eesmärgid ● Eesti keele arengukava 2011-2017 ● Eesti keelele avaldavad mõju üldharidus, kõrgharidus ja teadus, õigus ja haldus, ajakirjandus, meelelahutus, majandus Negatiivsed mõjud eesti keele arengule ● Muukeelsete inimeste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne ● Üldhariduskooli lõpetanute halvenev eesti keele oskus ● Kogu suhtluse muutumine mitmekeelsemaks (inglise keel) Keeletehnoloogia ● Keeletehnoloogia on infotehnoloogia haru, mis tegeleb inimkeele töötlusega. Eesmärgid: ● muuta inimese suhtlus masinaga võimalikult mugavaks (loomulikus keeles) ● aidata inimesel orienteeruda järjest kasvavas infohulgas (infootsingusüsteemid, automaatsed sisukokkuvõtete tegijad) ● aidata puudega inimesi (kõne analüüs ja süntees pimedatele) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Keeletehnoloogia tegevused (7):
Keeleökoloogia ja eesti keele areng Keeleökoloogia vastab järgmistele küsimustele: Miks osad keeled hääbuvad? Miks on osad keeled jätkusuutlikud? Tegurid mis mõjutavad keele püsimajäämist: Põlvkondlik ülekanne Keele staatus Paiknemine Keele arendamise valdkonnad: Teaduses ja hariduses Keeletehnoloogia Maailma kultuuripärandi vahendamine Teadus ja kirjandus Keele kasutus õigusliku reguleerimine Masinatõlge Eesti keele kui teise keele õpetamine Ohustatud keeled Keeled millel on põlvkondlik edasikandumine lõppenud. Keeled millel on märke põlvkondliku ülekande katkemisest. Kaitstud on peamiselt need keeled millel on oma riik nt Eesti ja eesti keel. Üksdomineerivaimatest keeltest maailmas on inglise keel. Eesti keele jätkusuutlikus
· Autosegmenteerija · Häälega juhitav kalkulaator III osa. Tutvuda riikliku programmiga "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" Mis on programmi (EKKTT) peaeesmärk? Riikliku programmi ,,Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" (EKKTT) peaeesmärgiks on eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises valdkonnas, samuti keeletehnoloogia infrastruktuuri ajakohastamine. Millest koosneb (eesti) keele keeletehnoloogiline tugi? Keeletehnoloogiline tugi koosneb keeleressurssidest ja keeletarkvarast ning viimase rakendustest. Nimetage lõppkasutajale orienteeritud keeletehnoloogia valdkonnad Eestis. - Kõnesüntees - Kõnetuvastus - Inimene-masin dialoogsüsteemid - Grammatikakorrektor - Infootsingud - Masintõlge - Leksikograafi töökeskkond
senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks riigikeele staatuses, tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. a". Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Vägev eesti keel (4) http://www.ekspress
Tänapäeva dünaamilises maailmas ei saa selliseid äärmuslikke arenguid välistada ja seetõttu ei saa täie kindlusega väita, et eesti keel on täiesti väljaspool ohtu. Parim kaitse on võimalikult suur kõnelejaskond, kuid seda ei saa tekitada paarikümne aastaga. Eesti keel ning keele- ja kultuurikeskkond vajavad arendamist, et eesti keel pääseks ligi tipptasemel haridusele, töökohtadele ja rikkale kultuurielule. Arendamise valdkonnad Keele arendamise valdkonnad: 1. Keeletehnoloogia – kõige lihtsamal tasemel tähendab see eestikeelse arvuti- ja mobiilitarkvara: eesti keele kõnelejad kasutaksid eestikeelseid programme ja, et arvutites ja kodutehnikas saaks kasutada hääljuhtimist 2. Masintõlge – eesti keelt mitte kõnelev inimene saaks aru eesti keelsest tekstist 3. Teadus- ja hariduskell – kõigis teadusvaldkondades oleks olemas eestikeelne terminoloogia ja õpikud 4. Maailma kultuuripärandi vahendamine – kirjanduse tõlkekeel
Kuigi viimase tuhande aasta jooksul on keelel olnud väga ebasoodsad tingimused, siis viimase saja aasta jooksul on keel võimsalt ja kiirelt arenenud. Küll ei oska keegi öelda, mis on saanud eesti keelest 500 aasta pärast, kuid kui võrrelda nüüd meie emakeelt inglise keelega, näeme ka, et maailma ühel suurimal keelel, inglise keelel, on olnud palju allakäike ja suuri ohte väljasuremise ees. Keele arendamise üheks uusimaks valdkonnaks on keeletehnoloogia, mis kujutab endast eesti keelse kasutajaliidesega arvuti- ja mobiilitarkvara loomist ja kasutajate seas juurutamist. On äärmiselt oluline, et eestlane saaks ja kasutakski programme oma emakeeles. Üks suurimaid eesmärke on hetkel töötada välja eesti keelne hääljuhtimise programm, kus pole vaja klaviatuuril arvutile teavet trükkida, vaid võib selle suuliselt arvutile dikteerida. Arvatavasti umbes 5-10 aasta pärast võime kasutada Google'i tõlketeenust, mis ei tee enam eesti keelde
5) Morfosüntaktiline tüpoloogia 6) Süntaktiline tüpoloogia Keeletüpoloogia koht keeleteaduses see on meetod, mitte teooria, seepärast võib ta olla teooria-neutraalne. Püüab selgitada, millised on loomuliku keele piirid, mitte miks nad sellised on. Teooria-neutraalsusest hoolimata saab keeletüpoloogia paremini läbi funktsionaalsete keeleteooriatega kui formaalsete teooriatega. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 5) Keeletehnoloogia loob keeletöötlustarkvara arvutitele. Keeletehnoloogiat saab rakendada: - masintõlge ühest keelest teise - telefonidialoog arvutiga - infoootsing eletroonilistest dokumentidest, sisukokkuvõtete tegemine - automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga
Keeleökoloogia-teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju. Teadus, mis uurib väikeste keelte jätkusuutlikust. Keele jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid: sõjavägi, hüvede hulk, põlvkondlik ülekanne, paiknemine. Eesti rahvaarvu langust põhjustanud sündmus: 1941- massiküüditamine Siberisse,1949 märtsiküüditamine, 1700-1721- Põhjasõda, 1558-1583- Liivi sõda. 5 valdkonda, mida on vaja eesti keele jätkusuutlikuse püsimise arendamiseks: keeletehnoloogia, masinatõlge, kultuuripärandi vahendamine, keelekasutuse reguleerimine, keele õpetamine. Sõnaus- presidendi poolt välja kuulutatud uute sõnade võistlus. Taristu- infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Kirjaliku suhtluse keele ja normitud kirjakeele erinevused: Eesti kirjakeele allkeeled. Kirjakeeles kirjutatakse ametlikke ja avalikke asju. Õpetatakse koolis. Suhtuskeelt kasutatakse suhtusvõrgustikes. Viisakuskokkulepped. Lühikesed.
Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2013. aasta trükk. Normitud kirjakeel on vajalik eelkõige ametlikes dokumentides, tarbe- ja teabetekstides, teaduses, haridussüsteemis jne. Eestis tegeldakse tänapäeval aktiivselt keelenõustamise, omakeelse oskussõnavara arendamise ning keelehoiakute kujundamisega, sest on mõistetud ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust. Keeletehnoloogia arendamine kuulub praegu isegi riiklikult toetatavate prioriteetsete tehnoloogiavaldkondade hulka. Lähtudes arusaamast, et infoühiskonnas peaks hakkama saama igas keeles, on hakatud looma eestikeelseid kõnetuvastusi, dialoogsüsteeme, elektroonilisi tekstikorpusi ning sõnastikke. Samuti on olemas mitmeid eestikeelseid kastajaliideseid ning laiatarbetarkvara nagu MS Office ja Windows.
suuremad katastroofid (sõda, loodus-, maj katastroof) nõrgendavad kui lahkub 20% e. k kõnelejaskonnast kui saabub 20% muukeelseid · äärmuslikud arengud pole välistatud · parim kaitse võimalikult suur kõnelejaskond ei tekita paarikümne aastaga · keele- ja kultuurikeskkond vajab arendamist et pääseks ligi tipptasemel haridusele töökohtadele rikkale kultuurielule Arendamise valdkonnad Keeletehnoloogia eestikeelne arvuti- ja mobiili- Teadus- tarkvara:programm, hääljuhtimine Masintõlge kirjanduse mitteoskaja kättesaadavus saab aru tõlge eesti k tekstist Keele Eesti keele kui Teadus- ja arendamise teise keele hariduskeel
1978 M. Hint ,,Häälikutest sõnadeni" Pire Teras, Karl Pajusalu Aktsent: Mart Rannut, Lya Meister Morfoloogia 1992 Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" Elmar Muuk, Paul Alvre, Mati Hint, Toomas Help, Kristiina Ross, Martin Ehala Süntaks: Lauri Kettunen, Huno Rätsep, Ellen Uuspõld, Henno Rajandi, Mati Erelt; Katrin Hiietam, Anne Tamm, Liina Lindström, Helle Metslang. Sõnamoodustus: Reet Kasik, Silvi Vare. Semantika: Haldur Õim; Renate Pajusalu, Ilona Tragel. Arvutilingvistika, keeletehnoloogia: EKI, TÜ, TTÜ Küberneetika Instituut. Haldur Õim, Mare Koit, Einar Meister, Meelis Mihkla, Kaili Müürisep jt. Tänapäeval olulisemad väljaanded: ajakirjad Keel ja Kirjandus, Linguistica Uralica; Emakeele Seltsi Aastaraamat, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat; ülikoolide sarjad.
siis nüüd kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused), rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud). Norme vaja • ametlikus keelekasutuses (lepingud, seadused), • haridussüsteemis, • teaduses, • avalikkusele suunatud tarbe- ja teabetekstides. Infoühiskonnas peab hakkama saama eesti keelega. prioriteet – keeletehnoloogia arendamine Normi aluseks ÕS 2006, uus ilm 2013 EKI – Keelenõuanne tel: 631 3731, meiliga Keelenõuanne soovitab Oma Keel al 2000 Eesti keele käsiraamat Kokkuvõte o eestikeelsed kasutajaliidesed, laiatarbesõnavara (MS Office, Windows), o eestikeelne kõnetuvastus, dialoogsüsteemid, elektroonilised tekstikorpused, sõnastike loomine Tänapäeva kirjakeele põhijooned:
Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine: Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega, õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras ja omab harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad
Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine: Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega, õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras ja omab harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad
situatsioonitüüpidega (teenindus, lobisemine jms), peaaegu ainult spontaanne dialoog/polüloog Kasutamine: korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks. Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel. Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse. Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). arvutilingvistika (computational linguistics)- loomuliku keele automaattootlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala keeletehnoloogia (language technology, natural language processing NLP) tegeleb meetodite, tarkvara ja seadmetega, mis on spetsialiseeritud tekstide ja kõne tootlemiseks. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Eestis: TÜ-s, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele
Tegevusvaldkondi: · Eesti keele/kirjakeele ajalugu · Murrete jm keelevariantide uurimine · Sõnavara, semantika · Foneetika ja fonoloogia · Morfoloogia · Sünatks, morfosüntaks · Keelekorraldus · Teksti- ja vestlusanalüüs · Sotsiolingvistilised uurimussuunad: kakskeelsus, keelekontaktid, keelepoliitika, sotsiolingvistika, kvantitatiivne sotsiolingvistika, etnolingvistiline vitaalsus. · Suulise kõne uurimine · Keele omandamise uurimine · Arvutilingvistika, keeletehnoloogia 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika: · 1879 esimene foneetika ülevaade: kvantiteedisüsteen, k, p, t ja g, b, d, suhted. · Paul Ariste: 1930ndad artikulatoorne foneetika. 1938 ettekanne foneetikakongressil kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkuse eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat)
Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in Estonian" (1994), fonoloogiast ,,Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid" (1997) Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992)
Rakenduslingvistika alasid: Teise keele omandamine Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev; oskab lugeda ja kirjutada; oskab juba ühte keelt, seega a) motivatsioon väiksem ja b) L2 omandatakse läbi L1 prisma; on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid); omab vähem aega; õpib tavaliselt "ebaloomulikus" olukorras ja omab harva "ema" Arvuti ja keel: Keeletehnoloogia: õigekirja- ja grammatikakontrollijad (spellerid), skänneriprogrammid, teksti ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused). Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia). · Tüpoloogiline liigitus on liigitamine sõna muutuste järgi. · Morfoloogiline tüpoloogia:
keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Rakenduslingvistika on keeleteaduse osa, mis rakendab teooria praktikasse. Keeleteaduse (lingvistika) tulemusi ja õpetusi kasut teise keele õpetamisel (ja õppimise) metoodikas. Täiskasvanud keeleõppija on neuroloogiliselt Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it erinev, oskab juba lugeda ja kirjutada, oskab juba ühte keelt ning seega motivatsioon väiksem ja teine keel
· Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu · Normatiivne foneetika ehk ortopeedia · Eksperimentaalfoneetika Foneetika rakendusi: · Lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus) · Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel · Logopeedia (kõnepuuete uurimine ja ravi) · Juriidilised alad (hääle tuvastamine) · Muusikaakustikas · Keeletehnoloogia (abivehendid vaegkuuljatele) 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? · Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. · Foneetika põhiüksus on häälik ehk segment. · Häälikud on kõige väiksemad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused, neil ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Liigitatakse: vokaalid ja konsonandid.
uuringut. Suhtlussituatsiooni arvestamine. Sõnade erinevad rollid suulises ja kirjalikus kõnes. 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. Suuline kõne on hoiakulisem, spontaanne, vahetu, valdavalt dialoog (polüloog). Suulises kõnes esineb valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; rakenduslik pool: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge jne Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ
Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks 6 riigikeele staatuses, tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Eesti keele ortograafia
· Mai Loog: slängisõnade kasutus Tallinna kooliõpilaste kõnes · Tõnu Tender: slängiuurimise ajalugu, slängisõnade saamise viisid, slängi püsivus · Tõnu Tender. Eesti släng: olemus ja uurimislugu 1994. · Rait Maruste. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. 1988 · Mai Loog. Esimene eesti slängisõnaraamat 1991 · Uno Ilm. Kurjategijate släng. 1992 · Noorte släng 1992 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Arvutilingvistika tegeleb - Formaalsed grammatikad. Algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlsemiseks. Nt Morfoloogiline analüüs ja sünteesMorfoloogiline analüüs ja süntees. Süntaktiline analüüs ja süntees. Semantiline analüüs (ja süntees) jne. Keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näiteid. · õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller)
tähtsam osa. Eelistatakse võimalikult pikki kõnestringe ning optimeeritakse kõneüksuste lingvistilisi ja füüsikalisi parameetreid erinevate sobivuskriteeriumide alusel. Üksuste valikul põhineva kõnesünteesi eeliseks on väljundkõne kõrge segmentaalne kvaliteet ja loomulik kõla. Puuduseks on eelkõige see, et sünteesil on vajalikud mahukad kõnekorpused ja sünteesiprotsessi parameetrid pole reaalajas juhitavad. Kõneanalüüs keeletehnoloogia valdkond; tunnuslike parameetrite väljaeraldamine kõnesignaalist (AS). Arvutitehnoloogia otstarbeks. Kõne analüüs e. kõnetuvastus suulisest kõnest elektroonilise teksti genereerimine ehk arvuti "kuuleb" Spektogramm -heli kolmedimensiooniline kujutus ehk funktsioon, mille y-teljel on sagedus, x-teljel on aeg ning z-teljel amplituud. S. Liigid: 1) kitsaribaline spektrogramm: pikk analüüsiaken, väike täpsus aja teljel, suur täpsus sageduse teljel
Nii saame ühtlasi võimaluse eelduste headust tagantjärele mingil määral siiski hinnata, milles seisnebki siinse dilemma erinevus muna ja kana omast. Need küsimused võivad esmapilgul tunduda praktikute jaoks tarbetu filosofeerimisena, kuid vastus neile on huvitav vähemalt kolmel põhjusel. Lihtsalt põnev Kõigepealt on lihtsalt teaduslik huvi. Inimesele on omane tahta teada, kuidas asjad töötavad, millest nad koosnevad ja miks nad just niisugused on. Keeletehnoloogia Üks (ja ilmselt parim) viis masinaid inimkeeles suhtlema panna oleks modelleerida inimaju ja panna masinad üleüldse käituma, mõtlema, tundma jne inimese kombel. Kuni see näib esialgu tehniliselt keerukavõitu, võib üritada modelleerida konkreetselt inimestevahelist verbaalset suhtlust. Selleks aga tuleks kõigepealt leida vastus ülal- küsitule: kuidas inimesed seda teevad? Valest vastusest lähtumine võib luua keeletehnoloogiliste rakenduste arendamisel põhimõtteliselt
annaabi.ee 
