Kokkulangevad võlgu või süüdi olemise viisid. aition Poeetiline ja füüsiline Füüsis on poeesis ülimas mõttes. Füsei olemasoleval on esiletoomise puhkemine. Näiteks õie puhkemine õitsemisse tas endas. Käsitöiselt ja kunstiliselt esiletoodul on puhkemine mitte tas endas, vaid teises, käsitöölises ja kunstnikus. Tehnika kui ilmnemise viis Tehnika pole ainult vahend. Tehnika on ilmnemise viis. Techne pole ainult nimi käsitöise tegemise ja suutmise tarvis, vaid ka kõrge kunsti ja kaunite kunstide tarvis. Techne kuulub esiletoomise juurde, on poeetiline. Moodne tehnika Põhineb uusaegsel eksaktsel loodusteadusel. Moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tuuleveski? puusild ja hüdroelektrijaam
5). …...artkl puudub ( KÜSIMUS: Representatsiooniteooriad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad.) Antiigist alates kuni romantismiajani välja, oli kunsti ülesanne JÄLJENDADA, olla mimeetiline (sõnast MIMESIS - kopeerima, jäljendama), representeerida võimalikult hästi midagi muud. Teose mõte peitus jäljendatavas objektis. Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Representatsiooniteooriaid esindavad kõik antiiksed filosoofid ja ka keskaegsed. PLATON nägi kunstis maailma mittetõelise jäljenduse musternäidist, mis tekitab küll meelelisi elamusi, kuid viib meid veel kaugemale tõelisest ideaalsete ideede maailmast. ARISTOTELES peab mimeesist ka inimese õppimisvõime juures vajalikuks protsessiks ja omistab kunstile veel muidgi positiivseid omadusi ( moraali jutustav, julgustav, tabudest vabanemine, vigade tunnistamine).
kunstnikuks, vaid jääb alati tehnikuks. Tõeline kunstnik ei tee midagi sellist, mida ta teab. Kunst on jumala and inimestele. Aga milleks inimestele niisugune hullmäratsev and? Muusilised kunstid on naudinguks. Vanal muusikale ie ole mõtet ja klassikaline muusika pole hea mitte millekski. Muusikat tuleb pidevalt uuesti täita. Mis tahes asjast kõneldes tuleb uurida: (1) kas asi on lihtne või paljuvormiline; (2) millised on selle asja sõltuvus ja mõjusuhted.Ilmselt on techne Platonil paljuvormiline asi. Ta kasutab techne mõistet kaheti: 1) järgides eelnevat traditsiooni; 2) pannes sõna tähendusele uusi piire, seda oma süsteemile vastavalt ümber mõtestades. Platoni eelses traditsioonis kasut. sõna techne tähenduses teadmine, sellele vastav oskus või suutlikkus ja sellele omakorda vastav toimimine. Techne`t võis kasutada ühtviisi nii teoreetiliste teaduste kohta, nagu geomeetria või astronoomia, kui ka praktilist laadi oskuste
edasine käekäik. Just tema on see, kes peab panema maksma oma sõna tehes seda riigile kõige paremal kujul. Alustada tuleb iseendast - tuleb vaadata enda sisse, teha otsuseid inimese mitte valitseja seisukohalt. Hea ning õiglane valitseja peab ära tundma piiri eetilise ning moraalitu vahel. Minu arvates on ideaalseimaks näiteks antiikfilosoofi Aristotelese poliitika käsitlus. Tema filosoofia kohaselt sisaldab poliitika nelja eri valdkonda: kunsti (techne), uurimistööd (methodos), praktilist tegutsemist (praxis), ning valikute tegemist (proairesis). Aristoteles uskus, et võimekas poliitik peab olema tegev kõigis eelnimetatud valdkondades. Vaid nii on võimalik saavutada oluline hüve – riigi ülalhoidmine ning selle püsimise kindlustamine. Seega peab olema valitseja see, keda austatakse nii tema tausta ning isikuomaduste kui ka valitsemisviiside järgi. Kuigi Aristotelese sõnade kohaselt ei ole võmalik saavutada ülimat
Kurb on küll vaadata, kuidas naabermajades elavad teismelised koos kuuri all kitarri ehitamise asemel vahetavad arvutite tagant sõnumeid stiilis "mis teed" - "niisama" - "kle davai siis". Aga see- eest leiab võib-olla mõni Paide või Vändra poiss kuskilt Portugali rannakülast selle ainsa virtuaalse mõttekaaslase, kellega jagada oma vaimustust Brasiilisa dzässi helikeele arengu üle 1936. aastal. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et suhtlustehnoloogia (nagu igasugune techne) on targale kasuks ja rumalale hukatuseks. Tähendusrikkad ja rikastavad virtuaalsuhted on kõigest hoolimata võimalikud - seda tõendab meist enamiku jaoks mõni isiklik kogemus. Laiemas sotsiaalses plaanis aitab aga virtuaalsuhtluse hädasid maandada või kompenseerida ikka kasvatus ja haridus nii üldise suhtetarkuse kui virtuaalkirjaoskuse omandamise näol. Kõrgest virtuaalsuhtluskultuurist on kindlasti abi tollel kauge tuleviku päeval, kui kõik inimajud meile
loomupäraste eeldustega. Arete sai siin tähenduse – inimese loomupäraste eelduste parimal viisil väljakujundamine tema kiiduväärseteks isiksuseomadusteks ja käitumisviisideks. Nii on Aristotelese keskse eetikateose “Nikomachose eetika” eestikeelses tõlkes arete vasteks – loomutäius. Protagoras tõotab seega arendada õpilases loomutäiusi, sealhulgas ja iseäranis ka poliitilist loomutäiust, politike arete`t. Viimane sisaldab endas politike techne`et. Techne tähendab teadmist, tänu millele osatakse midagi valmistada või esile tuua. Politike arete on järelikult selline voorus, tänu millele inimene on avalikes asjades oskuslik ja saavutusvõimeline. Sokrates väidab vastuseks Protagorasele, et tema arvates pole politeke arete ja politike techne õpetatavad. Põhjendab ta oma vastuväidet näidetega ühiskondlikust praktikast: arutades polis`e rahvakoosolekul mingit spetsiifilist küsimust (nt laevaehitamisega
Kunst Kunstis avaldub inimese loomejõud. Kunstiloomingu ja igasuguse muu valmistamis oskuse kohta on antiigist alates kasutatud ühtsama sõna (kreeka keeles techne, ladina keeles ars, saksa keeles kunst, sama on tähendanud ka eesti keele taid) ning alles 18. sajandil tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõttes: nn. Kauneid kunste (kirjandus, teater, tants, muusika, kujutav kunst ja arhidektuur) hakati vastandama inimtegevuse ja tunnetuse utilitaarseile (nt. tehnikale ja teadusele), milles pole tegelikkusse otseselt hinnangulist suhtumist. Tänapäeval eristatakse sõnakunsti
tahtepingutust ja iseloomukindlust, mida inimesel ei pruugi jätkuda vaatamata sellele, et ta teab, 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. mis on vooruslik. Kui see vastuväide paika peab, siis ei ole teadmine vooruse kohta piisav kõlbelise käitumise tingimus. Samas poleks akrasia-argument Sokratese silmis arvatavasti kehtiv olnud. Nimelt paistab ta olevat käsitanud arete`t techne-tüüpi teadmisena. Techne sisaldab endas nii “teadmist, et” kui ka “teadmist, kuidas”, ja seda niisugusel viisil, et kes tõesti teab, see ka paratamatult toimib vastavalt. Kui arete on iseloomustatud kõlbelise techne`na, siis mõistetakse teda justkui kõlbelise vilumusena, mis on saanud osaks inimese käitumiseviisist – ta on mittekaotatav, eksimisvõimetu oskus. Need, kes on tõeliselt omandanud arete, ei saa ka olla teisiti, kui arete`t praktiseerides, st. kõlbeliselt toimides.
kreeka keele vahel); koostati arvukalt murdesõnastikke mitte-atika murrete jaoks. Vastuolud kõne mõistmisel: loodus vs konventsioon, analoogia vs anomaalia. Epikuros arvas, et sõna tekib loomulikul teel, ent seda muudetakse leppeliselt. Etümoloogia sõna tähenduse avamine, kuni selle tõeline tähendus on leitud. Stoikud eristasid kõne foneetilis- ortograafilise ühtsuse kolm aspekti: foneetiline väärtus, kirjakuju, foneetilise väärtuse/kirjakuju nimi. Techne grammatika vanim õhtumaade grammatika, omistatud Dionysius Thraxile (u 100 eKr); 15 leheküljel 25 sektsiooni, mis võtavad kokku kreeka keele grammatika. 5. Rooma keeleteadus Etruski keel on ebaselget päritolu mitte-indoeuroopa keel; sellest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja ja üks pikem tekst nn Agrami muumia lõuendisidemed, millel on üle 1500 sõna. Aelius Donatus koostas 4. sajandil ladina keele grammatika Ars Grammatica, mida
radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 4. Teadmise mõiste 3 erinevat tähendust. Tunda ära teadmise klassikaline määratlus. Intuitsiooni mõiste. Popperi 3 maailma teooria. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Sõna "teadmine" erinevaid tähendusi 1) Tuttavolek (kr. phronesis) 2) Oskus (know-how, kr. techne) 3) Teadmine-et, väitev teadmine (kr. episteme) 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. 5. Teadusliku teadmise erinevaid käsitusi. Teadus kui pretensioon kõiketeadmisele (Laplace'i deemon), induktivism, falsifikatsionism (Popper) Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne
tähendust. - Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika; “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. C) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) - Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära)
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
doctor õpetaja phos - valgus ge maa poly - palju gramma üleskirjutusradio - kiirgan grapho kirjutan rector - juht invaliidus jõuetu sanitas - tervis lector lugeja sauros - sisalik logos mõiste scopeo - vaatan macros suur techne - kunst mania hullus topos - koht metron mõõt tractor - vedaja micros väike victor võitja SISUKORD 1. Antiik Kreeka...................................................................................................................................................................1 1.1 Kreeka ajaloo periotiseering:................................................................................
Soomest tagasi tulla. Soomes on kõik nii rahulikud ja mingeid tibisid kontsakingadel ning beibetamas ju igapäev ei näe. Nood on seal suur haruldus. Aga Tallinnasse jõudes oli kõik kuidagi jälle tavaline - tahad jälle kuhugi minna, midagi teha. Peaasi et saaks jälle tõmmelda. Ei viitsi hästi enam. Miks ei võiks elu Tallinnas olla samasugune nagu Helsingis? Hermeneutika Hermeneutika Platon: hermeneutike techne; hermeneutiline kunst: abivahend jumalate keele mõistmiseks(Hermes) eksegees: tõlgendamine, tähenduste omistamine Hermeneutika kr. hermeneuein; õpetus mõistmisest ja tõlgendamisest antiikajastul: murrete uurimine, seaduste tõlgendamine, Homerose tekstide tõlgendamine Aristotelese teoses Peri hermeneias tähistas hermeneia ütlust kui hinges mõeldu üleminekut välisesse (täht, hääl)
meie eksistentsi. Ühelt poolt tehnika on oma olemuse poolest ilmnemine. Teiselt poolt aga on ta ilmsikstoomine: "Mis on moodne tehnika? Ka tema on ilmsikstoomine. Alles kui me laseme pilgul puhata sellel põhijoonel, nähtub meile see moodsa tehnika uudsus. See moodsas tehnikas valitsev ilmsikstoomine on väljakutse, mis seab loodusele püünise hankimaks energiat, mida võib säärasena välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Tehnika kaks tähendust. Techne esialgne tähendus poeetilisus. Tehnika instrumentaalsus eeldus kausaalsuse vältimiseks, seadmed tehnika kui seade- stu. Avaldub hermeneutiline lähenemine. Heidegger läheb tagasi antiiki ja otsib, mis see sõna tähendas. Kr. Keeles looming, ladina k. instrumentaalsus. Keskaegne puusepp on Heideggeri meelest tehnika alla kuuluv, aga hüdroelektrijaama projekteerimine ja ehitamine mitte. Heideggeril on alguses olemas seade, seejärel hakatakse see käima panema
raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel (50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks.
Praktiline filosoofia hõlmab neid filosoofilisi küsimusi, mis on seotud inimeste tegevusega. Sõna praxis tähendab kreeka keeles tegutsemist. Aristotelesest alates tuntakse kolme inimese põhitegevust: theoria, praxis ja poiesis. Theoria seostub mõtiskluse, sisekaemuse, kontemplatsiooni, tõe äranägemisega seesmise vaatluse teel; teoreetilise tegevuse eesmärk on selles tegevuses endas, sellelt ei oodata rakenduslikke väljundeid. Poiesis on millegi valmistamine, seotud techne, s.o tehnika ja tehnoloogiaga, samuti millegi varjatusest esiletoomisega, nt käe treenimine kirjutusoskuse tarvis. Sedalaadi tegevus omab tegevusprotsessist lahutatavaid tulemusi ja tegevust ennast hinnatakse tulemuse, produkti (nt käsitöö kui protsessi ja produkti) järgi. Praxis on Aristotelese järgi tahtlik ja eesmärgipärane tegevus, eneseteadlik tegutsemine, toiming. Siin ei ole tegevusprotsess ja selle tulemus
" Kuigi Aristoteles eitab ideid, eeldab ta üldist elementi filosoofia teemana. Esimene filosoofia ongi teadmine põhjustest. Niisiis on filosoofia ülesandeks määratleda, mis on oleva kui sellise põhjused. Aristoteles määratleb neli põhjust: 1) Materiaalne põhjus (millest olev on, nt savi). 2) Formaalne põhjus (mis olev on, nt vaas). 3) Liikumispõhjus (nt pottsepp) - temas endas (physis), temast väljas (techne, oskus). 4) Eesmärkpõhjus. (millepärast olev on, nt ohvrinõu). Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu.
liimitud toorikud, spoon.
III. Spetsiaaltootmise grupp. Tinglikult kuulub siia tootmine, kus tooraineks on ümarmets ja pooltooted,
toodangu konstruktsioon on äärmiselt lihtne: tiku-, pliiatsi-, tünni, vooritarvete, taara jne. tootmine.
puitjäätmete kasutamine, puidujahu, fibroliidi, arboliidi ja teiste plaatmaterjalide tootmine ning detailid
laastu-liimi segudest.
2. Tootmisprotsess
2.1.Tehnoloogilise protsessi üldandmed
VL: Tehnoloogia (
physei ,,Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne." keskaja skolastikute universalismi eelkäija Lause põhikuju on ,,X on Y". Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv. · Aleksandria periood: o Dionysios Thrax (2. saj eKr) esimene säilinud täielik grammatika ,,Techne grammatike": kõik sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste traditsioonilise grammatika eelkäija b) Keskaja Euroopas · Keskaeg o Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) o Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. · Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused.
end loodusest seeläbi, et näiteks välgust kõneldes ei pruukinud ta ise välku näha), vaid keelest sai ise meedium, keskkond (keelemärkide abil püüti välku esile manada). Keel on olemise koda, nagu on seda kujundlikult nimetanud Martin Heidegger. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Selles kätkeb kultuuri tabuistlik ja metafoorne, poeetiline olemus. Vana-Kreekas iseloomustati inimloomet techne ja poesise mõistete abil, milles esimene rõhutas jäljendamisoskust, teine tegelikkuse taasloomisvõimet. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus,
meditsiinialaseid tekste. Teda nimetatakse arstiteaduse isaks. Hippokratese vanne - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise üritusel). 4 kuulsat kehavedelikku (veri, lima, sapp, must sapp). Haigused tulevad sellest, et nende tasakaal paigast ära. Kreekas ei tohtinud religioosetel põhjustel inimesi lahata. Hippokrates Kosilt (5.-4. saj) ja terve corpus Hippocraticum haiguste jumalikest põhjustest loobumine meditsiin kui techne, praktiline kunst ja oskusteave aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu hindamine) 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 1. Sofistide mõju Antiteetiline väljendus Vastandlike kõnede esitamine (kõned on fiktiivsed, esitavad üht kahest
Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel (50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. Tegevuspiirkond etol. maa-ala või ruum, mida isend, paar, perekond või seltsing kasutab mingiks tegevuseks. Eristatakse näiteks toitumis-, pesitsus-, puhke, mängu- ja talvituspiirkonda. Tehnogeenne tehniliste vahenditega loodud (maastikuosa). Tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks.
4. x , x2 1 Iga reaalarvu x korral x2 1 Näide: Eitame lauset: ,,Iga reaalarvu x korral leidub reaalarv y nii, et x < y." 1. Antud juhul P(x, y) = ,,x < y" 2. ¬(x y , x < y) 3. x y , ¬(x < y) 4. x y , x y Leidub reaalarv x nii, et mis tahes reaalarvu y korral x y. 2. LOENG Lausearvutuse põhimõisted Loogika (kr. logiké techne mõtlemiskunst, logos sõna, mõiste, mõistus) on teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja struktuuridest. Traditsioonilise loogika aluseks on mõtlemisseadused, mida kutsutakse ka loogika aksioomideks: 1. samasuse seadus 2. vasturääkivuste lubamatuse seadus 3. välistatud kolmanda seadus 4. küllaldase aluse seadus Matemaatiline loogika on loogika haru, milles loogikaprobleemide käsitlemiseks kasutatakse matemaatilisi meetodeid. Kokkulepped:
2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus;
loomine jne. raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel (50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte
annaabi.ee 
