Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Sügissemester 2017 : kordamisküsimused arvestuseks
  • Siuru tegevus ja looming.
    Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson , August Gailit , Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa , Albert Kivikas . Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne.
    Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud „Kalevipojast“ – müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas.
    Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines „Siuru“ ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, reklaamimisel, üksteise arvustamisel ja väljastpoolt tuleva kriitika pareerimisel. Kirjastamine – nii rühmituse ühisväljaannete kui üksikute siurulaste raamatute avaldamine, oli „Siurule“ esmatähtis ülesanne. Selleks tehti edukaid ringreise, korraldades kirjandusõhtuid, mis olid tulutoovad raamatute väljaandmiseks. See tõi ka noortele autoritele tuntust. „Siuru“ vallutas raamatuturu. Laia leviku põhjuseks oli ka noore luule värskus ning elulised teemad, mis puudutasid teisigi inimesi peale kirjandustundjate.
    „Siuru“ rühmitus avaldas oma tegevusajal üle 30 eri raamatu alguspäraseid esmatrükke. Ühisväljaannetena ilmusid 3 „Siuru“ albumit (I – 1917, II – 1918, III – 1919) ja koguteos „Sõna (1918). Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed , följetonid, üks romaan (A. Gailit „ Muinasmaa “ 1918) ja F. Tuglase reisikiri („ Teekond Hispaania “ 1918). Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele .
    1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja
  • Vasakule Paremale
    Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #1 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #2 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #3 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #4 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #5 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #6 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #7 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #8 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #9 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #10 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #11 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #12 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #13 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #14 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #15 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #16 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #17 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #18 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #19 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #20 Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor bbpettai Õppematerjali autor
    Fail sisaldab 29 kordamisküsimust õppeaines "Eesti kirjanduse ajalugu II".

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    doc

    Eesti kirjanduse ajalugu

    FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded:

    Kirjandus
    thumbnail
    26
    doc

    Eesti Kirjanduse Ajalugu II

    Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28  KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus.  SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus.  EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu.  PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste

    Eesti kirjandus
    thumbnail
    14
    doc

    Eesti kirjanduse ajalugu II

    FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 ­ 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees"

    Kirjandus
    thumbnail
    40
    doc

    Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

    + kujutavas kunstis ­ dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema ­ sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B

    Kirjandus
    thumbnail
    42
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II

    Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

    Kirjandus
    thumbnail
    16
    rtf

    Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

    Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    docx

    KIRJANDUSLUGU II

    1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas. Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit.

    10.klassi ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    KIRJANDUSLUGU II

    1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas. Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit.

    Kirjandus ja ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun