!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. organismide nukleiinhappeis-riboos ja üksus
Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus). Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja Moskvas tegutsevad poeetilise keele uurijad 20. sajandi esimesel kümnendil. Peterburis: „Poeetilise keele uurimise ühing“. Moskvas: Moskva lingvistikaring.
a). 1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP), liitnoomenifraas (Camp NP) ja eestäiendiga noomenifraas (App NP) (Wivell 1981: 37).
maailm, 2.uuendused 12)Sewamono - kaasaegsed, rääkis tava inimestest-poepidajatest, põlluharijatest, prostituudist-ning baseerus sageli lähiajal toimunud intsidentidele-tapmisel, vargustel, süütamistel, tüssamistel. 13)neo-konfutsianism- Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. Tuntuim filosoof sel alal oli Tsu Hsi (Zhu Xi). Neo- konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja peene maitse maailma, mis andis väljendusvabaduse, mida nad ei leidnud igapäevases maailmas. Bunjini alusepanija: Gion Nankai(1677-1751)ja oli ka kanshi poeet. 15)kanshi-
Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja üksus
Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kirjutamisel ning ajus tekib kohesel kassi pilt ja inimene saab aru, et jutt käib kassist, täna nende tähtede selgeks õppimisele ja lugemisoskusele
jätmine. Kui täishäälik on sõna keskel, võib juhtuda, et hääldatakse hoopis 2 konsonanti kõrvuti ja täishäälik ei kõla. Näiteks. 'momoe' (magada) on tihti hääldatud kui 'mmoe'. Rõhuta täishäälikud sõna lõpus jäetakse lihtsalt ära ja sõne lõpebki kaashäälikuga. (2) 22- Isikulised asesõnad: 23- 24- 25- Ainsus 26- Duaalsus 27- Mitmus 28- 1 a) Au 29- Ekslu 30- Inklus 31- Ekslu 32- Inklus b) Kau siivne iivne (kaasa siivne iivne (kaasa arvatud) arvatud) 35- M 38- Tauua 41- Matou 44- Tatou
Jumalast eemaldada kurja läbi. Patu läbi on inimene kaotanud võime teha head, ja seetõttu on tal vaja Jumala armu , mille kasuks ta saab otsustada oma vaba tahte läbi. Tõeline vabadus ei seisne aga selles, et me ei patusta, vaid nimelt selles, et me teeme head. Augustinus uskus, et inimene on loodud Jumala poolt ilma patuta. Kui Aadam patustas, siis seetõttu on patustanud ka tema järglased. Inimene on keha ja hinge duaalsus ja jumalanäolisus peitub inimese hinges. Aadama patt ei kustutanud seda jumalanäolisust, kuigi iga inimene on patu läbi langenud. Augustinus uskus, et Kristus oli oma täies olemuses inimene, kuid siiski ilma patuta. Kristus võttis omale inimese kuju Neitsi Maarja ihus, kuid samas oli ta ka Jumal igavesest ajast igavesti, olemuselt sama Isaga ja Püha Vaimuga. Lunastuse allikaks on Jumal, ja see on võimalikuks saanud Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmise läbi. Väga oluline on
¯1 x x x1 x¯2 ________ ________________ ______ x¯1 x2 ¯1 x2 x x1 x ¯2 ¯1 x2 x |____________________________________________________________________________________ | Loogikaavaldiste duaalsus LOOGIKAALGEBRA PÕHISEOSED Ü Loogikaavaldis omandab oma duaalse kuju, kui _ T avaldise kõik konjunktsioonid asendada disjunktsiooniga eituse eitamise seadus : ¯ = x
sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad. Inimkeele omadused: o Arbitraarsus ehk motiveerimatus (pole seost tähenduse ja märgi vahel) aga ikoonid, indeksid o Diskreetsus ehk eristatavus (reeglid, ) o Paralingvistilised (intonatsioon, häälikud, rõhk) ja ekstralingvistilised (zestid) vahendid o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid
ning selleks, et ohjeldada kabuki teatriga seotud moraalivääratusi otsustas shogunaat, et kõik osi hakkavad etendama täiskasvanud mehed, kes tõsimeeli tegelevad näitekunstiga. Kabukist sai populaarne teatrivorm, mis nagu bunraku-teater sisaldas muusikat ja tantsu ning jutustas lugusid ajaloolistest kangelastest ja kaupmeeste ning muu linnarahva elust. 5)Mida kujutas endast neo-konfutsianism ja millised olid selle ilmingud Jaapanis? Neo-konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. Kõige olulisem Tokugawa filosoofia Jaapanis oli neo-konfutsianism, mis rõhutas moraalide, hariduse ja hierarhia olulisust valitsuses ja ühiskonnas. Edo klassi ajal eksisteeris range nelja klassi süsteem: kõige kõrgemal samuraid, peale mida tulid lihtinimesed, käsitöölised ja kaupmehed
Galilei - maailm = matem. teleskoop, matem. maailmavaade, inimene loodusnähtus. Newton - universum, gravitatsiooni seadused. Jumal oli matemaatik. Bacon - empiirik - vaatlus, loodusnähtuste korduv registreerimine. Descartes - skolastiline arutlus "mõtlen, olen olemas." Tõsiasjade paikapidavuse loogiline tõestamine. Briti imperism Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik, inimene isekas, demokraatia on ohtlik. Locke - keha vaimu duaalsus. teadmised kogemusest. põhiemo: nauding & valu. kaasasündinud võime mentaalseteks protsessideks. Berkeley - reaalsus koosneb ainult tajudest. füüsilist maailma ei ole olemas. loodusseadused on ideed jumala teadvuses. Hume - religioon irratsionaalne ja ebapraktiline. arusaamine inimloomusest, Prantsuse sensualism Gassendi - vaatluspõhine teadvus - monism - kõik mis liigub, eksisteerib. Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida
majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism: · kontseptuaalne · kirjanduslikkus · uue loomine · relativism · duaalsus Postmodernism: · rõhutatult mittekontseptuaalne · tsitaatide kataloog, eklektilisus · Uue loomise võimatus, dekonstruktsioon · situatiivsus · makro- ja mikrokosmose seoste kadu · aja kadumine (nüüd ja praegu) Postmodernismi nimetusega on ka kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
Kesksed küsimused- poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad; Valitsuse istungid kummitempel, peamised otsused mitteformaalsel areenil. *Programmiorientatsioon--Ideoloogiline distants on väike; Suhe partneriga- ühishuvi otsimine; Otsustusstiil kompromissid; Koalitsioonilepe programm, ideoloogiline manifest; Päevakorra kujundamine- paindlik; Kesksed küsimused- tähtsad ja kesksed strateegiad; Valitsuse istungid- diskursusareen. Ministeeriumite ülesannete duaalsus : *Oma vastutusala haldus, mis eeldab selgeid vastutushierarhiat. poliitika kujundamine, st sisendi tagamine (oma poliitika elluviimine) ja tagasiside valitsusele, mis on aluseks poliitika täiustamisele ja uute kujundamisele (poliitiline õppimine). Viimane eeldab teistsugust organisatsiooni, st mida keerukamad probleemid, seda olulisem tagasiside funktsioon. See eeldab õppiva organisatsiooni mudelit, st komisjonid, töörühmad, aruteluareenid, suhtlusvõrgustikud.
sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803
• ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus – aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; • keelesüsteemi duaalsus (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus. • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?)
- Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja ekstralingvistiliste(näoilmed, sestid jms) vahendite puhul. 3. Keelesüsteemi duaalsus keelesüsteemi kaks liigendust: esiteks tähendus/vorm, teiseks fonoloogiline süsteem. 4. Keelsüsteemi produktiivsus inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele, Veel omadusi: - Elusa keele süsteemi pidev muutumine laensõnad, grammatika muutumine ajapikku. - Keelesüsteemi variantide olemasolu(allkeeled: nt kirjakeel, dialekt e murre, idiolekt ühe inimese keel, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus
Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) * Keelemärgi diskreetsus e eristatavus * Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(
teiste laste õpetamisega. Skandinaaviamaades on õpetajatel sotsiaalpedagoogiline roll, mis hõlmab õppimise ja hoolivuse meetmeid. Taani ja Rootsi assistentidel on sotsiaalpedagoogiline roll, kuid see toimub õpetajate järelvalve all. Poliitiliste dokumentide analüüsid ja ECEC ekspertide arvamused näitavad, et hoolitsus on tihti suunatud laste füüsiliste vajaduste rahuldamiseks. Sellel on mitu erinevat tõlgendust. Esiteks duaalsus, mida Rooma luuletaja Juvenal on väljendanud kui "terves kehas, terve vaim" (Laere et al. 2012, p. 535). See näitab, et füüsilised ja emotsionaalsed vajadused, mis on seotud kehaga, erinevad oluliselt emotsionaalsetest 5 vajadustest. Laste füüsiliste vajaduste eest tuleb hoolitseda, et nende meeled oleksid õppimisele avatud. Teiseks, kui hoolitsus on suunatud tegelema laste füüsiliste vajadustega, siis saab sellest vanusega seotud mõiste. Kui lapsed saavad vanemaks,
motiveerimatus(kehtib eristatavus (ei kehti nt: esimene liigendus: sümbolite puhul, aga paralingvistiliste ja tähendus/vorm; teine mitte ikoonide ja ekstralingvistiliste liigendus: fonoloogiline indeksite puhul(nt vahendite puhul) süsteem) kala,kana)) • keelesüsteemi • keelesüsteemi duaalsus (st produktiivsus. 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. ÜKSUSE ALUSEL TÄHENDUSE ALUSEL Foneetika – uurib keele häälikulist substanti ning selle tootmist ja vastuvõttu Fonoloogia – uurib keele häälikulist struktuuri, lõplikku hulka
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad ko...
- iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias.
_____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus – aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; • keelesüsteemi duaalsus (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus; • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2
Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse toimimine voorudena; •elusa keele süsteemi pidev muutumine; •keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); •kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; •keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid:
• Vereplasmas on valku 63…85 g/L. • süda, maks, nahk (56…64%), • Uriiniga eritub ööpäevas alla 100… • närvikude (44…53%), 150 mg valku. • luud, hambad (18…25%). VALKUDE ÜLDTUNNUSED l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. Aminohape on valgu ehituslik üksus. ◦ aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ◦ Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60 aminohapet. Valkudes leidub 20 aminohapet. Nad jagunevad: ◦ Asendamatud – täiskasvanutel neid on 8, lastel 10. Peab saama toiduga Kõik valgud on kõrgmolekulaarsed
Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu. Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena. Füüsikaline monist – Väita mittemateriaalse vaimu olemasolu on alusetu. John Locke (1632-1704) Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus. Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised. Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas. Mentaalsed operatsioonid on kaasasündinud.
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Peale 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi
Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2) Saksamaa asukoht Eu...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(
ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(
Need vastuolud ületas 1905. aastal Albert Einstein. Esimeses toona avaldatud neljast publikatsioonist, mille eest talle omistati 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia, toetudes Max Plancki poolt 1900. aastal algatatud kvantteooriale, püstitas ta hüpoteesi, et valguslaineid kannavad edasi valgusosakesed footonid. Seega ilmutab valgus nii osakesele kui lainele iseloomulikke tunnuseid. Veelgi enam, fotoefekti teooriat edasi arendades (de Broglie, Bohm et al.) tõestati, et laine-osake duaalsus läbib kogu mateeriat. Teine artikkel seletas lahti Browni liikumise tööpõhimõtte ja lõi sellega lõplikult veenva empiirilise tõestuse aatomite olemasolule, milles senini paljude füüsikute ja keemikute seisukohad lahknesid. Molekuli ja aatomi mõisteid kasutati läbisegi. Üks juhtivaid atomismi kriitikuid, ainehulga mõiste, mooli, vermija, Tartu Ülikooli vilistlane ja Nobeli keemiapreemia laureaat W. Ostwald tunnistas hiljem, et veendus aatomite olemasolus Einsteini tööd lugedes
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
*ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1
seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest häälikutest · tähenduste süsteem keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest märkidest 4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine
Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus: - majanduslik liberalism – igaühe õigus majandusega tegeleda ja oma rikkust kasvatada, laissez-faire – riik ei tohi üldse majandusse sekkuda, - poliitiline liberalism – igaühe õigus osaleda poliitilises otsustamises, tänapäevane arusaam "igaühest" muutunud * Puhtal kujul on need üldiselt teineteise vastandid. o Liberalismi kõrgaeg ja allakäik: - liberalismi kuldajastu -- ajajärk, kus arenevad majandusliku liberalismi erinevad põhimõtted - 19. saj
- iga langue on kirjeldatav teatud ajahetkel elementidevaheliste suhete tervikuna - struktuurina. Iga keele element on kirjeldatav võrrelduna teistega, mitte absoluutselt. Meillet (Saussure'i õpilane): keel on süsteem où tout se tient (kus kõik hoiab kokku). Keel on vorm mitte substants. Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias.
o Vilém Mathesius (1882-1945) Nagu on olemas potentsiaalne ja geneetiline energia, nii on see olemas ka keeles. Potentsiaalne energia on olulisem kui geneetiline potentsiaalset e kasutatakse geneetilise realisserimiseks. Aktuaalne süntaks. o Vladimir Skalicka (1909-1991) esimene kes lõi strukturaalse grammatika. Ta lähtub Saussure keele märgist, kuid näitab, et keele elementide duaalsus on asümmeetriline. Kui on tegemist mingisuguse keele elemendiga (morfeem nt), siis selline Saussure skeem on mõneti eksitav. Tähistatu on alati nö raskem kui tähistaja ja Skalicka toob uue termini (morfeerm vorm ja sisu) funktsioon. o Roman Jakobson (1896-1982) o Nikolai Trubezkoy (1890-1938) raamat ,,Fonoloogia alused" on üks väljapaistvamaid raamatuid 20.sajandi keeleteaduses.
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
