kuidas tekkis mõtte selliseid sõnu ja viisi kirjutada. Pala esitati küll tavaliste pillidega, kitarri, bassi, süntesaatori ja trummidega. See oli ka kõige uuem laul mida sel kontserdil neilt kuulda võis. Üldse rääkisid kontserdiesitajad palju, sellest kuidas nende bänd üldse kokku sai ja kuidas miski laul on sündinud. Arvan, et see oli vägahea, sest see hoidis üleval huvitavust ja ilmselt ei olnud ühelgi kuulajal igav. Teine laul mis meelde hästi jäi oli ,,Meteoriitide sajus" seda sellepärast, et seda esitati huvitavate pillidega. Sal-Saller mängis mandoliini ja trummar mängis mingeid kellukesi mis tegid ainult kõrgeid hääli. Seda tuntud lugu enda jaoks oli huvitav kuulata, kuna ei saanud algul isegi aru mis lauluga on tegu. Üldiselt meeldis kontsert väga ja arvan, et see jääb veel kauaks meelde. Peale seda
Millises Eestis ma elada tahaksin? Kindlasti on igal kuulajal oma arvamus, kuidas Eestit võiks muuta, ja millises Eestis ta elada tahaks. Minu arvamus, millises Eestis ma elada tahaksin, on aga selline. Ma tahaksin elada Eestis, kus oleks soe ja kasvaksid palmid. Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga
Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks.
Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, Eduard Tubina „Taganejate sõdurite laul” , Veljo Tormise „Tõmbtuul” väljendasid hästi oma helikeelega 20. sajandi muusika keerukust ning iseloomu. Barberi „A stopwatch and an ordnance map” ehk „Stopper ja topograafiline kaart” ja Sandstörmi „Lay a garland” ehk „Asetage pärg” erinesid teistest lugudest. Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis
neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda. On olemas kuulamistehnikaid, mis muudavad partnerile rääkimise veelgi hõlpsamaks ja aitavad kuulajal teda paremini mõista. Näiteks võib küsida küsimusi, julgustada, paluda täpsustada mõnd kuuldud mõtet, kuuldut ümber sõnastada, peegeldada tundeid, näidata oma tekkivaid tundeid, teha vahekokkuvõtteid seni kuuldust jne. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama, oma kogemusi vahele pressima, võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema.
* sisu ümbersõnastamine sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. * tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust. * kokkuvõttev ümbersõnastamine tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse. (Antsov, 2005) 3. PSEUDOKUULAMINE
Minu esimene koolipäev Sõbranna sünnipäev. 9. klassi lõpuaktus. Kus kõnet peetakse? Alati sõltub kellele peate kõnet. Siin on mõned variandid: · Lapsevanemale · Kolleegile · Ülemusele · Võõrale · Armsamale · Sõbrale Järelikult võib kõne pidada peamiselt kõikjal. Kodus, väljas, ülemuse kabinetis, oma armsama maja ees, koolis, naabri pool, autos. Loomulikult ei saa kõne pidada, kui kuulajal on ebamugavam kuulata. Nii et ei tasu panna kuulaja kuulama midagi, mida ta ei soovi või taha kuulda. Kuulsamaid kõnemehi. Mooses Jeesus Kuninganna Elizabeth I Abraham Lincoln Napoleon Bonaparte Mahatma Gandhi Clarence Darrow Emmeline Pankhurst Winston Churchill Franklin D. Roosevelt Adolf Hitler George S. Patton Jossif Stalin Martin Luther King John F. Kennedy Ema Teresa Nelson Mandela George W. Bush
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1
AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid. Kui aga pinnad on kaetud materjaliga, mis neelab heli, siis peegelduv heli kaob palju kiiremini ja kuulajani jõuab ainult otsene heli. Niimoodi tõuseb ka üldine helinivoo ruumis. Materjali helineelavuse omadused on sõltuvalt sagedusest väljendatavad neelavuse koefitsiendiga α (alfa). Alfa (α) ulatus on 0 kuni 1.00 (täielikust peegeldusest kuni täieliku neeldumuseni).
teistele 5. Kuulamistõkked Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest kogu aeg toimub juurdlemine, kumb on targem, asjalikum, vaimselt tervem kuulaja või vestluskaaslane. Mõned inimesed arutavad, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver. Kui teine räägib, mõtleb kuulaja: Ka mina saaksin sellega sama hästi hakkama... Mul on palju raskem olnud, ta ei teagi, mis on raskused... Mina teenin rohkem... Minu lapsed on küll arukamad. Kuulajal pole teise jaoks kõrvu, sest vaagib pingsalt ega ta äkki teisest kehvem ole. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teiste jutule erilist tähelepanu, sest ei usalda kõnelejat. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb: Ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga niikuinii on väsinud ja tahab puhata. Kui ta ei taha tulla ja ma käin peale, võib ta hakata vimma kandma. Mõtetelugeja pöörab suuremat tähelepanu
Iga noot oli täpselt omal kõrgusel ja ükski viga kõrva ei kriipinud. Hortuse ansambli meeshääled on väga võimsad ja kõlalt ka väga puhtad. Nad on kõik väga jõulise, täpse ja kõlava häälega. On näha, et inimesed teavad, mida nad teevad, tunnevad end laval mugavalt ning tunnetavad üksteist. Etenduse ülesehitus oli osavasti läbi mõeldud. Paarile mõtlikule loole järgnes alati lõbusama sisuga laul ja vastupidi. Lood olid sätitud meeleolult nii, et kuulajal oleks huvitav ning et põnevust, keerukust ja sügavust jätkuks kontserdi lõpuni. Kuna esitajad nii emotsionaalslet ja täpselt selle aja muusikat edasi andsid, jõudis lugude sisu tunduvalt paremini kohale, kui mõnes koolitunnis. Enne kuulama asumist ootasin ma kontserdilt midagi palju üksluisemat ja igavamat. Hortus Musicus aga pööras minu arvamuse renessansi ja keskaegse muusika kohta täiesti pahupidi.
Riina Raudne 1.Sisu:Selle kõneleja kõne ei meeldinud mulle kohe üldse,tal ei olnud nii paljusid asju argumenteeritud,tema kõnel oli liiga vähe põhjendust.Kui teistel olid enamus faktid argumenteeritud,siis temal oli väga vähe,paljud mõtted ja faktid jäid minujaoks poolikuks.Sellist kõnelejat on raske kuulata tema faktid oleks pidanud olema põhjendatud õigete esinemis kavade järgi.Tema kõne oli nendest kolmest kõige halvem,tema seisukohad jäid nii segaseks,et kuulajal oleks väga raske temast aru saada. 2.Riina Raudne kasutas mitmeid veenvus kanaleid,nagu näiteks „Phatos” ja „Logos”. Logos väljendus sellest et ta tugines palju faktidele ja tsitaatidele,kui kahjuks ta neid ei põhjendanud.Phatost kasutas ta nii et ta suutis jätta veenmis mulje,ta suutis nagu sellise mulje jätta et ta räägiks väga põhjendatult ja tõestatult,kuid kahjuks see nii eil olnud. 3
õhtud, kui vanaisa toppis piduliku põhjalikkusega oma piipu, kui lauale asetati imeõhukesed sini-valged jaapani portselanist tassid, et suured inimesed saaksid pärast kohvi jooma hakata ... ja siis tuli kõige oodatum - vanaema istus klaveri taha ja alustas mängu. Algul olid ta sõrmed veel natukene kobad, komistasid paar korda, aga siis kostis imekaunis meloodia üha kindlamalt, õige tempo sai paika ja väiksel kuulajal jooksid judinad üle selja. Just selle puudutuse pärast oli põhjust jõuluõhtut oodata, kingipakid osutusid kõrvaliseks. Too Chopini h-moll op. 69 nr. 2 valss oli isiklik sakraalne muusika, mis oli kindla perekondliku jõulurituaali osa, kus kõik oli ilmselt juba enne minu sündi paika lihvitud. Tulles tagasi koraali juurde, võtan jälle appi eelpool tsiteeritud Ene Üleoja artikli: ,,Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia
rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud. 7. Samastumine Samastumistõket kasutades tõlgendatakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Näiteks kurdab ta, et abikaasa ei mõista teda, ja kuulajale kangastub pilt
kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa endaga hakkama ja on abitu · Vastuküsimuste esitamisega tuleks oodata, kuni probleemidega inimene on rahunenud
kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa endaga hakkama ja on abitu · Vastuküsimuste esitamisega tuleks oodata, kuni probleemidega inimene on rahunenud
Kontserdiarvustus Käisin 04. mail kell 15.30 Võru muusikakoolis kuulamas kontserti "Klassikaraadio tuleb külla!". Esinesid saatest "Klassikatähed" tuntud pillimängijad: Merike Heidelberg - vioola, Jakob Peäske - fagott ja Georg Mirek King - klaver. Enamik lugudest olid klassikalise muusika zanris. Kontsert algas looga, mida esitasid kõik kolm ning samuti lõppes nii ka kontert - ühiselt. Kava oli koostatud nii, et kuulajal oleks vaheldust ning et fagoti- ja vioolamängija saaksid mõlemad vahepeal puhata. Georg mängis klaverit kõikides lugudes peale ühe. Lugusid oli kavas kokku kaheksa. Esimese loona kõlas Dmitri Sostakovitsi "Valss". Lugu oli esitatud kõigil kolmel pillil. Lugu oli mõõduka tempoga ning algas vaikselt. Pala oli laulev ning romantiline. Vahepeal muutus valss kõlavaks ning pidulikuks ning siis tuli tagasi alguseosa. Lugu oli lühike ning
Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles teemaderingis. Oskan kirjutada esseed. alateemad ja olulisemad punktid ning põhjenduse, millel on loogiline E registreerimislehte, kus küsitakse kirjeldan oma kogemusi ja muljeid. Aruannet või referaati, edastamaks infot teha kokkuvõtet. ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja isikuandmeid: nime, aadressi, ning kommenteerides ja põhjendades meelde jätta kõige olulisemat. rahvust/kodakondsust). oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju,
ja millised rääkija omad, see aitab paremini partnerile keskenduda. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama, võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema. . NELI KUULAMISE PÕHILIIKI .1 Arusaav kuulamine Arusaav kuulamine seisneb keskendumises säärase info (ideede, arvamuste, faktide) tähelepanemisele ja mõistmisele, millest kuulajal võib edaspidi kasu olla. Ta eristab kõneleja sõnumis selle eesmärgi, võtmeinfo, faktid, hinnangud ja argumendid. .2 Hindav kuulamine Hindav kuulamine leiab aset siis, kui kuulaja kaalub rääkija esinemise läbi, kontrollides näiteks tema argumentide paikapidavust või ettepaneku tugevaid ja nõrku külgi. .3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine.
· Kontrollite, kuidas inimesed reageerivad, kui saavutatesoovitud efekti · Kuulate poole kõrvaga, et olla kena inimene · Kuulate poole kõrvaga, et ignoreerimisega teist mitte haavata või solvata Aeg-ajalt on kõik inimesed pseudokuulajad, tõsiseks läheb asi aga siis, kui huvitatud kuulamist on vähem kui pseudokuulamist. AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE Aktiivne kuulamine on vastuvõtuprotsess, milles on tähtsad osad mõlemal, nii rääkijal kui kuulajal. Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine.
SISUKORD SISSEJUHATUS Enamik meist on olnud olukorras, kus on tekkinud probleeme avalikuse ees suhtlemisega. Jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, ei jõua millegipärast kuulajateni. Ilmselgelt on kõik seda kogenud, kuid osaliselt me ei pane seda tähele. Samuti olen mina sattunud sellisesse olukorda ning lõpptulemus võib sellel olla kurb ja masendav. 1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Ühe tervmeelse definitsiooni kohaselt on suhtlemine on tunnete ja mõtete transport ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõ...
teha, keegi mängib mingit muusikainstrumenti. Need on oskused, mida saab õppida ja edasi arendada, kuid on olemas ka isikuomadused või oskused, mis väljendavad inimese käitumisviisi, mida võib samuti anneteks nimetada, näiteks külalislahkus, hea huumorimeel, positiivne ellusuhtumine. Kas aga oma andekust alati märgatakse? Kui olin väike, ei avaldunud minus veel mingeid erilisi andeid peale ilusa lauluhääle. Mu isa on rääkinud, et alati, kui ma laulsin, tuli mõnel kuulajal pisar silma. Varsti hakkasin huvi tundma klaverimängu vastu. Minu peamiseks mõjutajaks oli minu täditütar, kes samal ajal muusikakoolis käis. Ma nägin, kuidas ta mängis, ja loomulikult tahtsin ka pillimängu õppida. Varsti pandigi mind muusikakooli klaveri erialale. Peagi olin võimeline koos täditütrega pereringis jäätiseraha eest kontserte andma. Nüüdseks olen lastemuusikakooli edukalt lõpetanud.
õpetades, rahustades ja julgustades aga ka nendega manipuleerides. Manipuleerimine on inimeste egoistlik, ekspluateeriv, kontrolliv, mõjutamine, mis põhineb nende varjatud (alateadlikul) mõjutamisel nii, et nende vaistlik enesekaitse paralüseeritakse.. Mõjutamiseks kasutatakse erinevaid võtteid. Näiteks tähelepanu kõrvalejuhtimist, sõnade suhu panekuga , saladusse pühendamisega. Kasutada saab ka emotsioone. Kasutades SWOT analüüsi toon välja enda omadused info edastajal ja kuulajal ning inimeste tundjal ja mõjutajal. Tugevused Nõrkused Tähelepanelik Selge hääl Keskenduda jutu mõttele Hea vestluspartner Rääkida konkreetselt Hea kuulaja Arusaamisega mõnikord probleeme Empaatiavõime
tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL Naiste riided:muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega
4. Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse 8 avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011)
Mõnikord aga võib ühes kultuuris kindla tähendusega embleem omandada teises kohas teistsuguse täenduse. Pöidlast ja nimetissõrmest moodustatud ring tähendab paljudes maades OK , kuid näiteks Sardiinias tähendab see aga seksuaalset sovangut. ILLUSTRAATORID On kõnega otseslt seotud sõnatud tegevused, mida kasutatakse sõnalise väljenduse kordamiseks, täiendamiseks või rõhutamiseks. Illustraatorid aitavad kõnelejal väljenduda elavamalt, kuulajal aga paremini aru saada. Sõltub samuti tüübist ja rahvuslikust omapärast. Itaallased/ inglased. REGULAATORID On tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused. D
Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre. L-E mood mulgi, tartu ja võru murre. Peamurded jag 107 kihelkondlikuks murrakuks. Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala. Peamurrete iseärasused- nii teadjal ja tähelepanelikul kuulajal on võimalik iimese päritolu tema kõne põhjal ära arvata. Inimene ei saa oma päritolust niisama lihtsalt lahti. Kui kontroll kõne üle on väiksem, tulevad murdejooned otsekohe jälle kõnes selgelt esile. Keskmurre- on aluseks kirjakeelele. Selle iseärasused on pikkade vokaalide diftongistumine ja a-lõpuline mitmuse osastav Idamurre- iseärasuseks on o-hääliku asendumine õ-ga ja i-lõpuline diftong järgsilpides. Rannikumurre- erijoonteks on vältevahelduse puudumine
Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Uue zanrid SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla
Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3.1 Aktiivse kuulamise vormid Aktiivses kuulamises saame eristada kahte erinevat vormi vaikne ning peegeldav kuulamine. Nende mõlema osatähtsus kuulamises on väga suur. Õige kuulaja teab millises olukorras olla vaikne kuulaja ja millises peegeldav kuulaja. 3.1.1 Vaikne kuulamine Vaiksel kuulajal on vaja oskust tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. 3.1.2 Peegeldav kuulamine
· sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: · Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... · Te arvate siis, et ...
välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja
lisa küsida, kes võib aru pärida, kellele ja millal tuleb töö esitada. Kõige vajaliku kohe ja korralik ülesmärkimine ning kohene ülekontrollimine ja vajadusel mõne küsimuse kohene täpsustamine kinnitab, et töötaja on aktiivselt kuulanud ja kogu töö ulatus on ühekorraga selge. Aktiivset kuulamist saab õppida. Asjalik ametivestlus on konkreetne ja täpne, mis tagabki firmale edu. Pidage meeles, et aktiivne kuulaja on hea vestluspartner. Aktiivne kuulamine tähendab seda, et kuulajal on täita aktiivne roll, peegeldades kuuldut tagasi oma sõnadega, näiteks: "Ma sain aru, et sellega te tahtsite öelda, et...", või esitada küsimusi, näiteks: "Kas sinu seisukoht on..." , "Kas ma sain õigesti aru, et..." Proovige rääkida kordamööda, et mõlemad vestluspartnerid saaksid teemat arutada ja oma mõtteid avaldada. Kuulamist võib toetada sõnadega: "Just, täpselt, tõesti, olen nõus, jah, see küll sobib, ma arvan, et..."
aeglasem kõne; Püüda konkreetsuse ja olulisuse suunas: on kolm võimalust toetada kliendi konkreetsem olla, esiteks saab kuulaja väga konkreetselt vastata, teiseks küsida fakte või tundeid puudutava küsimuse: -Saad sa näite tuua? -Kuidas sa ennast siis tundsid?.. Kolmandaks takistada rääkijat keerutamast (katkestada lühikese peegeldamisega); Ei tohi vastata dogmaatiliselt, vaid kindlalt, peegelduse sõnastus ei tohiks olla nagu see oleks ainuõige, et kuulajal oleks lihtsam öelda: -Ma ei pea seda silmas, ma mõtlen hoopis..." Kui kuulaja satub segadusse, siis on otstarbekas öelda nt: -Ma ei ole päris kindel, mida sa silmas pead, kas... -Ma olen segaduses. Ütled, et kõik on hästi, kuid toon ja käitumine ütlevad et mitte. -Mis toimub ? Selline reaktsioon ei ole hea. Õige oleks: -Ma ei saa teid aidata, kui te ei räägi mulle mis teile teeb muret.. Selleks, et tõeliselt mõista teid, ma vajan konkreetseid fakte. Ma olengi siin selle jaoks...
Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis
barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama, organum, motett, imalik muusika, vaimulik muusika, madrigal,hümn,liturgia,gregooriuse koraal.
barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama, organum, motett, imalik muusika, vaimulik muusika, madrigal,hümn,liturgia,gregooriuse koraal.
KIRJUTA RÄÄKIMINE elan, ja inimesi, keda elutingimusi, hariduslikku Oskan lühidalt põhjendada minu huvialasid. Oskan alateemad ja olulisemad millel on loogiline ülesehitus, tunnen. tagapõhja, praegust või eelmist ning selgitada oma seisukohti selgitada oma seisukohti punktid ning teha kokkuvõtet. mis aitab kuulajal märgata ja tööd. ja plaane. Oskan edasi anda aktuaalsetel teemadel, tuues meelde jätta kõige olulisemat. jutu, raamatu ja filmi sisu ning välja erinevate arvamuste poolt-
argumenteerimiskohustus. Näiteks võin tuua parlamendiväitluse- tuues välja mingi seaduse eelnõu kasu või kahju ühiskonnale peab parlamendi liige demonstreerima, millist mõju üks või teine otsus ühiskonnale avaldab, kasutades selleks näiteks uuringute andmeid, teiste riikide kogemusi või näiteid. Avalikus väitluses osalejad peavad oma väiteid tõestama, mitte kasutama demagoogiat. Loomulikult võib ka demagoog vahel edu saavutada, kui kuulajaskond argumente ei nõua. Kuulajal võib ka olla raske argumente demagoogiast eraldada, eriti siis, kui tal käsitletava probleemi kohta teadmisi napib. Samuti ei pruugi kuulaka olla objektiivne. Kui kõneleja sõnum ühtib kuulaja vaadetega, tajub kuulaja seda argumendina, kui kõneleja sõnum käin risti vastu kuulaja veendumustele, näeb kõnelejas demagoogi.7 Nagu teaduses, pole ka ühiskonnaprobleemide üle otsustamisel absoluutseid tõe kriteeriume. Mis on kasulik ühele huvigrupile ei pruugi sobida teisele. Oma
Kõne alguses tuleb kokku leppida, kas küsitakse * kõne jooksul, * pärast kõnet. Aeg Plussid Miinused Küsimusi esitatakse kõne · Kõneleja saab kiire · Katkestab kõne. jooksul. tagasiside, kas kuulajad · Annab võimaluse saavad aru ning mis segama hakata, mõnel kuulajaid kõige rohkem kuulajal tähelepanu huvitab. endale tõmmata. · Kiire võimalus · Kõneleja võib ajahätta reageerida, hiljem võib jääda. küsimus kaotada aktuaalsuse. · Kuulajad on aktiivsemad.
Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal. /6/ 3. Kuulamine Vastutus efektiivse suhtluse eest lasub samavõrd kuulajal kui rääkijal. Enamik inimestest arvab, et on head kuulajad. Arvatakse, et kuulamisoskus tuleb loomulikkusest. Tegelikult on kuulamine aga, nagu teisedki kommu- nikatsiooni elemendid (rääkimine, kirjutamine, lugemine), väga keeruline tegevus. /10/ Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. Paljud juhid ja ülemused veedavad suurema osa oma päevast klientide, kolleegide, vahendajate ja teiste inimestega suheldes. Kes oskab teiste juttu tähele panna,
· Kätega vehkima agressiivne ja mitte mõistev teiste suhtes · Üksisilmi vahtimine kahtlustav, usutlev mõndadel juhtudel ka valelik · Pidulik soeng ja riietus - emotsionaalselt häälestatud, viisakas · Õlale patsutamine sõprust, lohutsus Varje Taavet TÖ13 MK 7. Kuidas võib halb kuulaja põhjustada pinget ja stressi? Ei kuula juttu lõpuni, segatakse teise jutule vahele. Kuidas võib stress tekkida nii rääkijal kui kuulajal? Ei täpsustata küsimuse sisu, puudub silm side(kogua eg ei peagi otsa jõllitama), ei olda ausad oma soovides, tunnetes. Keha keel räägib muud kui tegelik jutt. Üks räägib ,teine vaikib. 8. Lugenud läbi lk. 150 püüan ennast analüüsida enda suhtlemistakistusi. Selleks, et kliendiga hästi suhelda, pead temasse hästi suhtuma. Vahet ei ole kes ta on, ta on mulle kõige tähtsam, minu töö tegemisel. Klient on minu sissetulekute allikas, kõige õigem on
tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulaja saab suurendada inimkommunikatsiooni efektiivsust oma vastuvõtlikkusega. Kuulaja vastuvõtlikkuse aluseks on tähelepanu( kui huvitatud on kuulaja asjast), vajadus(kas kuulajal on (isiklik) vajadus võtta osa kommunitatsioonist), rahuldamine(kas suhtlemine rahuldab kuulajat või mitte), visualiseerimine, tegutsemine. Ka kuulaja kiire,vahetu ja aus tagasiside suurendab efektiivsust. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Sest et osapoolte akvtiivsusest ning osavõtlikkusest sõltub soovitav tulemus ning kogu kommunikatsiooni efektiivsus. Sõnumi saatja (rääkija) maksimaalne aktiivsus tagab saadetava sõnumi
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad....................................................................................................................................7 Kõnnak............................................................................................................................................8 Kehahoiak ja hingamine................
On leitud, et interpreedi tegevus muusika esitamisel taotleb eeskätt kaht eesmärki. 74 Esiteks seda, et muuta kuulajale võimalikult näitlikuks ja arusaadavaks helilooja poolt kasutatud helikõrguslike ja metrorütmiliste struktuuride iseloom ehk teha kuulajale selgeks, mis on helikõrguse vallas kõrge ja mis madal ning mis on metrorütmika vallas pikk, mis lühike, mis rõhuline ja mis rõhuta. Teiseks on interpreedi tegevus suunatud sellele, et võimaldada kuulajal paremini hoomata muusikateose hierarhilist struktuuri. keskseks atribuudiks heli vältuse kõrval on heli kõrgus. Heli kõrguse ja vältuse erinevuse alusel kujunevad meloodiad, mis meie kultuuris näivad kehastavat muusika kõige algsemat ja loomulikumat avaldumisvormi. Heli kõrguse objektiivseks korrelaadiks on heli võnkesagedus. Mida suurem võnkesagedus, seda kõrgem on heli, ja vastupidi mida väiksem võnkesagedus, seda madalam on heli.
kipras või sile ning kas lõug on kindlailmeline või jõetult ripakil. Ka nahk õhetav või kaame 12 võib anda kasulikku teavet. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 59) Zestid Käed. Küllap teate mõnd inimest, kes räägib kätega. Isegi telefoni otsas kasutavad nad enese teadmata reguleerivaid ja illustreerivaid zeste, mis kuulajal lähevad kaotsi. Kimbatuses kratsib inimene pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Kurvastus paneb käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma. Põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut, selja taha põimitud käed eneseohjeldamist. Kui inimene ristab kukla taga sõrmed, tunneb ta üleolekut, kui topib käed sügavale taskusse, kardab, et need võivad tema tundeid reeta. Rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest
20000 24000. Basilaarmembraani pikkus on 32 mm. Selles asetseb Corti organ e spiraalelund, mis koosneb erinevat liiki karvarakkudest, mis muudavad basilaarmembraani mehaanilised võnkumised elektrilisteks närviimpulssideks, mis teonärvi kiudude kaudu juhitakse ajukoore kuulmiskeskusesse. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnelejal tekib mõte ja ta väljendab selle suuliselt(lingvistiline tasand), see tekitab omakorda mõtteid kuulajal. Närviimpulsside töö ja kõneorganite tegevus kuulub füsioloogilise tasandi alla. Edasi toimub heli liikumine akustilisel tasandil, millele järgneb taas füsioloogiline tasand (närviimpulsid ja kuulmisorganite tegevus), millele järgneb lingvistiline tasand. Eesti häälikusüsteem Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ja ü u
· sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. · tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust · kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et
silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja tähelepanelikult vaikida võimaldavad kuulajal keskenduda kõnelejale. NELI PEEGELDAVA KUULAMISE OSKUST Peegeldavas vastuses sõnastab kuulaja uuesti kõneleja poolt väljendatud mõtted ja/või tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aktsepteerimist. Peegeldav reageering on hinnangutest vaba. See on rääkija jaoks märk mõistmisest ning aktsepteerimisest. Ümbersõnastamine (jutu sisu) Ümbersõnastus on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. See on kokkuvõtlik
sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et
Hinnati algatava sündmuse, tegevuse ja lahenduse väljatoomist ning nende väljatoomise põhjalikkust. Jutu lõpu alla kuulub tegelaste reaktsioonide kokkuvõte. Skoor toetus sündmuse kokkuvõtmisele – tegelaste sisemiste või väliste reaktsioonide mainimine loo lõpus. Teemakohasuse puhul hinnati, kas olulised sündmused olid välja toodud ning sobivas ja loogilises järjekorras; kas eristuvad ebaolulised ja olulised detailid; kas esineb mõttelünki, mis takistaksid kuulajal jutustuse mõistmist. Arvestati esitatud info teemale vastavust ning oluliste/ebaoluliste sündmuste eristumist narratiivis. 3. Jutustuse mikrostruktuuri:viitsuhete võrgustik (viitamine), siduvate vahendite kasutamine, grammatiline õigsus ja keerukus Viitsuhete võrgustik (viitamine). Narratiivis hinnati viitesuhete võrgustiku selgust ja arusaadavust. Hinnati, milline on jutus esinev viitsuhete võrgustik; milliseid referendile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
