Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldkeeleteaduse konspekt (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes keda kellest?

Lõik failist

  • Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled.
    Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja
    mõtete väljendamiseks.
    Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma
    vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms.
  • Inimkeele olemuslikud omadused:


  • keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid);
    • ikoon – märk, mille tähendus järeldub tema vormist , näiteks liiklusmärgid;
    • erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad – sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr...
    • indeks – põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis – näiteks see, too, ma, ta jne.

  • keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid);
    • paralingvistiline vahend – intonatsioon jms;
    • ekstralingvistiline vahend – žestid, miimika, pilgud jms;

  • keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus:
    • häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest
    • tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest

  • keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada.
    • elusa keelesüsteemi pidev muutumine
    • keelesüsteemi variantide olemasolu:
    • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
    • keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel );
    • metakeele olemasolu (?)
      • metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks.


  • Keeleteadus : sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
    Keeleteaduse suunitlus :
    • üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus
    • üldkeeleteadus – hõlmab võimalikult palju keeli korraga;
    • deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus – kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma;
    • teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus
    • diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus
    • diakrooniline keeleteadus – uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. „filoloogia“;
    • sünkrooniline keeleteadus – uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. „ lingvistika “;
    • mikrolingvistika vs. makrolingvistika
    • mikrolingvistika e autonoomne lingvistika – uuritkase ainult keelt ennast eraldi;
    • makrolingvistika e kausaalne lingvistika – uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms-ga
    • nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga.

  • Keele uurimise meetodid:


    • Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist – ainult sellele ei tohiks toetuda;
    • Andmete kogumine:
    • lindistus (video  heli)
    • teksti litereerimine (vähem täpsem) e transkribeerimine (täpsem) – teksti kirjapanek koos metamärgistusega (intonatsioon, pausid jms)
    • korpused , sõnaraamatud, arhiivid jms.
    • korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keel tekstidest;
    • Andmete töötlemine:
    • kvalitatiivne meetod – üksikjuhtumid, ei vaadelda sagedusi:
    • kvantitatiivne meetod – sageduste uurimine , nn. statistiline lingvistika, nt. sama tähenduse v. vormi eri variantide võrdlemine;
    • Katsed: psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused;

    3. Lingvistika
    ajalugu. Keele käsitlemine

    a) antiikmaailmas (sh
    Vana- India: Panini);
    b) keskaja Euroopas;
    c)XIX sajandil (vennad Grimmid , von Humboldt ,
    Schleicher, noorgrammatikud)
    d)XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism ; generativismChomsky ).
  • a) Antiikmaailmas


    • India
      • Panini (umbes 400 eKr)
        • sanskriti k. grammatika (eelk. fonoloogia ja morfoloogia ): abisümbolid (täielik kadu, 0- morfeem ), reeglid on elliptilised e. kokkusurutud, eraldi järjestamata ja järjestatud reeglid
    • Hiina
      • konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja;
      • taoism (alates 4. saj. eKr): keel segab ühendust kõiksusega;
    • Kreeka
    • filosoofiline periood”:
      • Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos”
        • ratsionalismi (mentalismi) eelkäija
        • Kas keel on olemas nomo („välja mõeldud“) või physei („looduslik“)?
      • Aristoteles (384-322 eKr): loogika , poeetika, retoorika

        • „Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.“  keskaja skolastikute universalismi eelkäija
        • Lause põhikuju on „X on Y“. Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv.
    • Aleksandria periood:
      • Dionysios Thrax (2. saj eKr)
        • esimene säilinud täielik grammatika „ Techne grammatike“: kõik sõnaliigid (va adjektiiv ), grammatilised kategooriad, lause mõiste
           traditsioonilise grammatika eelkäija


    b) Keskaja Euroopas

    • Keskaeg
    • Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused.
    • Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes.
    • Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine
      • astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled
      • Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära)
      • Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus)
      • keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopa)


    c) XIX
    sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud)

    • Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k  vanagermaani p, t, k, f, Ө, h
    • Wilhelm von Humboldt 1767-1835
      • Jaava saare kaavi keelest 1836-39
      • Keelefilosoofia :
        • Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend.
        • Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.
        • Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne.
      • Keelte morfoloogiline tüpoloogia:
        • isoleeriv keel – sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel);
        • aglutineeriv keel – sõna lõppudes ja algustes on palju liited, nt. türgi;
        • flekteeriv keel – tüve muutumine, nt. saksa;
        • polüsünteetiline keel – tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks;
        • aglutineeriv ja flekteeriv keel – nt. rootsi, eesti
    • August Schleicher 1821 -1868
      • keelepuu mõiste, aluskeeled
      • keel kui organism, mis areneb: isoleeriv  aglutineeriv  flekteeriv
    • Noorgrammatikud (19. saj. lõpp)
      • keelemuutuste põhjused:
        • absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja
        • analoogia mõju
        • laenamine


  • sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism – Chomsky).
  • nn neogrammatikud
  • Jan Baudouin de Courtenay ( Kaasani koolkond) Tartus 1883-1893
  • foneemi mõiste
  • Ferdinand de Saussure (Šveitsi keeleteadlane )
  • 1916 – “Cours de linguistique générale” (kirjapandud tema õpilaste poolt)
  • Strukturalismi põhitõed:
  • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega).
  • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet ( parole ).
  • Uurima peab midagi, mida ei näe.
  • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
  • Keele reeglid on süntagmaatilised (kõnes näha) ja paradigmaatilised (kõnes pole näha)
  • Keele struktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia.
  • Strukturalismi mõisted:
  • keeleüksus e -element – ühe keele kategooria esindaja;
  • distributsioon e jaotumine – mingi elemendi kõikide kontekstide summa;
  • distributsioon on kas distinktiivne (tunnused ei sõltu kontekstist) või komplementaarne (tunnused sõltuvad kontekstist);
  • süntagma – sama tasandi keeleüksuste ( foneemide , sõnade, tähenduste ...) järjend
  • paradigma – sama tasandi keeleüksuste kogum, mida saab antud kontekstis üksteisega asendada
  • Strukturalismi edasiarenguid:
  • deskriptivism (Bloomfield 1933, USA): sõnastada reeglid võõra keele jaoks
  • generativism (Chomsky 1957)
  • Noam Chomsky
  • 1957 – „Süntaktilised struktuurid “ („Syntactic Structures“)
  • Generativismi põhiteesid:
  • keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused .
  • keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni .
  • süva- ja pindstruktuuri eristamine.
  • keeleõppimise võime on pärilik.
    4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid,
    minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong ,
    geminaat, afrikaat , palatalisatsioon , vokaalharmoonia jm foneetika
    põhimõisted.


  • Foneetika


    • Foneetika tegeleb kõneloome ja –tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga.
    • Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline , auditiivne e tajufoneetika
    • Kõneakt fonoloogias: mõte  sõnumi tootmine  helilaine  sõnumi vastuvõtt  mõistmine
    • Foneetiline transkriptsioon – kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine

  • Foneemide liigitus:


    • Vokaalid e täishäälikud:
      • eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a]
      • labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e]
      • pingsus: pingsad [i], lõdvad
    • Konsonandid e kaashäälikud:
      • klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g]
      • frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h]
      • nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus , käik ninaõõne avatud) [m n]
      • lateraal e külghaalik (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede) [l]
      • tremulant e värihäälik (väringute seeria ) [r]
      • poolvokaal [j]
      • helisus: heliline [v z m n r l], helitu [p t k f s]
      • dentaalne (hambad), palataalne (kõva suulagi), larüngaalne (kõri)
      • aspiratsioon e hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute klusiilide järel
    • Häälikute kombinatsioonid:
      • diftong – kahest ühte silpi kuuluvast vokaalist koosnev ühend
        • kõrgenevad, madalduvad
      • geminaat – silbipiiriga poolitatud topelthäälik, nt. samme
      • afrikaat – klusiilialguline frikatiiv [pf ts]
    • Positsioonilised nähtused:
      • palatalisatsioon e peenendus – nt. palk, palk
      • vokaalharmoonia – sõnas võivad olla ainult kas ees- või tagavokaalid , nt. türgi keel
      • assimilatsioon e sarnastumine – häälikute muutumine osaliselt või täielikult sarnasteks
      • dissimilatsioon – häälikute erinevaks muutumine
    • Prosoodia
      • rõhk – rõhuline on silp või sõna mitte häälik, eesti keeles on rõhk omasõnades esimesel silbil (v.a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna „aitäh“)
      • intonatsioon
      • kvantiteet e välde – eesti keeles 3 väldet ( haruldane ), välde ei mõjuta vaid ühte häälikut vaid ka silpide pikkust
      • sõnade toon e lause intonatsioon: ühtlane, tõusev, langev, tõusev-langev toon


  • Fonoloogia


    • Mõisted:
      • foon e häälik – akustiliselt eristatav häälik
      • minimaalpaar – eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra
      • allofoon – ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab
      • foneem – häälikute grupp, mis on antud keeles sama funktsiooniga
    • kõrgemadaleesv. tagav .labial.a-+-+-o---++u+--++ä-++--e--+--ö--+-+i+-+--ü+-+-+õ-----
      distinktiivne distributsioon – eri foneemid (erinev minimaalpaar), eri tähendused
    • komplementaarne distributsioon – sama foneemi allofooni, sarnane tähendus
    • distinktiivsed tunnused (eesti vokaalide näitel)
      • kõrge / keskkõrge / madal vokaal
      • eesvokaal / tagavokaal
      • labiaalne vokaal (huuled torus) või mittelabiaalne vokaal


    5.Sõna- Sõna on keele
    vähim iseseisev (iseseisvalt kasutatav) üksus, millel on tähendus.
    Sõnad koosnevad morfeemidest,
    mis saavad tähenduse sõnas. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid,
    sidesõnad, eitus .
    Homonüüm - kirjas ja häälduselt ühtemoodi sõnad, nt. tee - tee
    Homofoon kirjas erinevad aga häälduselt samad sõnad, nt. müüja -
    müüa
    Homograaf kirjas ühtmoodi aga häälduselt erinevad sõnad, nt.
    palk - palk
    6.Morfoloogia e vormiõpetus on keeleteaduses
    grammatika
  • Vasakule Paremale
    Üldkeeleteaduse konspekt #1 Üldkeeleteaduse konspekt #2 Üldkeeleteaduse konspekt #3 Üldkeeleteaduse konspekt #4 Üldkeeleteaduse konspekt #5 Üldkeeleteaduse konspekt #6 Üldkeeleteaduse konspekt #7 Üldkeeleteaduse konspekt #8 Üldkeeleteaduse konspekt #9 Üldkeeleteaduse konspekt #10 Üldkeeleteaduse konspekt #11 Üldkeeleteaduse konspekt #12 Üldkeeleteaduse konspekt #13 Üldkeeleteaduse konspekt #14 Üldkeeleteaduse konspekt #15 Üldkeeleteaduse konspekt #16 Üldkeeleteaduse konspekt #17 Üldkeeleteaduse konspekt #18 Üldkeeleteaduse konspekt #19 Üldkeeleteaduse konspekt #20 Üldkeeleteaduse konspekt #21 Üldkeeleteaduse konspekt #22 Üldkeeleteaduse konspekt #23 Üldkeeleteaduse konspekt #24 Üldkeeleteaduse konspekt #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 295 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annye Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    25
    docx

    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

    1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu) Keeleteaduse tüübid: 1. DIAKROONILINE(arengulooline) – arvestab ajalist arengut, vaadeldakse kuidas keeleteadus läbi aja muutub 2. SÜNKROONILINE(samaaegne) – selgitab probleemi antud ajahetkest, ei arvesta ajaluhu, loeb keeleteaduse hetkeseisund. 3. TEOREETILINE – eesmärgiks keelesüsteemi kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduste loomine, pole praktilist kasu 4. PRAKTILINE – kasutatakse teoreetilisi keelteaduse teooriad, mõisteid ja tulemusi,et lahendada praktilisi probleeme 5. MIKROLINGVISTIKA(autonoomne) – uuritakse ainult keelt ennast eraldi 6

    Keeleteadus
    thumbnail
    12
    doc

    Keeleteaduse alused

    Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses! Diakrooniline - KT Ajalooline areng. Arvestab ajalist arengut, eri etappide keelemuutused, vaadeldakse kuidas KT läbi aja muutub. Sünkrooniline - selgitab probleemi antud ajahetkest lähtudes,ei arvesta ajaloolist arengut. On ajahetkel muutumatu. KT Hetkeseisund.

    Eesti keel
    thumbnail
    32
    docx

    keeleteaduse alused

    Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine. Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga Antropoloogiline keeleteadus e etnolingvistika- võõraste rahvaste keelte uurimine. Keeledidaktika, tõlketeadus, keeleplaneerimine- seostub sotsioloogia ja poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärk on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel. Genealoogiline e geneetiline liigitus:

    Keeleteadus
    thumbnail
    16
    doc

    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

    kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline ­ uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo.

    Keeleteadus
    thumbnail
    18
    pdf

    Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

    üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline ­ uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo.

    Keeleteadus
    thumbnail
    6
    docx

    Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

    Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus ­ keele uurimine ühes ajas. Diakrooniline keeleteadus ­ keele areng ajaloos. Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika

    Üldkeeleteadus
    thumbnail
    28
    doc

    Sissejuhatus keeleteadusesse

    • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid:  foneetika ja fonoloogia  morfoloogia  semantika  leksikoloogia  pragmaatika  süntaks  tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid:  üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus  teoreetiline kt – praktiline kt  diakrooniline kt – sünkrooniline kt  „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia

    Keeleteaduse alused
    thumbnail
    5
    doc

    Karlssoni õpik

    Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste ­ Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad ­ viipekeel. ,,Loomulik" keel ­ 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vält

    Keeleteadus




    Kommentaarid (7)

    EeKri profiilipilt
    EeKri: Üldiselt hea abivahend eksamiks õppimisel. Märksõnalisi kohta tuleb endal täiendada (nt lingvistika ajaloo kohta).
    13:02 06-01-2022
    heinzzzz profiilipilt
    heinzzzz: 2012 aasta sügissemester. Hea kokkuvõte, täiega abiks, kordamisküsimused säilinud 95% samasugused!
    10:09 08-01-2013
    Cranberry profiilipilt
    Cranberry: Põhjalik, aga kohati häirib teksti tihedus.

    Üldiselt hea
    13:15 24-10-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun