Mitmekeelsus - nuhtlus või ei? Mitmekeelsus tähendab seda, kui inimesed kasutavad ühes piirkonnas mitut keelt. Aastate jooksul on tekkinud palju vaidluseid selle üle, kas mitmekeelsus on maailmale nuhtlus või ei ole ning arvamuste lahknemist on tekkinud päris palju. Selle pooldajad leiavad, et see aitab kaasa erineva kultuuride ja rahvuste säilitamisele ning, et mitmekeelsuse kadumisel ei oleks riigipiiridel enam suurt mõtet. Mitmekeelsust mitte toetavate inimeste argumentideks on aga mugavus, inimeste ühtsustamine ja kommunikatsiooni parandamine. Samas võib mitmekeelsust mõista ka inimese enda mitme keele kasutusena.
varase keele õppimise juures hiljem need aga kiirendavad ja kergendavad teise keele õppimist. Peamine eelis-võidetud aeg.Sellel ajal,kui teised lapsed alles hakkavad teist keelt õppima, teie laps valdab juba vabalt keelt. Samas, mitte ainult see pole positiivne asi vaid uuringud näitavad, et mitmekeelsetel lastel on mälu ja analüütilised oskused paremini arenenud. Samuti suudavad nad paremini ja kiiremini õppida selgeks teisi keeli ja reaalained. 21. sajandil on just mitmekeelsus on edupant. Globaliseerumise ajastuses suurt edu saavutab just see inimene, kes kasutab suuremat hulka kommunikatsiooni vahendeid ja võimaldab esitada ja levitada oma ideid. Sellepärast ma arvan,et mitmekeelsus on tõesti uks maailma, mida rohkem inimene oskab keeli, seda lihtsamini ta saab elus hakkama.
Mehrsprachigkeit Ohne Fremdsprachen geht es doch! Heutzutage ist es schon eine Pflicht wenigstens 2 Fremdsprachen zu lernen. Warum ist es zu diesen Situation gekommen und wird es in der Zukunft beim Arbeitsuchen helfen? Einerseits ist es gut möglichst viele Fremdsprachen zu lernen. Wenn man in der Zukunft einen guten Arbeitsplatz haben möchte und wenn der Job viele internationale Kontakte enthält, dann ist es ein Muss mindestens zwei Fremdsprachen zu erlernen. Andererseits muss man nicht viele Fremdsprachen lernen, wenn man Engländer oder Franzose ist. Der Grund dafür ist einfach: Fast jeder Mensch kann in Englisch sprechen oder wenigstens paar Wörter sagen. Die Engländer müssen deswegen keine große Bemühungen machen. Ein weiteres Argument für diesen Thema ist, dass die Jugendlichen heutzutage gerne das Studium im Ausland machen. Wenn man so etwas macht, dann ist es doch ...
Iga keele jaoks on ülioluline oskussõnade olemasolu, kuna tehnoloogia areneb kiirelt ning koos sellega ei tohi ka keele areng seisma jääda. Sel perioodil kujunesidki välja erialakeele ning terminoloogia. Eesti keel kirjakeelena muutus avalikuks keelekks kogu üldises elus. Sotsiperioodidest kõige ebasoodsamad olid venestamisperiood ning nõukogude aeg. Venestamisperioodi teeva ebasoodaks just asjaajamiskeele muutmine venekeelseks ning alghariduse, ajakirjanduse ning olukirjanduse mitmekeelsus. Nõukogude ajal oli samuti Vene keelel suur osatähtsus ning suur vene keelt kõnelevate sisserännanute hulk, mis tõi kaasa ka selle, et Ida-Virumaa linnades võis ülekaalukalt kuulda vaid vene keelt. Eesti keele murded hääbusid, v.a. Võrumaal ja saartel. Eesti keel on arenenud selliseks, nagu ta on, pika aja jooksul. Ilma ebasoodsate aegadeta ei oleks saanud keel jälle õitsema lüüa järgmisel, soodsamal perioodil. Eesti keel on saanud palju juurde ka vene keelst, saksa keelest jt
oluliste oskuste ja teadmiste omandamiseks ja arendamiseks. Väljaspool kooli ei oleks vaja ka raisata oma intellektuaalset jõudu ning raha erikursustele kulutada. Samuti oleksid ka rahvusvahelised suhted tihedam, inimestel poleks probleemiks eneseväljendus teistest riikidest inimeste ees, aga ei saa selles olla täiesti kindel. Minu arvates on keeleline mitmekesisus vaieldamatult hüve. Keeled annavad võimaluse saada ja luua uusi omaparäseid teadmisi. Mitmekeelsus teeb maailma palju huvitavamaks ja mitmesugusemaks. See mõjutab hästi inimese arengule, teeb teda loominguliseks, tugevdab sallivust erinevate rahvaste vahel. Õppides palju keeli, inimese õppimisprotsess muutub lihtsamaks ja palju effektiivsemaks. Lõpetuseks tahan öelda, et keeleline mitmekesisus on minu jaoks rikkus ja uhkus, ja inimesed saavad palju võimalused enesearendamiseks selle kaudu.
tekkisid neil pärismaalastega konfliktid, mis viisid tapatalguteni, kuna ei suudetud üksteist mõista. Järelikult, kui terve maailm räägiks ühte keelt, mõistaksid inimesed üksteist paremini ning saaksid oma aega, mis muidu oleks kulunud võõrkeele õppimiseks, sisustada erinevate ennastarendavate tegevustega. Minu arvates on maailma keeleline mitmekesisus hüve. Keeled annavad võimaluse hankida uusi, eripäraseid teadmisi. Mitmekeelsus avaldab soodsat mõju isiksuse arengule, edendab loomingulisust ning tugevdab sallivust teiste kultuuride suhtes. Roskilde ülikoolis korraldatud võrdlusuuringus väidetakse, et inimese edukuse põhjuseks Maal on olnud võime kohaneda erinevustega nii atmosfääri muutustega kui ka keeleliskultuuriliste erinevustega. Seega minu jaoks on maailma keeleline mitmekesisus rikkus, ja arvan, et selle kaudu muutuvad inimesed ka sallivamakss erinevate rahvuste suhtes.
hulk indiaani keeli välja surnud või siis on nende kõnelejate arv kahanenud. Euroopa kadumisohus on keldi keeled Inglismaal, Iirimaal ja Prantsusmaal. Ohustatud on ka lapi keel Skandinaavias, sama võib öelda ka mustlas keele kohta (näiteks vlakhi keel) kes on ohustatud Euroopa valitsuste vaenulike suhtumise tõttu. Kagu-Aasias, Hiinas, Taiwanis ja Jaapanis kõneldakse umbes 145 keelt, mida peetakse ohustatuks. Aafrikas on mitmekeelsus kujunenud normiks. Palju põlisaafriklased kõnelevad viit-kuut keelt lisaks oma hõimu keelele. Siiski on väiksemad keeled ohustatud nende võimsamate naabrite poolt. Khoisani keelkond, kuhu kuuluvad hotentoti ja busmani keeled, on peaaegu täielikult hävinud kõnelejate vähesuse tõttu. Okeaanias on paljud keeled Paapua Uus-Guineas ohus seal populaarsust võitva kahe pidzini keele tõttu. Kõige rohkem on keeli hävinud ilmselt Austraalias, kus kunagi kõneldud 250
püüab sinnapoole. Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja
püüab sinnapoole. Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja
kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne laps jälgib suhteliselt sageli, kellega millist keelt kasutada, on tema suhtlemisoskused hästi arenenud. Psühholoogias on pea igal nähtusel ja probleemil kaks poolt, nii ka kakskeelsusel.
juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest
Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud näidavad, et mitmekeelsus on hea meie aju tervise ja arengu jaoks (nii lastele, kui ka täiskasvanutele). Need inimesed, kes oskavad rohkem, kui üht keelt, on parem "multitasking"-is. Teise keele õppimine teeb meid parem oma keeles ning see võib teha meid empaatiliseks. Me saame aru kui raske on teises keeles rääkimine ja seepärast oleme kannatlikud nendega, kes ei ole sorav meie keeles. Keel on ka tähtis kultuurili aspekt. Ta näitab inimeste väärtused.
mõned vähemlevinud keeled, nagu bretooni, iiri, kõmri, ja gaeli keel. · Turgi keele grupp, kuhu kuuluvad türgi, aserbaidzaani, turkmeeni ja usbeki keel ning mitmed väiksemad keeled. · Soome-Ugri keeled - soome, eesti, saami, ja ungari keel. · Baski keel - räägitakse baski-regioonis Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal. Baski keelel puuduvad sugulaskeeled. (vt. LISA 1 ja 2) 2 F. Karlsson, Ühiskonna mitmekeelsus. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 314. 3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298. 4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv
nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt – eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulatsioonist (nt sõrm või peopesa), artikulatsioonikohast (nt teine peopesa või otsaesine) ja artikulaatori poolt sooritatud liigutusest. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. Mitmekeelsus võib realiseeruda nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Maailmas on umbes 20 keelt, mida esimese keelena kasutab üle 50 miljoni inimese. Kaks maailma “suuremat ja tugevamat” keelt on mandariini keel ja inglise keel. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel.Keele hääbumisel võib olla mitmeid põhjuseid: nt genotsiid, elanikkonna küüditamine, riigi majanduslik häving jne.
põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige rohkemates riikides inglise keel: 50. 1-2% maailma keeltest on mõnes riigis riigikeeleks. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond Indoeuroopa keeled · Germaani keeled · põhjagermaani · rootsi · norra · taani · fääri · islandi
22. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist sotsiolingvistika eelideed keelegeograadia ja murrete uurimine 19. saj teisest poolest. Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes kontekstist tema mudel koosnes järgmistest komponentidest-ümbrus, osalejad, eesmärgid, kõneaktide järgnevus, modaalsus, suhtluskanal, normid ja zanr. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika
kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt teistsugused kui vokaalsusel põhinevad keeled. Viipleja toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik keel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt. 9. Ühiskonna mitmekeelsus. Mitmekeelsus võib realiseeruda nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Kaks suuremat ja tugevamat keelt on mandariini ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik kolmes riigis, jüe keel kahes. Inglise keel on ametlik koguni 50 riigis ning seda keelt õpitakse võõrkeelena rohkem kui ühtki teist keelt. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel
kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt teistsugused kui vokaalsusel põhinevad keeled. Viipleja toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik keel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt. 9. Ühiskonna mitmekeelsus. Mitmekeelsus võib realiseeruda nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Kaks suuremat ja tugevamat keelt on mandariini ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik kolmes riigis, jüe keel kahes. Inglise keel on ametlik koguni 50 riigis ning seda keelt õpitakse võõrkeelena rohkem kui ühtki teist keelt. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel
Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it teistsugused kui vokaalsusel põhinevad keeled. Viipleja toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik keel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt. 12. Ühiskonna mitmekeelsus. Mitmekeelsus võib realiseeruda nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Kaks suuremat ja tugevamat keelt on mandariini ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik kolmes riigis, jüe keel kahes. Inglise keel on ametlik koguni 50 riigis ning seda keelt õpitakse võõrkeelena rohkem kui ühtki teist keelt. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel
· Võõrandumine, eksiil, kaugenemine juurtest, klassikuuluvusest, religioonist, teatud elustiilist ja kohustusist (Joyce'i Stephen Dedalus); · Võõrandumine: süüvimine vormi, kunstiline iseseisvumine, `mina' ümbermääratlemine (Joyce Kunstniku portree noore mehena, Lawrence Pojad ja armastajad); · Otsing nii kunsti kui elu vallas eeldab linna konteksti; Eksiil: 'the unhoused writer': · Mitmekeelsus: (Wilde, Pound, Beckett, Nabokov); · Emigratsioon, eksiil (Nabokov, Joyce) kultuuriline emigratsioon (Ibsen, Beckett, Stein, Hemingway, Fitzgerald); · Eksiilikeskused Zürich (I MS), New York (IIMS); · Kirjanik kui osa nn. kultuurirändurite grupist, kantud kultuurilisest uudishimust; Gertrud Stein: "Kirjanikul peab olema kaks maad, üks kuhu ta kuulub ja teine, kus ta tegelikult elab. Ameerika on mu kodumaa ja Pariis on mu kodulinn."
Eelnev arutelu viib selleni, et nii kultuurilist, rassilist, etnilist kui ka rahvuslikku identiteeti peab saama vabalt valida. See ei tohiks olla piiratud vanemate rahvuse või koolis valitseva ühekultuurilise õppekava poolt. Multikultuurilise hariduse üks olulisemaid ülesandeid on anda kõigile lastele võimalus hoida ja tugevdada oma päritoluidentiteeti ja aidata luua uusi identiteete. Kui rassi- ja keeleerinevused on mingil määral objektiivsed (ehkki rasside segunemine ja mitmekeelsus muudavad selle väite küsitavaks), siis subjektiivne (rahvus) kultuuriline erinevus võib olla palju probleemsem. Üheks põhjuseks on asjaolu, et kultuurierinevustel pole alati selget silmatorkavat välist tunnust nagu teistsugune nahavärv või ilmselgelt arusaamatu keel. Kultuur avaldub suhtlemisviisis, inimsuhetes, väärtuseelistustes, kommetes ja paljudes pisiasjades, mille olemasolu ei pruugita ühekultuurilises keskkonnas tajuda. Võõra keele hea oskus ilma kultuurilist konteksti
Kereem – viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms). Pimekurdid kasutavad puudutustel põhinevat taktiilset keelt, mida võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 10. Ühiskonna mitmekeelsus Suurima kõnelejate arvuga keeled on mandariinihiina, inglise ja hispaania keeled. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud – indeksid (seos vormi ja seos vormi ja tähenduse vahel) tähenduse vahel põhineb mingit
vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laenusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone
Teha keelelisi katseid. Empiirilised meetodid = tähenduse objektiivsem uurimine. Mis kaasneb kindla uurimismeetodi rakendamisega? Abstraktsete verbide suund, nt mõtlema = keerlev/ring; elama = üles-alla (tõus-mõõn?) lained. Sünesteesia = seisund, kus inimene tunneb tugevalt ühe meele asemel mitut (nt kuulen värve). Sünesteesia on lastele (keele omandaamise ajal) ja geeniustele omane. Pole haigus, lihtsalt kõrvalekalle (?). Mitmekeelsus Sotsiolingvistiline mõiste: ühiskond on mitmekeelne. Keeled, murded, regionaalkeeled, riigikeeled jne. Psühholingvistiline mõiste: keeled ühe inimese meeles: valdamise määr: kui vabalt räägid? omandamise vanus: kui vanalt omandasid? kasutuse intensiivsus: kui tihti kasutad? keelte staatuse ja kasutatavuse alusel ühiskonnas (nt vähemuskeel vs enamuskeel) Mõlemast mitmekeelsuse käsitlemise valdkonnast lähtub palju praktilisi probleeme
Kereem viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms). Pimekurdid kasutavad puudutustel põhinevat taktiilset keelt, mida võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 15. Ühiskonna mitmekeelsus. Suurima kõnelejate arvuga keeled on mandariinihiina, inglise ja hispaania keeled. 11 Keelkond: Indoeuroopa keelkond Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni,
Lugege taustaks 1. ja 2. kordamisküsimuse juurde. Lk 107-147 Eelkõige kõik paksus kirjas esitatud terminid: selle peatüki teemad võite õppida ka loengute põhjal, kuid eksamil võidakse küsida ka neid selle osa termineid, mida loengul ei käsitletud. lk 292-318 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. 9. Viipekeeled. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. + indo-euroopa ja soomeugri keeled EKSAMIL VÕITE SAADA BOONUSKÜSIMUSE, MILLELE VASTAMINE POLE KOHUSTUSLIK, KUID VÕIB ANDA LISAPUNKTE. ÜKS VÕIMALIKKE BOONUSKÜSIMUSI ON EESTIKEELSE LAUSE GLOSSIMINE (VT GLOSSIMISHARJUTUSI MOODLE’S)
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi las...
sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks.Nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara Uriel Weinreich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Dell Hymes – kommunikatiivse kompetentsi mõiste (rmt 1971) Hymes’i SPEAKING-mudel • (näit aeg ja ruum) - ümbrus• osalejad• eesmärgid• kõneaktide järgnevus• modaalsus • suhtluskanal• normid• (nt religioosne) - žanr 1960
Lugege taustaks 1. ja 2. kordamisküsimuse juurde. Lk 107-147 Eelkõige kõik paksus kirjas esitatud terminid: selle peatüki teemad võite õppida ka loengute põhjal, kuid eksamil võidakse küsida ka neid selle osa termineid, mida loengul ei käsitletud. lk 292-318 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. 8. Pidzin- ja kreoolkeeled. 9. Viipekeeled. 10. Ühiskonna mitmekeelsus. + indo-euroopa ja soomeugri keeled EKSAMIL VÕITE SAADA BOONUSKÜSIMUSE, MILLELE VASTAMINE POLE KOHUSTUSLIK, KUID VÕIB ANDA LISAPUNKTE. ÜKS VÕIMALIKKE BOONUSKÜSIMUSI ON EESTIKEELSE LAUSE GLOSSIMINE (VT GLOSSIMISHARJUTUSI MOODLE'S)
• keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest • murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele jms • ideaalne informant (keelejuht) oli vana maamees, kes oleks elu jooksul võimalikul vähe liikunud 20. sajandi keskpaik • terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks • nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara • Uriel Weinreich Languages in contact 1953: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. • 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega 23
45. KEEL JA IDENTITEET – keel võib olla enam kui suhtlusvahend, isegi enam kui etnilisuse sümbol, sellest võib saada peamine etniline väärtus. Keelelised identiteedid on ilmselgelt fundamentaalsemad, sest nad on alus suurele osale teistest identiteetidest. Lõppude lõpuks loob just keeles ja keele kaudu inimene enda kui subjekti, sest vaid keel võimaldab luua kontseptsiooni. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus on üks identiteedi komponent: olla eestlane, aga ka eurooplane. Koodivahetus kui mitmekordse identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. 46. MEIE JA TEIE – „meie“ kood on rühmasisene, informaalne suhtluskeel, „nende“ kood on rühmaväline ja
eesti mansi (voguli) vadja handi (ostjaki) soome isuri (ingeri) SAMOJEEDI KEELED karjala nganassaani (tavgi) aunuse eenetsi (jenisseisamojeedi) lüüdi juratsi vepsa neenetsi (juraki) sölkupi (ostjakisamojeedi) MORDVA KEELED kamassi ersa matori moksa 292 60. Pidzin- ja kreoolkeeled. 309 61. Viipekeeled. 310 62. Ühiskonna mitmekeelsus. 314 KEELETEADUSE METOODIKAST 63. Keeleteaduse meetodid. 319 Kordamisküsimused ainetele Sissejuhatus keeleteadusesse (FLEE.08.001) Keeleteaduse alused 1. osa (FLEE.08.053) Fred Karlssoni raamatu ,,Üldkeeleteadus" põhjal (KOGU RAAMAT!!!!) NB! Need küsimused on mõeldud neile üliõpilastele, kes soovivad sooritada selle eksami loengutel käimata ja on eelnevalt sellest õppejõule teatanud ja nõusoleku saanud.
