keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). Register: kasutuskeskne keelekuju (mida parajasti teeme). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". Sotsiolekt/murre: kasutajakeskne keelekuju (kes me oleme). Nt ,,räägin võru murret = olen võruke". Allkeel: Tiit Hennoste pakutud mõiste, sisuliselt vastab keelekuju/keelevariandi mõistele. Keel on üldisem ja abstraktsem mõiste, konkreetsed variandid on allkeeled (nt murded, sotsiolektid, rühmakeeled jne). Allkeeli ei tohi mõista hierarhiana: ükski keelevariant ei ole teisest olemuslikult parem. Piire on raske tõmmata, paljudel keelekujudel on palju ühist jne.
EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
(kuid see on raske). · Termin alati seotud mõistega, ühetähenduslik või püüdleb selle poole, stiililiselt neutraalne, süsteemne. Terminilisus on olulisel määral tüve omadus (paljand, paljandiline, paljandama...) Oskuskeelekorraldus osa keelekorraldusest = üld- + oskuskeele- + nimekorraldus. Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskuskeel kirjakeele allkeel. Oskuskeele eripärad on vajadus ühetähenduslike sõnade järele, vajadus mõisteid üksteisest eristada (põhjus/ajend), abstraktsete üldistavate sõnade rohkus (kultuur, toode, teenus, kvaliteet). Oskus- ja üldkeele vahel pole selgeid piire: sõnad liiguvad oskuskeelest üldkeelde ja vastupidi (stress, keha). Oskuskeel on seotud erialadega, selle arendamine on teadlikum tegevus. Terminoloogiline purism oskuskeel on üksnes tööriist
suulise keele grammatilised võtted, näiteks avalik eneseparandus selelele> sellele või kuule partikkel vooru alguses. Praeguse allkeelte süsteemi seisukohast võime öelda, et see tekst paikneb kusagil suulise ja kirjaliku ning avaliku ja argikeele vahepeal. Aga see on nii ainult senise süsteemi taustal. On üsna kindel, et spontaanset dialoogi kasutav netisuhtlus jääb ja muutub ja ühtlasi muutub ka meie arusaam kogu allkeelte süsteemist. Aga veel tähtsam on fakt, et just see allkeel on saanud staatuse, mis seni oli kõnekeelel ja slängidel. Avaliku kirjaliku suhtluse võime jagada kahte ossa. Üks rühm tekste on sellised, milles peab kasutama normkirjakeelt. Need on ametlikud tekstid, olgu Riigikogu protokollid või seadused. See on lihtne ja selge. Teise osa aga moodustab suur ja hall ala, mida allkeelte uurimises nimetatakse tavaliselt avalikuks institutsionaalseks suhtluseks. Seal on soovitav kasutada kirjakeelt
I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992: 2324). Dialekti kandja on rühm,
Täiendsõna või täpsustus käib järgneva sõna kohta. Nt: iga majandi juht (majandi juht) , iga majandijuht (juht ise) Kokku-lahku kirjutamine sõltub traditsioonist 1)Arvude kirjutamine sõnadena. · Kokku: kümned, teistkümned, sajad. · Lahku: ühelised, tuhanded, miljonid 2)Omadussõnad (-ne,-line) Nt: 5-aastane, kuuekuune, viieaastane, kahekümne viie aastane 3)Kohanimed Nt: Kitsas tänav, Kesktänav Murded allkeel ehk kohakeel. On seotud mingi osaga riigist. Jagunemine: 1)Kirde-ranniku murre (Ida-Eesti) Soome mõjutus Puudub palatalisatsioon (pehmendamine) Puudub vältevaheldus (häälikupikkus ei muutu) Puudub sise- või lõpukadu. Nt:raudne-> raudane Säilinud vokaalharmoonia. Nt: nädal->nädälä 2)Põhja-Eesti murre: · Keskmurre (Kest-Eesti)
eeskiri“. 6. Mis on kirjakeele tunnused? Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. GOOGOL: Kirjakeel on neutraalne ning see sobib igasse kõne olukorda. Kirjakeel on ka rahvuskeele üldrahvuslikult kasutav keelekuju ja see on arenenud ning reeglistatud. Keelenormide vastavust võib kontrollida õigekeelsussõnaraamatust. Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal[1]; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded[1]. Mõnede käsitluste järgi võidakse "eesti kirjakeele" all mõelda ka kirjutatud eesti keelt vastandades talle suulist eesti kirjakeelt[1]. Eesti kirjakeelt normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab Eesti Keele Instituut. Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine)
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
· Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel. Selle kujunemise mõjurid on: · lähestikku elavad inimesed suhtlevad üksteisega enam kui kaugemal elavad · peredes elab koos mitu põlvkonda inimesi, mis loob ajalise püsivuse · murde kõnelejad teadvustavad end rühmana ja oma murret eristava keelena Alamterminid: aktsent keelevariant, mis erineb teistest häälduse poolest, mitte sõnavara või grammatika poolest. · Regionaalne aktsent (regional accent) nt saarlased · Sotsiaalne aktsent (social accent)
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm.
88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm.
88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt) Variatiivsus- sotsiolingvistika põhimõiste- palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: 1) geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt- dialekt) 2) situatsiooniline (stiil, formaalsus) (kõik räägivad erinevates olukordades erinevalt) 3) sotsiaalne (sotsiaalne klass- seostatakse sissetulekuga, vanus, sugu jne) Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm.
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb
ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust. Viipe struktuuri üksus on kereem, mis vastab kõne foneemile. Viibe koosneb kolme liiki kereemidest: artikulaatorist ( nt
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
h Setu) # Ranniku (3 väldet à 2 väldet) + ka suuresti globaliseerunud ühiskonnas on murded (identiteedi küsimus) o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) + USA-s sotsiaalne klass = sissetulek, Eestis sotsiaalne klass = haridus o situatsiooniline (stiil, formaalsus) * Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel + ühiskeel formaalsem kõnekeel, argikeel mitteformaalsem kõnekeel o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne
rühma: tavasõnad, tuletised, liitsõnad. Sõnad võivad oskuskeelest üldkeelde liikuda. Juhuslikult moodustunud sõnad on uued, varem kasutamata liitsõnad, mis järgivad sõnade liitmise põhireegleid ja on kontekstis läbinähtavad. Juhuslike sõnad, uusmoodustiste ja leksikaliseerunud sõnade vahel puudub selge piir. Paljud juhuslikud sõnad on hetkelised, osad võivad muutuda terminiteks, mõned kinnistuvad lekseemideks. On mitmeid keelekasutuse valdkondi - erikeel, oskuskeel, allkeel. Oma terminoloogiaga keeled, mis ei kuulu üldsõnavarasse. 43. Leksikograafia. Sõnaraamat on tavaliselt tähestiku järjekorras esitatud lekseemide loend ninde klssifikatsiooni, definitsioonide, kirjelduste ja näidetega. Üks lekseem ja selle juurde kuuluv info moodustab sõnaartikli. Suur ükskeelne sõnaraamar on keele standrdiseerimise üks põhilisi vahendeid. SEMANTIKA 44. Semantika uurimisobjekt. Tähenduse mõiste. Semantika e tähendusõpetus
Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla juhuslikult kokkulangevuse tulemus. Võib olla ka laenamise tulemus.seetõttu nõuavad sugulushüpoteesid mitmeid kontrollimisi ja üha rohkem võrreldakse lisaks põhisõnavarale ka erinevate teadusharude tulemusi
reeglistik uuesti ringlema. Naaberpaarid küsimus-vastus, tervitus-vastutervitus, ettepanek-nõustumine/mittenõustumine Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas: variatiivsus, geograafiline, sotsiaalne(vanus, sugu, sots. Klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus), keele variante: dialekt e murre(Ranna, Alutaguse, Kesk, Ida, Lääne, Saare, Mulgi, Tartu, Võru, Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda. Praktiline sl on keele planeerimine, haridus- ja keelepoliitika, millede meetodiks on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes uuritakse keeleüksuse varieerumise täppisanalüüsi. Psühholingvistika tegeleb keele ja meele ning nende arenguga, lapse keelelise arengu ja kakskeelsusega. Teise keele omandamine on lapse ja täiskasvanu vahel erinev:
USA akadeemilises uurimises valitsevaks paariks aastakümneks (T. S. Eliot, I. A. Richards, John Crowe Ransom, Cleanth Brooks ja Robert Penn Warren jt).Uuskriitika loobub täielikult tausta käsitlemisest ja vaatleb teksti nähtusena, mis eksisteerib tema enese pärast. Teksti analüüsiks kujundab ta välja eeskätt luule lähilugemise meetodi: teksti komponentide vaheliste keerukate suhete ja mitmetähenduslikkuste detailse ja peene analüüsi. Kirjandus on nende jaoks eriline allkeel, mille omadused määratletakse, vastandades neid teaduse ja tavakeele omadele. Sellest omakorda tuleneb, et uurimisel on eriti oluline sõnade, kõnekujundite ja sümbolite tähenduste ja vastastikuste suhete analüüs. Vene formalism ja uuskriitika seostuvad eeskätt oma aja kirjandusega ja kirjanduse üldjoontega, sel ajal kui vaimuloolased ja tekstianalüütikud tegelevad enam ajalooga. Vene formalistide eesmärk oli kirjeldada vaid tekstist lähtuvalt ja teadusliku täpsusega, mis muudab
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: kirjastus Istandik. Orav, Heli, Ene Vainik 2005. Keel ja kirjandus nr3. Tee tööd ja näe vaeva... aga ikka oled vihane. Lk 241-256. http://www.vikerkaar.ee/noorte-eestlaste-elu-ja-seiklused-louna-ameerikas/ (Vikerkaar 2014. 4.02.2016) `'Sõnumileht'' 11-2-1997 Cosmopolitan 6. Milline on teaduskeel? Mida tuleks teadustekstis vältida? Teaduskeel on kirjakeele allkeel, mis lõikub kõikide erialade oskuskeelega ja võimaldab väljendada teaduslikku tunnetust selgelt, loogiliselt ja ühemõtteliselt. Teadustekstis tuleks vältida tavainimesele liiga keerukaid sõnakasutusi. 7. Kuidas valida endale sobivat uurimistöö teemat? Mida tuleks silmas pidada? Uurimistööks tuleks valida eelkõige sulle endale sobiv teema, mis sind huvitab. Kindlasti peab silmas pidama ka teema aktuaalsust. 8
· sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 77. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Sotsiolingvistika on on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Praktiline sotsiolingvistika Kvantitiivne sotsiolingvistika 78. Psühholingvistika uurimisalad Uurib, kuidas keelt omandatakse, kuidas keelt seostatakse muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti
· Liited kas a e s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng
· Katolliklus 18,8% (keskus Latgale, Aglona) · Õigeusk 21,8% · Ateism 17,5% 2) LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna idabalti keel, leedu keele lähim sugulane Räägib u 1,4 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada, Austraalia, Venemaa jne) Dialekts Territoriaalne allkeel, sugulasmurrakute kogum (murre) Izloksne Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500 (murrak) murrakut) LÄTI MAATUNDMINE BALTI · Kursi Kurzeme HÕIMUD · Zemgali Zemgale · Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585
Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre? Keel pole lingvistiline mõiste. Mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, ajalooliste, geograafiliste, sotsioloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu; Ka murde määravad sotsiaalsed, administratiivsed ja poliitilised kriteeriumid, keeleline alus puudub; Neutraalsed terminid varieteet ja keelevariant ei erista murret ega keelt; EKSAMIS EI KASUTA! Murretest sotsiolingvistikas Murre on allkeel teise keele sees. Murded jagunevad: o geograafilised e regionaalsed murded e kohamurded – paika pandud mingi kindla alaga; o sotsiaalsed murded e sotsiolektid – kindlad seoses sotsiaalsete kriteeriumitega: vanus, sugu, haridus, vanemate haridus jne; 1 Geograafiline murdeahel kogum erinevatest murretest, mis hakkavad teineteisest kaugenema.
Peale selle võib lugeda võõrkeelte mõju hulka sõnavara abstraktsust, leksikaalse eituse, lauselühendite ning bürokraatlikke kaassõnade kasutust. (Kasik 2007: 58) Lisaks eelnevale on üha rohkem näha, et ametlikus tekstis kombineeritakse kahte peamist keeleregistrit, mis on puhas e-keele ehk netikeele mõju, sest internetis suheldes on võimalik väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetada palju informatsiooni. Hennoste ja Pajusalu järgi (2013: 39) on register allkeel, millel on kindlad korduvad jooned, mis on iseloomulik kindlale suhtlussituatsioonile ning mis esineb ühiskonnas regulaarselt. Üldiselt räägitakse kahest pearegistrist: kõnest ja kirjast (Hennoste, Pajusalu 2013: 39). Kuna internetis suheldes võib tekkida justkui dialoog, siis muutub kirjavahetus emotsionaalseks, mida väljendatakse emotikonidega (Hennoste, Pajusalu 2013: 82). Alljärgnevad alajaotised annavad detailsema ülevaate ülal nimetatud mõjudest asjaajamiskeelele.
Muid suuremaid keelkondi. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt ja genealoogiliselt. Tüpoloogiliselt st selgitatakse keeli struktuuride võrdlemise teel, keeletüübid (F.Saussure) Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Ka on keelt vaadeldud genealoogiliselt ehk geneetiliselt. Keel kui organism. Darwinistlik lähenemine, radikaalne! (N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel) Näiteks romaani keeled põlnevad ladina keelest : ladina keel on allkeel ja keeled, mis sellest põlvnenud on on tütarkeeled. Ladina : portugali, hispaania, prantsuse, itaalia jt. Arvatakse , et maailmas on 4000 7000 keelt. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Keele päritolu teooriad: (naljaga pooleks)
Släng ja selle uurimine · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog. Esimene eesti slängisõnaraamat 1991 · Uno Ilm. Kurjategijate släng. 1992 · Noorte släng 1992 Släng · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga Valdkonnad · asjad, kohad, teemad jms, mis on kasutajarühma elus olulised · koolis kesksed teemad Loogi järgi:
Murde suhtlusfunktsioonid on väiksemad kui keelel, s.o poliitiline otsus, sest murdeid saaks kasutada riiklikul tasandil. HÕLMAMISSU Üks keel = mitu murret. Standardkeel Murre on allkeel teises keeles. Mitu HE mõjutab murdeid, mis ta alla murret = üks keel. Üks murre = mitu kuuluvad. murrakut. VASTASTIKUN Keel on vastastikku mõistetavate Ühe murde kõnelejad saavad üksteisest E MÕISTMINE murrete kogum. Samas Skandinaavia aru. keeled on vastastikku mõistetavad,
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
· Keel või murre saare murde reetlikkus... · Eliza Doolitle (Pygmalion...Minu veetlev leedi) Sotsiolingvistika · Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. o Variatiivsus o Geograafiline o Sotsiaalne (vanud, sugu, sotsiaalne klass) o Situatsiooniline (stiil, formaalsus) o Keele variante: dialekt ehk murre, släng, sotsiolekt, allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt · Laias mõttes sotsiolingvistika o Kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs (vestluse struktuur uurimine) o Keele varieerumine (stiil, sugu ja sotsiaalne kuuluvus jms) o Kakskeelne ühiskonrd · Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsimused keelega seotud teemadel. hõlmab
Teretere! Ettepanek nõustumine/mittenõustumine A. Lähme õhtul kinno! B. Olgu, lähme Sotsiolingvistika Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Empiiriline uuring kogutakse andmed ja siis analüüsitakse seda Variatiivsus geograafiline sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) situatsiooniline (stiil, formaalsuse aste) Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt (teatud sotsiaalseststruktuurist lähtuv variant õppejõud/vanem), släng, allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeel) Laias tähenduses sotsiolingvistika: ühiskondlikud protsessid keele varieerumine mitmekeelne ühiskond Praktiline sotsiolingvistika: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jmt. Meetodiks enamasti sotsiloogilised küsitlused keelega seotud teemadel (nt rahvaloendus) Kitsas tähenduses sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika :
Seega on Õ keele alusel kehtiv Õreeglite-normide süsteem. Iga teksti tõlgendamine algab sõnade mõtte tõlgendamisega, Ükskõik millise tõlgendamisviisiga tegu poleks, on tegemist mitte üksikute sõnade tõlgendamisega, vaid terviku tõlgendamisega (laused, normatiivsed aktid jne.). Keel pole samas mitte ainult Õtloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku tegevuse resultaat subsumeerimisel. Oskuskeel pole eriline süsteemne allkeel, selle erivahendiks on ainult tema sõnavara spetsiifiline osa, terminid. Semantiline interpretatsioon – kuna tekstide tõlgendamine on nende tähenduse interpreteerimine, otsitaksegi abi keeleteaduslikelt ja keelefilosoofilistelt tähendusteooriatelt. Õtekstid on keele kirjalikud väljendused, mida on võimalik seletada reeglite-mõistete abil. Erialakirjanduses kirjeldatakse kahte põhimõtteliselt võimalliku lähtekohta:
Nii jõutakse hermeneutilise (tähendusliku) ringini, mille aluseks on aktide endi iseloom, sõnade, lausete koha väärtus (arusaamise ringstruktuur). Keel pole samas mitte ainult õigustloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku tegevuse resultaat subsumeerimisel (paigutades elulisi asjaolusid õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla, toimub igapäevaelu transformeerimine “seaduse keelde”, s.o. väljendamine õiguskeeles). “Õiguskeel” pole eriline süsteemne allkeel, vaid oskuskeel, kus erivahendiks on vaid spetsiifiline sõnavara – terminid. Kogu ülejäänud atribuutika õiguskeeles on sisuliselt ühiskeel. Oluline on, et ühiskeele sõnade tähendust võib oskuskeeliti kitsendada, täpsustada, piltlikustada, kuid teda ei tohiks avardada ega muuta. Seega juriidilise hermeneutika esemeks pole ei abstraktne faktiline koosseis ega elulised asjaolud, vaid nende keele abil kirja pandud kirjeldused. Nii õigusnorm kui otsustamist vajav kaasus on õiguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
