Rotermanni kvartalis toimunud näitusel nimega ,,Uus Põhjamaade Moeillustratsioon". Otsustasin selle kasuks, kuna näituse nime nähes/kuuldes tekkis kohe huvi näituse vastu ning olin head tagasisidet saanud ka oma tuttavatelt. Näitusel olid esindatud Eesti, Soome ja Rootsi moeillustraatorid. Oma originaaltöid tutvustavad Marju Tammik, Anu Samarüütel-Long, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Laura Laine ja Minni Havas Soomest ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Näituse mõte oli tutvustada tänapäeva põhjamaade illustratsioone ja nende kunstnike erilist käekirja ja erinevaid tehnikaid. Üks kõige silmapaistavamtest illustratsioonidest olid Anu Samarüütel-Long'i omad. Tal on väga julge värvi valik ja omapärane inimese kujutamine. Inimesed on piltidel kujutatud minimalistlikult, domineerib ka ovaalsus (põsed , pea, silmad). Eriti huvitavalt on tal
Gert Kaasik 25.03.14 Firma struktuur 25.03.14 Firma käive Tulu (milj ) 500 450 400 350 300 Tulu (milj ) 250 200 150 100 50 0 2008 2009 2010 2011 2012 25.03.14 Uued töötajad Töömehed Töölised Mati Karu Kati Karu Rein Rebane Juta Jänes Uugu Hunt Minni Nirk Juhan Mäger Jaana Lind 25.03.14 Päevakord Uute töötajate tutvustus Aastaaruande kuulamine Töötajate sünnipäevade pidamis kord Kaebused koristaja lohakuse üle 25.03.14
Curriculum Vitae Name Minni Manni Address Vääna 18, Harku commune, Harju country, Estonia Telephone +372 53 111 222 Email minni.[email protected] Nationality Estonian Date of birth 00 January 1989 Personal details I am a young lady who is hard-working, diligent and good socializer. I am active and cheerful girl who isn't scared of hard work. Work experience Date Place - Job Languages Estonian (mother tongue), English (fluent), Russian (good), Finnish (good) Interests Travel, dancing, have fun with my friends, reading, listening to music. Other information I have been a member of student municipality
Eeva Park Elulugu Luuletaja ja prosaist Sündis 1950. aastal Tallinnas kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme perre Lõpetas Tallinna 16. keskkooli aastal 1970 On töötanud ametnikuna, batikamaalijana, portselanimaalijana, laborandina. Aastast 1985 on ta vabakutseline literaat EKL-i liige aastast 1993 Loomingu kirjeldus Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole
" Oli näha, et need olid ka publiku lemmikud, sest nendele lugudele sooviti kordust. Pärast lugude esitamist kohtus Ott ka fännidega. Mõned tahtsid pilti teha ja mõned soovisid ka autogrammi. Kokkuvõtteks saan õelda, et kontsert oli kohale tulemist väärt. Koht, kus kontsert korraldati oli imeilus ja loodan, et järgmine suvi tulevad nad samasse kohta taas esinema. Minni Saar 12 A
Nigeeria loodusvarad Nigeeria ei ole selline riik, kus oleks kõik aastaajad, seal on küll külmemaid perioode kuid siiski on seal palju kõrbeid ja väga soe. Nigeerias olevad loodusvarad on näiteks: Nafta- Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämm astikust ning hapnikust. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest ...
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas ...
algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega
Lenna on laulnud ka muusikalides "Kuningas ja mina" ning "Helisev muusika".Lisaks sellele osalenud ka Tallinna Saksa Gümnaasiumi lauluvõistlustel, kus samuti esikohti saavutas.2002 võttis Lenna osa Fizz Superstar konkursist, kus jõudis viieteistkümne veerandfinalisti hulka. Selle saavutusega jäi ta silma plaadifirmale TopTen ning nii ta Vanilla Ninjasse valitigi. ANKEET täisnimi: Lenna Kuurmaa hüüdnimed: Boeng, Pätu, Lenver, Lenzu, Minni, Kuurats ja Pisike:) sünniaeg ja koht: 29.september, Tallinna Pelgulinna sünnitusmajas. tähtkuju: kaalud elukoht: Tallinn perekond: kõige kallimad Lennale. Ema Anne, isa Rain, vend Raido ja võib ka koera Ninja ju pere liikmeks nimetada.... silmad: rohelised juuksed: brünetid (original) juuksed enne: "peaaegu blondid, aga tumedamad." augud: keeles, roosa kivikesega keeleneet ja kõrvaaugud huvialad: Muusika ja Sport vaba aeg: jalgpall, korvpall ja tantsimine, muusika ka
Essee: estofiilid ja äratajad erinevad motiivid, erinevad vahendid? Minni Aia Eestis toimunud rahvusliku liikumise peamiseks põhjuseks oli eestlaste suutlikkus säilitada keel ja rahvustunne ka võõrvõimu all olles. Estofiilide roll väljendus ka eesti keele ja kultuuri uurimisele suunatud seltsi ,,Eesti Õpetatud Seltsi"(1838) loomine, mis valmistas eestlasti rahvuslikuks ärkamiseks ette ja aitas kindlasti sellele kaasa. Ärkamisaja eel tekkis ühine kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele
Enno luuletusi: Marjule Ei tea Emakene Väike Manni, Kord oli, kord, ei tea, tillu Anni Kõik ilmas korraks jääb lähvad metsa marjule, Kõik ununeb nii pea Küll sa oled, emakene, väike Minni, Kord korra järgi läeb meile lastele nii hää. tillu Ninni Emakene, hellakene, Kord korraks järgi mina, ruttu, ruttu järele! pesed silmad, kammid pää. Kord korraks järgi sa,
algkoolis. Edasine elukäik 1940.aastal liitus Eesti Kommunistliku Parteiga. Samal aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja. 1941- 1942 aastal töötas kalurina laeval ,,Vernõi". Tema isa oli sama laeva kapten. Teise maailmasõja ajal võitles Hint Punaarmees, hiljem oli tagalas. Perekonnaseis 1937-1941 oli Aadu Hint abielus kirjaniku Debora Vaarandiga. 1941- 1958 oli abielus Minni Nurmega. 1961. aastast oli Hint abielus Elve Soovistega. http://www.ajakirimari.ee/Uhe_elu_91_aastat_551.ht m Kokku oli Aadu Hindil kaheksa last. Surm Aadu Hint suri 26.oktoobril 1989 aastal Tallinnas. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teosed Aadu Hint on kirjutanud 50 teost. Kõige rohkem on ta kirjanud novelle. http://tutarlapslinnast.blogspot
1941-1942 töötas kalurina laeval ,,Vernõi"( tema isa oli sama laeva kapten) 1942 septembris mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas 1974-1984 oli ta ENSV Raamatu ühingu juhatuse esimees. Oli abielus 1941-1958 Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Looming "Pidalitõbi" "Vatku tõbilas" "Kuldne värav" "Tulemees" "Tuuline rand" (4 köidet) "Vesse poeg" "Angerja teekond" "Oma saar"
Üld info Virve Osilast : Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal Kohtla-Järvel. Tema lapsepõlv ja kooliaeg möödus Mäetagusel. Elu keerdkäigud viisid teda noorusaastatel Läänemaale, kuid 1972. aastast kuni tänaseni on ta taas Mäetaguse elanik. Esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Esimene luulekogu ,,Mälestuste tuul" ilmus 1990. aastal ja tänaseks on neid ilmunud juba kakskümmend. Virve Osila on kirjutanud hulgaliselt näidendid (ka lastele) ja estraadisketse, mis on saanud väga populaarseks harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse ...
novemberil 1906 aastal Jõgeval Lapsepõlve unistus oli saada näitlejannaks, õhutas mängukaaslasi teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema". Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega võrdselt muusikat Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal
*Sõna teadmine 3 erinevat tähendust: 1)Teadmine kui tuttavolek-Tuttavolek kellegagi või millegagi. Neid teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes. Näiteks: -tean, mis on hambavalu, sest olen seda ise kogenud -tean, mis tunne on olla armunud, sest olen seda ka ise olnud -Minni armastab lilli, tean, sest olen tema hea sõber ja ta on mulle seda korduvalt öelnud -tean, kus asub Katariina kirik, sest olen seal käinud -tean, mida tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatud, st olen selle läbi elanud -tean seda meest juba sellest ajast, kui ta alles lihttööline oli, st ma tundsin teda juba tollal 2)Teadmine-kuidas-teadmine kui oskus midagi teha. Need teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Tean tänu sellele, sest olen seda ise teinud. Näiteks: -tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada -tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda -tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oska...
MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu)
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kipp...
A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11. klass Minni Ansip ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS Uurimustöö Juhendaja: Maire Tuimets Jõgeva 2008 Sisukord ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS.........................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................
teoses olid need kõige selgemini välja loetavad. Seevastu oli aga kõige keerulisem tegelaste iseloomustus, sest neid oli raamatus vähe ning täpseid kirjeldusi polnud kirja pandud. Ülevaate tegemisele ei kulunud palju aega, pigem vastupidi. Töö valmis kiirelt ning ilma suuremate raskusteta. Autor EEVA PARK Luuletaja ja prosaist Eeva Park sündis kirjaniku Aadu Hindi ja luuletaja Minni Numme perre 1950. aastal Tallinnas. Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid, aga tema esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus alles 1983. aastal, kui kirjanik pärast teistel aladel töötamist kirjutamise juurde naasis. Alates aastast 1985 on Eeva Park vabakutseline kirjanik. Pargi enda sõnul liidab tema luule tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema esimestes kogudes ,,Mõrkjas tuul" ja ,,Öö valgus" domineerivad
7 Kokkuvõte Tänu sellele tunni teemale, saime teada palju ka Eesti animatsiooni ajaloost. Üks meie suuri kujusid oli Elbert Tuganov. Tema tegeles filmi ja kultuuriga. Eestis toodeti nukufilme Saime veel teada, et animatsiooni eelkäija oli koomiks ning sellega tuli meile endilegi meelde, et oleme koomikseid lugenud ja tunntavad on meile neist animatsiooni multifilmi tegelased Minni, Miki Hiir ja Piilupart Donald. Üks meie endi Eesti lemmikumaid animafilme oli ,,Naksitrallid" ja ,,Lotte reis lõunamaale." Eestis on tehtud palju nuku ja joonisfilme ning meie arvates on see 8 meie Eesti filmiarengu üks tähtsamaid aegu. Kahju ainult, et enam ei näidata selliseid toredaid animafilme, sest just need mõlguvad mälestustes, kuna need olid ka kõige südamelähedasemad!
novembril 1946. aastal. Tema esimene luuletus avaldati juba 1957. aaastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu, 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
Pärast asja lahendamist ja toimiku sulgemist täpsustatakse andmeid (piirdaatumid, hulk) arhivaalide loetelus (vt NÄIDE 10). NÄIDE 10. Avatud toimikute esitamine arhivaalide loetelus Sarja Toimiku Pealkiri Hulk Piirdaatumid Märkused tähis jrk nr 3-14 1 Aksel AARE tööleping koos 1999-... lepingu muudatustega 3-14 2 Minni MÕTE tööleping 1 1999-2006 koos lepingu muudatustega Toimikuid, mille kasutusvajadus dokumendi elukäigu vähe- ja mitteaktiivsel etapil on väike, võib kirjeldada summaarselt (vt NÄIDE 11) ühe või mitme asjaajamisperioodi jooksul. NÄIDE 11. Toimikute summaarne esitamine arhivaalide loetelus Sarja Toimiku Pealkiri Hulk Piirdaatumid Märkused tähis jrk nr ...
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
dialoogi, ideedevahetust. Etnofuturismile on üheks opositsiooniks ka etnosümbolism. Selle mõiste pakub välja Kajar Pruul Vikerkaares 1995/12. Selles artiklis ta konstrueerib nõukaaegse eesti kirjanduse pildi ja nimetab selle aja kirjanduse poeetikat mõistega etnosümbolism. Selline nõukaaegne luule peajoon toodab kogu aeg rahvuslikkust, küllalt tähelepandamatul moel. Kogu aeg kannab tekst lõppkokkuvõttes endas mingit rahvuslikku sõnumit. Nt Minni Nurme ,,Sookailudes on loitsud". Selles näeme kõiki tunnuseid, millele on Pruul osutanud. Siin räägitakse mullast ja laanest, sellest, mis seal kõik kasvab. Räägitakse maast. Mingite looduselementide kaudu osutatakse sellele maale. See mets, soo sümbolina tähendabki ilmselt Eestimaad. Nõukaajal ei vaadata hea pilguga modernistlikule luulele ja filosofeerimisele, vaimulikule luulele, siis üks teema, mille kaudu filosofeeritakse, on loodus. Seepärast on nõukaaegses luules
välismaal toimuvast ja järgida mõningaid rahvusvahelisi suundumusi. 1960. aastate põlvkond uskus paremasse tulevikku ja vabadusse Nõukogude Liidus. Taotluseks sai lähtuda elust ja inimesest endast: seda väljendavad Kersti Merilaasi luuletus "Usalda oma silmi" ja Debora Vaarandi luuletus "Lihtsad asjad". Uuesti hakkasid kirjutama vahepeal vaikinud Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding ja Johannes Semper. Isikupärasemaks muutus Juhan Smuuli, Mart Raua. Paul Rummo ja Minni Nurme seni sotsialistlik looming. Debüteerisid Ellen Niit, Lehte Hainsalu, Kalju Kangur, Juhan Saar. Eesti kultuuris oli see renessansiaeg. Öeldi lahti nõukogulikust kunstist. Kirjanduselu elavnes, aktiviseerusid seni vaikinud kirjanikud, suurenes tõlketeoste hulk, tekkisid kontaktid välismaailmaga. Väliskirjanduse tõlked panid aluse eesti kirjanduse muutumisele. Raamatute tiraazid suurenesid. Hoogustus kultuuri massitarbimine. Proosas läheneti realistlikule probleemkirjandusele.
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
ML oli andnud terve rea juhtivaid poliitikuid, kelle rollis iseseivuse sünni juures ei saa kahelda, nt Päts). ; kodaniklikest parteidest kõige edukam ERE 25 esindajat; EKRE 5 kohta; Saksa partei Eestimaal 3 kohta; VKK 1 koht. AK astus kokku 23.04. AK esimese koosoleku avas K.Parts. seejärel asuti valima AK juhatust (kohad olid juba enne erakondade vahel vastavalt valimistulemustele ära jagatud). Siiski esitatu juhatuse esimehe kohale ka alternatiivkandidaate (Tõnisson, Strandman, Minni Kurss- Olesk). Kõik alternatiivkandidaadi taandasid end ise, väga üksmeelselt valiti August Rei (ESTP). AK kõige tähtsam ül EW PS väljaandmine. Moodustati PS komisjon. 57 Jõuti järeldusele, et PS koostamine on pikk protseduur. Otsustati, PS komisjon jätkab tööd, kuid ajutiselt võetakse vastu ajutine PS. Ajutine PS sai valmis 04.06.1919,
Esimeseks otsuseks, mille Asutav Kogu tegi, oli juhatuse valimine, mis oli tegelikult juba enne kokku lepitud - valimise võitjad saavad omale juhatuse esimehe ja sekretäri koha, kahekas abiesimeheks said teised erakonnad ja samuti abisekretärideks. Paika oli pandud ka Asutava Kogu isik, aga millegi pärast peeti vajalikuks etendada demokraatiat avalikkuse jaoks, sest avaistungil esitati 4 kandidaati: August Rei, Otto Strandmann, Jaan Tõnisson ja Minni Kursk- Olesk. Kandidaadiks jäi ainult August Rei, sai 100 häält poolt ja 14 häält vastu. Järgnevate kuude jooksul kuni 1924. aastani välja oli August Rei EV kõige tähtsamaks isikuks - kirjutas alla kõikide tähtsamate ametnikke ametisse määramistele. Formaal- juriidiliselt oli Eesti vabariigi riigipea kollektiivne amet, aga sisuliselt võib täita, et Eesti Vabariigi Asutava Kogu juhiks oli August Rei. Asutava Kogu esimeseks tähtsaks dokumendiks 19
ühesesse vastavusse viimise teel, seejärel õpetatakse hulki liitma ja eraldama osahulki. Lapsele tuleb selgitada näidete varal, et hulka võib kuuluda väga palju esemeid, millel on vähemalt üks ühine tunnus, nt on hulk klassis olevatest õpilastest. See, et sinna kuuluvad nii tüdrukud kui ka poisid pole esmatähtis, sest see hulk koosnebki õpilastest. Õpilasi on selles hulgas nt 10. õpilasi võib selles hulgas ka ümber paigutada, nt Minni läheb teise pinki istuma, sellest ei muutu aga hulga suurus. Aru on vaja saada , et ühes esemete grupis on kindlad ja püsivad seosed, mis ei muutu, kui paigutad ümber hulgasiseselt esemeid. Tunnused jäävad ikka samaks. Väga oluline osa on hulkade võrdlemisel. Kõigepealt saab hulki seada üks-ühesesse vastavusse, aga see nõuab lapselt mõlemate hulkade omaduste säilitamist mälus. Ja intellektipuudega lapsele on see raske. Seepärast ongi esmalt hea, kui hulgad erinevad
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
