Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ...............................
kääne küsimused eessõnad vene k. eesti k. vene k. . ?? kes?mis? . ?? keda? Mida? Kust? ;;;;;;;;; .. ?? Kellele? Millele? ;; .. ??? Keda? Mida?Kuhu? ;;; .. ?? Kellega? Millega? ;;;; ()?()? . ? Kellest? Millest? Kus? ;;(); meessoost sõnad kesksoost naissoost om. nim. nim. nim. om. nim. nim. nim om ;;; ; () () () () () () / () () () NAGU NIMETAV NAGU NIMETAV () / / () / () (*) () ...
E (ainsus) M Eessõnad Nimisõna Omaduss Omaduss Nimisõna
Omadussõnad Andra Toom 10b. Rakvere Gümnaasium Omadussõnadel, mille lõpus on "O", on 4 vormi. MEESSOOST Ainsus Mitmus Nuevo Nuevos NAISSOOST Ainsus Mitmus Nueva Nuevas
, , . . . ? ? -, - -, - - - C - -, - - - - - - -, - - -, - - - - _______ - _________ - ________ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - ______ - _______ - ______ ? ? ? !
Zimmer die, das, Platz der, Fleisch Woche das, die, Monat der, Arbeitstag Mensch der, der, Nacht die, Jahr Bier das, das, Milch die, Fluss Geburtstag der, der, Uhr die, Ei Himmel das, der, Geschenk das, Frage Freund die, der, Feiertag der, Stadt Tisch die, der, Glück das, Fisch Fisch der, der, Saft der, Nachbar Regen der, der, Mond der. Zeit Geld ...
Kodune kontrolltöö Õiged vormid ainsus-mitmus, eitus, ajavormid, võrdlusastmed, käänded ja kaassõnad. Joonige alla vale(d) vorm(id) ja kirjutage õige(d) mõttekriipsu järele. Kui kogu lause ümber teete, kirjutage see samuti mõttekriipsu järele. 1. Mitte mõistes olukorra piinlikkust, jätkas nõmik juttu. Mõistmata 2. Kuidas mõjutab vanus ja haridus teenistust? mõjutavad 3. Serveeri taldrikule koos riivitud juustu ja hakitud peterselliga. Söö koos mitmeviljakukliga. taldrikul 4. Otsekohesuse ja hingestatuse tõttu mu hinnang temast paranes. talle 5. Oht kvaliteedi langemiseks on seetõttu veelgi suurem. Kvaliteedi langemise oht 6. Varem oldi sellest detailplaneeringust kusjuures keeldutud linnavalitsuse poolt. Varem oli linnavalitsus sellest detailplaneeringust kusjuures keeldunud. 7. ,,Liiklusõnnetused saavadki enamasti toimuma siis, kui liiklusmärkidest kinni ei peeta," ütles Kukk. toimuvadki enamasti 8. R...
Homonüümid Samakujulisi, kuid erineva tähendusega sõnu nimetatakse homonüümideks. Homonüümid sarnanevad kas täielikult või ainult häälduse või kirjapildi poolest, nt aru (rohumaa) ja aru (mõistus) on täielikud homonüümid, sest neid hääldatakse ja muude takse ühtviisi, tuss ja duss on sarnase hääldusega, palk (tasu) ja palk (puu) on sarnase kirjapildiga, aga erineva hääldusega sõnad. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormides neid nimetatakse täis homonüümideks. Näiteks sõna tint tähistab nii kala kui ka kirjutusvedelikku ning mõlemad sõnad käänduvad ühtviisi. Nt Konservikarbis oli alles veel mitu tinti. Mul on vaja tinti, et sulepead täita. Mõne sõna puhul võivad kokku langeda vaid üksikud vormid, näiteks sõna reis võib tähendada jala osa või teekonda ja kokkulangevus on ainult ainsuse nimetavas käändes: reis, reie, reit ja reis, reisi, reisi. Sellisel juhul on tegemist osa homonüümidega. ...
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste
Karistusõigus II.osa https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash- cards/ Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub.
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks
Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutatada kaastundlikku ja oskulikku hooldust. Inimese pealuu on universaalne surma sümbol 2 Suremise elamistoiming Suremine on elu viimane toiming, universaalne ja vältimatu. Tähendab maapealse elu lõppu. Ainsus kindel asi meie, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja kuidas see toimub. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutatada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust. Loomulik ja ebaloomulik surm Surm jaguneb loomulikuks ja ebaloomulikuks Loomulik surm
Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud umbis oli loetud on loetud Tingiv kõneviis Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
NB! - - - - - - - - 3. ? ? keda? mida? (nais s) (mitmus) (mees s / kesk s) , (ainsus) (mees s / kesk s) (ainsus) - (), - - () - (ainsus) -
VENE KEELE TESTID VI KLASSILE Tegusõna. I pöördkond II pöördkond Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus - ( - ) - ( - ) - ( - ) - - ( - ) - ( - ) - - - ( - ) - ( - ) - - ( - ) Täida tabel: Kirjuta tegusõna ette õige asesõna:
I Käändkond gen=ae Terra maa, ae f. ainsus mitmus Nom. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad Gen. Terrae Terraru m Kelle? Mille? Maa Maade Dat. Terrae Terris Kellele? Millele? Maale Maadele Acc. Terram Terras Keda? Mida? Maad Maid Abl. Terra Terris Kellega? Millega? Maaga Maadeg a Voc
2 5. Holopp mediteeris kremlis ning matriarhaalne monarh huligaanitses buduaaris. ___________________________________________________________________________ Harjutus 4 Võta appi ,,Eesti keele raskete sõnade sõnaraamat" ja moodusta järgmistest sõnadest VÕIMALIKUD ainsuse ja mitmuse 4 esimest käänet (nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev). AINSUS MITMUS KONTSERT nimetav ____________________________________________________ Omastav____________________________________________________ Osastav_____________________________________________________ Sisseütlev____________________________________________________ AINSUS MITMUS
? ? I Käändkond Naissugu: AINSUS MITMUS Meessugu: II Käändkond Meessugu: AINSUS MITMUS Kesksugu: III Käändkond Naissugu: AINSUS MITMUS tähistab Koos tegusõnadega objekti (? ?) (?) > Leena kirjutab kirja Suunda koos liikumisverbide(, , , ) ja eessõnadega (, , ) (
-en -inis n -u -us n -us -i m -us -us m -us -ris n -us -dis f 1. käändkond Esimesse deklinatsiooni kuuluvad -a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on ae. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Tibia Tibiae Kes? Mis? sääreluu sääreluud Gen. Tibiae Tibiarum Kelle? Mille? sääreluu sääreluude 2. käändkond Siia kuuluvad -us ja -er-lõpulised meessoost sõnad ... Kääne Ainsus Mitmus Nom. Nasus Nasi Kes? Mis? nina Gen
e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev maastikuna maastikena e maastikkudena ilmaütlev maastikuta maastiketa e maastikkudeta kaasaütlev maastikuga maastikega e maastikkudega ainsus mitmus nimetav õpetlikkus õpetlikkused omastav õpetlikkuse õpetlikkuste osastav õpetlikkust õpetlikkusi e õpetlikkuseid sisseütlev õpetlikkusesse õpetlikkustesse e õpetlikkusse seesütlev õpetlikkuses õpetlikkustes seestütlev õpetlikkusest õpetlikkustest alaleütlev õpetlikkusele õpetlikkustele alalütlev õpetlikkusel õpetlikkustel alaltütlev õpetlikkuselt õpetlikkustelt
transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud.
En kus ? Yo en el medico. - Ma olen arsti juures. Con kellega ? Hablo con Juan Räägin Juaniga. Käänete ja eessõnade vahel vastavusi otsida on natuke üldistav ja võib olla ebatäpne, kuna keeles on palju ebareeglipärasusi. ( Bermon: 88, 43; Peerna: 24-25, 150-152 ) Artiklid Hispaania keeles on artiklid, mis eest keeles puuduvad. Artiklid näitavad tegijat ning tegija arvu. On kahte liiki artikleid, määravad ja umbmäärased. Määravad artiklid: meessoost el (ainsus), los (mitmus); naissoost: la (ainsus), las (mitmus). Näiteks: ,,el ultramarinos"- toidupood, ,,la barba" habe. Umbmäärased artiklid: meessoost un (ainsus), lunos (mitmus); naissoost una (ainsus), lunas (mitmus). Näiteks: ,,un hotel" hotell, ,,una camera" fotoaparaat. Artikkel määratakse sõnale sõna lõpu järgi. Enamasti on a-lõpulised sõnad naisoost ja ülejäänud meessoost, kuid on ka väga palju erandeid ja ebareeglipärasusi. ( Peerna: 120; Bermon: 72, 122 )
Neid artikleid ei tõlgita vene keelde. 2.Tegusõna käändelised vormid; 2.Täismineviku jaatavad ja eitavad 2.Käskiv kõneviiss; ainsus. 2.Umbisikuline tegumood; --tegusõna lõpus on käändelõpp. vormid. Näitlaused: lihtmineviku vorm (jaatavad ja 5 käänet: --üldine Laena mulle sada eurot! eitavad). --ma (kuhu?): minema Kiinduma , Ära laena mulle raamatut! Vaidlema vaielda vaidleb
tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm: Mina ei õpi, sina ei õpi , ta ei õpi, me ei õpi, te ei õpi, nemad ei õpi Pöördelõpp näitab ka seda, kes on lauses tegija.
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel
NB! Nimisõna mitmuse määramata vormi määrab vastav mitmuse lõpp. Ülejäänud vormide puhul rõhutab nimisõna määramatust/määratust artikkel. Viimane võib olla nii määratud kui määramata või hoopis määratud vaba artikkel. Alljärgnevad tabelid annavad kokkuvõtliku ülevaate nimisõna määratud ja määramata vormist ainsuses ja mitmuses ning artikli ja mitmuse lõpu kasutusest: Määramata vorm Ainsus Mitmus määramata mitmuse lõpp artikkel Määratud vorm määratud määratud (lõpp)artikkel (lõpp)artikkel määratud määratud
MORFOLOOGILINE ANALÜÜS (MÄRKIMINE ALGAB TAGANTPOOLT) KÄÄNDSÕNADE KATEKOORIA ( nimisõna, arvsõna, asesõna) I katekooria arv 2ARVU AINSUS MITMUS Ei eralda midagi. Raamat, siga, lehm D, de, te, i (u ) kan-u, kaer-u, sig-u, maj-u, lin-u II käände kategooria LÕPP NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet
Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM vastavas ajavormis Passiivi enimkasutatud ajavormideks on olevik ja lihtminevik. Passiivi lauses pööratakse vaid tegusõna ,,werden", põhitegusõna jääb lause lõppu muutumatuna 3. põhivormis. Alus, millele/kellele on tegevus suunatud, on alati nimetavas käändes. Passiivi olevik: AINSUS Ich werde gefragt Mind küsitakse. Du wirst gefragt Sind küsitakse. Er, sie, es wird gefragt. Teda küsitakse. MITMUS Wir werden gefragt. Meid küsitakse. Ihr werdet gefragt. Teid küsitakse. Sie werden gefragt. Neid küsitakse.
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest.
sõnatüüpides kolme esimese kas käänatav sõna väljendab käände vaheline erinevus elusolendit või eluta asja. ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt
Kelleks? Milleks?, Rajav lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja
Mida sa õieti tahad VAHEL- mõnikord. Mu pea valutab vahel. Vahel ta nutab. Riiul on kapi ja laua vahel VAHEST- võib-olla, ehk Vahest ulataksid mulle leiba. Vahest ta nõustub VAST- alles On vast tore sõit. On vast lugu! ENAMIK- mitmuse osastav või seestütlev. Enamik osalejaid nõustus minuga. Enamik osalejatest nõustus minuga. ENAMUS Enamus nõustus minuga. OSA, ainult ainsuses esineb!!! Osa näitlejaid ei laula. Osa näitlejatest ei laula. Osa laulab, osa ei laula. AINSUS, AINSUS AINULT OSALEB ESITUS- ettekanne, esitamine. Laul meeldis koori esituses kõigile ESITLUS- tutvustus, esitlemine. Raamatu esitlus toimub homme PITSAT, vahend pitseri löömiseks. Pitsat on kuhugi kadunud PITSER- jäljend, jälg. Elu on ta näkku pitseri jätnud. Vajan taotlusele pitserit. ERAPOOLETU- neutraalne. Tahan jääda erapooletuks ERAPOOLIK- mitte era-pooletu. Jälle oled erapoolik. EHITUS- ehitamine, ehitustegevus. Ehitus kestab novembrikuuni EHITIS- ehitamise tulemus
-ainsus -mitmus -. - - - - - . . . . . - - - .. (juurde), (piki, ? - - - - - - - - mööda)
onu aeg isa menüü vanaisa intervjuu mees takso u Nimisõnade mitmus Nimisõnade mitmus moodustatakse erinevate sõnalõppude abil olenevalt nimisõna soost. Meessoost ja naissoost nimisõnad: Mees- ja naissoost nimisõnade mitmuse moodustamiseks on 3 võimalust: Ainsus Mitmus (M) arvutid 1) sõna tüvele lisatakse -: (N) kontorid (M) taotlejad 2) -, - ja - muutuvad -'ks: (N) aktsiad (M) kataloogid
Ainsus (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - (käänded) (eessõnad) (küsimus) - ? kes - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - , , , , -, - ? , , , , kelle ...
Declinatio 1 Ainsus Mitmus N Silva Silvae G Silvae Silvarum D Silvae Silvis Acu Silvam Silvas Abl Silva Silvis V Silva Silvae
Ainsus Käänete tabel (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - - Omadus- sõna (käänded) (eessõnad) (küsimus) ? kes - - - - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - - - , , , , -, -, ? , , kelle - , , - ? - ...
3. Declinatio Ainsus Mitmus N. Color Colores G. Coloris Colorum D. Colori Coloribus Abl Colorem Colores Ac. Colore Coloribus V Color Colores N. Leo Leones G Leonis Leonum D Leoni Leonibus Abl Leonem Leones Ac Leone Leonibus V Leo Leones
Nimisõnu kasutatakse tavaliselt koos artikliga. u Umbmäärane artikkel Nimisõna kasutatakse enamasti umbmäärase artikliga, kui räägime mingist esemest või olendist esmakordselt: EIN Kuli (meessoost nimisõna) (üks) pastakas EINE Blume (naissoost nimisõna) (üks) lill EIN Buch (kesksoost nimisõna) (üks) raamat Umbmäärane artikkel muutub vastavalt nimisõna käändele järgmiselt: Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) Nominatiiv ein Mann eine Frau ein Kind kes/mis? (üks) mees (üks) naine (üks) laps Genitiiv eines Mannes einer Frau eines Kindes kelle/mille? (ühe) mehe (ühe) naise (ühe) lapse Daativ einem Mann einer Frau einem Kind kellele/millele
klassile Käänded 1. Kirjuta puuduvad käänded, küsimused ja kääna sünu! Nimetav Kes? Mis? Ratas Rattasse Seestütlev Saav Kellena? Millena? Ratata Kaasaütlev 2. Kirjuta sõna järele kääne (vajadusel küsimus) ja number Pliiatsi Omastav (mille) Ainsus Pliiatsid Nimetav (mis) Mitmus Kassiks Koerani Lakke Põrandast Raamatusse Rotis Hiire Arvutitel Lugejalt Sõpradeni Õpetajatena Direktoritega Usteta Kasutatud materjal: Eesti keele õpik 6.klassile Eesti keele vihik
AINSUS NIMISÕNA KELLE OMA? OLEMA OMAMA MINA I MY AM HAVE GOT SINA YOU YOUR ARE HAVE GOT TEMA HE ,SHE HIS,HER IS HAS GOT MITMUS NIMISÕNA KELLE OMA? OLEMA OMAMA MEIE WE OUR ARE HAVE GOT TEIE YOU YOUR ARE HAVE GOT NAD (NEMAD) THEY THEIR ARE HAVE GOT SEE (ELUTA) IT ITS IS HAS GOT PRAEGU OLEN, MINA MINU VEND MUL ON MINA OLEN
Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas ? Kes häälik ? Mis juures, ...
Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi. Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või i - afus "käsi", argaz "mees", udem "näo". Naissoost nimisõnad algavad t tähega, näiteks: afus → tafust, udem → tudemt, ixef → tixeft (Vikipeedia, 2017). Berberi keeled omavad kahte tüüpi numbreid: ainsus ja mitmus. Mitmus on kolm vormi olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - -
Käändsõna morfoloogiline analüüs Määratakse: 1. käändelõpp 2. mitmuse tunnus 3. sufiks(id) 4. tüvi Käändelõpp: Ainsus Mitmus Nimetav -- -- Omastav (tüvevokaal) Selle metsa (a-tüveline) järve (e-tüveline) paksu (u-tüveline) vaasi (i-tüveline) Osastav: lõputa kanarbikke seda metsa sid kaabusid -d tuld -t redelit (i)d redeleid Saav -ks näite/ks Rajav -ni maja/ni Olev -na maja/na Ilmaütlev -ta maja/ta Kaasaütlev -ga maja/ga Mitmuse tunnused
Tegusõna BE Tegusõnal BE on olevikus kolm vormi: I am He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were.
Missugune? (meessoost) ? Missugune? (naissoost) ? Missugune? (kesksoost) ? Missugused? (mitmus) NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks: á, á, é - peale , , , , , , , kui rõhk on sõna tüvel, pehmelt hääldatavat -
Soome keel, 30.03.09 JOKA käänamine(kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa
kääne küsimused eessõnad Окончание ainsus mitmus meessoost kesksoost naissoost -ы, -и, -а, Именительный Кто? Что? (есть) --- --- -а, -я ---, -о, -е ---
a. kirikulõhe 1.ristiusu kirik 2.jeesuse õpetus 3.ristiusu põhisuund Erinevused Katolik õigeusk Kirikupea- paavst piirkondlik kiriku peapatriarh.Igal kirikulon oma patriarh. ladina keelne kohalikud keeled Tsölibaat-abielukeeld abielu lubatud .munkadel keelatud. 7sakramenti jagati armu armulaud.on ka 7 sakramenti. 3-ainsus 3-ainsus puudub.Isa roll on suurem. Terve käega risti ette lõõmine 3 sõrmega löömikne. Erinevad ristid Hapendatud või hapenemata leib?????? 16.saj. 1517.- katolikust kirikust eraldub protestantlik kirik. P Kirikupea puudub Ei tunnistata sakramente,dogmaks on Piibel. Inimese õnn on enda kätes. Puudub maaaldus,kiri on lihtne.
annaabi.ee 
