KIRJANDUSLUGU II (0)

1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid 
August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes 
Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste 
motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas.
Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia 
saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit.
Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse 
populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud 
Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli 
eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja 
viisid selle uuele stiilitasandile.
Siuru I–III (1917–1919)
• Marie Under – Sonetid (1917), Sinine puri (1918) • Henrik Visnapuu – 
Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) • Friedebert Tuglas – Saatus (1917)
• August Gailit – Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919) • 
Johannes Semper – Pierrot (1917) 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28.  Üks võimalus periodiseerida kirjandust: 1917–1928 (Siurust „Toomas 
Nipernaadini”)
1. Kõrgkirjanduslik romantika 2. (Sotsiaal)ekspressionism 3.  Eksperimentaalse modernismi katseid (futurism)
Kõrgkirjandusliku romantika autorid: Peaaegu kõik Eesti luuletajad M. 
Underist B. Alverini
(Sotsiaalse)ekspressionismi autorid: M. Under, H. Visnapuu, J. Barbarus
Eksperimentaalse modernismi katsete autorid: H. Visnapuu, J. 
Barbarus, E. Hiir 3. Henrik Visnapuu luule (1890–1951) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused
1920 Käoorvik 1925 Ränikivi 1927 Maarjamaa laulud 1927 Jehoova surm 
1927 Parsilai 1929 Puuslikud 1931 Tuulesõel 1932 Päike ja jõgi 1937 
Saatana vari 1938 Põhjavalgus 1942 Tuule-ema 1946 Esivanemate 
hauad1947 Ad astra 1947 Periheel. Ingi raamat 1948 Mare Balticum1950 
Linnutee. Rännuraamat 1964–65 Kogutud luuletused I–II 1993 Mu ahastus 
ja armastus ** 1932 Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) 1951 Päike 
ja jõgi
Tema lapsepõlve keel on Lõuna-Eesti keel ja 10-20-tel aastatel ta oma 
loomingus kasutama hakkab 4. Marie Underi luule (1883-1980) Ants Oras, Marie Under (1963) Marie Underi eluraamat I–II (koost. Artur 
Adson, 1974) Helmi Rajamaa, Marie Under inimesena (1983) Marie Under 
(2003) Under ja Tuglas. Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus 
(2006) Sirje Kiin, Marie Under (2009) 1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 
Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Päriosa 1927 Hääl varjust 1928 Rõõm 
ühest ilusast päevast1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva all 1935 Kivi 
südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * 
1958 Kogutud luuletused2006 Lauluga ristitud 2007 Luule  20. sajandi esimese poolel ta on Eesti luule peamine keskpunkt  Tema kujunemislugu algas Tallinnas 19. sajandil, Hiiumaa seosed on 
temale tähtsad, kuna perekond koolis Tallinna Hiiumaalt 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917–28. 


Eesti proosa põhisuunad 1917-28: 1. Uusromantiline ja/või 
ekspressionistlik ja futuristlik proosa 2. Realism (nn uusrealism)
Uusromantilise ja/või ekspressionistliku ja futuristliku proosa autorid: F. 
Tuglas, A. Gailit, E. Hiir, A. Kivikas
Realismi (nn uusrealismi) autorid: O. Luts, A.H. Tammsaare, M. Metsanurk,
A. Kivikas 6. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming (1878–1940) Proosa: "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", 
"Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), 
"Raha-auk" (1907), Kõrboja peremees (1922), Tõde ja õigus (1926–1933), 
Põrgupõhja uus Vanapagan (1939), 1908 Pikad sammud, 1910 Üle piiri, 
1909 Noored hinged, 1917 Kärbes, 1934 Elu ja armastus, 1935 Ma 
armastasin sakslast, 1939 Põrgupõhja uus vanapagan, "Varjundid" (1917).
Draamalooming: Juudit (1921), Kuningal on külm (1936). 7. Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika kese.  8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane.  9. August Gailiti proosa.  10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44.  11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917–44 (August Mälk 
jt).  12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt).  13. Eesti näitekirjandus 1917–44 (Hugo Raudsepp jt).  14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929–44.  15. Juhan Sütiste luule.  16. Arbujate tegevus ja looming.  17. Heiti Talviku luule.  18. Betti Alveri luule.  19. Uku Masingu looming.  20. Bernard Kangro tegevus ja looming.  21. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid.  22. Kalju Lepiku luule.  23. Ilmar Laabani luule ja häälutused.  24. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid.  25. Karl Ristikivi looming.  26. Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas.  27. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming. 


28. Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja 
autorid.  29. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora
Vaarandi looming.