KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL SUBSTANTIIV ADJEKTIIV Käänded I II III IV V Käänded I ja II deklinatsioon III deklinatsioon Singulris Singulris f. m. n. m. f. n. m. n. f. m. f. n. m. f. n. Nom. a us um erinevad lõpud us s Nom. us (er) a um is e Gen
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahva...
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti,
Universaalid eksisteerivad keelesisestel ja keelevälistel põhjustel (diskursus, arusaadavus, ökonoomsus, taju, ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi)
kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma)
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma)
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
mõtiskleva ja arutleva iseloomuga, vahel harva ka lüürilise. Kuna on lühike siis on üks mõtteavaldus aga oma olemuselt lõpetatud tervik. Marginaal on üks mõtteavaldus, kui tekstist võtta üks lõik siis on see umbes samasugune. Eesti kirjanduses on marginaale kirjutanud J. Liiv ja F.Tuglas. Rahvusvahelised sõnaliikide nimetused 1.substantiiv nimisõna 2. adjektiiv omadussõna 3. numeraal arvsõna 4. pronoomen asesõna 5. verb- tegusõna 6. adverb määrsõna 7. konjunktsioon sidesõna 8. interjektsioon hüüdsõna 9. prepositsioon eessõna 10
kooperatiivsusprintsiipi. Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna Verb v hüppama, jooksen nimisõna Substantiiv s konn, elamine omadussõna Adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna Numeraal n üks, seitsmendik asesõna Pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna Adverb adv hästi, kaua asemäärsõna Proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma)
Kuidas neid elemente liidetakse-sünteetiline väljendusviis. Keele grammatika on reeglite süsteem, mis määrab*kuidas sõnu ühendatakse*kuidas fraase ühendatakse*kuidas osalauseid ühendatakse [on vanem ja aegunud süsteem] Grammatika ja leksika suhe keeles. Leksikaalne üksus on tervik. Grammatilised sõnad mis fonoloogiliselt on iseseisvad kuuluvad vormiliselt leksikale aga sisult grammatilisse. Sõnaliigid: · Nimisõna ehk substantiiv · Tegusõna ehk verb · Omadussõna e adjektiiv · Määrsõna-adverb · Arvsõna e numeraal · Asesõna e pronoomen · Määrsõna e kvantor Substantiiv ehk sõnaliik millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete nt esemeid olendeid kohti,-viitab entiteedile Verb-teod ja sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Adjektiiv- väljendavad omadusi; MODIFITSEERIB entiteedi omaduse abil. ADJEKTIIV- suurus, mõõt, vanus, värv, hinnang On keeli, kus adj. Ei ole. Nt. Uus-asteegi Mehhiko
Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. Sellised nimetused on enamasi tugeva negatiivse konnotatsiooniga. Fraseoloogilised liitumid, mis koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja millel on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol: pime kana pimekana, üks silm ükssilm jne. Sellistes sõnades märgib adjektiiv nimisõna liiki. Siia kuuluvad ka määrsõnalise esikomponendiga liitumid (püsti kurat püstikurat jms), milles esimene pool iseloomustab nimekandjat seisundi oleku või olemisviisi kaudu. Nominaalfraas Isikunimetusena esineb ainult selline nominaalfraas, mille aluseks on substantiiv, sest inimese nimetamise määrab tegelikkuse objekt. Fraseologism kui nimisõnafraas, kus peasõna laiend väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
· Merinetisid · Väljamõeldud loomad · Ärakesinud koerad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad · Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad · Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga · Teised · Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi Sõnaliigid Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti. · nimisõna ehk substantiiv · tegusõna ehk verb · omadussõna ehk adjektiiv · määrsõna ehk adverb · arväsõna ehk numeraal · asesõna ehk pronoomen · määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms) · abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Sõnaliik ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud grammatilisi kategooriaid väljendatakse teatud sõnaliigi sõnadega. Substantiivis Verbid Adjektiivid
semantilisi sarnasusi ning erinevusi. a. Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil d. Määrsõna() ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. e. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. f. Asesõna() ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') g. Määrasõna ehk kvantor h. Abisõnad 3
