2012 Mis on asesõna? Asesõnad on tüüpjuhul iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus ning käituvad lauses nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik Asesõna liigid tähenduse järgi
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte.
.. verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, siis, nii, kuidas, pöördsõnaga) (rõhumäärsõna) sellepärast, miks, üle jne (minema), ära (võtma),
Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees
eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
Marginaal on üks mõtteavaldus, kui tekstist võtta üks lõik siis on see umbes samasugune. Eesti kirjanduses on marginaale kirjutanud J. Liiv ja F.Tuglas. Rahvusvahelised sõnaliikide nimetused 1.substantiiv nimisõna 2. adjektiiv omadussõna 3. numeraal arvsõna 4. pronoomen asesõna 5. verb- tegusõna 6. adverb määrsõna 7. konjunktsioon sidesõna 8. interjektsioon hüüdsõna 9. prepositsioon eessõna 10. postpositsioon MORFEEM
Voor Fraas-terviklik kõnelõik, (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP Omadussõna e. adjektiiv- AP Tegusõna e. verb- VP Määrsõna e- adverb- AdvP Arvsõna ehk numeraal- QP Asesõna e. pronoomen Määrsõna e. kvantor- QP Abisõna (näiteks artiiklid) Lauseliikmed ja nende tüüpilisemad väljendajad: Alus e. subjekt Öeldis e. predikaat Sihitis e. object Öeldistäide e. predikatiiv Määrus e. adverbial Täiend e. atribuut Semantilised rollid Lause tähendusliku, verbi juurde kuuluvad osad: Agent- on tavaliselt väljendatud subjektiga, kuid võib olla ka eri liiki määrus Patsient
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
Esimeste näiteks sobib viis sajandikku, teiste näiteks kolmteist kahekümne neljandikku. Süntaktiliselt käituvad põhiarvsõnad substantiivide sarnaselt ja järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Nominatiivis põhiarvsõna käitub fraasipõhjana, nõudes laiendilt partitiivi vormi, nt kaks poissi (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); obliikvakäänetes on aga põhjaks substantiiv ja laiendiks põhiarvsõna, nt kahele poisile, kahest poisist. 9. Asesõna e pronoomen - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse: 1) prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele, nähtustele);
Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil d. Määrsõna() ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. e. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. f. Asesõna() ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') g. Määrasõna ehk kvantor h. Abisõnad 3. Süntaktilised seosed: rinnastus ja alistus. a. Süntaktiline seos seos, mis tekkis liitlause osade vahel. Eksisteerib kaks põhiseost rinnastus ja alistusseos.Alistusseos - pea- ja kõrvallause, samuti põhisõna ja laiendi vaheline süntaktiline seos. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks
ühendatakse*kuidas osalauseid ühendatakse [on vanem ja aegunud süsteem] Grammatika ja leksika suhe keeles. Leksikaalne üksus on tervik. Grammatilised sõnad mis fonoloogiliselt on iseseisvad kuuluvad vormiliselt leksikale aga sisult grammatilisse. Sõnaliigid: · Nimisõna ehk substantiiv · Tegusõna ehk verb · Omadussõna e adjektiiv · Määrsõna-adverb · Arvsõna e numeraal · Asesõna e pronoomen · Määrsõna e kvantor Substantiiv ehk sõnaliik millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete nt esemeid olendeid kohti,-viitab entiteedile Verb-teod ja sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Adjektiiv- väljendavad omadusi; MODIFITSEERIB entiteedi omaduse abil. ADJEKTIIV- suurus, mõõt, vanus, värv, hinnang On keeli, kus adj. Ei ole. Nt. Uus-asteegi Mehhiko. Kasutatakse ka verbisüntaksit (mina olen õnnelik)
of an event, action or process. never It is mostly realised by the -ly suffix added to an adjective. numeral arvsõna, numeraal one, ninety-eight, tenth pronoun asesõna, An item used to substitute for the reference to entities They are in the kitchen. pronoomen which lexical noun phrases indicate. The main sub- Your boxes of photos have been classification include personal (he, you), possessive delivered. Mine will arrive (his, yours), reflexive (himself, yourselves), reciprocal tomorrow. (each other, one another), relative (who, which, that),
tahtma maagilisi omadusi printer - arvutist väljatrüki seade nüanss - varjund produkt - toode, saadus; tulemus O professionaalne - elukutseline, meisterlik prohvetlik - ettenägev oimetu - teadvuseta, meelemärkuseta pronoomen - asesõna ooper - muusikaline lavateos psühholoogia - hingelaad, hingeelu; teadus, operett - lõbusa sisuga muusikaline lavateos mis uurib psüühikat (hingeelu) orb - vanemateta laps publitseerima - trükis avaldama ordu - munkade või rüütlite ühing pupill - silmaava, silmatera orienteeruma - asukohta kindlaks määrama putku panema - ära jooksma
Nostraatkeelte geneetiline sugulus ei ole tõestatud, kuid on siiski huvitav tähele panna, et nendeks on peetud: afro-asiaadi (semiidi, berberi jm), draviidi, indo-euroopa, uurali (- jukagiiri), altai, korea keeli. Grammatikamõisted Sõnaliigid: tegusõna verb hüppama, jooksen nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik asesõna pronoomen mis, selline, kõik määrsõna adverb hästi, kaua asemäärsõna proadverb mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb võibolla, ka kaassõna adpositsioon läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjuktioon ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon ah!, kurat!
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu):
sarnasel viisil. Nimeta erinevad sõnaliigid. Mis neid iseloomustab? Substantiiv ehk nimisõna viitab entiteedile ehk siis olemasolevale objektile, nähtusele või mõistele. Tegusõna ehk verb viitab tegudele või sündmusele. Omadussõna ehk adjektiiv viitab millegi omadusele. Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga viidatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõna, millega väljendatakse arvu või järjestust. Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk
· Voor ühe inimese hääles olnud aeg(suulises kõnes), kuni järgmine inimene hakkab rääkima vms. Transitiivne(sihiline, nt koer sööb konti)/instransitiivne(sihitu, nt poiss jookseb. Jänes magab) lause/verb Sõnaliigid fraasid: Nimisõna ehk substabtiiv-substantiivfraas ehk noomenifraas = NP Omadussüna ehk adjektiiv AP Tegusõna ehk verb(sh infinitiivid ja partitsiibid) VP Määrsõna ehk adverb AdvP Arvsõna ehk numeraal QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid - kaassõnad, abiverbid, partiklid jm) -PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus ehk subjekt - NP Öeldis ehk predikaat - VP Sihitis ehk objekt - NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP vi AP Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP Täiend ehk atribuut AP Süntaktiised seosed: süntaksi eesmärk luua lauses sõnadevahelisi seoseid
· väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv,
· väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv,
väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv,
· Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad · Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga · Teised · Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi Sõnaliigid Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti. · nimisõna ehk substantiiv · tegusõna ehk verb · omadussõna ehk adjektiiv · määrsõna ehk adverb · arväsõna ehk numeraal · asesõna ehk pronoomen · määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms) · abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Sõnaliik ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud grammatilisi kategooriaid väljendatakse teatud sõnaliigi sõnadega. Substantiivis Verbid Adjektiivid ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT
Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi põhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal on sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/ (duaal ...) Sõnadega viitad objektide arvule. Loendades peavad objektid mingi tunnuse põhjal sarnanema. Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum
* Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) – substantiivifraas e noomenifraas = NP * Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas „väga ilus“) * Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. * Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. * Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) * Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) * Määrsõna e kvantor = QP * Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed (ja nende tüüpilised väljendajad): * Alus e subjekt – NP, nimisõna (kes? mis?) * Öeldis e predikaat – VP, tegusõna (mida tegema?) * Sihitis e objekt – NP, nimisõnaline, nimetavas, omastavas või osastavas käändes, väljendab
6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP • Määrsõna ehk adverb - AdvP • Arvsõna ehk numeraal - QP • Asesõna ehk pronoomen • Määrasõna ehk kvantor - QP • Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) • - PreP ja PspP (kokku PP) Semantilised rollid väljendavad semantilisi suhteid entiteetide ja sündmuste vahel ning on keeleteaduses laialt kasutatav vahend lause predikaadi ja tema argumentide omavaheliste suhete selgitamiseks semantilisel tasandil. Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent Lähtekoht
kakskümmend neli, aga: See juhtus tuhande üheksasaja kahekümne neljandal aastal (aastal 1924 või 1924. aastal). Määrused, mille peasõnaks on kord, aasta, nädal, päev, õhtu, võivad olla niihästi nimetavas kui ka alalütlevas, nt Viimane kord = viimasel korral tegid sina välja. Eelmine aasta = eelmisel aastal oli soe talv. Pühapäev = pühapäeval on poed kinni. Nimetavas võivad olla ka kuu, tund, minut, sekund, kui neid laiendab pronoomen iga, nt Ta tuleb iga minut. lt-määrsõnad. Mitme määruseliigi, eriti aja-, viisi- ja hulgamääruse vormistamisel asendatakse pahatihti nende traditsiooniline 9 esinemiskuju lt-liitelise määrsõnaga:koheselt pro kohe; üheaegselt, samaaegselt, õigeaegselt pro ühel ajal, samal ajal, õigel ajal; esmakordselt, teistkordselt,
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
söömata), -pira (timpira andmata) 48. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest 49. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase); Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP; Omadussõna ehk adjektiiv AP ;Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP; Määrsõna ehk adverb AdvP; Arvsõna ehk numeraal QP; Asesõna ehk pronoomen PronP; Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP); Lauseliikmed (grammatical/syntactical function) ja nende tüüpilised väljendajad; Alus ehk subjekt NP; Öeldis ehk predikaat VP; Sihitis ehk objekt NP; Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP; Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP; Täiend ehk atribuut AP 50. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles
Tegusõna ehk verb sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil Määrsõna ehk adverb määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Arvsõna ehk numeraal sõnaklass, millesse kuuluvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. Asesõna ehk pronoomen (pro+nomini `substantiivi asemel') - suletud klass Määrasõna ehk kvantor Abisõnad (artiklid, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Pronoomeni näide: tok pisini keele personaalpronoomen (murdeti): mi, mitupela, mitripela, mipela; yumitupela, yumitripela, yumi 13.10.2010 Koro keel, grammatilised kategooriad koro keel - keel (oma põhisõnavara), säilinud sest isoleeritud, raskesti ligipääsetav, huvitav, sest kultuur üldiselt sarnane. nay numa giddy-yaw-yu / kop-li-ay.
olemasolu ja vorm lauses • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (nt inglise keeles subjekt ja objekt) Sõnaliigid: • keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu; • käändsõnad o nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart o omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur o asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis o arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas • pöördsõnad o tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema • muutumatud sõnad o määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara o hüüdsõna ehk interjektsioon: oh, aitäh, hurraa o sidesõna ehk konjunktsioon: ja, või, ega o kaassõna ehk adpositsioon: peal, järgi, üle Lauseliikmed: • jagunevad kaheks:
substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas „väga ilus“ Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus e subjekt – NP, nimisõna (kes? mis?) Öeldis e predikaat – VP, tegusõna (mida tegema?) Sihitis e objekt – NP, nimisõnaline, nimetavas, omastavas või osastavas
Otseobjektid eituslauses on alati partitiivis. Eituslause peaverb on lause viimasel kohal. Imperatiiv ja jussiiv kasutavad ,,ei" asemel osaliselt inflekteerunud abisõna ,,ära" (ärgem kiusakem, ärge tehke). Moodustaja eituse puhul markeeritakse eituse ulatusala rõhuga ning eituspartikliga ,,mitte", mis asub vahetult selle ees, mida ta eitama peaks. Eesti keeles pole määravaid ega umbmääraseid artikleid seda rolli täidavad demonstratiivpronoomen ,,see" ja indefiniitne pronoomen ,,üks". Enamik modifitseerijaid asub nimisõna ees: 1) demonstratiiv (see mees), 2) adjektiiv (vana mees), 3) loendaja (kaks meest), 4) kesksõna (jalutaV mees), 5) genitiiv (venna raamat), 6) osa obliikvakäänete substantiivi modifitseerijaid (puuST maja, nokaGA müts). On ka järelsõnu, aga need võtavad adverbiaali kuju (uks korterisse, tüli sõbraga). Adjektiivne modifitseerija ühildub noomeniga nii käändes kui arvus, v.a terminatiivis, essiivis, abessiivis ja
32. Fusioon, kumulatsioon, muutumine Fusioon morfeemide piirid on hajusad. Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, näiteks vete ( PL GEN) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub ( sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 33. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 34. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles
Eesti keel ei järgi universaalset tendentsi, ta võita ühe ühest, teise teisest grupist. Soome-Ugri keeled on kunagi olnud OV-keeled. Sõnaliigid fraasid Nimisõna ehk substantiiv substantiivfraas ehk nimisõnafraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv omadussõnafraas ehk adjektiivifraas = AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) tegusõnafraas ehk verbifraas = VP Määrsõna ehk adverb määrsõnafraas ehk adverbifraas = AdvP Arvsõna ehk numeraal = QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor = QP Näit. Laual on klaas piima. Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Prepositsioonid = PreP kokku PP Näit. Laua peal; üle tee (peal on tähtsam kui laud) Postpositsioonid = PspP Asesõna ise pole eraldi fraas, kuna asendab lauses nt. Nimisõna, siis on tegu nimisõnafraasiga. Lause pealiikmed: Öeldis ehk grammatiline predikaat - lauseliige, mis väljendab tegevust või olemist. Öeldiseks
(?) Sõnaliigid fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas ,,väga ilus" Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: 6 Alus e subjekt NP, nimisõna (kes? mis?) Öeldis e predikaat VP, tegusõna (mida tegema?)
(?) Sõnaliigid fraasid: Nimisõna e substantiiv (asjade ja nähtuste nimetused) substantiivifraas e noomenifraas = NP Omadussõna e adjektiiv = AP (nt omadussõnafraas ,,väga ilus" Tegusõna e verb (sh infiniviivid ja partitsiibid) = VP. Tegusõnafraas võib lauses tükkideks minna. Määrsõna e adverb (Millal? Kuidas? Kus? jne). Ei pöördu ega käändu v.a kohakäänded; kuuluvad lauses tegusõna või omadussõna juurde. Arvsõna e numeraal = QP (1, 2, 3, 4; 1., 2., 3., 4.) Asesõna e pronoomen (tema, see, meie, teie, selline, säärane) Määrsõna e kvantor = QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid e ees- ja järelsõnad, abiverbid, partiklid jm). PreP ja PspP (kokku PP). PP = kaassõnafraas. Lauseliikmed ja nende tüüpilised väljendajad: Alus e subjekt NP, nimisõna (kes? mis?) Öeldis e predikaat VP, tegusõna (mida tegema?) Sihitis e objekt NP, nimisõnaline, nimetavas, omastavas või osastavas käändes, väljendab
noorus keskiga - vanadus 3) Aleksandria periood (Dionysios Thrax(surnud u 100 eKr, Apollonius Dyscolus(2. Sajand AD); Aleksandria koolkond tekkid soovist ja vajadusest mõista Homerose tekste. Thraxilt tuli esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia käsitlus, mida oli u 13 lk teksti. See sisaldas: -tähtede (st häälikute) klassid sõnaliigid (nimisõna, verb, partitsiip, artikkel, pronoomen, prepositsioon, adverb, konjunktsioon) noomeni ja verbi muutmine Grammatika sisaldab praktiliseks kõiki grammatiliis gategooriaid nagu tänapäevalgi. Midagi teoreetilist ei ole. Dyscoluselt tuli vanim süntaks. Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige olulisem on nimisõna. Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle. Apollonius leiab,
ühildumine) -> sõnad kuuluvad ühte kategooriasse, ühed sõnad mõjutavad teiste vorme. Rektsioon üks põhisõna määrab teise sõna kategooria Eraldi morfeem paljudes keeltes puudub Sõnaliigid e fraasid Nimisõna e substantiiv substantiivifraas e noomenifraas - NP Omadussõna e adjektiiv AP Tegusõna e verb (sh infinitiivid ja partisiibid) - VP Määrsõna e adverb AdvP Arvsõna e numeraal QP Asesõna e pronoomen Määrsõna e kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed Alus e subjekt NP Öeldis e predikaat VP Sihitis e objekt NP Öeldistäide e predikatiiv NP v AP Määrus e adverbiaal AdvP v PP Täiend e atribuut AP 9. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus.
omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku. 8. Asesõna e pronoomen, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii: a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik.
Sihitis ehk objekt - NP Omadussõna ehk adjektiiv - AP Täiend ehk atribuut AP Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP Öeldis ehk predikaat - VP Määrsõna ehk adverb - AdvP Määrus ehk adverbiaal AdvPvõi PP Arvsõna ehk numeraal - QP Asesõna ehk pronoomen Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, Määrus ehk adverbiaal AdvPvõi PP partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) 45. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. NT kansak > ksak > ksa? > ksa > kâs > kas >- ka > -Ga (Rätsep 1979). kansak ,rahvas' latiivis
keele, registri või kogemuspiirkonna sõnavara kaardistab mõisted ja suhted. Sõnatasandiga saab kõige lihtsamini anda ülevaadet. Sõnavara loob eri suhete hierarhiaid. Nimetamine ja kategoriseerimine Üldine (inimesed, naised, rahvas) või spetsiifiline nimetamine Individualiseerimine (üksikisikustamine) või assimileerimine (rühmatasand) Kollektiviseerimine: mitmus (muulased), kollektiivsubstantiiv (erakond, juhatus), mitmuslik pronoomen (meie, nemad), kollektiivsusliited (elanikkond, rahvastik). Kvantifitseerimine: numeraalid Määratletud või anonüümne osaline – osaliste indetermineerimine. Anonüümsus väljendub indefiniitsete pronoomenite, meie-deiksise ja umbisikulise tegumoe kaudu. Määratletud inimest vaadeldakse tema määratlemistunnuste järgi. Osa nimetatakse (isikunimega) ja kategoriseeritakse (funktsiooni: diplomaat, peaminister, fraktsiooni esimees; identiteedi
• Tavaliselt väidetakse, et Aristotelesest algab nn metafoori sarnasusteooria: X on Y, kuna nad on sarnased. Aleksandria koolkond • Sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste • Dionysius Thrax (surn umb 100 eKr) Tekhnē Grammatikē - esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus (umb 13 lk teksti) – tähtede (st häälikute) klassid – sõnaliigid (substantiiv, verb, partitsiip [kesksõna -nud,-tud,-v,-tav], artikkel, pronoomen, prepositsioon, adverb, konjunktsioon) (tänapäeva mõistes) – noomeni (käändsõna) ja verbi muutmine • Grammatika sisaldab praktiliselt kõiki grammatilisi kategooriaid pea samal kujul nagu tänapäeval. Midagi teoreetilist ei ole. • Vanim süntaks – Apollonius Dyscolus (2. saj AD) • Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna. • Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle