Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
huvitavates suundades: lorilaul; epigrammi traditsioon ja servapidi hakkab siin kaasa
mängima ka nonsensluule.
Raimond Kolk väheseid autoreid, kes tuleb kirjandusse pärast sõda võrukeelse luulega.
Esikkogu hakkas resoneerima ka Laabani ja Lepiku debüütidega. Kolgi luule juures on
mänginud koguaeg kaasa see, et ta asetub ühelt poolt Eesti traditsiooni taustale.
Lõunaeesti keele trad pole ta radikaalne uuendaja, aga võrreldes adsonlikku kihistusega
midagi uut küll. Adsonis on palju sentimentaalsust, siis Kolgil nii palju seda nuttu ei ole.
Ivar Grünthal osales sõjas, mängis hiljem ka loomingus tugevalt kaasa.
Kiirkaardistusena võiks öelda, et luule koosneb kahest v kolmest komponendist: üks
komponent on puberteediiga, mis asetus väga selgelt Tartu taustale. Kuidas poisist sirgub
mees on ta püsiteema. Teine teemade ring on seotud sõjaga. Mis temaatilist kaardistust
õigustab, on Grünthali enda aruretseptsioon
annaabi.ee 
