· Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis. · 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat. · 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal.
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901
idavirumaalasteni, kelle teleantennid on pööratud Venemaa poole, vaadates sellega ebaseaduslikult Vene vabalevi telekanaleid. Esindatud on ka negatiivse hoiakuga artikleid ja isikuid. Näiteks Ahto Lobjaka (2015) sõnul on ETV+ näol tegemist ’’surnult sündinud projektiga’’ ning ei mõista, miks peaksid telekanali potentsiaalsed vaatajad raiskama aega ’’propagandale, mis on odavam kui emamaa oma?’’? Ka telekanali peatoimetaja Darja Saare suunas on näidatud üles kriitikat, pidades teda Venemaa riikliku telekanali uudistesaates ’’Vesti’’ intervjuu andmise järel peataolekus ning paaniliselt ennast kaitsvaks isikuks (Seppel, 2015). Skeptilise negatiivsuse alla saab tuua ka Indrek Mäe (2015) artikli sellest, kuidas ETV+ tellis uudistekoolituse Moskva propagandakanalilt, kes toetab Putini ’’režiimi’’. Ajaliselt on Postimehes tekkinud negatiivseid seisukohti just telekanali eetris alustamise eel,
Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Luuletustes esines palju nukrameelsust. 1977
romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusena eesti kirjandusse matuseromaani. “Vikerkaare” toimetaja 1986-1989. See oli tol ajal Eesti ajakirjandustaevas, uus nähtus, valgustades poliitiliste keeldudega ümbritsetud nähtusi ja asju. Töö 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja 1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär 1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur 1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja 1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja 1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja 1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor 2005–? Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor, õppetooli juhataja
Selle aasta 10 finalisti on: Norman Salumäe, Artur Rassmann, Kristiina Piperal, Arno Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaalima asjatundja ja kriitik Mihkel Raud. Heidy Purga (s. 1975) on Eesti Raadio saatejuht ja Raadio 2 peatoimetaja ning Eesti Päevalehe plaadiarvustaja. Lisaks juhib ta muusikateemalist ,,MustMesi" ning veab saadet ,,Pleier". Purgal on märkimisväärne kogemus ka televisiooni alal: ta on olnud mitmete noortesaadetes nii toimetaja kui ka saatejuht. Rein Rannap (s
vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 19901991 EV Välisministeeriumi informatsiooni- büroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 1997 2005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Ta on abielus kunstnik Tiina Tamme-taluga. Nad kohtusid peale näitust Wiiralti kohvikus, näitus ise toimus Tallinna Kunstihoones. Mihkel soovis
kultuuriasutusi ja ettevõtmisi etaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12. Märtsn 1934 sõjaväelise riigipöörde J. Poska- endine välisminister ja eesti delegatsiooni esimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule J. Tõnisson –üheks opositsiooni eestvedajaks K. Päts – teataja peatoimetaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president M. Under- eesti luuletaja, kuulus sirusse A.H.Tammsaare-nimekaim kirjanik, oli romaani kõrgaja üks tuntumaid kirjanikke, kirjutas teose “Tõde ja õigus” F. Tuglas- kuulus kirjanik, kuulus siuru liikmeskonda E.Aav- kirjutas Eesti esimese algupärase ooperi K.Palusalu- rahvuskangelane, maadleja, võitis 1936a Berlini olümpiamängudel 2 kulda P
Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TV-kava, ilu- ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu- ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Ajaloost: Aastal 1891 sai sellest esimene eesti päevaleht. Lehe kauane peatoimetaja enne Teist Maailmasõda oli Jaan Tõnisson. Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey. 1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi. Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal. Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas
annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. Auhind jagatakse alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel. 4. Milliseid funktsioone täitis ajakiri The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga usaldusväärne ajaleht. See oli ajaleht, mis teatas uudiseid kõige esimesena ja need artikklid oli kvaliteetsed. The New Republic oli populaarne ajaleht USA ühiskonnas. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesanne ongi juhatada ja kordineerida toimetuse tööd, jälgida, et ajalehe sisu oleks korrektne, vastutada ajalehe õigeaegse ilmumise eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise, kuidas fakte kontrollida saab, mille abil? Faktikontroll on kontroll faktide õigsuse üle. Fakti õigsust saab kontrollida, näiteks intervjureerida inimesi ja küsida teatud asja kohta, kui nad seda kinnitavad, siis on
isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri auhid- on igaaastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. 4. Millised funktsioone täitis The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga väärikas ja usaldusväärne ajaleht. See oli leht, mis teatas uudiseid esimesena ja tegi seda kvaliteetselt. Väga populaarne ajaleht. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesandeks on kontrollida ja vastutada teiste toimetajate eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise,kuidas fakte kontrollida saab, mille abil? Faktikontroll on kontroll faktide õigsuse üle. Faktikontrolli saab teha, kasutades erinevaid meetodeid või materjale, või intervjueerides erinevaid inimesi ja saada selle kaudu teada, kas fakt on tõene ( fakt on arvatavasti tõene, kui mitu erinevat inimest
rajaja, friedrich nietzche saksa filosoof ja mõtleja, kes imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu, wilhelm II saksa keiser, kes loobus venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, teda peetakse I MS algatajaks, nikolai II venemaa viimane keiser, tema valitsusaeg lõppes veebruarirevolutsiooniga, ta lubas rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ja riigiduuma valimisi, jaan tõnisson postimehe peatoimetaja, aatemees, EV riigivanem, eesti rahvameelse eduerakonna esimees, konstantin päts teataja peatoimetaja, majandusmees, EV riigihoidja ja vanem, EV I president, pjotr stolõpin venemaa peaminister, kes viisläbi agraarreformi vene taludes, max planck saksa füüsik, pani aluse kvantfüüsikale, albert einstein sveitsi patendiamatnik ja füüsik, pani aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa
Contra ehk Margus Konnula Elulugu Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004)
..... 12 Lisa 1. Leelo Tungla nooruspõlve pilt................................................................................................ 12 Lisa 2. Leelo Tungla pere................................................................................................................... 13 Lisa 3. Ruila kool ja hümn.................................................................................................................. 14 Lisa 5. Praegu on Leelo Tungal ajakirja Hea Laps peatoimetaja........................................................16 3 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on tuntud eesti kirjaniku Leelo Tungla elukäik ja tema looming. Enda arvates olen keskmisest suurem kirjandushuviline. Enamasti huvitab mind seikluskirjandus, paeluvad ka põnevikud, kuid suur luulehuviline pole ma olnud. Lähim kokkupuude luulega on
• Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1978. aastal avaldati tema esikkogu „Päevapildid“ Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978)
kirjandusteadlastele). Seejuures ei kirjuta ta kindlasti lihtlabasele inimesele, esmajoones, ma mõtlen, kirjutab ta iseendale, naudinguga, see on üks põhjustest, miks ta on teistelegi nauditav" (B. Selberg) · ,,Müügiedu saladuseks on see, et ta on endast loonud kaubamärgi" (I. Raitar). · ,,Kaur on hea kirjanik oma ajas" (L. Viik). TEGEVUS SIRBI TOIMETUSES 18. novembril 2013 alustas Kaur Kender tööd Eesti kultuurilehe Sirp peatoimetaja kohusetäitjana. Kenderi nimetamine peatoimetaja kohusetäitjaks tõi kaasa üleriikliku skandaali, mis päädis loomeliitude umbusaldusavaldusega kultuuriminister Rein Langile. SÜÜDISTUS LAPSPORNO VALMISTAMISES · Jaanuaris 2015 teatas politsei uurimise alustamisest Kenderi suhtes lapsporno levitamise asjus seoses portaalis nihilist.fm ilmunud kirjutisega. · 7. jaanuaril 2016 esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Kenderile süüdistuse lapsporno valmistamises
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju uurimine), hiljem ka üldkeeleteadusest 19311939 Eesti Keele Arhiivi juhataja 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi Kasutatud allikad http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2890...
