametunnistusele. Neid, keda Stalini ajal oleks likvideeritud, asuti Hrustsovi ajal ümber kasvatama. Kirjanduses ja filmikunstis kodunes uut tüüpi kangelane. Kui Stalini ajastu kangelane oli saavutanud võite eelkõige vaenlaste üle, siis sulaaja kangelane võitis iseenda. (Ibid. ) Teatav osa Eesti ajakirjanikest omandas iroonilise ja üleoleva stiili ning märkimisväärse hulga noorte seas muutus suhtumine Eesti Vabariiki ja selle tagaigatsejatesse. Eestlaste üldisest meelsusest annab siiski teistsuguse pildi episood 1960. aasta XV üldlaulupeolt Tallinnas, mis peeti vastvalminud laululaval, Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" oli kavast välja jäetud, kuid koorid võtsid selle omal algatusel üles
Tšehhoslovakkias hakatakse inimnäolist sotsialismi ja see viis teda kaugemale Nõukogude liidu mõjusfäärist. Praha kevad lõpetatakse augustis 1968, kui Idabloki armeede ühendatud jõul sõidavad tankis Prahasse sisse ja seavad poliitilise võimu sisse nii, nagu Moskvale on parem. See sissemarss Tšehhoslovakkiasse märgi muule maailmale, et ega Nõukoduse liidus asjad korras pole. Periodiseerimine Kui võtta sulaaja kõige kitsama määratluse siis see oleks 1956-1964. Esimese daatumi puhul peab Hruštšov oma kõne ja teise puhul ta tagandatakse. Teine võimalus on 1956-1968 – ehk siis Hruštšovi kõne ja Praha kevad. Kirjandusliku ja poliitilise loogika järgi on pilt selline: 1956-1965 ja 1966- 1972. Selline mõtteline poolitamine on näha nii idas kui ka läänes. See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides. Kirjeldused
(Seos kultuuri poliitikaga, tollane kultuuri poliitik Albert Laus oli ära keelanud Vanemuises Tuhkatriinu ettenduse) 3) "Elagu vankumatu marksist Lentsman" 4) "Vendlus on hädaohus". 5) "Viru valge ja Moskva eriline". 6) "Igale Eesti naisele kaksikud" 7) "Juust igasse Eesti kodusse". Mitmed tudengid heideti ülikoolist välja, võeti ette ka komsomoli juhid, keda süüdistati nõrgas juhtimises. Oktoober ja november tähistas ENSV sulaaja lõppu. Uusvenestuse pealetung: 1978. aasta venestusotsus- Poliitbüroos võeti vastu otsus, mis nägi vene keele laia ulatustliku juurutamist igasse valdkonda. Vene keele osatähtsus pidi lähiaja jooksul kasvama. Vene keelt pidi õpetama laste aias. Kõrgkoolis pidi üle minema vene keelsele õppimisele. Hakati lugema vene perioodilisi väljaandeid. Teadustööd said olla ainult vene keelsed. Noorterahutused ja 40 kiri: Rahutuste põhjuseks peetakse 1980. aastal ära keelatud
Vaarandi jaoks oli positiivse Nõukogude kirjanduse kirjutamine teraapia. Tema võimupositsioone ei võta. Tal on oma stalinismis, aga repressioonimasina eesotsas polnud, ehki polnud sellest kaugel. ,,Põleva laotuse all" (1945) esimene kogu. Noore inimese värskus võib leida. Ilusad luuletused. ,,Unistaja aknal" (1959) tähelepanuväärne, et raamatute ilmumise vahele tekkis u 5 aastane paus. See on juba sissejuhatus sulaaja kirjandusse. Kahte teed, kuidas uut moodi kirjutada: üks variant on Jaan kross stiiriline variant; teine uus on hästi tehtud vana, tagasipöördumine lihtsate asjade juurde. ,,Rannalageda leib" (1965)- vana ja uut esteetikat jätkas. ,,Tuule valgel" (1977) jõuab mõtteliselt punkti, kus ta alustas 1930ndate Tartu, kus puutus kokku Arbujatega. Arbujalikkus tuli mängu, kustav Suitsuga hakkab haakuma. ,,Aastad ja päevad" (2006).
aastate paiku. Meil on terve rida autoreid mängust väljas, kellest 30ndate puhul räägime. Neid lihtsalt pildi peal ei ole. Kirjandusnäited peaksid huvitama meid kui ühiskonna ja poliitika olukorra pikendused, oskame kuidagi ajalugu mõtestada ja pol ja kirj seoseid. Kui midagi leida, kas üksikuid luuletusi v muid tekste, mida kirjanduslikus plaanis võiks vaadata, siis on ka suhteliselt selge, et neid võib leida kas vahetult sõja lõppu v kuskilt stalinismi ja sulaaja piirilt. Kirjanduskriitika rolli tugevnemine sellist võimu kriitikul pole enne olnud. On ka loogiline arutleda selle üle, kas ongi kõige tähtsam kirjanduslikud tekstid v kriitika kaudu tulevad juhendid tekstidest, need, mis annavad juhtnööre selleks, kuidasmoodi kirjutada. Max Laosson, Endel Sõgel. Kriitiku roll muutub poliitilise järelvaate rolliks. Mingi osa tõsiseltvõetavast uurimusest. Sotsialistlik realism kuulutatakse üldkehtivaks kirjanduslikuks meetodiks
kirjeldada just Ristikivi Tallinna triloogia näitel, sest iga köide ilmub erineva võimu all. Nõukogude Liidus hakkab kohustuslikku repertuaari kontrollima eeltsensuur. Eelstsensuur toimib ka Saksa võimu ajal. · 1944-1955 Stalinistliku võimu aeg. Nõukogude Liidu võimu seisukohalt on Stalinistliku võimu aeg pikem. · 1956-1972 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kongress. Kritiseeritakse Staalini isikukultust ja saab sulaaja alguseks. · 1973-1975 stagnatsioon · 1986-1991 Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti iseseisvumine. Kirjandus ja kultuur on poliitilise kontrolli all ja see mõjutab ka vastavat liigendust. 1940-1941 · 1939 Nõukogude sõjaväbaaside rajamine · 1940 Nõukogude okupatsioon · 1941 Küüditamine · 1941 Saksa okupatsioon · 1944 Nõukogude okupatsioon o 1940 Glavlit o 1940 Sirp ja Vasar o 1940 Kirjandusmuuseum
kutsuda. Sellest sai alguse Molotovi allakäik ja koos sellega ka teiste vanade kaardiväelaste langus. Endine roll neil tasapidi kaob, just Molotovil. · sula-aeg - Hrustsov eelkõige (1953-1964) - sulaaeg sai impulsi vahetult pärast Stalini surma - 1953 aasta märtsist kuni juunini - siis ei olnud suuna andvaks mitte Hrustsov, vaid Peria ja Malinkov. Tegelikult paljud need sulaaja tunnusjooned on tagasiviidavad Stalini-järgsesse aega. Hrustsoviga seostatakse isikukultuse vastasus 1956. aastal NLKP 20.? kongressil - tollastes oludes enneolematu ettevõtmine ja selle mõju oli päris suur - nt Ida-Euroopas vallandusid ulatuslikud sündmused Poolas ja Ungaris. Selle isikukultuse küsimuse juures tuleb tähelepanu sellele pöörata, et selle küsimuse tõstatas 1953
H Hwangi ,,Madame Butterfly" ja G. Boccacio ,,Dekameron". Mati Unt elas teatrile. Aasta peale tema surma ilmus raamat ,,Undi-jutud", mis sisaldab mälestusi paljudelt inimestelt, kes temaga elu jooksul kokku puutusid. Raamat on koostatud Kalev Kesküla poolt. Looming: Mati Unti võib nimetada geeniuseks juba 19-aastaselt sai ta hakkama ehk oma kõige kuulsama teose ,,Hüvasti, kollase kassiga". ,,Hüvasti, kollane kass" on kirjutatud aastal 1963, just enne Hrustsovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud. See õhkkond avaldas Mati Undile mõju. ,,Kollane kass" ei ole kindlasti päris kommunistlik teos, vaid balansseerib lubatu ja lubamatu vahel. Kohati 47 isegi tundub, nagu kritiseeritaks seal kommunismi ning Moskva liiga idealistlikku poliitikat. On näha, et kuldsed kuuekümnendad on Unti tugevasti mõjutanud ja juba keskkooliõpilasena kahtleb ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
