tõmmateks need laused värviliseks ja teen käsikirjalise konspekti õppimiseks. Täiendan neid joonistega, mis aitavad luua seoseid ja jätan meeld visuaalse pildi neist. Eksamile tulevad enda kirjutatud tekstid ja kujutatud pildid uuesti meelde. 3. Võte! Raskemate mõistete puhul kasutasin loomulikult ka mehaanilist kordamist. Rütmiliset sõnu korrates jäävad need ka meelde. 4. Võte! Õppimise etappidelt olen tegutseja ehk konkreetne kogeja. Mulle meeldib asjaga kohe peale hakata, meeldib olukorda läbi kogeda ja leida see nüanss, miks antud asja ei saa üldistada. Meeldib saada uusi kogemusi ja nendest õppida. Nii jääb õpitu ka hästi meelde meenub seminaris tehtud praktiline tegevus jms. Tegutseja olen ka kodutöödes ma ei jäta neid reeglina viimasele minutile vaid sean järjekorda ja teen esimesel võimalusel ära. Tegutsejana ei meeldi mul aga grupitööd kuna tahan teha asju omas
keeles. Tänapäeval tegeleb enamik keeletüpolooge aga küsimusega: Mis on tõenäoline loomulikus keeles? Tänapäeva tüpoloogia rõhk on mitte absoluutsete reeglite vaid tendentside otsimisel, sest viimased ütlevad rohkem ajaloo, kultuuri ja muude keeleväliste seikade kohta. Keeltüpoloogia harud: 1) Kvalitatiivne tüpoloogia: püütakse välja töötada selliseid mõisteid, mida saab kasutada kõikide keelte võrdluses; nt terminite SUBJEKT ja OBJEKT asendamine terminitega AGENT ja KOGEJA. 2) Kvantitatiivne tüpoloogia tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatiliste vormidega. 3) Teoreetiline tüpoloogia püüab seletada kvantitatiivse tüpoloogia avastusi. Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 4) Morfoloogiline tüpoloogia keeli jaotatakse järgmisteks tüüpideks: analüütilised, isoleerivad, sünteetilised, polüsünteetilised
Loomingu radikaalsemale järgule on iseloomulikud kõlaseoste otsimine ja nendega mängimine ning teksti ehitamine kordustele ja vastanditele. Luuletused muutuvad alguse ja lõputa vabavärsilisteks tekstideks. Esimene luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 8. Rummo loomingu iseloomustus Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised. Kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. 9. Kaplinski loomingu iseloomustus Kirjutanud luuletusi esseid, proosatekste ja näidendeid, ignoreerides tihti reegleid zanripiire ja katsetades igasuguseid vahevorme. Looming erakordselt terviklik, on kõnelnud looduslähedasest vaatepunktist ja taotlenud endas ning maailmas rahu ja tasakaalu. Kirjeldab luules üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Tema luules kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel
Tegelikult pole see üldsegi mitte kerge, kuna kasvades ning täiskasvanumaks saades kogetakse tihti palju tagasilööke, nurjunud püüdlusi ning tunnet, et ollakse teistest kehvem. Väga suur võit on see, kui sellest kõigest üle olla ja selg sirgu edasi minna, sest kõik siin elus on kogemist väärt ning kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Muidugi võib see kõik, mis ei tapa, teha ka väga haiget, kuid elu ei olegi ju ainult lust ja naer. ,,Elu on kogemine ja mina olen kogeja" selle Kristo Kiviora mõttetera järgi olen ma siiamaani elanud. Tuleb minna läbi kõigest, kaotamata usku endasse ning tulevikku. Usk ning arusaam kõigest ümbritsevast on muutuv. Mäletan selgesti aegu, kui olin segaduses ja ei mõistnud, miks minu vanemad ei palveta nii nagu seda tegid inimesed televiisoris. Samuti mäletan, et igakord kui nägin musta kassi teed ületamas, koputasin kolm korda vasakule õlale ning lootsin, et midgai halba ei juhtu
ma homme ei tule. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) – mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse „v“ lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus- alistus, rektsioon-ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaks käsitleb lauseid,mis on lause jne. Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid! Voor - algab siis kui üks hakkab rääkima ja lõppeb kui teine hakkab rääkima.
Aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. · lõpetatud / lõpetamata; · tulemuslik / mittetulemuslik; · punktuaalne / duratiivne; · progressiiv - näitab tegevuse kestvust: - laulMAS, rääkiMAS; singING, talkING Eitus näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaks on lauseõpetus. Lihtlause terviklik mõte. Lause algab suure algustähega ja lõpeb kirjavahemärgiga. Lihtlause on tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav tervikliku mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Finiitvorm pöördeline vorm, kus üks tegusõna on öeldis mingis isikus või asjas. Lausung kontekstis kasutatud lause. Voor on ühe inimese tekst/sõnavõtt kuni keegi teine midagi ütleb.
-agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega -patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele -teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises) -saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee -instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga -kogeja: tegija ei ole tegevuses kavatsetult, meelega (jaot. kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid) Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon).
keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv); • jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust; • eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust; 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet • grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus • peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale • koosneb lause moodustajatest, milleks võib olla sõnavorm, fraas, osalause ja/või sekundaartarind Lausung:
Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e. laad- näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi (lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist 7. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõte ja/või suhtluseesmärgi väljendus Voor Fraas-terviklik kõnelõik, (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP Omadussõna e. adjektiiv- AP Tegusõna e. verb- VP
informatsioon. Fookus on olulisem, uus informatsioon mis esitatakse). 4. Käändegrammatika(semantilised e temaatilised rollid). Looja C. Fillmore. Lähenemine süntaksile ehk lausele, milles lähtutakse sisulisest tähenduslikust rollist. Seega ka teised rollid kui grammatiliselt. Nt agent lauseliige, kellel tahe ja võimalus otsustada, kas ta midagi teeb v mitte. Veel rolle on patsient, kogeja, benefaktiiv(kasusaaja), allikas, temporaal(aja roll), instrument(mille abil)komitatiiv(kellega koos), lokatiiv(koht), põhjus. 5. Konstruktsioonigrammatika(Goldberg 1995) generatiivse süntaiksi üheks vastandiks. See siin terviklik teooria, mitte ainult verbidest. Vaadetakse lauset tervikuna, lähtutatkse teistsugustest reeglitest. Meie keel koosneb valmis üksustest.
I alateema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas. Kunsti valdamine on üks
ühest kohast teise ja benefaktiiv on see, et keegi saab kasu sellest) Tegijarollid - AGENT – POISS ujus jões (keegi, kes teeb ja tahab seda teha üldiselt) - TEOSTAJA e AUTOR – PAAT liikus kiiresti edasi - INSTRUMENT – Poiss sõudis AERUDEGA Tegevuse vastuvõtja rollid - PATSIENT – Kokk keetis SUPI - MÕJUTATU – Võtsin maast RAAMATU - KOGEJA – TÜDRUK nägi lilli - OMAJA (POSSESSOR) – TÜDRUKUL on lilled - SAAJA (BENEFAKTIIV) – Andsin lilled TÜDRUKULE Ruumirollid - TEEMA – Mängija lõi PALLI üle võrgu (näitab seda, mis ise liigub) - LÄHTEKOHT – Tulin POEST (source) - SIHTKOHT – Läksin POODI (goal) Kõrvalrollid - KOHT – istusin PINGIL - PÕHJUS – Jooksis SUUREST HIRMUST
sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik. 2. Vahemere keeleteadus Egiptuses leiutati piktograafiline kiri, sellest arenesid süllaabilised kirjad, neist omakorda kujunes Kreekas välja tähestikuline kiri. 3. Kreeka-ladina keeleteadus 3. sajandi lõpust eKr kuni 4. sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku
Semantilised rollid väljendavad semantilisi suhteid entiteetide ja sündmuste vahel ning on keeleteaduses laialt kasutatav vahend lause predikaadi ja tema argumentide omavaheliste suhete selgitamiseks semantilisel tasandil. Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent Lähtekoht Instrument Saaja Patsient Sihtkoht Asukoht Põhjus Kogeja Agent on tavaliselt väljendatud subjektiga (a), kuid võib olla ka nt eri liiki määrus (b, c). (a) Mari laulis laulu. Kogeja võib olla subjekt (d) või (b) Käisime Mariga metsas. määrus (e). (c) Väljak täitus inimestest (d) Ma külmetan. (e) Mul on külm. Süntaktilisi teooriaid •Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos.
või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kuskil või alluvad sukohamuutusele: samuti esimetele või olenditele, mis on kellegi omaduses või mille omanik muutub. · Saaja väljendab omaduse ülekande lõpp-punkti. · Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. · Asukoht · Aliikas e lähtekoht · Tee · Instrument ehk vahend · Kogeja NT: Mul vedas patsient, kogeja Ta peab minema. patsient, kogeja Tulemusi sellel tegevusel küll ei olnud. teema, (abstraktne)siht Vahel on käändekategooria alla arvatus ka pre- ja pstpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi. Baski k kääne´adpos
/Näiteks Ta hilines, sest auto läks katki/ Täiend () ehk atribuut see on nimisõna laiend /Näiteks Pikk inimene/ 5. Semantilised rollid. a. Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammaatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle: PEAROLLID: AGENT sündmuste algataja; PATSIENT osaleja, kellega/millega midagi juhtub ning kes/mis on sellest mõjutatud; KOGEJA see, keda sündmust sisemiselt mõjutab; SAAJA see, kesmidagi saab; INSTRUMENT see; mille abil AGENT PATSIENDI osas tegevust läbi viib; KÕRVALROLLID: ASUKOHT sündmuse toimumise koht; PÕHJUS; EESMÄRK; LIIKUMISÜNDMUSTE ROLLID: LIIKUJA(TEEMA) asukohta vahetav entiteet; LÄHTEKOHT koht, kust midagi liikuma hakkab;
oskus ja võime · oma tundeid reguleerida (Goleman 1995) · kinni pidada kokkulepetest/lubadustest (Pine & Gilmore 2007) autentsust saab käsitleda (Leppiman, 2010) · intrapersonaalselt (isiklikult nt, eneseavastamine, isiklik kogemus) · interpersonaalselt (kollektiivne tegevus, sotsiaalne kogemus) ELAMUS Elamus on elamuslikust situatsioonist moodustuv positiivne tunde või teadmuskogemus, mis teeb sügava mõjutuse ja võib juhtida kogeja isiklikku või hoiakulist muutust ÄRIKOMMUNIKATSIOONI TULEMUSLIKKUS Kordaminekut mõõdab kõige paremini see, millises mahus ja kui moonutusevabalt ehk mürakindlalt suhtlevad pooled on suutelised vahetama üksteisele vajalikku teavet. Samal ajal tehakse infovahetuse kulgemisel järeldusi partneri kui isiksuse kohta ning mõjutatakse vastastikku teineteist KULTUUR KUI JÄÄMÄGI Jäämäe veepealne osa: teadlik, väline osa kultuurist, nähtav. Hõlmab käitumist ja teatud uskumusi
või siis allub seisundi või tingimuste muutustele (Elmar narrib Avot). Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omad või mille omanik muutub. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti, siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti(tee läheb Tartust Tallinnasse), veel asukoht; allikas; tee; instrument; kogeja ja omaja. Määra roll: mul vedas, tal on uus jalgratas, ta peab minema. Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend. Morfosüntaks morfo=nähtused sõna piires, süntaks=seosed sõnade vahel. Süntaks on sõnade organiseerimise viis, millega antakse edasi tähendusi ja seoseid sõnade vahel lause sees ja mõnikord ka lausete vahel. Süntaksi põhiüksuse on lause e üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga ja fraas. Suulises
5. Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised funktsioonid? Semantilisi funktsioone. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti) ja asjaolusid (kohta, aega, viisi jne). Verb on lause semantiline kese, tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende tähendusfunktsioon ja vormistus. Osalisi ja asjaolusid: tegija e. agent (Mees lõhub puid) kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat) 1 neutraalne osaline (Raamat vedeleb põrandal, Ta on õpetaja) patsient (vaatab kuud, lõhub puid) stiimul (Ma rõõmustan sinu edu üle) vahend (Ta lõhkus kirvega puid) koht (Ma elan Tallinnas) aeg (Koosolek toimub homme)
kes vmissugune on alus •määrus ehk adverbiaal - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend •täiend ehk atribuut – nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) Tüpoloogiline liigitus: Öeldis ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO Semantilised rollid: •Agent (kes?) – aktiivne tegutseja •patsient (keda?) – see, keda mõjutatakse tegevuse kaudu •kogeja (kellel?) – millegi kogemine, otseselt mitte aktviine tegevus •benefaktiiv (kellele?) •allikas (kust?) • temporaal (kuna?), •instument (millega?) •komitatiiv (kellega?) •lokatiiv (kus?) – koha väljendamine •põhjus (miks?) 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilised teooriad: 1. Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos
Semantilised rollid: · Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. · Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. · Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti · Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti · Asukoht · Tee · Instrument · Kogeja 38. Sõnajärg on üks süntaktiliste ( lause liikmete) funktsioonide väljendamise vahendeid. 39. Süntaks ja morfosüntaks Süntaks on sõnade liitmine suuremateks üksusteks ( osalaused, lihtlaused, liitlaused). Morfosüntaks - 40. Lause, fraas, moodustaja, fraasi määratlemise viisid Lause grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber.
seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. 3)Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. 4)Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. 5)Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja Vahel on käändekategooria alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti postpositsioonid on väga käänete moodi. 53. Semantiline roll - lause moodustajate semantilisi rolle. Tavalisemad semantilised rollid:1)Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. 2)Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele
Autentsus on oskus ja võime oma tundeid reguleerida (Goleman). Kinni pidada kokkulepetest/lubadustest. See loob kogemuslikku usaldatavust. Autentsust saab käsitleda nii intrapersonaalselt (isiklikult eneseavastamine, isiklik kogemus) kui interpersonaalselt (kollektiivne tegevus, sotsiaalne kogemus) (Leppiman) Elamus on elamuslikust situatsioonist moodustuv positiivne tunde või teadmuskogemus, mis teeb sügava mõjutuse ja võib juhtida kogeja isiklikku või hoiakulist muutust (Tarssanen ja Kylänen, Leppiman). See, mis ühele elamus, pole seda ehk teisele. Küsimine jaguneb avatud ja suletud küsimusteks. Avatud on kuidas, milline, kes, mida, miks ning suletud on kas ja alternatiivküsimused. Küsimine peab olema moodustatud vastavalt sellele, mida tahad teada. Avatud küsimus annab selguse, suletud küsimus lõpetab. x Avatud küsimus info saamiseks, täpsustamiseks. Kuidas Teile tundub praegune pakkumine?
looduse rõõmuga. Kaob vaen ja sõlmitakse uuesti liit, inimese ja inimese vahel samuti ka inimese ja looduse vahel. Peaksin siin põhijooneks reaalset olemasolu, näiteks mainitud ürgloodus. Milline on Nietzsche mõju hilisemale esteetikale? Miks? Kunsti ei saa võtta objektina. Kunstnik on müstiline 'oma tahtest vabastatu' vahendaja. Vaataja on ühtaegu subjekt ja objekt. See vist tähendab seda, et esteetikas saab määravaks kogemus ise. Kogeja oma kogemisega nö taasloob kunstiteost... Millised on 20. sajandi kunstiesteetika(te) põhijooned? Ettevaatlik. Modernne kunst oli traditsioonivastane, vähe esteetikuid üldse kirjutasid midagi kunsti kohta. Modernsed kunstiteosed said kiiresti kuulsaks, kuid institutsioonide tunnustuse said üsna hilja. Kunstivoolud järgnesid üksteisele kiirelt. See tegi esteetikust filosoofi ülesande veel keerukamaks. Tema ju püüab pigem esile tuua konstante, mitte
..) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) 3) Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur ja teema-reema Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?"
????????? Semantilised rollid: ·Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. ·Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. ·Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti ·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide
????????? Semantilised rollid: ·Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. ·Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. ·Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti ·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49. Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide
?????? Semantilised rollid: Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Asukoht Tee Instrument Kogeja Sõnajärg Sõnajärg on üks süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid. Pro-sõnad Pro-sõnad : Prosubstantiiv see, too, tema, mina Proadjektiiv niisuke, selline Proadverb siin, seal 51. Deiksis Deiktiline element on selline keelend, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga. Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide
Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" 7 Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?"
Kevade on tema parim teos. Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama Käändegrammatika(semantilised rollid) Charles Fillmore jt Agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, lokatiiv, põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina. Mingit süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest
Rahvausund avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; uue tõlgendamine vana arusaamal; iseloomustab ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub folklooriga. Kr on organiseeritud, ru korraldamata; kr institutsionaalne ru mitteametlik; kr ette kirjutatud, ru elatud; kr fikseeritud ru varieeruv. Ühendajaks on pärimuse kandjad. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund“; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon – regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku
4 elevusega ega programmilise sümbolismiga, milles tavaliselt on nähtud maailma luulelise hõlmamise võimalust. Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised. Ime neis tekstides sünnib luuletava mina ülimast siirusest, mis ulatub kaitsetu avatuseni, peaaegu et murdumiseni, nagu viitab Liivi-luuletus. Ehk teisisõnu: kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. Siin on näha katset tunnetada keelevahenditega inimolu mingit sügavaimat olemust. Sellel katsel maailma endast läbi lastes muutub aga klaasist mees üha õhemaks.(Haug) Paul-Eerik Rummo looming ja poliitilise elu otsingud on ilmselt üsnagi sarnased. Lugegem hinnanguid tema loomingu motiivide kohta ja võrrelge praeguste poliitilise elu probleemidega. Näiteks: sotsiaalne ummikolu, üha enam komplitseeruv ühiskond,
- Kõrvaldamine Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama kes? keda? kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur - Teema (vana info) reema (uus info) Käändegrammatika (semantilised rollid) (Fillmore jt) - Agent (kes?), patsient (keda?), kogeja (kellel?), benefaktiiv (kellele?), allikas (kust?), temporaal (kuna?), instument (millega?), komitatiiv (kellega?), lokatiiv (kus?), põhjus (miks?), ... Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause
vaatluspunkti vahel. Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust Imperfektiivne aspekt väljendab piiritlematust Progressiivne aspekt väljendab kestvat tegevust Inhoatiivne aspekt väljendab algust Morfoloogilised kategooriad Tegumood on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis kirjeldab verbiga väljendatud tegevuse või seisundi ja selle osaliste (subjekti, objekti jt) vahelist suhet. Aktiiv kui alus on verbiga väljendatud tegevuse tegija Passiiv kui alus on tegevuse kogeja või objekt Impersonaal kui tegevuse tegija jääb nimetamata Morfoloogilised kategooriad Pööre on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegija seost kõneleja ning kuulajaga. Eesti keeles on kolm isikut (1. mina/ meie, 2. sina/ teie, 3. tema/ nemad) Mõnes keeles võidakse tähendusruum jagada ka rohkemateks isikuteks, nt kolmas isik omakorda kaheks, kolmandaks ja neljandaks (proksimatiiviks ja obiatiiviks) Morfoloogilised kategooriad Aeg e tempus on pöördsõna
nende asukoha järgi lauses eeslaienditeks ja järellaienditeks. Verbi peetakse lause põhisõnaks. 24. Süntaktilised teooriad: käändegrammatika ja konstruktsioonigrammatika - Käändegrammatikas oluline ka grammatiliste vormide eristamine ehk see, millist rolli täidavad argumendid (tegeleb lause tähendusega): agent -elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; instrument -vahend, millega tehakse midagi; koht -koha väljendus; tulemus; kogeja e patsient -kellele tegevus on suunatud; komitatiiv -kellega koos midagi tehakse; allikas -kust kuhu; benefaktiiv -kasusaaja. 25. Semantika põhimõisted - Loomulike keele tähendustega seotud nähtuste uurimist nimetatakse lingvistiliseks semantikaks ehk tähendusõpetuseks. Selle uurimisobjekt on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana.
tingimuste muutustele. Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Chris gave the notebook to Dana Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. Asukoht-kus? Allikas- kust kuhu? Tee Instrument ehk vahend- vahend, millega tehakse midagi-millega? Kogeja- kellele tegevus on suunatud-kellel? 48. Semantiline roll semantika keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; Tähendus võib olla: 1) abstraktne: süsteemi tähendus 2) konkreetne: a) kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Olulisemad semantilised rollid e tähendustüübid on agent, tegevusobjekt, instrument, koht. tähistatu /mõiste/ meel tähistaja /sõna/ keel referent /entiteet/ maailm
Rahvausund on isiklikum kui kõrgreligioon. Rahvausundit vahendavad nt usundilegendid [NB! ebatäpne mõiste, õige on “usundiline muistend”], kuid samas võivad seda teha ka memoraadid ning miks mitte ka loitsud. 40. Mis ons memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorist „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Ivar Paulson „Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“ Uku Masin „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? – Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri
6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confucius– pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega valitsusametnikena tooks maale rikkuse ja rahu. Kõrge moraaliga, ühiskondlikke norme järgiv, konservatiivne, lihtrahva heaks töötav.
kusagil või on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Nt kris andis raamatu ellale. Saaja semantiline roll, mis väljendab omaduse ülekande lõpp-punkti. Tüdruk sai vanematelt taskuraha. Siht semantiline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. Lõuna algab kell 12. Asukoht semantiline roll, mis väljendab tegevuse toimumiskohta. Loengul on igav. Allikas semantiline roll, mida kirjeldatakse. Loeng on igav. Instrument vahend. Kivi lõhkus akna. Kogeja keegi, kes mingit situatsiooni läbi elab. Mul on igav. Diskursus lausest pikem terviklik keeleühik. (tekst) Grammatiline isik deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele. Deiktilised elemendid keelendid, mis on otseselt seotud kõneaja ja(või -kohaga. Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või tegevust lihtsa tervikuna ja ei võta arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. NT Ta jalutas metsas.
võimusuhted, normatiivne ja hierarhiline mõõde – Paremini sobib “elatud usundi” mõiste, mis võimaldab jälgida religioossust nii, nagu seda praktiseeritakse, kogetakse ja väljendatakse inimeste igapäevaelus 49. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline Muistendile omaseid tunnuseid - pärimuslik jutt - lühike (ühe- või mõne-episoodiline) - keskkonnale kohandatud - lokaliseeritud - projitseeritud (lähi)minevikku - usutav või mitte - esitus markeerimata
Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700 1381. a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) Lood on kirja pandud tunnistusena 1470. a-tel Jutustajad dateerisid need 1388. a Muutused 16 saj pühak>ingel>näkk; Ilmutuselt paluti märki ( et kogeja juttu ustuakse); Püsis meeleparanduslik sõnum. Kokkuvõte: Püsis motiivid ja teemad end mitte tervikteksid reformatsioon> ilmutusjuttude traditsiooni muutumine ilmutusi kogenud kasutasin varasemast traditsioonist vaid fragmente. uued kogemusjutud kohandati luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid) Keskaegsed ilmutusjutud "muutusid" väljamõeldusteks tõsilugude kõrval. 11.10.11 Rahvausund
Meeltega tabatava maailma põhiliseks karakteristikumiks on Platoni ontoloogia järgi selle pidev muutlikkus – asjad saavad kogu aeg teistsugusteks, teisenevad, muutuvad, hävivad. Nii on ka arvamused muutlikud ja ebapüsivad, neil ei saa olla sellist rangelt paratamatut ja igavest kehtivust nagu on ideede-teadmisel. Arvamused on relatiivsed kunagise kogemussituatsiooni suhtes, mille alusel nad kujunesid või kujundati. Kogemused on seejuures alati mõjutatud ka kunatise individuaalse kogeja, konkreetse isiku, kogemushorisondi avarusest või piiratusest. Seetõttu on inimeste arvamused samade asjade suhteski lahkuminevad ja tihtipeale vastandlikud, nii et sõna “arvamus” tulekski kasutada pigem mitmuses – arvamus kui inimlik tunnetusvorm esineb arvamuste paljususe ja vastuolulisusena. Platoni veendumuse kohaselt on ühisele arvamusele jõudmine meeleliselt tajutavate nähtuste kohta seni, kuni inimeste
Verbikeskne lauseehitus. Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument vahend, millega tehakse midagi; · koht koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv kellega koos midagi tehakse; · allikas kust kuhu; Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it · benefaktiiv kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 10. Semantika. Tähenduse mõiste
esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni, ega ole vana termini ja kontseptsiooni ,,rahvausund" asendus. See muudab viisi, kuidas usundit uuritakse, liigutades fookusesse inimese, mitte religiooni või uskumuse kui abstraktsiooni. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused. 43. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorizanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise. Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline, vahendab isiklikke kokkupuuteid üleloomulikuga (Sydow). Muistendile omased tunnused: pärimuslik jutt, lühike, keskkonnale kohandatud, lokaliseeritud, projitseeritud (lähi)minevikku, usutav või mitte, esitus markeerimata, väljendab teatud valdkonna väärtusi ja käitumisnorme.
· Tegija- objekt (laias tähenduses) tegevus · Süvakäänded ehk semantilised käänded (Fillmore)/temaatilised rollid (Pajusalu 2009) - keelevälised seosed objektide ja nähtuste vahel - keeleväline käändegrammatika- süntagmaatilised seosed semantilise süntaksid etapil - verbide ja nimisõnafraaside vahelised sisulised seosed Süvakäänded (mõned) · Agent (tegija) · Instrument (vahend, põhjus) · Daativ/ kogeja (mõjutav isik) · Translatiiv (tegevuse tulemusel saadud objekt) · Lokatiiv (koht) · Objekt (tegevuse juurde kuuluv objekt) · Aeg · Komitatiiv (kaasnev osaleja) Õpetaja ül: situatsiooni komponentide ja nende tunnuste analüüs; lause semantiline analüüs. Peab nt ütlema et vaata kus tädi istub, ja kus ta käsi on. · Süvatähendus -> väljendamine pindstruktuuris sõltub 3- Pindstruktuuri süntaks ehk vorm ehk grammatiline struktureerimine
Tekib tunne, et tehakse kõiksuse seisukohast olulisi asju. Stace'i käsitlus: müstilised kogemused on erinevates usulistes traditsioonides sarnased. Müstilised kogemused ei ole tingimata religioossed, kuid usulises kontekstis võidakse neid tõlgendada Jumalaga ühtesulamist. Kaovad piirid. Avaldub kahes vormis: 1) Väljasuunatud ühtekuuluvus olevaga, otsekui hõlmatus pühast. Tekivad spontaalselt ja tõlgendatakse vastavalt kogeja usulisele traditsioonile ja sõnavarale. 2) Sissesuunatud kogetakse ajatust, oma mina kadumine, sisemine vaikus ja tühjus. Jõutakse vastavate harjutuste ja praktikate abil. 14. Müstilise kogemuse uurimismeetodid. Müstilist kogemust on raske määratleda mõõtmist võimaldaval viisil. Lisaks, on raske leida adekvaatset meetodit leida. Välja on kujunenud järgmised meetodid:
Uskumusele, et üleloomulik olend saabub teisest maailmast, lisandub sageli kujutelm, et kontakt on võimalik ainult tumedate jõudude, isegi kuradi enda vahendusel. Sellepärast ei tohi vaimu väljakutsumise ajal kasutada jumalasõna ega ristimärki: Ükskord ennustasime taldrikuga. Küll palusime vaimu tulla, aga ta ei tulnud. Siis nägime, et ühel tüdrukul oli rist kaelas. Siis ta võttis selle ära ja kohe hakkas taldrik liikuma. M. Tõrva (1985) Üleloomuliku elamuse kogeja võib kontakti üleloomuliku olendiga tajuda mitmeti: • visioonina, s.t. teda nähakse • auditsioonina, s.t. teda kuuldakse • kehalise kontaktina, s.t nad võivad inimest puudutada, liigutada esemeid jms. !15 Need aistingud võivad esineda omaette, aga ka omavahel kombineeruda. Visioone võib omakorda liigitada kahte rühma: 1) nähakse vaimu ennast, 2) vaim pole nähtav,
rimise masin laseks paratamatult märgist mööda (võidakse tõenäoliselt väita), seega on nende näimisviiside interpersonaalne võrdlemine (ilmselt) järjekindlalt võimatu. Teisisõnu, kvaalid on olemuslikult privaatsed omadused. Ning viimaks, et nad on minu kogemuse omadused (nad ei ole tükeldatud maks ega näiteks minu peaaju vere-[2664]voolu omadused panid sa ikka hoolega tä- hele?), on kvaalid oma olemuse tõttu nende kogeja (tähendagu see siis mida iganes) teadvusele ot- seselt kättesaadavad ehk kvaalid on kogemuse omadused, millega ollakse lähedaselt või otseselt tuttav (acquainted) (tähendagu see siis mida iganes) ehk "vahetud fenomenoloogilised kvaliteedid" (Block 1978) (tähendagu see siis mida iganes). Nad on lõppude lõpuks needsamad omadused, mille hindamine lubab meil oma teadvuslikke seisundeid identifitseerida. Seega, traditsiooni kokku võt-
Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpppunkti. Siht väljendab paiknemise muutuse lõpppunkti. Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja Vahel on käändekategooria alla arvatud ka pre ja postpositsioonid, eriti postpositsioonid on väga käänete moodi. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab
Arutles võimaluse üle, et kogemus on petlik. *Descartes’i mõtteeksperimendi tänapäevane versioon: aju vannis e BIV stsenaarium. Tulnukad röövivad, eemaldavad aju, ühendavad arvutiga, usud, et oled loengus, tegelikult oled arvutiga ühendatud aju. kogemus ei paku piisavat alust eelistamaks ühte uskumuste süsteemi teisele. Descartes – „Cogito, ergo sum“. Isegi kui kogetud reaalsus on virtuaalne, on kogeja ikkagi olemas ja osa reaalsusest. Seega ei saa deemon mind petta kõiges, ei saa petta minu enda suhtes s.t. panna mind olukorda, kus ma arvan, et olen olemas, aga tegelikult ei ole. Kartesiaanlik teadmise määratlus – selleks, et midagi teada: 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)pead olema vääramatult õigustatud seda uskuma See teooria on füüsilise maailma suhtes liiga nõudlik. Uskumused füüsilise maailma kohta
annaabi.ee 
