Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Karlssoni õpik (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Karlssoni õpik: 15-48


Keele mõiste – Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema.
Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne .
Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h.
Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad – viipekeel .
„Loomulik“ keel – 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades .
Keelel on „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt.
Allkeeled – nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid.
Formaalkeel – artefaktid – kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika , loogika ja arvutiprogrammide formalismid . Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa – vähemalt mitte kuigi loomulikult – kasutada tunnete väljendamiseks.
Tehiskeeled – formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt.
Loomade keel“ – enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad.
Objektkeel – üksikkeel, mis on uurimise objektiks .
Metakeel – mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud – kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel.
Verbaalne suhtlus – Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keeleline suhtlus ja seda toetab muuhulgas žestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Kõne põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist ei kasuta inimene eesmärgipäraseks suhtluseks üldse, kuigi enamik loomaliike, nende hulgas mitmed imetajadki, saadavad oma signaale just keemilisel teel (nt oma reviiri märgistamiseks).
Paljusid keeli nii räägitakse kui kirjutatakse . Läänes – kirja tähtsus tohutu. Muidu on kõne kirjaga võrreldes loomulike keelte primaarne olemasolu vorm.
Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti u saja tuhande aasta vältel. Vanimad kirjasüsteemid tekkisid u 5000 a tagasi. Kõiki keeli on kunagi räägitud.
Ontogeneetiliselt ehk inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama.
Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil ehk on kokkuleppeline. Need on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas keeles on kümneid tuhandeid kokkuleppeid ( kass -loomaliige; palavik -teatud seisund). Ka sõnade muutumine, sõnajärg ja grammatika elemendid on kokkuleppelised. Keeltel omavahel on nii sarnasusi kui erinevusi, oleneb ka keelte sugulusest ja sõnade liigist (nt eesti keel -> kolm; soome keel -> kolme).
Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid , kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne. Keelelise suhtluse eesmärkidest on kõige tavalisem infi vahendamine . Infi all võidakse mõelda ka statistilist infi, mis põhineb koodi märkide (nt loomuliku keele sõnade või sõnade häälikute) arvul ja nende esinemistõenäosusel. Info statistiline ühik on bitt . Sõnum vahendab seda enam bitte, mida ootamatu ta on. Statistilise infi mõiste on tähtis telefoni- ja raadotehnikas. Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. Kui kõneleja kasutab vandesõnu, on see märk tema emotsionaalsest seisundist jne. Inimese evolutsiooni seisukohalt on keeleline suhtlus võrdlemisi hiline nähtus. Seda võib otsustada muuhulgas selle alusel, et kõikidel kõneorganstel on lisaks teisigi, primaarseid funktsioone. Hambaid, huuli ja keelt kasutatakse söömisel, kopse hingamisel jne.
Mitteverbaalne suhtlus – lisaks rääkimisele vahendab inimene infi ka sõnu kasutamata. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistiliselt huvitavaid nähtusi, mida võib jagada kahte rühma: paralingvistilised vahendid ja ekstraverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel .
Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Karlssoni õpik #1 Karlssoni õpik #2 Karlssoni õpik #3 Karlssoni õpik #4 Karlssoni õpik #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annye Õppematerjali autor

Lisainfo

Lk 15-48 ja 292-318
keeleteaduse alused , fred karlsson

Mõisted


Kommentaarid (4)

zentty profiilipilt
zentty: Nägin kuskil veel sarnast materjali. Ei ole kindel kas olid samad leheküljed.Aga kasulik sellegipoolest.
14:44 13-03-2010
eleriaed profiilipilt
eleriaed: hea materjal, kui raamatut pole käepärast või pole saanud laenutada :)
14:53 11-01-2009
mannie profiilipilt
mannie: kasulik
15:38 17-09-2009


Sarnased materjalid

25
doc
Üldkeeleteaduse konspekt
25
docx
Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
21
doc
Üldkeeleteaduse konspekt
21
doc
Üldkeeleteaduse eksam
21
doc
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
15
docx
üldkeeleteadus
16
doc
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
18
pdf
Üldkeeleteaduse eksami keelepuu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun