Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935. aastal ilmus Kippeli esikromaan "Ahnitsejad" (2 köites), 1936
Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis jahimeestelt...
Enn Kippel MEELIS Meelis oli Sakala maavanema Lembitu poeg.Nad elasid Lehola külas.Külarahvas oli ehitanud linnuse,kus end vaenlase vastu kaitsta saab.Lembitul oli karjaseks vana lombakas Ivo,kelle seltsi Meelis alati otsis.Ivo õpetas talle puust igasuguseid asju voolima.Ühel päeval lähenesid linnusele rüütlid.Nad saatsid preestri läbirääkijaks.et Lembitu koos oma rahvaga alistuksid ja laseksid ennast ristida.Need ütlesid"ei" ja algaski lahing.Kuid rüütleid oli palju rohkem ja Lembitu oma rahvaga ei suutnud neid tõrjuda.Seetõttu õnnestus rüütlitel linnusemüürile tungida ja Meelis röövida.Selle teo abil sundisid nad Lembitut alla andma ja ta lasi ennast ristida.Sama tegi tema vend Õnnepäev ja kogu linnuse rahvas.Peale seda linnus rüüstati.Oma poega ei saanud Lembitu aga ikkagi tagasi-temast lubati preester kasvatada.Koos teiste Eestimaalt kokku röövitud kümnekonna poisiga viidi Me...
,,Meelis" Enn Kippel Elas kunagi Sakala maavanem Lembitu. Sellest on möödunud juba kaua aega. Lembitul oli ka poeg nimega Meelis, kes oli hästi vapper ja osav poiss. Ühel päeval märkas meelis ,,raudmehi", kes tahtsid nende maale väevõimuga ristiusku tuua. Toimus suur sõda, kuid ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja söögivarud. Selleks, et Le ...
Meelis Enn Kippel 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Lätis ja Rootsis. See toimub 13. sajandil 2. Peategelane in siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Ta päästab Olopi poeg sigurdi tütre mereröövlite käest 3. Meelis on Lembitu poeg ja Lembitu on Sakala maavanem. Meelis päästis Astridi. 4. Meelis kuuleb et ta isa on Madisepäeva lahingus surma saanud. Ta tahab oma kodumaale tagasi minna ja kätte maksta. Kui ta tagasi oma kodumaale jõuab siis
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meel...
Enn Kippel ,,Meelis" Lugemiskontroll 1.Kes oli Ivo? Ivo oli vana karjus,kes oskas lindude ja metsloomade keelt (Ta oli Meelise järelvaataja). 2.Kuhu viisid ristirüütlid Meelise? Nad viisid Meelise Riiga,Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide vahele seoti ta, sest need o...
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Te...
Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud. Teel käib Lesta apteegis, küsib enese veel paariks tunniks vabaks ja siis liigub veider seltskond otseteed Lutsu korteri poole. Kõigi ees läheb Kippel Engelsvärgi kaubakastiga, aeg-ajalt lumekuule kontsade alt kraapides, siis Toots ja Teele uue ülikonna pärast riieldes, ning viimasena arglik Lesta enese ette naeratades.
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta s...
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta s...
Hugo Raudsepp näitekirjanduse rajaja Jaan Teemant Põllumeeste Kogud Karl Ristikivi psühholoogiline realism Jaan Hünerson Põllumeeste Kogud Karl August Hindreyajalooline romaan August Mälk ajalooline romaan Jaan Tõnisson Eesti Rahvaerakond Enn Kippel ajalooline roman Jaan Poska Eesti Rahvaerakond Jüri Jaakson Eesti Rahvaerakond MUUSIKA Jakob Vestholm Eesti Rahvaerakond Juhan Aavik helilooja
kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi. Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber.
eesmärgiga mitte edasi anda riimi, vaid sisu. Autor pole teada. 3. Liivimaa noorem riimkroonika Autor: Hoeneke Selle algtekst ei ole säilinud, vaid teatakse hilisemate proosajutustuste kaudu. Käsitleb 1315- 1348 aastaid. (kattub ajaliselt Dekameroniga, Firenze linnas puhkeb 1348 katk) Tähtsus: Jüriöö ülestõusu allikas. Kirjanikud, keda kroonikad on mõjutanud ning inspireerinud:Ristikivi, Kippel, Bornhöhe. Tänapäeval: Indrek Hargla kirjutanud ajaloolist ulmet. Apteeker Melchior ja katustel tantsija . Raamatus algab tegevus 1409. Räägib apteekrist, kes valdab palju vajalikku infot, mis linnas liigub. Kuna kõigil inimestel on apteeki mingil hetkel asja, siis nende kaudu saab apteeker infot ning kogub seda 2010 välja antud. Tiit Aleksejev Palveränd 4. Johann Renneri Liivimaa ajalugu 1556 -1561. Kesk alamsaksa keeles kirjutatud. Tähtsus:
4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk" Luule temaatika
jutustava proosa žanr romaani ja novelli vahepealne proosažanr romaanist lihtsam piiratud sündmustikuga ning vaba vormiga jutustav ilukirjanduslik proosateos võrreldes romaaniga lühem keskendub enamasti ühe tegelase ümber kulgevatele sündmustele Jutustusi O. Luts „Kevade“ E. Bornhöhe „Tasuja“ „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ E. Kippel „Meelis“ A. Musset „Lugu valgest rästast“ Novell Lühike jutustav proosažanr Keskendub ühele konfliktile Klassikaline novell sisaldab kulminatsiooni (pinge haripunkt, kõrgpunkt), lõpus on puänt (ootamatu lõpplahendus) Novelle Jaan Tätte „Romantika“ Mehis Heinsaar „Kohtumine Taageperas“ Anton Tšehhov „Paks ja peenike“ Lüürika
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud
vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal. 1224 – augustis piiras suur ristisõdijate vägi Tartu linnust ning pärast mitmepäevast piiramist vallutati linnus tormijooksuga. Tapeti kõik linnuses olnud eestlased ning neid aidanud venelased. Ellu jäeti vaid üks venelasest võitleja, kes saadeti toimunust sõnumit viima. Tartu linnuses toimunust on kirjutanud Enn Kippel jutustuse „Meelis”. 1227 – pärast pikka ettevalmistust võeti selle aasta talvel ette suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledal jääl ettevaatlikult liikunud ristisõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla. Linnus vallutati kuuendal päeval tormijooksuga ning järgnesid suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi tugevaima Saaremaa linnus, Valjala alla
Novembris- detsembris 1941 avaldati kaks vihikukest? Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestikke? Keelustati igasugune kommunistlik kirjandus, prantsuse ja inglise kirjandus alates 1933. aastast, juudi kirjandus, Saksamaalt alates 1933. aastast emigreerunud kirjanike teosed jne. Kõik teosed keelustati näiteks järgmistel autoritel: M. Andersen-Nexö, L. Beria, G. Brandes, A. Gide, H. Heine, A. Jakobson, E. Kippel, T. Mann, H. Mann, M. Solohhov jne. Samuti raamatute hävitamine sarnanes nõukogude võimu esimesel aastal toimepanduga, näitas totalitaarsete riikide suhtumist raamatusse. 9. Kirjastustegevuse korraldamine Kirjastustegevuse koordineerimine Saksa okupatsiooni alguses oli antud 2. augustil 1941 loodud Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatustalituse kompetentsi Kirjastustegevuse üldist juhtimist ja järelvalvet teostas aga haridusdirektor. Eesti Omavalitsuse juhi ja
Tõeliselt ajaloolisteks on romaanid ( ,,Mahtra sõda, ,,Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid", ,, Prohvet Maltsvet) saanud palju hiljem, järelpõlvede jaoks. Tuntud ja teatud on eestlastele Vilde ja teiste juba mainitud eesti ajalooliste romaanide autorite kõrval veel Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Karl Ristikivi ning eriti just Jaan Kross. Samuti on veel ajaloolistel ainetel romaane kirjutanud August Mälk (,,Surnud majad"), Karl August Hindrey (,,Urmas ja Merike"),ning Enn Kippel (,,Meelis"). Enn Kippel sai oma ajalooliste romaanidega kohe eriti populaarseks. Mait Metsanurk aga sai 1935. aastal riigivanema auhinna ajaloolise teose ,,Ümera jõel ,, eest. Nii Kippeli ajaloolised romaanid kui ka Metsanurga ,,Ümera jõel" tekitasid tol hetkel ajalooliste romaanide tulva. Ajalooline romaan 1930. aastate kontekstis asub loogiliselt loomulikul kohal. Siis oli päevakorral rahvusliku identiteedi kinnitamine. Sellisena oli ajalooline romaan üks osa
seisukogavõtte demokraatia kaitseks. Veidi hiljem aga suhtusid paljud toetavalt Pätsi riigipöördesse ja dem. piirangutesse. Pealegi suurenes riigi toetus kultuurile. 1934.a läks riigivanema kirj. auhind Tammsaarele „Tõe ja õiguse“ eest. 1937 sama Albert Kivika „Nimed 7 marmortahvlil“. Ajastule iseloomulik ajaloolise romaani populaarsus. M. Metsanurk „Ümera jõel“. August Mälk „Surnud majad“ (Põhjasõja aega). Ka Enn Kippel ja August Hindrey. 1938 kõige ttähtsam Karl Ristikivi „Tuli ja raud“. Psühholoogilise romaani katsed 1930ndatel. Tammsaare, Ristikivi, Hint. 1930 II poole noored luuletajad Heiti Talvik, Betti Alver, Brenard Kangro, Kersti Merilaas, Uku Maasing; August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud – ühiskogu „Arbujad“, hakati nimetama arbujateks. Olid uussümbolistid, metafüüsika, raskemeelsus. Tallinnas ka uute noorte luuletajate rühmitus „Elbumus“ (Jaan Kross, Ilmar Laaban).