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja idealoogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks on peetud: afro-asiaadi (semiidi, berberi jm), draviidi, indo-euroopa, uurali (- jukagiiri), altai, korea keeli. Grammatikamõisted Sõnaliigid: tegusõna verb hüppama, jooksen nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik asesõna pronoomen mis, selline, kõik määrsõna adverb hästi, kaua asemäärsõna proadverb mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb võibolla, ka kaassõna adpositsioon läbi (maja), (ukse) ees
vaheline grammatiline seos, kus ühe sõna tähendusest oleneb teiste sõnade olemasolu ja vorm lauses • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (nt inglise keeles subjekt ja objekt) Sõnaliigid: • keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu; • käändsõnad o nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart o omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur o asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis o arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas • pöördsõnad o tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema • muutumatud sõnad o määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara o hüüdsõna ehk interjektsioon: oh, aitäh, hurraa o sidesõna ehk konjunktsioon: ja, või, ega o kaassõna ehk adpositsioon: peal, järgi, üle Lauseliikmed:
Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi? (on); aga kas osa lauast on laud? (ei ole). Osa substantiive on vaegmuutelised arvukategooria suhtes, st nende vormistikus puudub kas mitmus või ainsus. Sellised sõnad on: a) ainsussõnad e singularia tantum, nt katk, ilu, au; b) mitmussõnad e pluralia tantum, nt leetrid, tangid, kruubid, vuntsid, traksid. 7. Omadussõna e adjektiiv - Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga.
mis? Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist iseseisva sõnaga, mis võib esineda väga paljude lauseliikmete funktsioonis, põhiliselt aluse ja sihitisena. Üldnimed ja pärisnimed Omadussõna – Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga. Adjektiivid jagunevad morfoloogiliselt käänduvateks ja käändumatuteks (viimased on käändekategooria seisukohalt vaegsed) ning kompareeruvateks ja kompareerumatuteks (komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad)
võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga:
N. haruldaselt (laiend) varajane (põhi). ___ ___ - üks lauseosa on teisest sõltuv 1. (nt kass, kes istus puu otsas, sõi ploome) * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine ehk kongruents ühildumine rakendub kahele üksusele korraga, sama kategooria rakendub mõlemale; sihitisest tegusõnavorm ei sõltu, sest see ei ühildu. Ühildumine näitab, millised sõnad kuuluvad kokku. - adjektiiv ja substantiiv ühilduvad arvus ja käädes (kollane pall, kollase palli jne [va ni-na-ta-ga-käänded, mis ühilduvad ainult arvus!]); - sujekt ja predikaat ühilduvad ka arvus (va olevikus on, kus me ei näe, kas ta on ainsuses või mitmuses) rektsioon üks sõna nõuab teise sõna vormi, aga ise seda kategooriat ei kanna. Ühel verbil võib olla erinevaid tektsioone (nt mõtleb millest? Mida?)
Grammatiline kategooria on komplekt või hulk morfosüntaktilisi omadusi, selle liikmed väljendavad samasse mõistelisesse valdkonda kuuluvaid tähendusi, esinevad üksteisega vastanduvalt ja väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil. Nimeta erinevad sõnaliigid. Mis neid iseloomustab? Substantiiv ehk nimisõna viitab entiteedile ehk siis olemasolevale objektile, nähtusele või mõistele. Tegusõna ehk verb viitab tegudele või sündmusele. Omadussõna ehk adjektiiv viitab millegi omadusele. Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga viidatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõna, millega väljendatakse arvu või järjestust. Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad?
Grammatiline kategooria liikmed · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi; · esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); · väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest substantiivid verbid adjektiiv ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI / OBJEKTI ÜHILDUMINE MÄÄRATLUS (markeering) Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile
Muutumine on morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid, st tegelikult muudetud sõna seost lause teiste sõnadega (üldiselt mingi konkreetse sõnaga). Muutevorme saab moodustada kõikide eespool käsitletud morfoloogiliste protsesside abil. Sõna muutmisel selle sõnaliik üldiselt säilib. Kuid sõnade tuletamisel võib sõnaliik siiski ka muutuda (nt substantiiv kõne ja adjektiiv kõne+kas). Muutumisele omane on veel see , et tüvilekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Nt lekseemi loeng vormide hulgas on kõikjal ikka tegemist tüve muutumatu põhitähendusega 'loeng'.
mingi eesmärgiga. Siis kui vaadeldakse teksti või dialoogi laiemalt. · Fraas lause koostisosa, mis omab ühte peasõna · Voor ühe inimese hääles olnud aeg(suulises kõnes), kuni järgmine inimene hakkab rääkima vms. Transitiivne(sihiline, nt koer sööb konti)/instransitiivne(sihitu, nt poiss jookseb. Jänes magab) lause/verb Sõnaliigid fraasid: Nimisõna ehk substabtiiv-substantiivfraas ehk noomenifraas = NP Omadussüna ehk adjektiiv AP Tegusõna ehk verb(sh infinitiivid ja partitsiibid) VP Määrsõna ehk adverb AdvP Arvsõna ehk numeraal QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid - kaassõnad, abiverbid, partiklid jm) -PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus ehk subjekt - NP Öeldis ehk predikaat - VP Sihitis ehk objekt - NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP vi AP Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP
Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA
Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA
42. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA
verbisufiksiga vms). http://www.sil.org/linguistics/GlossaryOflinguisticTerms/WhatIsAGrammaticalCategory.htm Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi põhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm)
esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris. Eraldi morfeem – nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) * Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia – S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid: * Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) – substantiivifraas e noomenifraas = NP * Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas „väga ilus“) * Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. * Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. * Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) * Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) * Määrsõna e kvantor = QP
Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP • Määrsõna ehk adverb - AdvP • Arvsõna ehk numeraal - QP • Asesõna ehk pronoomen • Määrasõna ehk kvantor - QP • Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) • - PreP ja PspP (kokku PP) Semantilised rollid väljendavad semantilisi suhteid entiteetide ja sündmuste vahel ning on keeleteaduses laialt kasutatav vahend lause predikaadi ja tema
Tasandiseosed: rinnastav (sama tasand), alistav (astmeline, kõrvallaused). Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongurents klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objekti ühildumine) -> sõnad kuuluvad ühte kategooriasse, ühed sõnad mõjutavad teiste vorme. Rektsioon üks põhisõna määrab teise sõna kategooria Eraldi morfeem paljudes keeltes puudub Sõnaliigid e fraasid Nimisõna e substantiiv substantiivifraas e noomenifraas - NP Omadussõna e adjektiiv AP Tegusõna e verb (sh infinitiivid ja partisiibid) - VP Määrsõna e adverb AdvP Arvsõna e numeraal QP Asesõna e pronoomen Määrsõna e kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed Alus e subjekt NP Öeldis e predikaat VP Sihitis e objekt NP Öeldistäide e predikatiiv NP v AP Määrus e adverbiaal AdvP v PP Täiend e atribuut AP 9
Vahetu domineerimine - kõrvuti asetsevate sõlmede suhe (ülemine domineerib alumist). Sõnaliik on iga sõna täähtsaim morfosüntaktiline omadus ja kuulub sõna leksikaalsesse esitusse e kirjesse. Sama sõnaliigi sõnadel on sama distributsioon, nad esinevad samas ümbruses, neid saab üksteisega asendada ja moodustavad seetõttu vormiklassi. Tavalisemad sõnaliigid: substantiiv e nimisõna pronomeen e asesõna numeraal e arvsõna kvantor artikkel adjektiiv e omadussõna adverb e määrsõna verb e tegusõna prepositsioon e eessõna postpositsioon e tagasõna konjunktsioon e sidesõna Fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Fraasi keskmeks e põhisõnaks (tuumaks) on mingi sõnaliigi sõna, millega seonduvad teised moodustajad, mis moodustavad põhisõnaga konstruktsioone. Funktsionaalses grammatikas on fraaside asemel rühmad. Fraasid: nimisõnafraas NP omadussõnafraas AP
tekst. Teksti pikenedes kasvab teksti hulk. Kõige sagedasemad verbid: olema, algama, saama, pakkuma. „Olema“ on kõige sagedasem sõna ka üleüldiselt, nii et ei erista midagi, nii ka järgnevad sõnad, seega reklaamikeele eripära kohta midagi ei ütle. Reklaamkeelele spetsiifilised verbid: ostma, tellima, tulema. Eesti reklaamis tegeldakse reklaamija tegevusega, inglise keeles keskendutakse tarbijale. Uus – populaarseim adjektiiv reklaamitekstides. Suur – see adjektiiv esineb üle pooltes reklaamides kirjeldavana, tähistades firmat (Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus on nüüd kaks korda suurem), toodete sortimenti (suur valik). Hea, parem, parim – universaalne adjektiiv, mida tarvitatakse tihti mis tahes reklaamitava kiitmiseks: võib iseloomustada reklaamitavad toodet (hea toit, parim pank), otstarvet (parim kink sõbrale), hinda, müügikohta, pöördumisena (hea klient), iseloomustada saadavat kasu (parem nägemine).