(nõustumine/mittenõustumine, küsimine/vastamine) Sotsiolingvistika, kitsas (uuringud kaubamaja 1. ja 4. korrusel erinev keelekasutus erinevatel klassidel) ja laias (uurinmustulemuste rakendamine keeleseadus) mõttes: keelte sotsiaalne staatus (milliseid õigusi teise keele rääkijatele? Murded. Mitu varianti võib ühest keelest olla) varieerumine: geograafiline, sotsiaalne suuline kõne ja kirjalik keel psühholingvistika uurimisalad. lapsekeel, mitmekeelsus, teise keele omandamine / õppimine. (al. siit 27.11) keelevõime kas kaasasündinud või omandatud? (Chomsky jt) Neurolingvistika Keel ja geenid Viipekeel Uurimisküsimused ja meetodid keeleteaduses Korpused Eksperimendid Eksperimendid psühholingvistikas Nt E.Roschi kategooria ja prototüübi katsed (põhitasadn ja prototüübid, mille pidi hindama, mis kategooriasse kõige paremini sobib) Kategooria sees valitsevad lookmete vahel semantilised seosed.
Seega linnanimesid ei saa tõlkida otsesõnu. 13) 14) Tüüpilised tänavanimed olid Rüütli, Kuninga, Pikk, Lai, Lossi, Kooli, Kiriku, Munga ja Kauba. Ideoloogilise kallakuga nimed tekkisid 19.saj (Aleksandri tn, Troonipärija pst, Vladimiri tn, Peetri plats). Sarjanimed on palju kasutust leidnud meetod nimetamiseks – üheteemalised nimed lähestikku: TLN Raua, Vase, Tina, Pronksi tn. 15) 16) Nimede mitmekeelsus ei kadunud päevapealt. Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed, aga saksa ja vene tõlked olid olemas 1930ndateni, sh uued äsja pandud nimed. 1830ndatel algas rahvusromantiline laine, millega kaasnes nimede rahvuspärastamine. Eesti Rahvuslaste ühing propageeris, et nimed peaks olema vaid eestikeelsed. 1930ndatest olid tänavanimed vaid eesti keeles, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna (tänav, puiestee), aga mitte nimesid endid
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
autonoomsusele ümbritsevast reaalsusele ja tihedalt sellega seotud mittesemiootilisest reaalsusest ja omandavad tähenduse suhestatuna üksteisega Bipolaarsus Kõikidel mõtleva mehhanismi tasanditel -- alates inimaju kahepoolkeralisest struktuurist kuni kultuurini igal tema organiseerituse tasandil -- võime me leida bipolaarsuse kui semiootilise organisatsiooni minimaalse struktuuri Tekst ja kultuuri mitmekeelsus Geneetiliselt ehitatakse kultuuri üles kahe primaarse keele baasil. Maailma topeldamine sõnas ja inimese topeldamine ruumis moodustavad algse semiootilise dualismi. Selleks, et üks või teine süsteem oleks võimeline täitma mitmesuguseid semiootilisi funktsioone, peab ta omama tema tähendust moodustava objekti kahekordistamise (õigemini mitmekordse multiplitseerimise) mehhanismi. Loomuliku keele maailm kahekordistab maailm-objekti ja võib ka
See tähendab, et kasutatud värvid ei tohiks olla liiga erksad, kirjutatud tekst peab olema piisavalt kontrastse taustaga, et seda oleks võimalik eristada ja lugeda. Vilkuvad ja liikuvad bännerid samuti väsitavad lugeja silmi ning seetõttu lühendavad oluliselt kodulehe külastusaega. 12. Pildid Kehtib siingi vanasõna, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Kuna veebis lugemine on väsitav ja aeganõudev tegevus, siis tasub teksti ilmestada piltidega. 13. Mitmekeelsus Valitavad keeled peavad olema selgelt märgistatud, olgu see siis lühend vastavas keeles või riigilipuga ikoon, kindlasti peab see valikuvõimalus olema näha lehe ülaservas. 14. Portfoolio Kuna veeb on ettevõtte kontor internetis, siis nii nagu tekitatakse usaldus eeskujuliku kontoriruumi või kauplusega, pakkudes tasemel teenindust, tuleb ka veebis usaldus välja teenida. Seetõttu ei tohiks ettevõtted olla tagasihoidlikud, vaid peaksid näitama tehtud töid,
kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2.eluaastal mõõdetuna), kuid ka probleeme teistes valdkondades: lugema-kirjutama õppimisel; halvemat mälu; väiksemaid mitteverbaalseid võimeid; suhtlemisprobleeme; kiusamise ohvrid. Kõne arengu perioodid: Esimestel eluaastatel on suured individuaalsed erinevused. Kakskeelses keskkonnas võib keeleline areng olla pigem aeglasem. Vapustavaid teadmisi selles osas ei ole. Mitmekeelsus on üsna tavaline. Soovitus rääkida oma emakeelt, mitte rääkida lapsega valesti mingis muus keeles. 3. kuu algul koogamine sageli täishäälikud. Sotsiaalse kontakti hoidmise funktsioon, laps räägib (häälitseb) sulle vastu; 4. kuul lalisemine kaas- ja täishäälikud tulevad vaikselt silbikesed. Eluaasta esimeses pooles ei sõltu lalisemine ja häälitsemine sellest kui palju lapsega
valik olema mõistlik, s.t sobivas vormingus (näiteks eraldusvõime, kasutatud meediumi maht või kestus, sobiv antud saidile per se ja kooskõlas saidi üldise keelestiiliga. Mitmekeelsus. Arvestades üldist globaliseerumist peaks vähemalt põhiinformatsioon olema saidil enam kui ühes keeles, et võimalikult laia kasutajaskonna jaoks arusaadav olla ja huvi äratada. Veebirakenduse edukus ja populaarsus sõltuvad suuresti sellest, kui palju see sisaldab mitmekeelset informatsiooni. Mitmekeelsus võimaldab saiti kasutada erinevast rahvusest inimestel, tutvustada antud riigi kultuuripärandit kogu maailmas, järgida ja edendada Euroopa infoühiskonna strateegiaid. Täpsus. Täpsus on seotud igasuguse subjektiivsuse või vigadega, olgu need siis süntaksi- või semantikavead. Saidi tekstiosa peaks olema grammatika- ja õigekirjavigadeta ning korrektselt koostatud. Vältida tuleks sobimatut keelekasutust ja tarbetuid kordusi. Ilmselgelt eksitavat või solvavat materjali ei tohi kasutada.
Isegi Rooma valitsemisajajärgul sõdisid nomosed isekeskis usundialaste lahkhelide pärast. Nõnda alustas nomos, kus austati jumalana kala, sõda naabernomose vastu, kelle liikmed sõid seda püha kala. Verevalamise lõpetamiseks oli tarvis Rooma sõjavägede vahelesegamist. Nomoste elanikud rääkisid erinevaid murdeid. Tekstid nimetavad korduvalt, et Egiptuse eri osade elanikud ei mõistnud üks-teist. Hüksoslaste-aegne text (18-16 ss.) räägib otseselt Egiptuse "keeltest". See mitmekeelsus osalt soodustas vokaalideta hieroglüüfkirja säilimist, sest see kiri kergendas läbikäimist oru eri osade vahel. Kõik see näitab, kuivõrd Egiptuse nomosed elasid omaette, iseseisvat elu. Iga nomos puutus kokku ainult oma põhja- ja lõunapoolse naabriga. Mis puutub Põhja-Egiptuse, delta nomostesse, siis siin lahutasid paljudes kohtades nomoseid üksteisest sood. Delta kesknomoseid nimetasid egiptlased isegi lihtsalt "keskosa saarteks"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
