Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldkeeleteaduse konspekt (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes? ­ keda? ­ kellest ?
 
Säutsu twitteris
  • Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled.
    Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks.
    Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms.
  • Inimkeele olemuslikud omadused:


  • keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid);
    • ikoon – märk, mille tähendus järeldub tema vormist , näiteks liiklusmärgid;
    • erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad – sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr...
    • indeks – põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis – näiteks see, too, ma, ta jne.

  • keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid);
    • paralingvistiline vahend – intonatsioon jms;
    • ekstralingvistiline vahend – žestid, miimika, pilgud jms;

  • keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus:
    • häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest
    • tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest

  • keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada.
    • elusa keelesüsteemi pidev muutumine
    • keelesüsteemi variantide olemasolu:
    • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
    • keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel );
    • metakeele olemasolu (?)
      • metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks.

  • Keeleteadus : sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
    Keeleteaduse suunitlus :
    • üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus
    • üldkeeleteadus – hõlmab võimalikult palju keeli korraga;
    • deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus – kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma;
    • teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus
    • diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus
    • diakrooniline keeleteadus – uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. „filoloogia“;
    • sünkrooniline keeleteadus – uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. „ lingvistika “;
    • mikrolingvistika vs. makrolingvistika
    • mikrolingvistika e autonoomne lingvistika – uuritkase ainult keelt ennast eraldi;
    • makrolingvistika e kausaalne lingvistika – uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms-ga
    • nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga.

  • Keele uurimise meetodid:


    • Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist – ainult sellele ei tohiks toetuda;
    • Andmete kogumine:
    • lindistus (video  heli)
    • teksti litereerimine (vähem täpsem) e transkribeerimine (täpsem) – teksti kirjapanek koos metamärgistusega (intonatsioon, pausid jms)
    • korpused , sõnaraamatud, arhiivid jms.
    • korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keel tekstidest;
    • Andmete töötlemine:
    • kvalitatiivne meetod – üksikjuhtumid, ei vaadelda sagedusi:
    • kvantitatiivne meetod – sageduste uurimine , nn. statistiline lingvistika, nt. sama tähenduse v. vormi eri variantide võrdlemine;
    • Katsed: psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused;


    3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
    a) antiikmaailmas (sh Vana- India: Panini);
    b) keskaja Euroopas;
    c)XIX sajandil (vennad Grimmid , von Humboldt , Schleicher, noorgrammatikud)
    d)XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism ; generativismChomsky ).
  • a) Antiikmaailmas


    • India
      • Panini (umbes 400 eKr)
        • sanskriti k. grammatika (eelk. fonoloogia ja morfoloogia ): abisümbolid (täielik kadu, 0- morfeem ), reeglid on elliptilised e. kokkusurutud, eraldi järjestamata ja järjestatud reeglid
    • Hiina
      • konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja;
      • taoism (alates 4. saj. eKr): keel segab ühendust kõiksusega;
    • Kreeka
    • filosoofiline periood”:
      • Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos”
        • ratsionalismi (mentalismi) eelkäija
        • Kas keel on olemas nomo („välja mõeldud“) või physei („looduslik“)?
      • Aristoteles (384-322 eKr): loogika , poeetika, retoorika

        • „Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.“  keskaja skolastikute universalismi eelkäija
        • Lause põhikuju on „X on Y“. Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv.
    • Aleksandria periood:
      • Dionysios Thrax (2. saj eKr)
        • esimene säilinud täielik grammatika „ Techne grammatike“: kõik sõnaliigid (va adjektiiv ), grammatilised kategooriad, lause mõiste
           traditsioonilise grammatika eelkäija

    b) Keskaja Euroopas
    • Keskaeg
    • Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused.
    • Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes.
    • Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine
      • astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled
      • Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära)
      • Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus)
      • keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopa)

    c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud)
    • Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k  vanagermaani p, t, k, f, Ө, h
    • Wilhelm von Humboldt 1767-1835
      • Jaava saare kaavi keelest 1836-39
      • Keelefilosoofia :
        • Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend.
        • Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.
        • Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne.
      • Keelte morfoloogiline tüpoloogia:
        • isoleeriv keel – sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel);
        • aglutineeriv keel – sõna lõppudes ja algustes on palju liited, nt. türgi;
        • flekteeriv keel – tüve muutumine, nt. saksa;
        • polüsünteetiline keel – tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks;
        • aglutineeriv ja flekteeriv keel – nt. rootsi, eesti
    • August Schleicher 1821 -1868
      • keelepuu mõiste, aluskeeled
      • keel kui organism, mis areneb: isoleeriv  aglutineeriv  flekteeriv
    • Noorgrammatikud (19. saj. lõpp)
      • keelemuutuste põhjused:
        • absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja
        • analoogia mõju
        • laenamine

  • sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism – Chomsky).
  • nn neogrammatikud
  • Jan Baudouin de Courtenay ( Kaasani koolkond) Tartus 1883-1893
  • foneemi mõiste
  • Ferdinand de Saussure (Šveitsi keeleteadlane )
  • 1916 – “Cours de linguistique générale” (kirjapandud tema õpilaste poolt)
  • Strukturalismi põhitõed:
  • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega).
  • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet ( parole ).
  • Uurima peab midagi, mida ei näe.
  • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
  • Keele reeglid on süntagmaatilised (kõnes näha) ja paradigmaatilised (kõnes pole näha)
  • Keele struktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia.
  • Strukturalismi mõisted:
  • keeleüksus e -element – ühe keele kategooria esindaja;
  • distributsioon e jaotumine – mingi elemendi kõikide kontekstide summa;
  • distributsioon on kas distinktiivne (tunnused ei sõltu kontekstist) või komplementaarne (tunnused sõltuvad kontekstist);
  • süntagma – sama tasandi keeleüksuste ( foneemide , sõnade, tähenduste ...) järjend
  • paradigma – sama tasandi keeleüksuste kogum, mida saab antud kontekstis üksteisega asendada
  • Strukturalismi edasiarenguid:
  • deskriptivism (Bloomfield 1933, USA): sõnastada reeglid võõra keele jaoks
  • generativism (Chomsky 1957)
  • Noam Chomsky
  • 1957 – „Süntaktilised struktuurid “ („Syntactic Structures“)
  • Generativismi põhiteesid:
  • keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused .
  • keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni .
  • süva- ja pindstruktuuri eristamine.
  • keeleõppimise võime on pärilik.

    4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong , geminaat, afrikaat , palatalisatsioon , vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted.
  • Foneetika


    • Foneetika tegeleb kõneloome ja –tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga.
    • Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline , auditiivne e tajufoneetika
    • Kõneakt fonoloogias: mõte  sõnumi tootmine  helilaine  sõnumi vastuvõtt  mõistmine
    • Foneetiline transkriptsioon – kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine

  • Foneemide liigitus:


    • Vokaalid e täishäälikud:
      • eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a]
      • labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e]
      • pingsus: pingsad [i], lõdvad
    • Konsonandid e kaashäälikud:
      • klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g]
      • frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h]
      • nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus , käik ninaõõne avatud) [m n]
      • lateraal e külghaalik (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede) [l]
      • tremulant e värihäälik (väringute seeria ) [r]
      • poolvokaal [j]
      • helisus: heliline [v z m n r l], helitu [p t k f s]
      • dentaalne (hambad), palataalne (kõva suulagi), larüngaalne (kõri)
      • aspiratsioon e hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute klusiilide järel
    • Häälikute kombinatsioonid:
      • diftong – kahest ühte silpi kuuluvast vokaalist koosnev ühend
        • kõrgenevad, madalduvad
      • geminaat – silbipiiriga poolitatud topelthäälik, nt. samme
      • afrikaat – klusiilialguline frikatiiv [pf ts]
    • Positsioonilised nähtused:
      • palatalisatsioon e peenendus – nt. palk, palk
      • vokaalharmoonia – sõnas võivad olla ainult kas ees- või tagavokaalid , nt. türgi keel
      • assimilatsioon e sarnastumine – häälikute muutumine osaliselt või täielikult sarnasteks
      • dissimilatsioon – häälikute erinevaks muutumine
    • Prosoodia
      • rõhk – rõhuline on silp või sõna mitte häälik, eesti keeles on rõhk omasõnades esimesel silbil (v.a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna „aitäh“)
      • intonatsioon
      • kvantiteet e välde – eesti keeles 3 väldet ( haruldane ), välde ei mõjuta vaid ühte häälikut vaid ka silpide pikkust
      • sõnade toon e lause intonatsioon: ühtlane, tõusev, langev, tõusev-langev toon

  • Fonoloogia


    • Mõisted:
      • foon e häälik – akustiliselt eristatav häälik
      • minimaalpaar – eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra
      • allofoon – ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab
      • foneem – häälikute grupp, mis on antud keeles sama funktsiooniga
    • kõrgemadaleesv. tagav .labial.a-+-+-o---++u+--++ä-++--e--+--ö--+-+i+-+--ü+-+-+õ-----
      distinktiivne distributsioon – eri foneemid (erinev minimaalpaar), eri tähendused
    • komplementaarne distributsioon – sama foneemi allofooni, sarnane tähendus
    • distinktiivsed tunnused (eesti vokaalide näitel)
      • kõrge / keskkõrge / madal vokaal
      • eesvokaal / tagavokaal
      • labiaalne vokaal (huuled torus) või mittelabiaalne vokaal

    5.Sõna- Sõna on keele vähim iseseisev (iseseisvalt kasutatav) üksus, millel on tähendus. Sõnad koosnevad morfeemidest, mis
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldkeeleteaduse konspekt #1 Üldkeeleteaduse konspekt #2 Üldkeeleteaduse konspekt #3 Üldkeeleteaduse konspekt #4 Üldkeeleteaduse konspekt #5 Üldkeeleteaduse konspekt #6 Üldkeeleteaduse konspekt #7 Üldkeeleteaduse konspekt #8 Üldkeeleteaduse konspekt #9 Üldkeeleteaduse konspekt #10 Üldkeeleteaduse konspekt #11 Üldkeeleteaduse konspekt #12 Üldkeeleteaduse konspekt #13 Üldkeeleteaduse konspekt #14 Üldkeeleteaduse konspekt #15 Üldkeeleteaduse konspekt #16 Üldkeeleteaduse konspekt #17 Üldkeeleteaduse konspekt #18 Üldkeeleteaduse konspekt #19 Üldkeeleteaduse konspekt #20 Üldkeeleteaduse konspekt #21 Üldkeeleteaduse konspekt #22 Üldkeeleteaduse konspekt #23 Üldkeeleteaduse konspekt #24 Üldkeeleteaduse konspekt #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 246 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annye Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (6)

    heinzzzz profiilipilt
    heinzzzz: 2012 aasta sügissemester. Hea kokkuvõte, täiega abiks, kordamisküsimused säilinud 95% samasugused!
    10:09 08-01-2013
    Cranberry profiilipilt
    Cranberry: Põhjalik, aga kohati häirib teksti tihedus.

    Üldiselt hea
    13:15 24-10-2010
    eleriaed profiilipilt
    eleriaed: Hea ja põhjalik :)
    14:54 11-01-2009


    Sarnased materjalid

    18
    pdf
    Üldkeeleteaduse eksami keelepuu
    16
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    15
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    25
    docx
    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse eksam
    40
    docx
    Keeleteaduse alused
    55
    docx
    Keeleteadus konspekt 2018 sügis



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun