Eestirootsi ühiskeele all tuleb mõista riigirootsile lähedast eestirootsi sugemetega keelevormi. 30. Rootsi laentüvede ajalis-geograafiline rühmitamisalus (Ariste jaotus) Ariste järgi on rootsi laentüved pärit: 1) vanarootsist, 2) uusrootsist ehk riigirootsist (selle all mõtleb ta rootsi laensõnu Rootsi aja kirja ja kõnekeelest, 3) eestirootsist ja 4) soomerootsist. Selline jaotus pärineb tema teosest „Keelekontaktid“. Oma magistritöös on ta nõustunud Johan Spuhli jaotusega (lk 656, ma ei hakanud seda välja kirjutama), mis on sama, ainult et pikemalt lahti seletatud. Ariste ei mainis laenuallikana Ojamaad (sarnaselt Wilhelm Wigetiga). Vanarootsi – see periood algas umbes aastal 800 pKr. ja lõppes umbkaudu 1526 ning hõlmab seega viikingiaega ja keskaega
3. Võrdlev ajalooline meetod. Polügeneesi teooria – toetud arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoliigia ja kunsti hüppelist arengut kuni 50000 aastat tagasi. Monogeneesi teooria – selle järgi pidi keel tekkima ennem, kui inimesed hakkasid ülejäänud Aafrikat ja teisi maailmajagusid asustama. 4. Mille alusel saab keeli liigitada? Tüpoloogiline liigitamine Genealoogiline liigitamine 5. Algkeel. Keelkond. Keelekontaktid. Algkeel – nim võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat. Keelkond – keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Keelekontaktid – keeled on kontaktis siis kui nende kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt. Kontaktis olevad keeled mõjutavad üksteist, laenates sõnu, häälikuid ja grammatilisi struktuure. Selle tulemusena muutuvad
Keelekontaktid Meie sõnavarasse kuulub umbes 3000 omatüve ehk põlistüve. Mõned põlissõnad on enam kui 6 000 aastat vanad ja neid hästi põliseid sõnu on meil saja ringis: ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. Umbes 5 000 aastat tagasi tuli juurde 200 omatüve. Omatüve tuli juurde:soome-ugri,soome-permi,soome-volga,soome-lapi,läänemeresoome ja liivi-soome tüvedest. Soome-ugri tüvevarast tuli juurde 179-306 sõna.Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nu...
jne. 1 A.Jõgi, Inglise päritolu sõnad eesti keeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi saamiseks. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1971 2 A. Jõgi, Inglise keele mõjust väliseesti ilukirjanduse sõnavarale ja keelekasutusele. - Keel ja Kirjandus 1989, nr 11, lk 649 4 2. LAENAMINE Laenamisel tuleb meeles pidada, et alati ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on kaasa toonud ka nn tarbetuid laene juba olemasolevate sõnade asemele. Neid on kasutatud näiteks ebasündsa sõna viisakamaks väljendamiseks või kõnele emotsionaalsema ilme andmiseks (Leemets 2003: , Ariste 1981: 106,142 kaudu).3 Tarbetuteks laenudeks loetakse näiteks sõnu cool, feeling ja kreisi. Eesti keeles saaksime end väljendada sõnadega mõnus, tunne ning pöörane. Teiseks võib inglisepärase sõna kasutamist soodustada selle lühidus
tingitud eesti kirjakeele arendamine mitte-eestlaste poolt Keele grammatikaliseerumine *muutus mille tagajärjel iseseisev sõna lüheneb ja muutub käändelõpuks või mõneks muuks tunnuseks. Kaasaütlev kääne kujunes eesti keeles. Analoogiamuutus keeles * muutus, mille tagajärjel liiga keeruline reegel lihtsustub mingi lihtsa reegli eeskujul. Eitussõna ei ja vältevaheldus kujunesid eesti keeles. 9 sotsioperioodi: 1) Muinasaeg(kuni 1200) eesti keel oli piirkonna ainus suhtluskeel, keelekontaktid esinesid piirialadel seoses kaubanduse ja sõjandusega, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil. 2) Orduaeg(1200-1550) tänu ristiusustamisele rääkis eestis lihtrahvas eesti keelt, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. 3)Rootsi aeg(1550-1700) eesti keel oli endiselt alamklassi keel, alamsaksa keele kõrvale tekkis piiblikeelena ülemsaksa keel ja administratsioonikeelena rootsi keel
37. Missugune murre on aluseks kirjakeelele? - Keskmurre. 38. Mille põhjal areneb tänapäeva lõunaeesti kirjakeel? - Võru keele põhjal. 39. Millest sõltub võõra keele õppimise raskus või kergus? - Kui sarnane on õpitava keele ning õppija emakeele struktuur ja sõnavara. 40. Millest tuleneb keelte sarnastumine? - Keelekontaktidest. 41. Mida on eesti keele häälikusüsteem indoeuroopa keelte mõjul omaks võtnud? (2) Foneemi /f/ ja sõnaalgulised kaashäälikuühendid. 42. Mida keelekontaktid kõige rohkem mõjutavad? - Sõnavara. 43. Kui palju eesti keele sõnavarast moodustavad laensõnad? Mis keeltest on eesti keel laenanud? (6) 85%. Inglise, volga-soome, vene, alamsaksa, indoiraani ja rootsi keeltest. 44. Missugune on olnud germaani (mh saksa) keelte mõju eesti keele vormimoodustusele? - Täis- ja enneminevik laenatud tõenäoliselt germaani keelest. Eesti keele tulevik on tulnud saksa keele mõjul. 45
Kas eesti keel on suur või väike? Põhjenda. Suured keeled: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi. Eestikeel on väike sest seda kõneleb ainult miljon. 18. Loetle kõik läänemeresoome keeled. Liivi Eesti Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 19. Mille poolest on uurali keeled erilised? Uurali keeltel on väga palju käändeid. 20. Kuidas on keelekontaktid uurali keeli mõjutanud? Sõnavara 21. Selgita, mida tähendab uurali keelepõõsa hüpotees. Sugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja mansid) on kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad. Mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja lätlased) väga lähedased. Võibolla pilegi ühist allkeelt, vaid saaseks on need muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu. 22. Kas soome ugri keeled on elujõulised? Põhjenda.
20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine • Genealoogiline- päritolu järgi • Tüpoloogiline- keelte sugulus on tähtsusetu • Areaalne - piirkondlik • Sotsiolingvistiline- kõnelejate arvu järgi Tüpoloogiline liigitus
suhted. intuitsiooni. • Keelestruktuur on tasandiline • Süva- ja pindstruktuuri eristamine. – (süntaks) • Keeleõppimise võime on – morfoloogia kaasasündinud – fonoloogia 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel). Keele päritolu. Keelekontaktid Keelte arv on 6000-7000 Keelte liigitamine • Genealoogiline- jagab keeled sugulus ja põlvnemissuhete alusel • Tüpoloogiline-jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi • Areaalne-jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldatakse • Sotsiolingvistiline-keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas Tüpoloogiline liigitus • Keelte liigitus struktuuri järgi: – analüütilised ehk isoleerivad keeled – aglutineerivad ehk afiksaalkeeled
Strukturalismi põhitõed: *tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) *sünkrooniline keele uurimine *keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne) *Generativism. Chomsky oli süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: *keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem *keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni *keeleõppimise võime on pärilik. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel). Keele päritolu. Keelekontaktid. Liigitamise alused: 1. Genealoogiline – liigitatakse suguluse alusel, algkeeltest kasvavad välja tütarkeeled 2. Tüpoloogiline – liigitatakse struktuuri ja sõnavara omaduste järgi 3. Areaalne – liigitatakse piirkonna järgi 4. Sotsiolingvistiline – uuritakse empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas Keelte tüpoloogiline liigitus: 1. Artikulatoorne – sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe. NT: inglise k „on the table“ – „table“ ei muutu 2
aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. (keele struktuur on kaasasündinud) o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv Keelte liigitamine 6000-7000 elavat loomulikku keelt Genealoogiline (päritolu) Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): Tüpoloogiline (struktuuri järgi) Aasia 2165 (32%) Areaalne (piirkond) Aafrika 2011 (30%) Sotsiolingvistiline (keele staatus ühiskonnas) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%)
aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine: • Genealoogiline • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted • Keelepuud • Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike
teatud viisil struktureerunud osade väärtustest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased – panid loengukonspektidest kokku raamatu. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Keelte tüpoloogiline liigitus: Isoleeriv - (hiina, vietnam) Käändeid pole, sõnamuutmine puudub, selleks otstarbeks kasutatakse abisõnu. Aglutineeriv - (kirundi, eesti) kasutatakse süntaktiliste seoste väljendamiseks sõnamuutmist. Sõna muutevormide moodustamine tüvele afikseid liites nii, et tüve ja afiksi piirid jäävad selgeks ning igal afiksil on üks kindel tähendus
Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uuritakse keelte ohustatust. Keeled hakkasid 19.saj algul kaduma, misjärel hakati keeli liigitama. 3. Keelte morfoloogilised tüübid Morfoloogilised tehnikad on aglutinatsioon ja fusioon. · Analüütilised keeled laua peale (abisõnad) · Sünteetilised keeled lauale (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine). Morfeemide liitumise liigid: o Fusioon morfeemide piirid on hägusad
15. Teise keele pragmaatika omandamine (interlanguage pragmatics) 16. Kakskeelsuse tüübid. Kakskeelsus a) ühiskondlik sotsiolingvistika b) individuaalne psühholingvistika Kakskeelsuse üldaktsepteeritud määratlus puudub. Kakskeelsuse tüübid Weinreich: koordinatiivne(coordinative) ja kombineeritud (segatüüpi, compound). Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. koodivahetus, koodivaheldus Kakskeelsuse uurimine Põhiprobleeme: - kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? - statistilised tulemused: mõjutab küll - nn kriitiise ea teooria (alates Lenneberg 1967); - on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele;
vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003) Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Inglise keel on ka ise vahenduskeel, sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41) Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on alati toonud kaasa ka tarbetuid laene, mis võetakse olemasolevate sõnade asemele. Seda näiteks tabu tõttu, stiilivarjundite väljendamiseks või kõnele aktuaalsema ja emotsionaalsema ilme andmiseks. Selline sõnavara jääb praegu enamasti argikeelde, argikeel otsib aga teadagi ühe uusi ja emotsionaalsemaid väljendusvõimalusi, täiendades pikki sünonüümiridu. Nii öeldaksegi mõnusa-laheda asemel ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling fiiling,
Kui varem leiti sotsiolingvistikas, et inimese keel sõltub sotsiaalsest grupist (sugu, vanus, haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. 24. Kakskeelsuse käsitlemine keeleteaduses Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses. 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika.
Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad(nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnad ja teine igapäevases suhtluses), tihti on üks diglossia keeltest religioossete rituaalide keel(nt kirikuslaavi). Keelekontaktid Keelekontakti koht: kakskeelne inimene. Et kaks keelt on nii selged, et need hakkavad üksteist mõjutama. Substraat(mingi keel on kadunud, aga jätnud mõju järgnevale samas piirkonnas räägitavale keelele; kasutatakse läänemeresoomlaste kohta), abstraat(kõrvutiräägitavad keeled), superstraat(alles jääv keel, mis mõjub ka sellele keelele mis ära kaob) keelekontaktide mõjul tekkinud mingid nähtused keeles.
Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania,
sajandist muutus kohamurre üheks allkeeleks, mida kasutati ainult kindla rühma poolt mingis kindlas olukorras, kohamurre muutus registriks ja sotsiolektiks. Murrete kujunemine seda millal eesti murded kujunesid ei teata, aga põhirühmad u 2000 aastat tagasi, kitsamad murdeerinevused 13-16 sajandil, mil tekkisid ka keelemuutused, mis mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule. 14-16 sajandi sunnismaisus kujundas eripäraseid murrakuid ning eri murretel olid eri keelekontaktid. Murrete hääbumine hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga. Dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui keel ja ühiskond diferentseerub, siis diferentseerub ka keel. Kuna moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku teksti, normikeelega, siis see toob murdesse laenud normikeelest. Kirjakeel levib
Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda
kultuurautonoomia praegu päevakorral olevat ja ega selle taasfikseerimine suurt midagi muudakski. Tähtis on ikkagi, missuguse maaga otsustab enamik Eesti juute oma tuleviku siduda. Sellest vaatevinklist lähtudes ei paista Eesti juutide tulevik vähemusrahvusena kujunevat probleemituks. KIRJANDUS · P. Ariste. Juut eesti rahvausus. - Eesti Kirjandus 1932. nr 1,3,4, 12 lk 1-17, 132-150, 219-228 · P. Ariste. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, 1981, lk 158-159 · E. Berg. Juudi asustuse iseärasusi Eestis. -Akadeemia 1994, nr 4, lk 816-829 · E. Berg. Juutide identiteedist Tartus. -Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XL Tartu, 1994, lk 190-206 · S. Gurin. Juudi vähemusrahvuse statistika Eestis. Tallinn, 1936 · E. Gurin-Loov. Suur häving. Tallinn. 1995 · E. Gurin-Loov. Juudina Eestis. - Horisont 1991, nr 6, lk 1-4 · M. Heltzer. Juudi diasporaa tekkimisest. - Akadeemia 1993, nr 11, lk 2291-2297
14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia) Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in
Kriitilise ea teooria - on uurimusi, mis näitavad, et mõned täiskasvanuna alustanud jõuaks emakeelse kõneleja tasemele. Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7. Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab. Keelekontaktid – kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidžinid, kreoolid. Koodivahetus - kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna. toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. tsiteeritakse. rõhutatakse.
tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest mitmesuguste reeglite alusel. Chomsky loodud mõistetest tuntumad keelepädevus ja esitlus, süntaktiline süvastruktuur ja pindstruktuur ning transformatsioon reegel, mis muudab süntaktilist struktuuri. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Karlssoni õpiku järgi: Aasia 2165 (32%) Aafrika - 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) Keelte liigitamine: genealoogiline päritolu järgi, sugulaskeeled pärinevad ühest algkeelest tüpoloogiline sarnasuse järgi, areaalne - keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, sotsiolingvistiline kõnelejate arvust lähtuv
· Võru Instituut: ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. · Tallinna Tehnikaülikool: foneetika ja kõnetehnoloogia labor Tegevusvaldkondi: · Eesti keele/kirjakeele ajalugu · Murrete jm keelevariantide uurimine · Sõnavara, semantika · Foneetika ja fonoloogia · Morfoloogia · Sünatks, morfosüntaks · Keelekorraldus · Teksti- ja vestlusanalüüs · Sotsiolingvistilised uurimussuunad: kakskeelsus, keelekontaktid, keelepoliitika, sotsiolingvistika, kvantitatiivne sotsiolingvistika, etnolingvistiline vitaalsus. · Suulise kõne uurimine · Keele omandamise uurimine · Arvutilingvistika, keeletehnoloogia 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika: · 1879 esimene foneetika ülevaade: kvantiteedisüsteen, k, p, t ja g, b, d, suhted. · Paul Ariste: 1930ndad artikulatoorne foneetika
Kriitilise ea teooria - on uurimusi, mis näitavad, et mõned täiskasvanuna alustanud jõuaks emakeelse kõneleja tasemele. Hyltenstam usub, et täiskasvanuna alustades ei jõua keele omandamisega päris samale tasemele ja et kriitiline periood on pigem sujuv langus al vanusest 6-7. · Millist mõju avaldab keele omandamise kontekst? Lanza: vanemate suhtlusstrateegiad mitmekeelse lapsega. Mida rohkem ükskeelset konteksti, seda paremini laps seda keelt omandab. Keelekontaktid kakskeelsuse tagajärg. Keel võib surra, võivad tekkida uued pidzinid, kreoolid. Koodivahetus - kakskeelsete kõnes tihti esinev nähtus. Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest · täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna. · toimib päästiksõnana vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. · tsiteeritakse. · rõhutatakse. · märgitakse etnilist kuuluvust
Rannamurre < > soome keel Alutaguse < > Ida murre ja vadja keel Murrete kujunemine ja hääbumine: · Millal eesti murded kujunesid pole teada, põhirühmad vähemalt 2000 aastat tagasi · Kitsamad murdeerinevused 13.-16. sajandil · 13.-16. sajandi keelemuutused mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule · 14.-16. sajandi sunnismaisus kujundas eripärased murrakud · eri murretel olid erinevad keelekontaktid · Murrete hääbumine toimus eesti keeles 20. sajandil Hääbumise põhjused: · dialekt on seotud lokaalse kultuuri ia identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga · dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui kultuur ja ühiskond diferentseerub, diferentseerub ka keel · moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku tekstiga, normikeelega (teadus, asjaajamine jms). See toob
HARUD süntaks, morfoloogia, fonoloogia, psühholingvistika, eksperimentaalne foneetika foneetika, ortograafia, leksikoloogia jne jne KEEL keel = abstraktsioon keel = suhtlusvahend kasutus = teisene keel = kasutus keele omandamine keelekontaktid keeleuniversaalid keele muutumine ESINDAJAD Saussure, Chomsky Labov 6. SOTSIOLINGVISTIKA TEOREETIKUD Labov Meillet: keel on sotsiaalne institutsioon, seega on ka keeleteadus sotsiaalne teadus. Sotsiaalsed muutused põhjustavad keelemuutusi. Ühiskonna ja keele seoste jälgimiseks on vaja kindlaks teha, milline sotsiaalne struktuur vastab teatud keelelisele struktuurile.
Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid
Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat · Tulemus prantsuse keel (al. A-st 800, siis frangi keel), milles tänapäeval u 100 galli
keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas 1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes) 3. poolkeelsus - suhtub halvasti mõlemasse keelde ja ei oska kumbagi korralikult 4. ükskeelsus - ei meeldi teine keel, ainult emakeel Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidžinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti-vene: võ kodaniki?) Koodivahetus Koodivahetuse põhjusi: - lünga täitmine (ei tule sõna meelde) - päästiksõna vallandab teise keele - tsiteerimine (teises keeles viskab tsitaadi vahele "I'll be back") - rõhutamine - etnilise kuuluvuse märkimine - kolmanda isiku vestlusest väljajätmine jne 25
annaabi.ee 