Arbujad (1938 jj) Võib nentida tagasipöördumist realismi juurde. (A. Johani "Pariisi vaade Seine'i sillaga). Proosa 1. Uusromantiline proosa ja/või eksperimentaalne lühiproosa (u 1917-1925) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt. 2. nn Uusrealism (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas 3. Naturalism (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. Psühholoogiline realism Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt Romantiline kiht 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua. Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu + moderniseeritud rahvusromantika + realism (nt ajaloolises proosas) + moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism + muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne)
tüüp, kes hiljem Nipernaadi romaanis. Purpurne surm sama lugu mis Muinasmaaga, aga neist saavad alguse mingid tekstitüübid. Gailit on üks õuduskirjanduse varasemaid autoreid. Viimane romantik iseenesele viitamine, aga raamatus on samanimeline novell ja peategelaseks Kukk (Gailit on läti keeles kukeke) Karge meri loodusromantika karmim pool, 30ndate rannakirjanduse kontekst 9. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1) Ajaloolise proosa laine (1934) Kippel loomingutee jäi nii lühikeseks, et ta ei jõudnud näidata, mida suudab. Jäi ajalukku peamiselt ajalooliste romaanidega. 1940 Meelis kõige tundum. 1937 Kui raudpea tuli peegeldab Põhjasõja sündmusi. Mait Metsanurk aka Eduard Hubel. ''Ümera jõel'' ajaloolise proosa laine avalöök. Ühelt poolt see, et keegi nii kui nii pidi Ümera lahingu läbi kirjutama, sest eesti ajaloos pole eriti heroilisi punkte, see on üks väheseid lahinguid, kui Saksamaale ära tehti
elu" (1929). Tegelastüübid, kes mõjusid tollases kirjanduses uudselt. Üldnimetusena läheb käibele andekas parasiit keerulised siseeluga tegelased, kellel on raske kohanduda ühiskonnaga, kes kuidagi vaataks läbi takistuse ümbritsevat maailma, palju tegemist isikliku psühholoogiaga toimetuluks. Uutmoodi naise tüüp, naisetüüpi hakkab toetama ka Beti Alveri teoste tegelased. Uue ajajärgi naine nähtavale. * Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt K. A. Hindrey Hakkas lastele tegema piltlugusid, nt ,,Lõhki läinud Kolumats". Peaaegu kõige esimesed koomiksid. Tähtsal kohal novellilooming. Novell on Hindreyl hästi läbitunnetatud zanr. Oskab kirjutada. Psühholoogilise realismi autor. Novellid: ,,Välkvalgus" (1932), ,,Urmas ja Merike" (1935-1936). Pikast proosast tähelepanuväärseim ,,Sündmusteta suvi" (1937). Enn Kippel tuntuim jutustus ,,Meelis" (1940). Ajalooproosa musternäide läbi Nõukogude aja
olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“ on vahest üks kõige tuntumaid raamatuid, ajaloolise romaanina võib see olla hea lugemine, aga olustiku kirjeldusega ajaloolased üldiselt rahul ei ole. Enn Kippel „Meelis“ on relvastuse ja olustiku seisukohalt samuti kehvakene ning seal on sees kõvasti ka nõukogudelikku ideoloogiat (venelased kui suurimad sõbrad). On olemas ka konkreetsed allikad, millest saame informatsiooni muinasrelvastuse ja sõjanduse kohta. Näiteks Skandinaavia saagad, mis on enamasti kirja pandud 13. sajandil, kuid käsitlevad sündmusi ka 6.-7. sajandist. Neid on päris palju huvitavat informatsiooni, mis puudutab viikingite relvastust ja nende kasutust
3. NATURALISM (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. PSÜHHOLOOGILINE REALISM Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt kas saab väga uusrealismist eristada? eristusvõimalus ja vajadus tekib, selle loob eriti see, et psühhoanalüüs saab moodsaks. Hakkab tutvustama Semper ja ka ta esimene romaan on suhteliselt psühhoanalüütilises võtmes kirjutatud. 5. AJALOOLISE PROOSA LAINE (1934 JJ) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt ,,Ümerajõe" proosa laviini teke. Ametliku tellimuse soosing mõjutab. 6. Jne. a) KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt b) FOLKLOORNE UUSROMANTIKA Jaik jt c) MUU Moderniseeritud RAHVUSROMANIKA + realism (nt ajaloolises proosas) Moderniseeritud LOODUSROMANTIKA + realism (nt rannakirjanduses) Moderniseeritud NOORUSROMANIKA + realism MUU (õudusromanika, hulkuriromantika) Aleksander Tassa
Lembitu on kõrvaltegelane. Üldiselt on tegelased välja mõeldud. Teos ise on üpris realistlik. ·Andres Saal on kirjutanud "Aita", "Leili" ja "Vambola". Teosed valmisid eestlaste rahvuslikul ärkamisajal ning on patriootliku ja eestlust ülistava sisuga. Sarja algmaterjaliks on Henriku Liivimaa kroonika, ajaloolist tõde on siiski vahe. Põhitähelepanu on 12. saj. lõpul Eestlaste ja liivlaste muistsel vabadusvõitlusel. "Leilis" räägitakse ka Kaupo tegevusest. ·Enn Kippel on kirjutanud "Issanda koerad", mille nimi on pandud Dominikaani ordu järgi, õigemini liivlastega võitlevate rüütlite järgi. See räägib liivlaste võitlusest sakslastega 13. saj. Liivlaste kaotuse põhjuseks oli ühtsuse puudumine, samuti Kaupo reetmine ja pöördumine ristiusku, sakslaste mõju alla. Teoses kerkib esile ka liivlaste vanem Ako. Pessimistlik raamat. ·Umbes samal teemal on kirjutatud ka Eduard Bornhöhe "Tasuja". Selles on
Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite söömaaegadel loeti ette. Tollane rüütlikultuur oli tegude kultuur. Kirjaoskus rüütlite hulgas oli võrdlemisi madal. Paljud kroonikad olid sageli kirjutatud riimivormis. Teatav esteetiline funktsioon. Kroonika on andnud inspiratsiooni ka kirjanikele ajalooliste romaanide tarvis. Näiteks E. Kippel ,,Meelis", M.Metsanurk ,,Ümera jõel". 30ndatel aastatel tekkis ajalooliste romaanide laine. Aga ka 19 saj. lõpupoole hakati kirjutama ajaloolisi romaane Andres Saal ,,Aita", ,,Leili", ,,Vambola". Levima hakkas rahvusromantiline ajalookäsitlus. ,,Liivimaa noorem riimkroonika" 1348 Bartholomäus Hoeneke Käsitleb 14. Sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles 1343. Aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Algtekst pole säilinud
significance: they have been translated into many European languages. A group calling themselves Arbujad (Soothsayers) – among them were Betti Alver (1906-1989), Bernard Kangro (1910-1994) and Uku Masing (1909-1985) – researched and wrote on the presentations of existence, metaphysical and spiritual topics. The historical novel was still very popular and focal point in prose writing; among the new writers were August Mälk (1900-1987) and Enn Kippel (1901-1942). 1 Esmaspäev (Monday) 8 Oct. 1938. The theatre of the Thirties turned to more realistic stage production and psychological realism; however, popular light drama was in vogue. Hugo Raudsepp was the most influential and prolific playwright in pre-war Estonia. Opposed to elitism, he willingly accepted and catered for the taste of the general public. His typical comedies Mikumärdi and Vedelvorst (Lazybones) belong to the Estonian dramatic
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
