Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kogeja" - 55 õppematerjali

kogeja - omajalaused GS ≠ TS =PS (käändevormilt ei vasta – peab olema nominatiivis; tegevussubjekt pole, sest ta kogeb midagi.
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama ­ kes? ­ keda? ­ kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur - Teema (vana info) ­ reema (uus info) Käändegrammatika (semantilised rollid) (Fillmore jt) - Agent (kes?), patsient (keda?), kogeja (kellel?), benefaktiiv (kellele?), allikas (kust?), temporaal (kuna?), instument (millega?), komitatiiv (kellega?), lokatiiv (kus?), põhjus (miks?), ... Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Paul-Eerik Rummo

Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised. Ime neis tekstides sünnib luuletava mina ülimast siirusest, mis ulatub kaitsetu avatuseni, peaaegu et murdumiseni, nagu viitab Liivi-luuletus. Ehk teisisõnu: kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. Siin on näha katset tunnetada keelevahenditega inimolu mingit sügavaimat olemust. Sellel katsel maailma endast läbi lastes muutub aga klaasist mees üha õhemaks.(Haug) Paul-Eerik Rummo looming ja poliitilise elu otsingud on ilmselt üsnagi sarnased. Lugegem hinnanguid tema loomingu motiivide kohta ja võrrelge praeguste poliitilise elu probleemidega. Näiteks: sotsiaalne ummikolu, üha enam komplitseeruv ühiskond,...

Kirjandus
381 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keeleteaduse alused II eksam

Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja , teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik. 2. Vahemere keeleteadus Egiptuses leiutati piktograafiline kiri, sellest arenesid süllaabilised kirjad, neist omakorda kujunes Kreekas välja tähestikuline kiri. 3. Kreeka-ladina keeleteadus 3. sajandi lõpust eKr kuni 4. sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku...

Keeleteadus
319 allalaadimist
thumbnail
15
docx

üldkeeleteadus

· Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. · Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti · Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti · Asukoht · Tee · Instrument · Kogeja 38. Sõnajärg on üks süntaktiliste ( lause liikmete) funktsioonide väljendamise vahendeid. 39. Süntaks ja morfosüntaks Süntaks on sõnade liitmine suuremateks üksusteks ( osalaused, lihtlaused, liitlaused). Morfosüntaks - 40. Lause, fraas, moodustaja, fraasi määratlemise viisid Lause ­ grammatika ehk keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Fraas ­ struktuuri vahetasand, fraasid kujunevad mingisse sõnaliiki kuuluva sõna ümber....

Keeleteadus
215 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus ­ lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent ­ elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument ­ vahend, millega tehakse midagi; · koht ­ koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient ­ kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv ­ kellega koos midagi tehakse; · allikas ­ kust kuhu; · benefaktiiv ­ kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 66. Eesti keele lausetüübid 67. Semantika Semantika e tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keelte ja reaalsete...

Eesti foneetika ja fonoloogia
113 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Keeleteaduse alused I

Teema ­ viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omad või mille omanik muutub. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti, siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti(tee läheb Tartust Tallinnasse), veel asukoht; allikas; tee; instrument; kogeja ja omaja. Määra roll: mul vedas, tal on uus jalgratas, ta peab minema. Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend. Morfosüntaks morfo=nähtused sõna piires, süntaks=seosed sõnade vahel. Süntaks on sõnade organiseerimise viis, millega antakse edasi tähendusi ja seoseid sõnade vahel lause sees ja mõnikord ka lausete vahel. Süntaksi põhiüksuse on lause e üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga ja fraas. Suulises...

Keeleteadus
102 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luule 1956-1985

Luuletused muutuvad alguse ja lõputa vabavärsilisteks tekstideks. Esimene luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 8. Rummo loomingu iseloomustus Rummo tekstid on lüürilised, algupäraselt kujundlikud, aga samas küllalt lihtsad ja igati maised. Kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. 9. Kaplinski loomingu iseloomustus Kirjutanud luuletusi esseid, proosatekste ja näidendeid, ignoreerides tihti reegleid zanripiire ja katsetades igasuguseid vahevorme. Looming erakordselt terviklik, on kõnelnud looduslähedasest vaatepunktist ja taotlenud endas ning maailmas rahu ja tasakaalu. Kirjeldab luules üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Tema luules kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel...

Kirjandus
74 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

-teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises) -saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee -instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga -kogeja: tegija ei ole tegevuses kavatsetult, meelega (jaot. kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid) Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja...

Üldine teatriajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse alused

Verb seob endaga aktandid e tegijad: subjekt, objekt. Sirkumstandid on aeg, koht ja viis. Aktuaalne /temaatiline/ liigendus ­ lause infrastruktuur. Tuntud info asendatakse uue infoga, mis lisatakse lausega (teema-reema) Käändegrammatika e rollid (tegeleb lause tähendusega): · agent ­ elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; · instrument ­ vahend, millega tehakse midagi; · koht ­ koha väljendus; · tulemus · kogeja e patsient ­ kellele tegevus on suunatud; · komitatiiv ­ kellega koos midagi tehakse; · allikas ­ kust kuhu; Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it · benefaktiiv ­ kasusaaja. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) on lause käsitlus, kus lauset vaadeldakse konstruktsioonina (tähendust kandev üksus). Goldbergi järgi lause ehitatakse verbi ümber. 10. Semantika. Tähenduse mõiste...

Eesti keel
80 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keeleuurimise meetodid

Tänapäeval tegeleb enamik keeletüpolooge aga küsimusega: Mis on tõenäoline loomulikus keeles? Tänapäeva tüpoloogia rõhk on mitte absoluutsete reeglite vaid tendentside otsimisel, sest viimased ütlevad rohkem ajaloo, kultuuri ja muude keeleväliste seikade kohta. Keeltüpoloogia harud: 1) Kvalitatiivne tüpoloogia: püütakse välja töötada selliseid mõisteid, mida saab kasutada kõikide keelte võrdluses; nt terminite SUBJEKT ja OBJEKT asendamine terminitega AGENT ja KOGEJA . 2) Kvantitatiivne tüpoloogia tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatiliste vormidega. 3) Teoreetiline tüpoloogia püüab seletada kvantitatiivse tüpoloogia avastusi. Seletusi otsitakse KOGNITSIOONIS ja kõnelejate SUHTLUSEESMÄRKIDES. 4) Morfoloogiline tüpoloogia ­ keeli jaotatakse järgmisteks tüüpideks: analüütilised, isoleerivad, sünteetilised, polüsünteetilised...

Keeleteadus
194 allalaadimist
thumbnail
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...

Sissejuhatus...
249 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama Käändegrammatika(semantilised rollid) Charles Fillmore jt Agent, patsient, kogeja , benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, lokatiiv, põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina. Mingit süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest...

Sissejuhatus...
87 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised funktsioonid? Semantilisi funktsioone. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti) ja asjaolusid (kohta, aega, viisi jne). Verb on lause semantiline kese, tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende tähendusfunktsioon ja vormistus. Osalisi ja asjaolusid: tegija e. agent (Mees lõhub puid) kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat) 1 neutraalne osaline (Raamat vedeleb põrandal, Ta on õpetaja) patsient (vaatab kuud, lõhub puid) stiimul (Ma rõõmustan sinu edu üle) vahend (Ta lõhkus kirvega puid) koht (Ma elan Tallinnas) aeg (Koosolek toimub homme)...

Eesti keel
268 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Minu moodi usk - essee

Mina ei pea ennast usklikuks inimeseks ­ ma ei kummarda ühtegi jumalat ega pöördu kellegi poole konkreetselt. Küll aga usun ma nii palju kui võimalik iseendasse, inimeste headusesse, armastusse ning sellesse, et iga kogemus on väga suure väärtusega. Ma usun ka hariduse, teadmistesse, sõprusesse ning ilusasse tulevikku. Minu usus on aga piir reaalselt võimaliku ning unistuste vahel on raskesti hoomatav, peaaegu et olematu. On asju, millesse ma tõesti väga tahan uskuda ning millesse ma mitmeid pettumusi trotsides siiski edasi usun. Samas on ka asju, millesse on lihtsalt tore ja ilus uskuda, ning asju, millesse peab uskuma. Üks väga tähtis osa minu usus on usk iseendasse. See on just see, millesse peab uskuma, sest vastasel korral ei saa seda teha ka sinu lähedal seisvad inimesed. Eneseusk ei tule alati kergelt. Tegelikult...

Religioon
56 allalaadimist
thumbnail
23
odt

Folkloristika alused

a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas ­ imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) ­ Lood on kirja pandud tunnistusena 1470. a-tel ­ Jutustajad dateerisid need 1388. a ­ Muutused 16 saj pühak>ingel>näkk; Ilmutuselt paluti märki ( et kogeja juttu ustuakse); Püsis meeleparanduslik sõnum. Kokkuvõte: Püsis motiivid ja teemad end mitte tervikteksid reformatsioon> ilmutusjuttude traditsiooni muutumine ­ ilmutusi kogenud kasutasin varasemast traditsioonist vaid fragmente. ­ uued kogemusjutud kohandati luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid) ­ Keskaegsed ilmutusjutud "muutusid" väljamõeldusteks tõsilugude kõrval. 11.10.11 Rahvausund...

Folkloori ?anrisüsteem
42 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Keelesemiootika

Verbi peetakse lause põhisõnaks. 24. Süntaktilised teooriad: käändegrammatika ja konstruktsioonigrammatika - Käändegrammatikas oluline ka grammatiliste vormide eristamine ehk see, millist rolli täidavad argumendid (tegeleb lause tähendusega): agent -elus tegija, kes mingit tegevust teeb, tavaliselt on alus; instrument -vahend, millega tehakse midagi; koht -koha väljendus; tulemus; kogeja e patsient -kellele tegevus on suunatud; komitatiiv -kellega koos midagi tehakse; allikas -kust kuhu; benefaktiiv -kasusaaja. 25. Semantika põhimõisted - Loomulike keele tähendustega seotud nähtuste uurimist nimetatakse lingvistiliseks semantikaks ehk tähendusõpetuseks. Selle uurimisobjekt on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana....

Semiootika
76 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Daniel Dennett - "Kvaalide kvainimine"

rimise masin ­ laseks paratamatult märgist mööda (võidakse tõenäoliselt väita), seega on nende näimisviiside interpersonaalne võrdlemine (ilmselt) järjekindlalt võimatu. Teisisõnu, kvaalid on olemuslikult privaatsed omadused. Ning viimaks, et nad on minu kogemuse omadused (nad ei ole tükeldatud maks ega näiteks minu peaaju vere-[2664]voolu omadused ­ panid sa ikka hoolega tä- hele?), on kvaalid oma olemuse tõttu nende kogeja (tähendagu see siis mida iganes) teadvusele ot- seselt kättesaadavad ehk kvaalid on kogemuse omadused, millega ollakse lähedaselt või otseselt tuttav (acquainted) (tähendagu see siis mida iganes) ehk "vahetud fenomenoloogilised kvaliteedid" (Block 1978) (tähendagu see siis mida iganes). Nad on lõppude lõpuks needsamad omadused, mille hindamine lubab meil oma teadvuslikke seisundeid identifitseerida. Seega, traditsiooni kokku võt-...

Filosoofia
26 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Keeleteaduse alused 1. osa

Fookus on olulisem, uus informatsioon mis esitatakse). 4. Käändegrammatika(semantilised e temaatilised rollid). Looja C. Fillmore. Lähenemine süntaksile ehk lausele, milles lähtutakse sisulisest tähenduslikust rollist. Seega ka teised rollid kui grammatiliselt. Nt agent ­ lauseliige, kellel tahe ja võimalus otsustada, kas ta midagi teeb v mitte. Veel rolle on patsient, kogeja , benefaktiiv(kasusaaja), allikas, temporaal(aja roll), instrument(mille abil)komitatiiv(kellega koos), lokatiiv(koht), põhjus. 5. Konstruktsioonigrammatika(Goldberg 1995) generatiivse süntaiksi üheks vastandiks. See siin terviklik teooria, mitte ainult verbidest. Vaadetakse lauset tervikuna, lähtutatkse teistsugustest reeglitest. Meie keel koosneb valmis üksustest....

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
117
ppt

Morfoloogia ja vormiõpetus

Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust Imperfektiivne aspekt väljendab piiritlematust Progressiivne aspekt väljendab kestvat tegevust Inhoatiivne aspekt väljendab algust Morfoloogilised kategooriad Tegumood on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis kirjeldab verbiga väljendatud tegevuse või seisundi ja selle osaliste (subjekti, objekti jt) vahelist suhet. Aktiiv kui alus on verbiga väljendatud tegevuse tegija Passiiv kui alus on tegevuse kogeja või objekt Impersonaal kui tegevuse tegija jääb nimetamata Morfoloogilised kategooriad Pööre on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegija seost kõneleja ning kuulajaga. Eesti keeles on kolm isikut (1. mina/ meie, 2. sina/ teie, 3. tema/ nemad) Mõnes keeles võidakse tähendusruum jagada ka rohkemateks isikuteks, nt kolmas isik omakorda kaheks, kolmandaks ja neljandaks (proksimatiiviks ja obiatiiviks) Morfoloogilised kategooriad Aeg e tempus on pöördsõna...

Keeleteadus alused
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun