populaarsete pilkeajakirjade "Sädemed" asutajaks (1905) ning "Kratt" toimetajaks (1924-1926). Pseudonüümi Hoia Ronk all kirjutas suurel hulgal reisikirju, mitmesuguseid vesteid ja följetone. Esimese maailmasõja aegset Euroopat meenutav "1914. Reisipildid" (1924) kujutab endast vahetute, töötlemata reisimärkmete raamatut. Hindrey oli kuulus lasteraamatute autorina ja piltide joonistajana. Tema raamatuid "Lõhkiläinud Kolumats", "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918), "Jaunart-Jauram" (1921) teati palju peast. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas "Looming" jutustusega "Kunstikool" (1929), millest arenes välja 5-köiteline sari "Minu elukroonika" (1929- 1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina
· Oma loomingus on suutnud väga hingestatult ja tähelepanuväärselt kujutada loomi, loodust selle loomulikkuses. · Traagilised finaalid! · Tugev didaktiline hoiak, grotesk ja satiir, jõuline, efektne huumor · Huumor heatahtlik nali. Hüperbool liialdused. Satiir otsekohene, terav nali. Grotesk-jämekoomiline käsitlus, must huumor Looming lastele · 1906 ,,Pambu Peedu", ,,Seene Mikk", ,,Piripilli Liisu" · 1918 ,,Nina-Jass" ja ,,Näpp-Mall", ,,Lõhkiläinud Kolumats" · 1920 ,,Loomade mäss" · 1921 ,,Jaunart Jauram" · 1922 ,,Summi-Supsu sekeldused" · 1933 ,,Kill Martuse lihavõtted" · 1935 ,,Kill Martus koolis" Ümberjutustused lastele · ,,Kalevipoeg", ,,Suur Tõll" · ,,Kaval-Ants ja Vana-Pagan", ,,Matsi poeg Mats" · ,,Ants oli väikene saunamees", ,,Kuidas seitse rätsepat Türgi sõtta läksid" ,,Pambu-Peedu" · Pambu-Peedu ajas pideval suu ja silmad pärani. Kord tulid mustlased ja nende neeger, kes
Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey · Värsivormilised lasteraamatud: o Piltvärsslood "Pambu-Peedu", "Seene-Mikk", "Piripill-Liisu" (kõik 1906);
ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes 1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e.
pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult ja ta nägu on sinine. Eesti mütoloogias on palju tegelasi, keda on raske unustada. Meeldejäävaimad on lood vetevaimudest ja näkkidest, vanapaganatest ja metsahaldjatest. Meie mütoloogiast on teada veel selliseid tegelasi nagu ahjualune, pisuhänd, kolumats, sookoll, kodukäija, Ülemiste vanake ja vetevana. Üks tegelane, mis Eesti mütoloogias üsna tuntud on, on ka libahunt. Enamus eelpoolnimetatud tegelastest põhjustasid hirmu ja nende eest hoiatati ka lapsi. Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta. Kui laps uskus
· "Rummu Jüri mälestused" (1996) · "Seljatas sada meest" (1998) Lühipalade kogumik: · "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980) Näidendid: · "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all) · "Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud suvelavastusena 2000) Tõlked: · Arkadi ja Boriss Strugatski. "Tigu nõlvakul" (1968) · Fjodor Dostojevski. "Ülestähendusi põranda alt" (koos Lembe Hiedeliga, 1971) · Heinrich Hoffmann "Kolumats" (1982) · Valimik "Tuhat üks ööd" (koos Ly Seppeliga;1984) · "Kaarsild". Soome luulet 19201950 (koos Ly Seppeliga; 1997) · James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998) · Carol Shields. "Kivist päevaraamatud" (1999) · P. Mustapää. "Linnupüüdja. Valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; 2000) · Robert Bly. "Ürgmees" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; 2001)
E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel:
andis Hindrey põhjust süüdistada end härrasmoraalis. Ent Hindrey jaoks ei tähendanud moraalne ülimuslikkus ülbust, vaid kaastunnet vähemate vastu. Elu oli ta vastuolulise isiksuse jaoks suur seiklus, kus igal on oma roll, sest ta ei arva, et kord päritut hõlpsasti muuta saab. Omas ajas olid väga populaarsed Hindrey koomiksilaadsed lasteraamatud, nt "Pambu-Peedu", "Jaunart Jauram", "Lõhkiläinud Kolumats" jt. Novellikogud: "Välkvalgus" (1932), "Armastuskiri" (1933), "Sigtuna having" (1937), "Südamed" (1938) ja "Hukatus Mälaril" (1939). Romaanid: "Urmas ja Merike" (19351936), "Loojak" III (1938), "Sündmusteta suvi" (1937), "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" (1939), "Taaniel Tümmi tähelend" (1942). Kirjutanud ka näidendi "Raidaru kirikumõis" (1935); lühibiograafiaid ("Admiral Johan Pitka") ja populaarteaduslikke raamatuid.
hea.Luuletustes tähtis koht loodusel. Looming: ,,Üks rohutirts läks kõndima", ,,Kevadel", ,,Laps ja tuul", ,,Notsulaul", ,,Juss oli väike peremees", ,,Sügisel", ,,Tuul käib tühjal rannal ringi", ,,Sügis", ,,Hiiresõit" K. A. Hindrey- tema luules tugev didaktiline hoiak, kasutab groteski ja satiiri, jõuline efektne huumor. Looming: ,,Pambu-Peedu"; ,,Seene- Mikk", ,,Piripilli-Liisu", ,,Nina- Jass ja Näpp-Mall"; ,,Lõhkiläinud Kolumats". Tegi ka mitmeid ümberjutustusi. J.Oro loomingus puuduvad kõlaefektid, ka tütred kirjutasid talle luuletusi. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäeva elu. Väga palju jõululuuletusi. Looming: ,,Miks ei tule ükskord tali", ,,Tiliseb aisakell", ,,Üle lume lagedale", ,,Nääritaadi ootel", ,,Sõit", ,,Talvehommik", 1930. AASTATE LÕPUKS OLI EESTI LASTEKIRJANDUS SAAVUTANUD ARVESTATAVA TASEME JÄRGMISTEL PÕHJUSTEL ...
did. Lastejuttudes vahel-"Lastejutte" 1979 a. realistlik-humoorikatega. mikus "Lastenäidendid! statavad hälli-, hüpitus- "Lapsepõlve kungla" värsikogumik 1923 a. tatud ohtralt kõlakujun- "Upa, upa oalilli" valimik luuletusi 1972 a. dusi ja kordusi. Rõhutas arendamisel. e illustreeritud didaktilisiPiltvärsslood: "Pambu peedu", "Seene-Mikk ood on mängulised, fan-"Piripilli-Liisu" 1906 a. oni- ja sõnakoomikaga Valimik: "Lõhkiläinud Kolumats" 1979 a. ppetlikkus epõhimõte "Kalevipoeg", "Suur Tõll" 1928 a. iialdustega (nt. Piripilli- Värsid: "Lapsed tuppa", "Eidekese unenägu e märgatav areng nii kvalitatiivses, kui kvantitatiivses mõttes. diga neljkordseks. Kättesaadavaks muutus maailmakirjanduse eesti- ujunes välja ulatuslik ja sisukas lasteajakirjandus, ealine ja sooline useks ja rahvuskirjanduse hinnatavaks osaks. Looming
90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14.kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Esineb sageli folklooris (seitsme maa ja mere tagas, mitmepäine lohe), satiiris ja groteskis. K. A. Hindrey loomingus rohkelt kasutatud (Lõhkiläinud Kolumats) Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu 12 jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike
südamelt 1933, Mureliku suuga 1942 (kolmanda perioodi algus, üleminekukogu), Sädemeid tuhas 1954, Ääremail 1963 (ilmunud Rootsis, pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad). 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. Psühholoogiline proosa: Autorid: Hindrey kasvab välja orgaaniliselt varajasest realismist, sai tuntuks följetonina, karikaturistina, lastekirjanikuna. Lõhkiläinud kolumats lastekirjanduse klassikaline koomiks. Hindery II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, hakkab kirjutama ajakirjandusele meelelahutuskirjandust ja teenima raha. III saagumine kirjandusse 1929 aastal, kui ilmub ta esimene novellikogu, pigem on ta psühholoogiliste novellide meister, aga samas ei saa romaane kõrvale jätta. Draama Eesti draama käekäik seoses teatriga. 20ndatel aastatel võib rääkida
Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) K. A. Hindrey piltvärsslood. piltvärsslood “Pambu-Peedu”, “Seene Mikk”, “Piripilli-Liisu”, „Nina-Jass ja Näpp-Mall“, „Lõhkiläinud Kolumats“ -eesti lasteluulesse tuli huumor,kunstilised liialdused (lapsi hirmutavad) R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Reinhold Kamsen: Luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades, teemad loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega,kulunud kujundid, isikupäratus.„Talvel“ („Küll on kena kelguga…“) Karl- Eduard Sööt: 1923 kogu „Lapsepõlve Kungla“,1949 kogu „Lastelaule“,folkloorse taustaga,hällilaulud,
59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Fiktiivsed olendid lastehirmutustena · isikunimed, nt Ahju-Ants, Jõe-Mart, Kaevu-Hans Korstna-Ants, Ko1-Mats, Ko1-Toomas, LiivaHannus, Metsa-Märt, Murde-Kai, Müha-Jüri, Rehe-Liisu (-Tõnu), Uba-Ants, Vingu- Laska · inimest tähistavad üldnimed, nt hall mees, kaevu-mees (-kuningas, -vanamees), kemmerguvana, kerisemees, kolumats, ko1vana(mees), lakavana-mees, pakasetaat, pikava1mees, tagasieit (-ä) · loomanimetused, nt herneunt, härg (pull, sikk; tuleb kaevust), kaan (tõmbab kaevu), kilk (koera moodi, pika sabaga), kibuskiunt, merekaru, nõgikikas, näljakon'n, rugasiga, röäsusi, saunahani (kerisel), viläsusi · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa,
mütoloogiast. Kui maailmapilt uueneb kolib endine nägemus lastemütoloogia. lapsi hirmutati kasvatuslikel eesmärkidel. Reaaleluliste, mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega. Olendid võisid käituda agressiivselt lapse suhtes, neid kirjeldati kui pikkade hammastega, karvastena, mustadena. (kaevunäkk, kotivana, kummitus, tont) Olendite nimes võis kajastuda isikunimed (Koti-mats, Koti-Toomas), inimest tähistavad üldnimed (kotivana, kolumats) ja loomanimetused (kaan, merekaru), tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad (mumm, koll), nimetused,mis kirjeldasid välimust (verihammas)
Üldnimetusena läheb käibele andekas parasiit keerulised siseeluga tegelased, kellel on raske kohanduda ühiskonnaga, kes kuidagi vaataks läbi takistuse ümbritsevat maailma, palju tegemist isikliku psühholoogiaga toimetuluks. Uutmoodi naise tüüp, naisetüüpi hakkab toetama ka Beti Alveri teoste tegelased. Uue ajajärgi naine nähtavale. * Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt K. A. Hindrey Hakkas lastele tegema piltlugusid, nt ,,Lõhki läinud Kolumats". Peaaegu kõige esimesed koomiksid. Tähtsal kohal novellilooming. Novell on Hindreyl hästi läbitunnetatud zanr. Oskab kirjutada. Psühholoogilise realismi autor. Novellid: ,,Välkvalgus" (1932), ,,Urmas ja Merike" (1935-1936). Pikast proosast tähelepanuväärseim ,,Sündmusteta suvi" (1937). Enn Kippel tuntuim jutustus ,,Meelis" (1940). Ajalooproosa musternäide läbi Nõukogude aja. Kippelil oli ka pikemaid ja kaalukamaid t ekste. Romaan põhjasõjast ,,Kui Raudpea tuli" (1937).
Kui seda autentset 20ndate lõpu hõngu taha, siis pigem võtta ette esitrükk. Aadu Hint psühhoanalüütiliste hoiakutega, Freudi mõjutused 29. september 2010 Karl August Hindrey Psühholoogilises proosas on mitu varianti, Hindrey variant on kuidagi mingis mõttes traditsioonilisem, kasvab orgaaniliselt varajasest realismist välja. Sai tuntuks följetonina, karikaturistina ja seejärel ka lastekirjanikuna. Tema koomiksid on läinud lastekirjanduse klassikasse ("Lõhkiläinud Kolumats"). Hindrey II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, ta hakkab kirjutama ajakirjanduse jaoks meelelahutuskirjandust ja sellel tegevusel on rahateenimisväljund. Hindrey kui action-kirjanik kui mingid muud asjad. III tulemine kirjandusse 1929. aastal, kui ilmub tema esimene novellikogu. Mingis mõttes võib öelda, et Hindrey on kirjutamisviisilt ja andelaadilt pigem psüh novelli meister, aga samas ei saa ka romaane kõrvale jätta. Eriti on
väga populaarseks, neid ilmus nii täiskasvanutele kui ka lastele. Välja arenesid koomiksi liigid: poliitiline koomiks, detektiivkoomiks, sõjakoomiks jt. Neid loodi nii klassikateoste kui ka multifilmide põhjal. Tänapäeval trükitakse koomikseid ajalehtedes ja eraldi raamatutena. Maailma üks tuntumaid lastekoomikseid on Walt Disney Miki-hiire lood. Eestis joonistas esimesed lastekoomiksid kirjanik ja kunstnik Karl August Hindrey (18751947), kogumik "Lõhkiläinud Kolumats". Koraan islami usu püha raamat. Koraan sisaldab Piibli ainestikku ja araablaste vana luule sugemeid, see sõnastab käsituse maailmast ja inimese kohast selles. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. korrektuur trükivigade parandamine enne trükise valmimist. Korrektuuri teevad autor, toimetaja ja korrektorid
annaabi.ee 
