Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KIRJANDUSLUGU II (0)

1 Hindamata
Punktid




1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid 
August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes 
Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste 
motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas.
Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia 
saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit.
Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse 
populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud 
Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli 
eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja 
viisid selle uuele stiilitasandile.
Siuru I–III (1917–1919)
• Marie Under – Sonetid (1917), Sinine puri (1918) • Henrik Visnapuu – 
Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) • Friedebert Tuglas – Saatus (1917)
• August Gailit – Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919) • 
Johannes Semper – Pierrot (1917) 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28.  Üks võimalus periodiseerida kirjandust: 1917–1928 (Siurust „Toomas 
Nipernaadini”)
1. Kõrgkirjanduslik romantika 2. (Sotsiaal)ekspressionism 3.  Eksperimentaalse modernismi katseid (futurism)
Kõrgkirjandusliku romantika autorid: Peaaegu kõik Eesti luuletajad M. 
Underist B. Alverini
(Sotsiaalse)ekspressionismi autorid: M. Under, H. Visnapuu, J. Barbarus
Eksperimentaalse modernismi katsete autorid: H. Visnapuu, J. 
Barbarus, E. Hiir 3. Henrik Visnapuu luule (1890–1951) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused
1920 Käoorvik 1925 Ränikivi 1927 Maarjamaa laulud 1927 Jehoova surm 
1927 Parsilai 1929 Puuslikud 1931 Tuulesõel 1932 Päike ja jõgi 1937 
Saatana vari 1938 Põhjavalgus 1942 Tuule-ema 1946 Esivanemate 
hauad1947 Ad astra 1947 Periheel. Ingi raamat 1948 Mare Balticum1950 
Linnutee. Rännuraamat 1964–65 Kogutud luuletused I–II 1993 Mu ahastus 
ja armastus ** 1932 Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) 1951 Päike 
ja jõgi
Tema lapsepõlve keel on Lõuna-Eesti keel ja 10-20-tel aastatel ta oma 
loomingus kasutama hakkab 4. Marie Underi luule (1883-1980) Ants Oras, Marie Under (1963) Marie Underi eluraamat I–II (koost. Artur 
Adson, 1974) Helmi Rajamaa, Marie Under inimesena (1983) Marie Under 
(2003) Under ja Tuglas. Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus 
(2006) Sirje Kiin, Marie Under (2009) 1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 
Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Päriosa 1927 Hääl varjust 1928 Rõõm 
ühest ilusast päevast1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva all 1935 Kivi 
südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * 
1958 Kogutud luuletused2006 Lauluga ristitud 2007 Luule  20. sajandi esimese poolel ta on Eesti luule peamine keskpunkt  Tema kujunemislugu algas Tallinnas 19. sajandil, Hiiumaa seosed on 
temale tähtsad, kuna perekond koolis Tallinna Hiiumaalt 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917–28. 


Eesti proosa põhisuunad 1917-28: 1. Uusromantiline ja/või 
ekspressionistlik ja futuristlik proosa 2. Realism (nn uusrealism)
Uusromantilise ja/või ekspressionistliku ja futuristliku proosa autorid: F. 
Tuglas, A. Gailit, E. Hiir, A. Kivikas
Realismi (nn uusrealismi) autorid: O. Luts, A.H. Tammsaare, M. Metsanurk,
A. Kivikas 6. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming (1878–1940) Proosa: "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", 
"Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), 
"Raha-auk" (1907), Kõrboja peremees (1922), Tõde ja õigus (1926–1933), 
Põrgupõhja uus Vanapagan (1939), 1908 Pikad sammud, 1910 Üle piiri, 
1909 Noored hinged, 1917 Kärbes, 1934 Elu ja armastus, 1935 Ma 
armastasin sakslast, 1939 Põrgupõhja uus vanapagan, "Varjundid" (1917).
Draamalooming: Juudit (1921), Kuningal on külm (1936). 7. Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika kese.  8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane.  9. August Gailiti proosa.  10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44.  11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917–44 (August Mälk 
jt). 
12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt).  13. Eesti näitekirjandus 1917–44 (Hugo Raudsepp jt).  14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929–44.  15. Juhan Sütiste luule.  16. Arbujate tegevus ja looming.  17. Heiti Talviku luule.  18. Betti Alveri luule.  19. Uku Masingu looming.  20. Bernard Kangro tegevus ja looming.  21. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid.  22. Kalju Lepiku luule.  23. Ilmar Laabani luule ja häälutused.  24. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid.  25. Karl Ristikivi looming.  26. Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas.  27. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming. 


28. Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja 
autorid. 
29. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora
Vaarandi looming.

KIRJANDUSLUGU II #1 KIRJANDUSLUGU II #2 KIRJANDUSLUGU II #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 393614 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KIRJANDUSLUGU II
3
docx

KIRJANDUSLUGU II

1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas. Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – Sonetid (1917), Sinine puri (1918) • Henrik Visnapuu – Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) • Frie

10.klassi ajalugu
Eesti kirjanduse ajalugu II
14
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 ­ 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" ­ individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik s

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu
15
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under ­ Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu ­ Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas ­ Saatus (1917) A. Gailit ­ Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper ­ Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualiseerivad kirjanduses mingeid te

Kirjandus
Eesti kirjanduslugu III
1
pdf

Eesti kirjanduslugu III

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2022: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28. 3. Henrik Visnapuu luule. 4. Marie Underi luule. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917–28. 6. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 7. Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika kese. 8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. 9. August Gailiti proosa. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44. 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917–44 (August Mälk jt). 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt). 13. Eesti näitekirjandus 1917–44 (Hugo Raudsepp jt). 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929–44. 15. Juhan Sütiste luule. 16. Arbujate tegevus ja looming. 17. Heiti Talviku luule. 18. Betti Alveri luule. 19. Uku Masingu looming. 20. Bernard Kangro tegevus ja looming. 21. Eesti pagulasluule

Kirjandus ja ajalugu
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" ­ müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek

Kirjandus
Eesti Kirjanduse Ajalugu II
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule)

Eesti kirjandus
Siuru
9
doc

Siuru

Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks ja tõ

Kirjandus
Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun