Pragmaatika: mida X-ga öelda võib? Tegutseb printsiipide alusel. Pragmaatika põhivaldkonnad: · Kõneaktiteooria(lähenemine keelekasutusele, kus igat kasutatud keelelist üksust vaadeldakse kõneaktina mida ta sooritab) kõiki suhtlusüksusi käsitletakse teooriana, millel on eesmärk ja et kas see on õnnestunud või mitte: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV(nt keeld) · Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip - · Deiksis (indeksikaalsus) valdkond keeles, kus eriti selgelt näha keelelise üksuse ja olukorra seotus. Pragmaatika osa, kuna olukord väga oluline. · Viisaksuprintsiip: positiivne ja negatiinve viisakus(vt pastaka laenamise näidet) · Dialoogi struktuur kõneaktide üketeisele järgnemine jms. Kooperatiivsusprintsiip raamistik, mida oletatakse olevat kõigil suhtlejatel ja mida me kõik omame ja tänu millele in suhtlemine üldse võimalik
Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud. Lausetähendus- tuleneb kogu morfosüntaksist +keeleväline olukord. Lause sünnib situatsioonis, mis seob kõnelejat ja kuulajat. Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet entiteetide ja sündmuste või omaduste vahel, lauses-predikaadi ja selle argumentide vahel. Definiitsus- määratleb referendi, millest/kellest parajasti kõneldakse. Deiksis-seob keele ja konteksti.isikudeiksis, ruumideiksis, ajadeiksis. Pragmaatika- lingvistika osa, mis käsitleb keele kasutamise sõltuvust kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda
", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema
episteemiline), - konditsionaal-subjunktiiv-konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine dünaamiline - võimed. oskused, teadmised deontiline - võimusuhted, hierarhia episteemiline - järelduslik, tõenäosuslik 6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele passiiv=? 7. laad e aspekt: pref-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr, jne) aspektikat. väljendamisest ee k-s. 8. käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg Deiksis - deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja või kohaga. - kui ei tea, kus, kunas kasutatakse (mis kontekstis, taustas, kõnesit-s), ei saa aru. Kas sa nendega juba rääkisid? Vrdl. nt sg1 ja sg2 personaalapronoomen, lapsekeel - iga konkr. kasutus sõltub sit-st. oota tädi annab sulle tagasi & Trageli laps Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk)
Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu Nefatiivne ja positiivne viisakus TEKST: viiteahelad Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Sidusus saab anafooriga teha. Ellen1 astus elutuppa2 ja vaatas tähelepanelikult ringi. Ta1 otsis kassi3, kes3 oli enne teda1 sinna2 jooksnud. Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kuna saaks perenaisele1,3 kaela hüpata. Igavene võrukael3
lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja- keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks – kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Pragmaatika põhivaldkonnad: •kõneaktiteooria (vt nt Keevalliku artiklit) •implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip •deiksis (indeksikaalsus) ja viitamine ehk referents (vt nt artiklit Hint, Reile ja Pajusalu) •viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus, •dialoogi struktuur (vt nt Keevalliku artiklit Kõneaktiteooria Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri
ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule 10. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika: Mida X-iga öelda võib? Põhivaldkonnad: Kõneaktiteeoria (kõneaktid on väide, palve, küsimus, etteheide, ähvardus, kompliment jne) Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip Deiksis- keele kasutus kontekstis Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on konditsionaal eelkõige siis, kui tahetakse pehmendada direktiivi või vähendada oma enesekindlust väidetes. Dialoogi struktuur Kooperatiivsusprintsiip Kvantiteedimaksiim- infot olgu õiges koguses Kvaliteedimaksiim- info olgu tõene Relevantsusmaksiim- info olgu asjakohane, oluline Meetodimaksiim- info olgu arusaadav
asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti ·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu.
asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti ·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu.
asukohamuutustele. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Asukoht Tee Instrument Kogeja Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu.
verbiafikseid. · Inklusiivne 'meie' = 'mina ja sina' · Eksklusiivne 'meie' = 'mina ja tema' Verbikategooriad Polaarsus e kõneliik · Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab eitust ja jaatust. · Eituse välehdamise sagedamised viisid: o Eitus ei o Eitusverb aeg + isik + arv o Eitust märgitakse verbi afiksitega türgi k gel-me-yecek tulema-NEG-FUT ma ei tule Deiksis Deiktilised elemendid keeles on sellised keelendid, mis on otselelt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (viima tooma) Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse (millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. Nt. kas sa nendega juba rääkisid? Vrd nt 1. Ja 2
Dominant (teksti selgroog) on justkui tsentraliseeriv telg, mille suhtes enamus tekstielemente omandavad tähenduse ning mille ümber nii autor kui ka lugeja saavad konstrueerida mõttelis-kunstilise terviku. „Tekst siseneb kirjandusse ja omandab kirjandusliku funktsiooni selle dominandi kaudu“ (Juri Tõnjanov) Maailma kujutamine tekstis Fiktsionaalne maailm on ruumiline. Erinevalt ekstratekstuaalse maailma ruumiparameetritest (nagu vahemaa ja pindala, maht ja määr, koordinaadid ja deiksis) on kirjanduslik ruum palju keerulisem kontiinum. See ruum pole niivõrd mõõdetav, kuivõrd kogetav. Rawdon Wilson märgid: „Kirjanduslik ruum on suuresti lugemiskogemuse spetsiifiline aspekt, milleta fiktsionaalne maailm ei ole kujutletav.“ Ilma ruumilise ettekujutuseta ei ole võimalik mõista kirjandusteksti kui tervikut. Lugemisprotsess eeldab ruumikujutluste loomist. Narratiiv Narratiiv on lugu algusest lõpuni, sünnist surmani.
Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad kõneaktiteooria: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip • deiksis • viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), • dialoogi struktuur kooperatiivsusprintsiip – kvantiteedimaksiim – kvaliteedimaksiim – relevantsusmaksiim – meetodimaksiim Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi Semantika uurib keelelisi tähendusi Tähenduse uurimine semantikas: • komponentanalüüs –kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, neid saab
vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. 55. Pro-sõnad- Prosubstantiiv see, too, tema, mina, Proadjektiiv niisuke, selline, Proadverb siin, seal 56. Deiksis - nähtus, mis seob keele ja konteksti. Deiktiliseks peetakse üldiselt sõnu, mille kasutus ja interpreteerimine sõltuvad täielikult situatsioonist, mis valitseb nende lausumise hetkel. Selliseid sõnu nimetatakse deiktikuteks. 57. Definiitsus -Määratus ehk definiitsus, Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt
Glossid: A - agent P - patsient S mittesihitisliku lause ainuke osaline ABS - absolutiiv ERG - ergatiiv DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine ANTIPASS - antipassiiv MASC - meessugu FEM naissugu Q kvantor (keegi, igaüks) DET artikkel P, PREP prepositsioon e eessõna P, PSP postpositsioon e tagasõna C - sidesõna vertikaalne orientatsioon too seal all, too seal üleval; relatsiooniline orientatsioon e suhtes rannikuga: too põhjas, too lõunas. Deiksis ehk keelend, mis on otseliselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga ehk kui ei tea, millises kontekstis kasutatakse, ei saa aru. Nt: kas sa nendega juba rääkisid? - kellega? Millest? Verbid minema ja tulema, kohasõnad ees ja taga, lausumishetk eile, täna, homme arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Isik grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale
· määrus ehk adverbiaal - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend · täiend ehk atribuut nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) Öelids ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO (subj,obj,verb) 53. Pro-sõnad Prosubstantiiv->ProS->Nt see, too, tema, mina Proadjektiiv->ProA->Nt niisuke, sihuke Proadverb->ProAdv->Nt siin, seal 54. Deiksis Deiksis on nähtus, mis seob keele ja konteksti. suhtluse alusstruktuuri, mis seob vahetu tegevuse välja üldise keelelise tähendusväljaga ja vastupidi. See on keelelise orienteerumise aparaat, mille abil kodeeritakse lausungisse kõneleja vaatepunkt, aegruumiline ja diskursiivne kontekst. Deiksise moodustab kontekstitundlik osa sõnavarast: mina, sina, tema, meie, Teie Kõrgus; see, too; siin, seal, enne, nüüd, ülehomme, Rootsi ajal; üleval, all, kõrval, ees, eemal, seitsme
40. Lause, fraas, moodustaja, fraasi määratlemise viisid Lause grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber. Moodustaja ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. 41. Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 42. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja /või kohaga. Kui ei tea,kus/kuna kasutatakse ( millises kontekstis, taustas, kõnesituatsioonis), ei saa aru. 43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44
partneriga, et kõik saaks aru ja suhtlus oleks ladus. Üks printsiibi rikkumine on iroonia (kui teine irooniat mõistab, siis ei riku ka). Jaguneb neljaks: 1. kvantiteedimaksiim annab piisavalt informatsiooni 2. kvaliteedimaksiim on või usutakse olevat tõsi 3. relevantsusmaksiim oletame, et see, mida öeldakse, on asjakohane 4. meetodimaksiim inimene püüab olla rääkides arusaadav. Deiksis. Väjendid või sõnad, mis on interpreteeritavad ainult seoses olukorraga. Tähendus sünnib ainult realses olukorras (nt mina olen siin kus see siin on?). Mina, sina, homme, seal tähendus tuleb ütlemisolukorrakst. Indeksikaalsuse sünonüüm. Viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu. Näo all mõeldakse inimese sotsiaalset välispilti, kuidas inimene paistab suhtleva isikuna teistele. Nägu jaguneb positiivseks ja negatiivseks.
Aeg ehk tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakategooria. Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine. Tegumood egk genus; aktiiv - passiiv, personaal -impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne) aspektkategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (ilma selle kohata v hetketa arusaamatu) Verbid: minema ja tulema (suund) Kohasõnad: ees ja taga (perspektiiv) eile, täna ja homme (lausumishetk) Vrd nt 1 ja 2 isiku personaalpronoomen (mina, sina VRD nt lapsekeel 'räägitakse kolmandas isikus..nt. tädi teeb') -iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesitustasioonist. Süntaksi põhiüksused - Lause ja Fraas 1. Lause
lausungite tähendust kindlas kontekstis ja kuidas lausungi tähendust keele abil saavutada. Laiemalt uurib kõiki keelelisi tegevusi. Pragmaatika tegeleb kõneleja-kuulaja- keelekasutuskonteksti seostega; jälgib, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendusega keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Kõneaktiteooria Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: 1) lokutiivne akt ehk väljendus lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja 2) illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt väitmine, küsimine
•kvantiteedimaksiim – „Anna piisav hulk infot!“, eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot •relevantsusmaksiim – „Ole asjakohane!“, kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest •meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid •maksiimide rikkumise näide on iroonia (eelkõige kvaliteedimaksiim) •deiksis (indeksikaalsus) – nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust Viisakusprintsiip viisakusprintsiip: minapilt e nägu •viisakus on valetamine •esineb kõikides keeltes •sotsiaalne nähtus – distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige Igal inimesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole
Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda võib? Pragmaatika põhivaldkonnad: • kõneaktiteooria - kõneaktid on nt väide, palve, küsimus, etteheide. Nende all mõeldakse keeleliselt väljendatud tegevusi, lause suuruseid üksusi, millel on teatud eesmärk. • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip - anna vestlusesse nõutav panus (käesoleval ajahetkel ja käesolevate eesmärkide suhtes) Infot olgu õiges kohases, olgu tõene, asjakohene ja arusaadav. • deiksis (indeksikaalsus; nähtus, mis seob keele ja konteksti) ja viitamine ehk referents • viisakusprintsiip (kuidas viisakus keeleliselt väljendub): positiivne ja negatiivne viisakus, • dialoogi struktuur (millised kõneaktid millele järgnevad, nt küsimusele järgneb vastus) Austin ja performatiivsus Austin:" How To Do Things With Words"1962 (postuumselt avaldatud loengud). • On suur hulk lauseid, mis ei väljenda tõeväärtust. A. nimetas need performatiivideks (vastandina väidetele jms)
annaabi.ee 