be, have) and modal (can, must, will). Lexical and auxiliary verbs indicate contrasts of tense, person and number. adjective omadussõna, Describes the qualities, features or states attributed to a a nice room, a happy girl, the blue adjektiiv noun or pronoun. sky 2 Grammatical Terminology adverb määrsõna, adverb Indicates the time, place, manner, degree, frequency, beautifully, angrily, now, yesterday, duration, viewpoint, etc. of an event, action or process. never
- muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 48. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest 49. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase); Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP; Omadussõna ehk adjektiiv AP ;Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP; Määrsõna ehk adverb AdvP; Arvsõna ehk numeraal QP; Asesõna ehk pronoomen PronP; Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP); Lauseliikmed (grammatical/syntactical function) ja nende tüüpilised väljendajad; Alus ehk
m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte 1 grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud
suhted jne). Eriti isoleerivates keeltes, kus pole käändeid, siis ei saa ühildumist olla. Sõnajärjetüpoloogia – (mõeldakse lihtlause sõnade järjekorda) S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid à fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) – substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas „väga ilus“ Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP
Polüsünteetilistes keeltes on väga palju morfeeme sõna küljes. 32. Fusioon, kumulatsioon, muutumine Fusioon morfeemide piirid on hajusad. Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, näiteks vete ( PL GEN) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub ( sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 33. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 34. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35
Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Apollonius Dyscolus (2. saj AD)- Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühaks asjaks
esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris. Eraldi morfeem nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) 3) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas ,,väga ilus" Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP
Eraldi morfeem nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) 3) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne). Sõnajärjetüpoloogia S (subjekt a alus), O (objekt e sihitis), V (verb e öeldis). Maailma keeltest 45% SOV, 42% SVO. Eesti keel SVO keel. (?) Sõnaliigid fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas ,,väga ilus" Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõna e adjektiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Väljendavad olendite, asjade, nähtuste, tegevuste omadusi ja vastavad küsimusele missugune? = milline?. Enamik omadussõnu käändub ja esineb ka võrdlusastmetes. On nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata. Käänduvad omadussõnad jagunevad tüüpkondadesse nagu nimisõnadki. Omadussõnad võivad lauses esineda ühilduva täiendina või öeldistäitena. Nt Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja
rahvalaulus); on kalmistul ~ haiglas ~ vannitoas (= surnud ~ haige ~ ...). Vanasõnas võib metafoor katta kagu teksti ja moodustada nn. lausemetafoori (Haukuja koer ei hammusta) või ainult osa tekstist, harilikult predikatiivse osa; kui taoline osametafoor on sõnaliigilt 6 substantiiv, kõneldakse nominaalmetafoorist (Silm on kuningas), kui aga verb või adjektiiv, siis predikatiivmetafoorist (Õnnetus õpetab; Kevadel vesi tark, sügisel loll). Metafooride mõtestamissuunad vanasõnades on huvitaval kombel seotud vanasõnade temaatikaga. Neid on mugav jälgida järgmise skeemi abil. Kogu olemise ala jaguneb vertikaallõikes mitteinimlikuks (I) ja inimlikuks (II+III) ning inimlik ala omakorda "elementaarinimlikuks" e. füüsilis-bioloogiliseks (II) ja "kõrginimlikuks" e. mentaalseks, sotsiaalseks, abstraktseks (III).
Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud
Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
