vajalik. Emakeel - esimene keel, mida omandab laps loomupäraselt. Polüseemsed sõnad mitmetähenduslikud sõnad. Kõnet tõlgendades kasutab inimene argiteadmisi (elukogemus) ja diskursusteavet (mis ainevaldkonnast räägitakse). Ferdinand de Saussure (20. saj algus): langue (keel) ja parole (kõne). Allkeeled erinevad keelekujud. (nt ametikeel, argikeel, isikukeel ehk idiolekt) Formaalkeel kunstlikult loodud märgisüsteem (nt matemaatika, loogika, arvutiprogrammide formalismid). Rahvusvahelised abikeeled (nt esperanto, volapük, ido, novial) Konventsionaalne ehk kokkuleppel põhinev. (nt morsetähestik) Loomuliku keele sekundaarne representatsioon (nt punktkiri, sõrmtähestik) Fülogeneetiliselt inimese arengu seisukohalt. (Kirjasüsteemid tekkisid u 5000 aastat tagasi, kõiki loomulikke keeli kunagi räägiti, pole loomuliku keelt, mis oli ainult kirjalikus vormis) Ontogeneetiliselt ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohalt.
Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon: vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus: kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja: (ingl k constituent) ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on
Logograafiline kirjaviis - kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus - mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus - mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor - mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel - keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon - vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus - kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja(ingl k constituent) - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on
Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem
Kujundskeem on skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum. Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 69. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega. Näitrkd õpik on rrdti keeles, täpsustused ja näited inglise keeles. Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. 70. Metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded 71. Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 72. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev
teadus Logograafiline kirjaviis: kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale (nt hiina) Markeerimatus: mingi keelevormi tavalisus, loomulikkus, lihtsus Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon: vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus: kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja: (ingl k constituent) ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on
Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem
Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 85. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded Metakeel on kirjelduses kasutatav keel. Metakeelena kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse mingite mõistetega. Näitrkd õpik on rrdti keeles, täpsustused ja näited inglise keeles. Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. METAKEELED:Komponentanalüüs: mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu.1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid ühised kõikidele keeltele. Distinktorid mittesüsteemsed. 86
annaabi.ee 