Fourth level meelelahutussaadet "Reisile Fifth level Sinuga" ja Kanal 2s autorisaadet "Meie". 2004 "Teisipäeval Teiega" on kuulatav Vikerraadios. Töö trükimeedias ja publitsistikas Maire Aunaste on seltskonnaajakirja Kroonika üks asutajatest ja esimene peatoimetaja Kirjutas järjelugusid oma Ameerikas elatud ajast ajakirjas Naised. Hiljem sai järjejutust raamat "Viis aastat peidus" Igal nädalal ilmub SLÕhtulehes temanimeline veerg. Maire Aunaste on kirjutanud kolm raamatut: "Iseennast kuulates" "Viis aastat peidus" "Mitte ainult meestest"
- Dr. Knutz - (Dr.K) Mia terapeut. - John Paul Reynolds Abernathy 4. (J.P) - Mia poiss-sõber - Boris - Tina poiss, J.P sõber. - Michael Miscovitz - Mia ekspoiss - Shameeka ja Trisha - Mia sõbrannad - Paks Louie - Mia kass - Helen Thermopolis - Mia ema -Rocky - Mia vend - Härra G. (Gianini) - Mia kasuisa (ehk Frank) - Philippe - Mia päris isa - Perini - Mia sõber ja J.P sõber - Härra Hakim Baba - Tina isa -Lilly - Michaeli õde, ajakirja Aatomi peatoimetaja. - Gretchen - Lana pisiõde. - Vigo - Mia vanaema mees. - Naana Moscovitz - Michaeli vanaema. - Wahim - Tina ihukaitsja. - Kenny ehk Kenneth - Lilly poiss-sõber.
Vend: Herald Keres (vanem vend, eesti füüsik) Koolis mängis maalet uuesti. Peamiselt mängis vastu Heraldi Keresi. Kui ta oli 13, siis oli tema esimene välkmale turniir. Postitas harjutused ajalehes. Tegeles algul kirimalega (1935 Euroopa meister). Paul kulutas palju jõudu maletamisele kirja teel. Ta võis mängima üheaegselt 150 malepartii. Ta paistis silma ka maleteoreetikuna. Ta on autor “Male Kool”. Paul oli 1936-1940 ajakirja “Eesti male” peatoimetaja. Paul Keres on surnud 5. juunil 1975. aastal Helsingis. Paul Kerese mälestusmärk Tallinnas Tõnismäel Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonolisel rahatähel. Kasutatud materjaalid https://www.google.ee http://www.eestigiid.ee http://ppt-online.org/1890 http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres Tänan vaatamise eest!
boikoteerida ning kõiki asju ajada läbi uute, revolutsiiniliste omavalitsuste, läbi. Koosolek, kus otsus vastu võeti jagunes kaheks, üks oli Bürgemusse, mis oli teine koosolek? Teine koosolek oli Aulakoosolek. 4. Töö pildiga. Kes on piltidel ja millega nad 20.sajandi algul tuntuks said?(4p) Pildil on Konstantin Päts, kes oli 1901. aastal ilmuma hakanud Pildil on Jaan ajalehe 'Teataja' peatoimetaja. Lisaks Tõnisson, kes oli 1896.aastast 'Postimehe' sellele, oli Päts 1904.aastast Tallinna peatoimetaja. Tõnisson oli 20. sajandi algul abilinnapea ning Eesti Vabariigi esimene Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutaja, president 1938.aastast. mis oli üks esimesi Eestis. 5.Märgi õige väite juurde +, vale juurde -. (6p) Rahvuslik liikumine oli eriti elav Läänemaal. - 20
1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. elulugu üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992. aastal raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid. Ilmamaa peatoimetaja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. 1992-93 vabade kunstide professor TÜ-s Allikad http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel http://handorunnel.comuv.com
Jaan Rääts (15.10.1932Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Tema kontsert nr 1 kammerorkestrile aastast 1961 on eesti muusika üks tähtteoseid. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse muusikaelu üks olulisemaid juhte Eestis. Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tim...
1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest omandas 2009. aastal loodud ning Aasmäe juhitud MTÜ Entsüklopeedia. 10. Aasmäe oli NSV Liidu rahvasaadik aastast 1989–1991. 11. Aasmäe oli Tallinna linnapea aastast 1990– 1992. 12. Aastal 1991 juhtis ta ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimist ("Aasmäe komisjoni"). 13. Ta oli NLKP liige aastast 1975–1990. 14
Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. Vaated Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka
Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus
Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013
saavutatud sellega kus see teises salmis leht ja ehvt Nii sünnivad kaunimad kõik toimub ning mida Riim abab laulud. tahetakse teha Neid täis on varsti üks Luuletuse sõnum seisneb ehvt. selles mis tundeid inimesi vahel valdab ning mis nendest tunnetest võib Hando Runnel • Sündinud 24.nov 1928 Jõgevamaal • Runnel on Eesti mõttelugu peatoimetaja aastast 1995 • Ta on ainuke akadeemik kes ei ole lõpetanud ühtegi kõrgkooli • Tal on 35 luule kogumiku ja veel neljas ka olnud koostaja Aitäh kuulamast
Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.
Mina lugesin Noorte krimkat üle ääre kelle autor on Norah McClintock Selle raamatu tegelased on Chloe Yan, Chloe ema, Chloe kasuisa Louis Levesque kes oli prokuroor , Poiss, kes tõugatakse kaljult alla Peter Flosnick, Chloe klassikaaslased Lise Arsenault, Daria Dattillol, Matt Walker, Thomas Rennie (on mõrvar). Kooli õpetajad: preili Michaud, preili Reters, härra Markle, Koolilehe peatoimetaja Ross Jenkins, Koolilehe spordiuudiste toimetaja Eric Moore ning Anna Maria Dattillol Daria õde, kes hukkus autoõnnetuses. Raamat räägib ühest poisist, kelle nimi on Peter. Ta on kooli suurim nohik ja keegi tast eriti ei huvitu. Kuid varsti saadakse teada, et ta on surnud. Tema ema arvab, et see ei olnud enesetapp. Chloe hakkab asja uurima ning varsti saab ta mõrvarile jälile. Lõpuks, kui mõrvar on leitud, kutsub Chloe ta kalju juurde.
Mees nende elus Aita Kivi Antsla Gümnaasium 12.klass Mari Liis Leppoja ja Kristi Vichterpal Kirjanikust O Sünninimi Aita Liive; sündinud 20. detsembril 1954 on eesti kirjanik ja ajakirjanik. O Ta oli alates 1983. aastast Tallinna NAK-i liige ja kuulub alates 1993. aastast Eesti Kirjanike Liitu. O On töötanud mitmete ajakirjade peatoimetaja. Näiteks: Eesti Naine, Kodukiri ja Kodukolle Autori teoseid OLuulekogu "Usaldades" (1986) OLasteluule kogu "Lendutõusja" (1988) OLuulekogu "Aknalseisja" (1996) OLuulekogu "Tunde küsimus" (2000) ONovellikogu "Üheksa avameelset naist" (1991) ONovellikogu "Teisikud ja armukesed (1993) ORomaan "Jumalakäpp" (1996) ORomaan "Lummus" (2001) ORomaan "Mees nende elus" (2003) ORomaan "Lähedal (2007) ONovellikogu "17 avameelset naist" (2009)
Neist soomlasi oli 749 000. Kokku veedeti Eesti majutusasutustes umbes 4 miljonit ööd, neist 1,5 miljonit olid soomlased. ·· Kahe aasta eest kulutasid soomlased välismaal reisides 2,46 miljardit eurot aastas. Kõige rohkem kulutati Eestis välisreisidel: 340,2 miljonit eurot ehk 13,8% kulutatud rahast. Soomele järgnesid kulutustelt Rootsi (11,7%) ja Hispaania (9,6%). ·· Soome ja Eesti statistikaametite ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse andmed Mikko Savikko, Peatoimetaja ja restoranispetsialist ·· Ajalehe The Baltic Guide soomekeelse osa peatoimetaja. Lehe tiraa 45 00080 000. See on sadadele tuhandetele soomlastele esimeseks ja tähtsamaks Eestit tutvustavaks trükiseks. ·· On elanud Tallinnas 13 aastat, räägib vabalt eesti keelt. ·· Õppinud Soomes kokaks, töötanud peakokana, suure restoraniketi arendusjuhina, kellele allusid kümnete restoranide direktorid. Töötanud Viru hotellis. Allikas (väljavõte): Rein Sikk, EPL online 11.10.2007
Töötas 1913-1919 Tallinna koolides looduslooõpetajana ja 1919-1959 TRÜ-s õppejõuna. Ta oli 1924. aastast selgroogsete zoloogia erakorraline professor ja aastast 1927 korraline professor. Uurimusi embrüoloogia, morfoloogia, orintoloogia ja looduskaitse alalt. Piiper valdas 13 keelt ja tõlkinud ning kirjutanud õpikuid. 1922-1923 oli Tartu Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1923-29 esimees. Aastast 1956 Eest Loodusuurijate Seltsi auliige. Ta oli ajakirja ,,Loodus" peatoimetaja (1922-24) ning 1933-40 Tartu Rahvaülikooli Seltsi esimees. Piiper on Eesti orintoloogiakoolkonna rajaja. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 371) Linda Poots (sünd. 25. märts 1929) Eesti zooloog ja ajakirjanik. Lõpetas 1952 Moskva ülikooli. Aastatel 1952-1957 oli ajakirja ,,Eesti Loodus" toimetuskolleegiumis (1960-1984 ajakirja peatoimetaja). Uurinud Eesti pisiimetajaid, eriti käsitiivalisi, sooritanud palju uurimismatku. Ta on avaldanud,
Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Kui Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku
perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlgib ja koostab erinevaid luulekogusid näiteks "Surmapõletaja" 2006. aastal Doris Kareva
1941 ja maeti Tartu Raadi kalmistule. Hariduskäik Alghariduse sai Miina Härma kodus. Seejärel K. Schultzi tütarlastekoolis, kus lisaks õppis muusikat K. A. Hermanni juures. Edasi õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja komponeerimist aastatel 1892-1903 Miina Härmat võib pidada 20. sajandi alguse kohaliku muusikaelu juhiks. Ta osales Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamises. Oli "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetaja. Juhatas koore üldlaulupidudel. Oli Tartu Helikunsti Seltsi esinaine ja koorijuht. Osales aktiivselt Tartu kõrgema Muusikakooli rajamises (1919). Miina Härma oli Tartu Ülikooli esimene audoktoriks valitud naine (1939). Tallinna Konservatooriumi auprofessor (1939). Paljude seltside ja organisatsioonide auliige. Looming Miina Härma heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, mida on kokku ligi 200.
Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99 teatri näitleja Sergo Vares
ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Vanemuise Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Ajakirjanikkude Liidu, Eesti Karskusliidu, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, Tartu Meestelaulu
Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: õrnus, hellus, kirglikus, isamaalisus, jõulisus, naiselikus, julgus, romantilisus ja hingelisus. Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust „Lõige“. Luuletusel pealkiri puudub.
Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: õrnus, hellus, kirglikus, isamaalisus, jõulisus, naiselikus, julgus, romantilisus ja hingelisus. Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust „Lõige“. Luuletusel pealkiri puudub.
aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-1952 Jalgsema, Ambla ja Järva- Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 1957-1962 EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala. · Hando Runnel Paide Keskkooli
Ain kaalep Henry-Mario Hallik 9.B klass Elulugu On sündinud 1926. aastal, 4.juunil Tartus. Elab ja töötab Elvas. Õppis H.Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. 11 aastat oma elust oli ajakirja Akadeemik peatoimetaja. On olnud Eesti Kongressi liige. Valdab soome-ugri keeli. Loobus Saksa armeesse astumisest, kuid ei tahtnud sõja kõrvaltvaataja olla, seega läks võitlema Soome eest. Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud"
filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis
Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad hakkasid oma sõpradega Tartu kauplustes ja restoranides reklaamima eesti keele kasutamist. Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai. Mõne aja pärast hakkas tema pärast üha rohkem ja rohkem eestlasi kasutama eesti keelt, sakslastele see ei meeldinud. 1898. aastal sai Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks.
Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Kirjutanud 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustusi, nt "Barbara ja suvekoerad" ja luuleraamatuid lastele, nt " Lepatriinu faksiga". Raamatuid on ta tõlkinud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles.
Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Neitsi Maarja neli päeva" , "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Pille, Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 1999...
ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
